Tere hommikust, hea kuulaja. Olen Juuru Mihkli koguduse õpetaja Marko Tiitus. Soovin sulle algavaks päevaks rõõmu ja rahu. Ja loen pühakirjast tänase päeva vaimulikud, loosungid. Prohvet Hesekieli raamatu 13. peatüki kolmandas salmis ütleb issand häda, jõle Daile prohvet teile, kes käivad omaenese vaimu järgi ega ole midagi näinud. Ja uues testamendis ütleb apostel Johannes oma esimese kirja neljanda peatüki esimeses salmis. Armsad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on jumalast, sest palju valeprohveteid on läinud välja maailma. Igaüks teab, et usk või usaldus on suurimaid kristlikke voorusi. Nüüd aga tuleb välja, et piiblis kutsutakse meid üles umbusaldusele ja kriitilisele meelele. Ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi. Teisisõnu usu vastanud ei ole mitte kahtlused, vaid kerge usklikus. Kui tõsised kahtlused viivad paljudel puhkudel sügava ja mõtestatud usuni või tugevdavad seda siis pime usk või kerge usklikus suubub sageli nüri meelsusesse kitsarinalisusesse või fanatismi. Me elame infoajastul, mis kannab endas tohutul hulgal teavet. Ning üha raskem on selles teabes orienteeruda teri sõkaldest või asjalikku ning kasulikku teavet pahlast eraldada. Üha keerulisem on otsustada, missuguseid kaupu tarbida, milliseid väljaandeid tellida, milliseid tõdesid eelistada, keda uskuda ja keda mitte. Ja kui mõni arvab, et kaasaegne inimene on asine ateist, kes ei usu kedagi ega midagi peale iseenda siis tegelikult võiks väita hoopis vastupidist. Mis tahes elueliksiiri ravimeetodid, kõhutrimmerid, kaardipanijad ja posijad leiavad praegu märksa suuremal hulgal kergeusklikke, kes oma rahakotirauad ilusate lubaduste peale lahti löövad. Kui see oli võib-olla veel paar sajandit tagasi konservatiivses taluühiskonnas, kus igasugu moeröögatuse suhtes oldi märksa ettevaatlikumad Meeldib see meile või mitte. Me ei ela must-valges maailmas, kus oleks võimalik selgelt ja üheselt eristada tõde ja vale. Kellelegi ei ole otsaette kirjutatud, kas ta on tõeline prohvet, pettur või niisama tühikargaja. Ja sellepärast tuleb meil siin maailmas käia ja elada lahtiste silmade ja avatud meelega ning katsuda vaimud läbi. See ei tähenda, et me peaksime muutuma maniakaal, seks kahtlustajaiks, kes kedagi ega midagi ei usalda. Aga me peaksime oma vaimse toidulaua eest hoolitsema vähemasti sama suure tähelepanuga, nagu me poest või turult toiduaineid, riidekraami või elutoa sisustust valime. Võib-olla on Haljand Udam lõigust, ta ütleb nii. Tark on see, kes eelistab kaugemaid sihte ja kõrgemaid väärtusi. Religioon on meile kõigile meenutuseks, et me ei seaks oma lähemaid ekslike sihte endale ebajumalaks ega müüks end üleni nende orjusse. Kui meile miski on oluline, siis peaksime ikkagi selles veel kahtlema ja meenutama. Et on kaugelt olulisemaid asju ja väärtusi. Valikut tehes peaksime eelistama väärtuslikumat vähem väärtuslikule. Niisugune on usulise elukäsitluse mõtte palvetagem. Kõigeväeline jumal, sina oled loonud meid otsija iks ja teinud nõnda, et maailm on täis küsimusi, millele keegi ei saa anda lõplikke ja valmis vastuseid. Hoia meiska täna elusana otsiv vaim, avatud süda, võime imestada ja avastada uut hoiameid kitsarinnalisus ja kergeusklikku seest ning aita meid usaldada sind, kes sa oled meie otsingute ja leidude meie elu ja surma piinlemate Jeesuse Kristuse, meie issanda läbi. Aamen.