Kirikuelu tere, täna räägime Viimsi Püha Jaakobi kirikuehitusest. Eesti evangeelne luterlik kirik pole pärast sõda ühtki uut pühakut rajanud. Küll aga on restaureeritud Meid vanu, nüüd siis on tehtud algust Tallinna linnalähedasse valda kiriku rajamisega ning ehitus käib juba mõnda aega. Saate teises pooles räägime piiblilugude plaadist, millel tuntud onu Remuse juttude lugeja Tõnu Aav esitab lastele arusaadavas vormis. Piibel kuulsid, saate, paneb kokku Meelis Süld kirikule. Aga alustame Viimsi Püha Jaakobi kiriku ehituse teemaga. Vestlesin koguduse vaimuliku Erki juhendiga ning pärisin, milline oli viimane pühakoda, mille luterlik kirik rajas. Viimati valmis luterlik pühakoda Eestis 1939. aastal ja see on Tallinna Peeteli kirik, nii et peale teist maailmasõda ei olegi luterlik kirik uut pühakoda ehitanud. Küll aga on taastatud kiriku hooneid ja neid väga palju ja ümber ehitatud koguduste tarvis teisi hooneid, kuid uue projekti järgi uut kirikut ei ole siiani ehitatud. Kaugel on siis praegu Viimsi kiriku ehitamine. Käesoleva aasta 23. juunil panime kiriku nurgakivi ja sellest ajast on ehituskäinud. Nii et praegu võime öelda, et vundament on juba peaaegu valmis. Vundament on üsna mahukas selle kirikuhoone puhul maksumusega üks miljon krooni. Ja valmis on saanud ka teraskonstruktsioonid, mille peale hakkab püsima kiriku katus ja osaliselt ka seinad. Nii et selle kuu lõpuks jõuavad kohale ka need detailid. Need monteeritakse siis juba kohapeal kokku, nõnda et töö on alanud üsna jõudsalt. Vahepeal oli ka väike tagasilöök. Kaks nädalat oli meil seisakut ehituse juures kuid nüüd oleme rõõmsad ja tänulikud, et see töö jätkub. Kui pikalt. Te olete planeerinud kiriku ehitust, millal peaks siis pühakoda valmis saama? No meie plaanid on väga kindlad, kuid need ei sõltu meist ainuüksi sõltuvad kõigist hea tahtega inimestest ja firmadest ja ettevõtetest kes on meie sponsorid, meie tulevased annetajad. Kiriku ehitusele ei ole lihtne raha saada. Võib ju arvata, et idee tasandil on kõik nõus ja tulevad mõttega kaasa ja nii see on ka olnud. On. Kuid raha küsida on alati raske. Kuid küsinud, Me oleme, keerulisem on seda raha saada. Nii et me oleme korjanud. Kiriku ehitusmaksumus on, ütleme ilma mööblita, ilma altari kantslita pinkideta tsirka seitse miljonit krooni pool sellest rahast me oleme juba korjanud. Kuid teie küsimusele vastates on selge, et iga ehitus, kui ta väga pikalt venib, läheb kallimaks maksma. Kui siis, kui teda vahepeal nüüd veel ütleme, konserve rida siis hiljem on ta meie jaoks kallim. Kui teda ühe hooga ehitada, sest ta tuleb odavam, et see seitse miljonit tõesti reaalseks osutub, siis peaks ta olema praegu me oleme siin 2003, septembrikuus teiega koos aasta pärast peaks see kirikuhoone olema valmis. Kuid loomulikult ma väga sooviksin, et need sõnad, mida ma ütlen, ka täituksid. Kui sa ainult minust sõltuks siis ja ehitajate tööst, mis on muide väga palju, olite etne ja korralik, siis kindlasti ta valmib, kuid väga palju sõltub ka koguduse tegevusest ja Viimsi kiriku ehitamise sihtasutuse tegevusest, et leida annetajaid ka suurannetajaid. Ja et see kirik võiks valmis saada. Ehitajad on öelnud, et see on siis kuskil kaheksa kuni 12 kuud. Kuidas tegelikult reaalsuses välja näeb? Seda näeme siis, kui me aasta pärast intervjuud teeme. Kes on olnud suuremad toetajad? Eesti Evangeelse luterliku kiriku konsistooriumi on mõistnud selle tegevusega ehituse vajalikkust ja tõsidust. Viimsi on ju selline koht siin Tallinna külje all, kus elanikkond kasvab pidevalt ja seega on kiriku ja koguduse olemasolu teretulnud. Ja nemad on ka kõige enam meid toetanud. Lisaks sellele poolteist kuud tagasi oli eelmine heategevuskontsert, kus meie koguduse liige Hanna-Liina võsa esines ja me korjasime seal 215000 krooni. Eks me kõik saame aru, et me ei ehita ju seda iseendale. Ja see ei ole mälestusmärk ainult meile vaid see on kogudusekoda. Ja eelkõige ta on selline rahupaik, mille vilju ja mille võimalusi saavad maitsta ja kasutada ka järgnevat ja tulevad põlved. Teine pool on veel see, kuna me oleme nii-öelda pioneerid võrreldes paljude teiste kristlike konfessioonide, ka Eestis, kes on ju ehitanud pühakodasid siis paljud luterlikud kogudused Eestimaal, kellel on Khanis kirikut ehitama hakata saavad ka meie poole, et kuidas läheb meil kuidas läheb Viimsi kogudusel, mis ei ole ju oma liikmearvult väga suur, alles 300 liikmega andis. Selge on see, et 300 liiget üksinda ei suuda ehitada pühakoda ja ta ei olegi ju ainult nii kitsalt mõeldud, vaid ta on laiemalt kogu Viimsi vallale ja ka eesti rahvale, kuna kirikusse on planeeritud ka kabel merel hukkunute mälestuseks. Ja seetõttu me tunnetame seda vastutust, et meie poole vaadatakse, kuidas läheb, meel. Ja samas meie vaatame jälle teiste poole, kes saaksid meid täna toetada ja aidata. Praegu on väga positiivne vastukaja ajakirjandusest kiriku ehituse suhtes olnud, noh, ütleme, jätame kõrvale internetikommentaarid, mis on võib-olla alati natukene liialt negatiivse alatooniga kirjutatud. Ma tean, et üsna väikesemad, ka puhul see positiivne vastukaja võib muutuda meie vastu. On olnud ju Eestimaal küll projekte, mis on idee tasandil käivitunud ja võib-olla veel enamatki, kuid tegelikkuses reaalne olukord näitab, et nad on kas veninud või pikale läinud on antud vabadusi, mida ei ole suudetud täita. Nõnda et me loodame väga, et, et on palju ja jätkuvalt palju neid hea tahtega inimesi, kes mõistavad ka koguduse ja sihtasutuse raskust siis lõpptulemus on ikka see, et me käime ja otsime võimalusi, kust raha saada. Et see kirikuhoone valmiks, valmiks siis nii Viimsi lastele kui tallinlastele kõik, kes seal ümbruses elavad kus on võimalik korraldada nii kontserte kui muid üritusi. Lisaks siis pühapäevastele, jumalateenistustele ja ameti talitustele. Mismoodi on kohaliku omavalitsus teie plaani, kas siis hinnangud või toetanud? Tõepoolest kõiki vabadat? Viimsi vald on Eesti kõige rikkam vald ja, ja see rikkus põhineb eelkõige üksikisiku tulumaksul, mis siis laekub ju kohalikku omavalitsusse ja selle põhjal on võimalik koostada ka kohaliku omavalitsuse eelarvet. Kuid et Viimsi valla eelarve oleks niivõrd suur, et sealt on võimalik kõikidele soovijatele jagada, niipalju kui keegi heaks arvab, on muidugi müüt. Meie Viimsi vallavalitsuse põhiprioriteet on praegu uue Viimsi keskkooli hoone ehitamine, mis on hinnanguliselt 20 miljonit maksma vinev projekt. Ja seda on meil hädasti vaja. Lisaks sellele on Viimsi vallateed maanteed, mis kulutavad suure osa Viimsi valla eelarvest ja ja infrastruktuuride loomine, nõnda et kogudus loomulikult ei saa toetuda ainuüksi valla abile, kuid koostöö on meil olemas ja Viimsi vallavalitsus on kinkinud maa, mille turuhind on ka ligemale kolm miljonit krooni pahaniust kiriku ehituseks, nõnda et ta on oma panuse andnud ja ta toetab meid kindlasti ka tulevikus veel ja küllap ka rahaliselt. Kuid me teame neid piire, võimalusi, mis on vallal ja mis on ka meil. Nii et meie raja oma lootusi ainult sellele, et Viimsi põld ehitab selle kirikuhoone ülesse, aga me loodame muidugi, et see koostöö jätkub ja jätkub ja abi tuleb ka sealtpoolt, kuidas kogudus praegu tegutseb. Ilma pühakotta on uus kogudus meie kirikule maastikul ja me tegutseme Püünsi põhikoolis, nii et kui omal ajal sajandeid kirik ja kool tegi head koostööd siis meie puhul kehtib ja toimub see ka praegu. Püünsi põhikoolis õpib sel õppeaastal 64 õpilast, lisaks veel lasteaed on sellesama katuse all 30 mudilasega ja meiegi mahume oleme vähemalt mahutanud ennast praegu ära Püünsi põhikooli ruumidesse, seal on meie koguduse kantselei, seal toimuvad meie koguduse kõik üritused ja koolis maali, mis on väga kena ja ja meenutab kangesti kirikusaali oma võlvlaega ühtritega. See on siis meie kasutada kõikidel kirikupühadel ja kõikidel pühapäevadel jumalateenistuste ja miks mitte ka kontserdite ja kõige muu pidamiseks ja oleme 109 pool aastat väga hästi läbi saanud ja ei ole seda hirmu, mida näiteks ajakirjandus kultiveerib usuõpetuse suhtes, et tulevad inimesed, kes hakkavad lapsi pöörama või neid kuidagi keerama vägivaldselt, usu poole. Kui nende laste vanemad ei ole sama maailmavaadet kandvad inimesed, siis me oleme küll kenasti läbi saanud ja meil on ühiseid üritusi Püünsi kooliperega. Üsna palju. Aitäh selle intervjuu eest. Viimsi Püha Jaakobi koguduse vaimulik Kirki juhendi Kirjastusselts logos on välja andnud kaks CD-plaati mille peale on juttudena vana testamendi ja uue testamendi lood. Vestlen praegu Kristiina krabiga, kes on kirjastusseltsi Loogos peatoimetaja, kas see on nüüd esimene kord, kui logos annab välja CD-plaadi peal raamat? Tõepoolest, see on meie esimene kord, see on meie esimene katsetus ja mul on eriti hea meel, et esimene proovikivi on läinud laste kapsaaeda. Et seda saavad nautida eelkõige lapsed ja tegemist on siis kahe plaadiga, kuhu on salvestatud piiblilood ja tegemist on uue ja vana testamendiga kui eesti kuulajad ja mõtleb selle peale, et piiblilood ja, ja laps tänapäevalaps, kas sellel on mingit üldse mingit tähendust? Ma arvan, et rääkides Euroopast kindlasti peame rääkima sellest, et Euroopa kultuuri on mõjutanud piiblilood väga oluliselt sellega kasvatatud süles, nii printsid printsessid ka talutares eesti talutares, meie koolis on meie lapsed kasvatatud üles, kes nende lugude peale seetõttu me tahtsimegi mõnda Eesti lastele uues vormis nii-öelda piiblitõlkega tänapäeva keeles tänapäeva lapsele ja sealt siis see idee alguse sai. Enamjaolt kui me mõtleme selle peale, et kes on lastele ilusaid lugusid lugenud, siis ma mäletan oma lapsepõlvest, siis tuleb kohe meelde Tõnu Aav sisse, et kerkiski välja meie ideed. Mis siis, kui küsiks, kas Tõnu laam on nõus ka piiblilugusid lugema ja oh imet, ta oligi nõus ja see on huvitav, et nüüd me võimega kutsuda Tõnu laava oma lapse tuppa lugema lapsele piiblilugusid, nii et Tõnu ase sellega väga hästi hakkama. Minu arvates? Kui palju ta ise oli teadlik piiblilugudest, kas ta sellestki rääkis? Ma tean, et ta esimene reaktsioon oli, oli üllata, sest ega polnudki nii väga piiblilugudega vakku puhtalt nüüd me viisime siis Tõnu Aava kõigepealt ise piibli juurde ja ja sealt siis tulid ka need laod ega lood ei ole tegelikult piiblitekst, sõna-sõnalt on ikkagi ümberjutustus ja vanale kiriku inimesele tavatult võib-olla uudse lähenemisega ja sest see on nurka valitud nagu, kui inimene, kes loeb jutte, kuidas tema vaataks, piiblilugusid, kuidas tema jutustaks piiblilugusid. Selles mõttes nagu kirikuõpetaja jutt, vaid see on pigem müstika, jutuvestja jutt piiblist. Kas neid samu piiblilugusid, mis nüüd on CD-plaadi peale loetud on võimalik ka raamatust lugeda, on mõni raamat, mille ainetel see on kokku pandud. Ei ole, see on täiesti selleks puhuks kirjutatud lood. Selleks on tööd teinud Andre Ervalt kes on väga hästi tõlkinud, ütleme, klassika sarja lastele CS levisse Narnia lugusid. Ja tema on siis ka need lood kokku pannud. Midagi täiesti ehtsat, tihtipeale on piibli loodu tõlgitud. Jah, seal on kasutatud ideid küll mujalt maailmast vaadata, et mida on tehtud, aga siiski need on algupärandid. Kas seda sellist CD plaati piiblilugudega on teie käest palutud-tellitud küsitud, kas tuleb? Ei ole, see on ikka meie enda, see, mida me tahame lastele teha, sest kurb on see, et lasteraamatuid või miskipärast meie kirjastuses on lasteraamatute projektid olnud suured riskiprojektid sest seal on vaja pilti, seal on vaja head sõna, aga seekord sai sedaviisi valitud. Võiks arvata ka seda, et usuõpetajad tunnevad nende piiblilugude vastu suuremat huvi. Ja me oleme teinud koostööd ka meie usuõpetuse õppega koostaja Pille Valgoga ja tema ütleb, et narratiiv, pedagoogika ehk loo jutustamine on ülimalt oluline, ükskõik, kas laps õpib usuõpetust või õpilugude kaudu, lapsed mõtlevad abielus, stsenaariumeid mõtlevad selle läbi, mis, mis on elus õige valik ja mida peaks tegema, seetõttu ma arvan, et piiblilugu, mida on läbi ajastute kasutatud nagu valikute õigustamiseks või mahategemiseks, et ka see on lapsel, oleks võimalik nagu elu läbi mõtestamise vahendit. Kahtlemata koos õpetaja, aga ka nendele, kes ei õpiusuõpetust. Kas te olete mõelnud ka seda, mis vanuses võiks olla see laps, kellele neid piiblilugu? Ja ta peaks olema umbkaudu, ma arvan, kuskil nelja-viieaastane, kui ta võiks neid kuulama ja algklassid põhisihtgrupp, on need lapsed. Kirikuelu kuulamegi nüüd üht piiblilugu Taavetist ja Koljatist ning seda loeb Tõnu Aav. Koljat oli kole, koiott oli suur, hoiad tuli kole suur, et uksest sisse astuda, pidi ta kummardama. Ta lõi pea pidevalt vastu lage ära ja ta sõbrad ütlesid mitu korda hoolega järele, enne kui ta lõunale kutsusid. Koeljatel oli suur oda, vähemalt kolme meetrine suur rauast otsaga. Ja ta dub pronksist soomussärk, kaalus vähemalt 100 kilo või isegi rohkem. Ka hääl oli Koljatil kõva. Ja ühel päeval laskis oma häält kuulda, taastas oma sõjaväeette ja hüüdis sõduritele, kes olid laagris. Oru teises servas. Möla. Röögatas ta. Ma kutsun teid endaga. Lõmoa, kui te võidate Kui teil lammastest puhata, tahtis. Ta oma sõjaväes olevatele vendadele juustu. Ühel päeval vendadele juustu tuues juhtus ta kuulma Koljati prääkamist. Taavet läks veidike vihaseks. Mis kala hakkas endast tegema? Turtsus Taavet. Tea, et issand jumal ise meie eest hoolitseb. Jumala abiga võin isegi mina seda riiukukk võita. Taavet läkski kuninga juurde. Ma tahan selle hiiglasega võidelda, teatas ta. Kuningas pidi üllatusest rooli pealt maha. Vastus kuningas temaga on suurlävi on samuti suur lastest ja karuga. Aga kui nad mu lammastele kallale tulid, Ta Sissand jumal mul neile vastu astuda ja minema ajada. Samamoodi aitab ta mul ka hiiglast võita. Jäi kuningas nõusse. Aga las ma, laen on sulle vähemalt oma raudrüü raudriiuli suur, liiga suur ja nii raske. Taavet ei jaksanud sellest peaaegu sammugi astuda. Ta andis raudrüü kuningale tagasi ja korjas selle asemel maast viis. Tibi. Võttis tellingu ja oma lahutamatu karjasekepi väite, sest karjapoissi nähes hakkas koljat kõva häälega naerma. Ta astus kaks pikka sammu, Taaveti jooksis talle vastu. Kaks kole pikka sammu tegi kooliad Taavet tõtest joostes vastu. Nad olid jõudnud oru keskele ja kõik jäid neid vaatama. Koljat, möll, ratas hirmsa häälega hüngas ürm sopa sisse ja tõstis jubeda odakolaka. Pani väikese käe oma pisikese taskusse, võttis kivi ja pistis selle lingu. Ta keerutas lingu pea kohal ja lasi kivi ländu. Ja enne, kui hiiglane midagi öelda jõudis, sai ta kiviga kop tõesti vastu pead ja kukkus kohutava mütsatusega vastu maad. Sõdalased Taaveti poolel hüüdsid kõva häälega hurra. Sõdalased Koljati poolel tegid ju. Sellest ajast peale juhtus selle väikese poisiga nii mõndagi põnevat. Ta sai kuningalt autasu. Talle pakuti kuningatütre kätt. Ja ühel päeval saidest endast kuningas. Parim kuningas, kes jumala rahval kunagi oli olnud. Tänaseks ongi kõik, teie kommentaarid on oodatud elektronposti aadressil kirikuelu, et r punkt. Ee kirikuelu, et R punkt. Ee. Minu nimi on Meelis Süld. Kohtumiseni. Tarja. Karja karjapagar ja päikesepaiste, sooja oma paljaid Arv. Karjane viimi nalja, Raoli keredega ta karja poisingeene tahame, paine siis agar ja ta. Tarbija tahab, et oi-oi, nüüd välja karja päiksepaistel saama paljaid harva. Karjad riimi naljaosale raapingenet ära. Karri keele Taavet.