Tere hommikust, head raadiokuulajad sealmaal, et traditsiooniline iga pühapäevane jutusaade alustab ja täna on meil stuudiokülaline Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Tere hommikust. Tere hommikust ka minu poolt. Minu nimi on Marko Reikop, kes seda jutusaadet siis järgneva tunni jooksul veab? Eesti poliitika või kaasaegne demokraatia peaksin nüüd tänaseks aastaks 2009 küll olema nii küps, et ei toimuks selliseid poliitilisi võitlusi, mis praegu toimuvad ühelt poolt Tallinna linnavolikogus see nii-öelda suur Tallinna tegemine või linnaosade kaotamise probleem ja teiselt poolt, mis tollib, toimub riigikogus, kus siis teise poolena seotakse suvalise seaduse külge sellised seadusesätted, et Tallinn ei saaks niimoodi käituda. Miks demokraatia Eestis ei ole nii kaugel, et selliseid asju tegelikult selliseid kemplusi ei toimuks? Diale kemplus, aga ma tahaksin öelda, et küsimuse püstitus mõlemal juhul ei ole ka täpne. Esiteks Keskerakond ei räägi suurest Tallinnast, Suur Tallinnast, rääkis Rein Voogia rääkis reformi Erakond, kui nad algatasid omal ajal seda projekti. Meie räägime jah, sellest, et Tallinn võib laieneda, et Tallinn ühineda või vähemalt läheneda oma naabrit, aga no kui me selle tulemusena saame ka mõne uue bussiliini või kui me selle tulemusena sellise arengukeskus ehitame koos üles valdadega, siis see on ka hea tulemus, nii et meie ei räägi suur Tallinnast seda enam, et ma arvan, et see nimetus on natuke gene riivav meie naabritele. See on ikka meie oponendid, kes seda mõistet tarvitavad ja teine asi, linnaosade kaotamist ei ole ka meie teema. Meie teema on ikkagi haldusreformi läbiviimine Tallinnast, jah, mille üks osa on ka linnaosadel lõpetada mõtlemine, aga täpsemalt öeldes, see on linnaosade valitsemissealt üleminek ikkagi asumi kesksele asumikesksele ja piirkondade kesksele teenindusele, mis tähendab seda, et ei kao kuskile, ei lasnamäe ei kao kuskile. Pirita kõik need katsed hirmutada nende juttudega on, on, on kahetsusväärne, aga üldse, kui te panete tähele igasugustes Camp paaniates viimastel aastatel sellist hirmutamispoliitikat on üsna palju. No tegelikult jah, aga üks põhiline, kellegi hirmutatakse ikkagi Edgar Edgar Savisaar ja tegelikult selle asja sisu on tegelikult ju väga lihtne, asja sisu on, on ju selles, et, et riigikogu hetkel tahab võtta vastu sellist seadust, et tulevastel valimistel ei saaks Keskerakond Tallinnast nii palju hääli, et üksinda võimul olla ja Keskerakond loomulikult püüab seda takistada, see on ju tegelikult asja sisu. Tegelikult. Et sisu on märgatavalt laiem, sisu on ikkagi haldusreform, mille käigus on võimalik juhtimist lihtsustada, bürokraatiat vähendada, rahasid kokku hoida. Eks need eesmärk vale, palju, aga kahtlemata üks tulemus, mida sellega loodetakse, on ka häält õiglane käsitlus, et iga inimese häälel oleks võrdne kaal. Ja kui Reinsalu tõesti ühes telesaates mõni päev tagasi ütles välja, et jah, vaadake, kui kõik hääled on võrdsed, siis tulebki välja, et Keskerakond saab saab enamuse. Eks ta nii ongi ja seda kardetaksegi ja sellepärast kogu see kahetsusväärne rabelemine. Aga mis on selle tulemus, on esiteks see kompromiteeritaks ära kogu Eesti juristide seltskond ja üldse seadusandlus, sest nagu hiljem D ütles üks Tartu ülikooli professoritest ühes portaalis tegelikult pärast seda, kui soolise võrdõiguslikkuse seadusemuudatusega hakatakse muutma valimiskorralduste pärast seda muutub kogu Eesti juriidiline Literatuur makulatuuri. Paraku see nii on ja minu meelest see Toompeal vastu veetud, et eelnõu on küllalt küllaltki niisugune. Lühikese perspektiivi peale mõeldud mitte väga targasti. Nojah, seda tunnistavad vist koalitsioonipoliitikud ka hetkeseisuga, et see on tõesti selline poliitiline sigatsemine, mida tegelikult Parlamendis hetkel seisuga tehakse, selle seejuures tulles tagasi oma esimese teise juurde. Miks endiselt poliitilises igatsetakse, kuigi Eesti selline poliitiline kultuur võiks olla peale juba nüüd peaaegu kahtekümmend aastat peale taasiseseisvumist palju märksa parem. No võiks küll, aga ju siis ikkagi kahjuks ei ole. Aga ma olen selle asja koha pealt optimist. Ma arvan, et ega sellele eile vastu võetud seadusel pikka tulevikku ei ole, sest et ega meie president ei ole ka mingi kummide Bel Urmas Reinsalu kätes ja ma arvan, et ta kaalub väga põhjalikult. Kasta ikka. Kuulutab välja sellised seadusemuudatused, mis on selges vastuolus põhiseadusega ja veel mitmete Eesti seadustega. Sest et väga selgelt on Eesti seadusandluses põhimõte. See on omavalitsuste autonoomia, see on see, et näiteks linnaosade moodustamine ja ka lõpetada lõpetamine on kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevus mitte pädevus, vaid just nimelt ainupädevus. Kui riigikogu eile teadlikult soovis vastu võtta Ta niisuguseid seadusemuudatusi, mis on vastuolus põhiseadusega, siis oli nende õigus, aga mind üldse ei üllata, kui sellest asjast tegelikult ikka seadust ei saa. No tegelikult see seadus on vastu võetud ei kellegi muu tarvis kui Edgar Savisaare tarvis, kas need on nagu siin uhke tunne ka, et mäletan, et Arnold Rüütli tarvis ka seaduseid omal ajal tehti niimoodi, et ta mingil juhul presidendiks ei saanud, see viis ühelt poolt algus küll, selleni ta ei saanudki presidendiks, aga lõpus viis selleni, et Arnold Rüütel, Eesti president oli, võiks tähendada omaette, Edgar Savisaare jaoks tehakse seadusi, et jumala eest Edgar Savisaar tulevikus Tallinnas võimule ei pääseks, võib see tähendada nii-öelda pikemas perspektiivis. Kui paralleeli pidada seda, et just läheb vastupidi. Noh, ma ütleks niimoodi, et minu jaoks on seadusi varemgi vastu võetud, kuigi ma ei taha sellega uhkustada. Ma mäletan kümmekond aastat tagasi Kristiina Ojuland, see armas valge peaga tüdruk esitas niisuguse eelnõu, et tuleb lõhkuda Viruma kaheks, sest muidu saab Savisaar seal liiga palju hääli. Hoidku jumal selle eest ja nii tehtigi tookord, et Virumaa valimisringkond Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa lõhutud kaheks ja öeldi, et Savisaar jääb nüüd pika ninaga, mis oli loll jutt. Sest et pärast seda Keskerakond leidis, et mul tõesti ei ole mõtet Virumaal enam kandideerida, kuna seal on liiga vähe hääli ja siis ma tulingi Tallinnasse ja sain siin veel rohkem hääli. Nii et selliseid seadusi on vastu võetud, aga nad on andnud täpselt sellise tulemuse, nagu te viitasite Arnold Rüütli puhul, et. Peate südameid eriti rahul olema praegu ja mitte kritiseerima parlamendis toimuvat. Ei, ma muidugi sellega rahul ei ole, sest selline inimeste segadusse viimine ja kogu see jutt sellest, et nüüd jäävad Tallinna tänavad koristamata ja ja nüüd enam Tallinn ei arene, kui, kui toimub see haldusreform. No ma ei kujuta hästi ette neid inimesi, kes sellist juttu, et usuvad, aga aga ma arvan muidugi, et kindlasti see aktiviseeris neid, kes mind ja keskerakonda toetavad ja selles mõttes peaks sügisel muidu kandma meile rohkem aktiivseid kaasaelajaid ja kaasarääkijaid. Valimistel. Samas tõid ka tunnustatakse, kiidetakse väga selle eest, et osalanud osa osata väga suure hulga just nimelt vene valijaid Keskerakonna poolt hääletama panna või, või öeldakse, et noh, et Savisaar on kaks iseseisvuse taga ja meil ei ole ühtegi vene vene venelaste parteid, enamasti venekeelsed inimesed hääletavad Keskerakonna poolt, mis selles halba põhimõtteliselt? Ma olen väga uhke selle üle, et Keskerakond on niisugune partei, kes suudab endas ühendada erinevaid rahvusi nii eestlasi kui, kui neid inimesi, kes räägivad mõnda muud keelt. Kindlasti, see on Eestile väga tähtis ja tegelikult ma panen tähele, et ju alates Reformierakonnast ja rääkimata sotsidest nad ju püüavad kogu aja kogu aja samuti, et neil oleks oma vene valijaid ja see ei ole halb, et nad seda püüavad, aga nad võiks nende valijat, et nimel siis natukene viitsida, tööd ka teha, mitte ainult et juttu ajada. Nii et halb ei ole sellest midagi, aga ma tahan ühe väikese täienduse teha. Nimelt see jutt Keskerakonna venelaslikkusest on rumal jutt. Kui te vaatate viimase ajaküsitlusi, siis Keskerakond on jällegi ka eestlaste hulgas juhtpartei ja Tallinnas näiteks Keskerakond saab eestlaste hulgas rohkem hääli kui Isamaaliit ja sotsid koos tuna. Mis tähendab seda, et meil on väga kindel valijaskond ja see valijaskond ei võta kõiki neid j, et Keskerakonna venelaslikkusest väga tõsiselt, seda enam, et ausalt öelda, me püüame aeg-ajalt avale teda ka neid asju või aidata avaldada neid asju, mida needsamad, et parteitegelased avaldavad vene ajakirjanduses ja siis võib üllatusega avastada, et seal räägitakse hoopis teist juttu. Sealt võib lugeda ka Mart Laari ja nuti suust ja kuidas nad armastavad vene elektoraati. Loomulikult, seal on suur valijaskond, seda, seda peavadki kõik armastavad meie saade läheb eetrisse just nimelt sellel ajal, kus vabariigi aastapäevani on siin veel mõned aastad ja Eesti vabariik 90 lõpeb. Ja paari päeva pärast Eesti vabariik saab 91 aastaseks ja noh, tänavasta. Ma ei tea, mis sümbol see on, aga sümboolset jõhviseda jõhvis seda tähistatakse, et missugune, missugune päev seesama vabariigi aastapäev, 24. veebruar teile on teada, on see laiemalt, et vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtt ei külasta, aga noh, see ei tähenda, missugune, missugune nii-öelda hingeliselt mõtteliselt sisuliselt, missugune tähtsus sel päeval teie jaoks on? Ma arvan, et sellel päeval Suus on mulle oluliselt suurem kui nii mõnelegi niisugusele inimesele, kes kella lööb selle ümber. Jah, ma ei ole neid sinivereliste palle väga tõsiselt võtnud ja. Ei ole neil käinud, kuigi ega mul nende vastu ka midagi ei ole, iga inimene tähistab talle tähtsat päeva nii nagu tema seda õigeks peab. Minul on olnud läbi aastate üks selline põhimõtet, et kuna vabariigi aastapäev ja minu talu sünnipäev on mõlemad ja samal päeval, siis ma olen külamehed kokku võtta Nad ja pidanud selles talu sünnipäeva, oleme lippu heisanud ja juttu ajanud ja nii edasi, aga see aasta tuleb mõnevõrra erandlik, sest et Tallinna linna esindaja sellise Allan Alaküla suutis mu ikkagi ära rääkida ja vabariigi aastapäeval on Brüsselis. Vastuvõtt, mis on pühendatud ka sellele, et 10 aastat saab Tallinna esindusel Euroopa Liidu pealinnas ja ma lähen sinna seda avama ja kohtuma, aga mõningate brüsseli tegelastega, nii et vist küll esimest korda või ühed siiski ühe aasta ma olin, olin vist ka kas Rootsis või kuskil või Soomes või kuskil mujal välismaal, selle tähistamisel aga, aga üldjuhul jahmale hundisilmal olnud see aasta teen erandi. Kuidas hundisilma kondise asub, kui kaugel täpselt Tallinnas tasub alla 100 kilomeetri ja üle 50 midagi. Midagi sellist on seal, ta on. 62 kilomeetrit ja kui sõitusid Võsu poole, siis Võsu ja Loksa vahel kauni eru lahe kaldal kuskil kilomeeter merest. Kuidas see igapäevane sõitmine, kuidas, kuidas see mõjub, paljud on moodsal ajal kolinud Tallinnast välja, ei elavad kuskil natuke illusamas kõvast Tallinnast eemal, kas, kas ära ei tüüta aastate viisi, kui tead, et ikka igal hommikul tuleb tõusta see maa jälle ära sõita ja õhtul jälle tagasi? Ma olen sellega harjunud, kunagi oli nii, et ma elasin Keila-Joal. No see oli natuke lühem tee, aga ikkagi parasjagu. See on omamoodi niisugune nautimist vääriv tegevus, istud autos, kuulad muusikast, räägi telefoniga hommikul selliselt operatiivselt telefoniühendus, et ma teen kõik sõidu ajal, mul on käed lahti, süsteem lahtisüsteem ja, ja autost on päris mugav niimoodi inimestega rääkida ja leppida kokku päevaplaanis. Vaadake, kui neid kontakte on nii palju. Ikkagi ma arvan, igal juhul elu on kontaktidest üleküllastunud, mitte vastupidi, ega see ei ole ainult poliitikutel, nii, ma arvan, et neid erialasid on noh, arstid või näitlejad või õpped, et ajad või kõik, kes peavad kogu aja suhtlema ja teistega tegelema, siis sa ikka otsid natuke ka oma olemist ja eraldi olemist ja selles mõttes selle kodumetsa sees on ja koht. Minu käest on küsitud, et kas ma ei karda seal metsas elada, mis ma kardan, aga Eesti inimesed on ikka metsametsast pigem otsinud sellist mõtlemise kohta või pelgupaika või mida iganes, aga aga nad ei ole vist metsa kunagi kartadega. Loodust ei tohi, et inimesi võib-olla mõnikord, aga mitte loodust. Te kuulate muusikat, kuulame ka saate vahele muusikat. Tänase saatemuusikana Edgar Savisaar ise valinud säensaanson, esimene muusik muusikapala, mida me kuuleme, et kui kui tihti klassika klassikaraadiolainetele või klassikaplaat teie plaadimängija? Sageli ma olen viimasel ajal ühe oma vana harjumuse taastanud nimelt kunagi, kui ma noor olin, mul oli päris suur vinüülplaatide kogu. Nüüd vahepeal tegin rumaluse ja no ei hoidnud neid eriti ja kuidagi näis nagu otsani eilne päev ja riik läks ideede peale. Aga näiteks praegu oma kogun jälle vinüülplaate ja muusika lummab. Muusika on ikkagi. Ma arvan, igale inimesele seal tähtis ja sansanssinuix. Minu jaoks muidugi oleneb, kes teil seda mängivad, näiteks minule meeldib väga Rahmaninovi noh, see ongi vanade plaatide peal. Kui tema mängib seda klaveril või, või näiteks uuematest Julian loid Weber, ütleme arh ja tšello kõige enam tasakaalus muusika minu jaoks ja muidugi ma peaksin siia veel ütlema ka, et on muusika, mis kõige enam sobib balletiga kokku ikkagi Maiablissetskaja või, või tema eesti analoog. Kaie Kõrb. Noh, tulevad kohe silme ette, tulevad kohe silme ette, aga, aga see on niisugune muusikat punkar ka ei saa öelda, et see ei koti. Ma arvan, et see on just see, mis, mida inimestele tänapäeva kiires rahutus maailmas vaja seal tõesti naudingud lähevad, sans kalale. Me jätkame jutusaadet Edgar savisaarega, samas kui poliitilised sellised rasked ajad on või, või selles mõttes raske poliitiline võitlus ongi käsil ja valimised on tulemas, siis kõik oponendid on tunnistavad seda, et Edgar Savisaar läheb selle nendel hetkedel eriti särama, et silm lööb särama ja nagu öeldakse, rind läheb kummi. Et ma saan aru teile nagu tegelikult meeldivad sellised situatsioonid, kui on sellist poliitilist teravust kui poliitilist võitlust, kui saab, nii sõnadega kui ka tegudega poliitilisi lahinguid pidada. Ei tea, et see mulle eriti meeldiks, eks need lahingud ole ikka rohkem pealesunnitud, aga aga kahtlemata ma ütleks niimoodi, et kuna tänapäeva poliitiline maastik on Eestis üsna alla käinud minu arvates mõnikord on mul endalgi häbi, et ma mind Caboliitiku süütakse alla käinud, selles mõttes, et no mis on tänapäeva poliitiku põhilised huvid, esiteks saagida oma konkurentide toolijalgu Ja kaitsta enda omasid, teiseks eputada televisioonis või kuskil fotode peal, et näeks kena välja. Ja ega ilmaasjata ju paljudes maades näiteks poliitikuid hüütakse puped, eks nukkudeks. Nad peavadki olema hästi klannitud ja rääkima sellist juttu, too, kus kõik on nii ümmargune, et keegi teine pool lisaks millestki kinni haarata, aga see ei ole huvitav. See on kõik niisugune. Noh. Poliitiline näitemäng minu jaoks poliitika, Annika huvide esindamine, inimeste esindamine, miks ma üldse veel siin poliitikas olen, aga just nimelt sellepärast, et küll on neid inimesi, kes tulevad ka tänaval vastu ja kes küsivad, et kuule, sina omal ajal hakkasid selle asjaga pihta, et vaata, mis nüüd saanud on ja ja mis sellest asjast arvavad, eks mul ikka olla teatud vastutus ka nende asjade üle. No selles süüdistatakse, tõid ka noh, millest kõigest ei ole süüdistatud, aga et põhiline kirg või teie kõikide nii-öelda õnnestumiste ja ebaõnnestumiste pigem ebaõnnestumise põhjus on see, et kangesti tahate uuesti peaministriks saada. Ma ei teagi eriti neid ebaõnnestumisi, sest et me oleme kogu aja ju hääli juurde saanud, tähendab inimest, et toetus on kasvanud, me oleme piisavalt olnud erinevates valitsustes ja vaadake see jutt, et savi sellest, kes kibeleb võimu järele. Esiteks selline jutt poliit quote vahel on nii vana nagu poliitika isegi lugege näiteks mida kirjutab Oskar Loorits sajandi esimesel poolel, Jaan Tõnissoni väga sellise leebe mehe kohta kirjutas, ütleb, et tõeline võimujanuline, kes ei suuda päevagi ilma võimuta elada ja lugege läbi sedasama jutt, nagu Mart Laar praegu minu kohta räägivad. Noh, mis sa teed. Aga. Aga ma ei tea, mis seal ikka väga nii halba on, kui poliitik ei taha tippu saada, siis, siis see on ju veel imelikum. Vaadake, ma olen natuke. Ka teises seisus ma olen olnud selle riigi loomise juures ja ma olen seda olnud ajal, mis oli kaugelt teine aeg kui praegune. Ma olin see sel ajal peaminister, kui kui intorit möllasid Toompeal, kui tankid sõitsid mööda tänavatel ja meist keegi ei teadnud, mis järgmisel päeval mõist saada võib seda aega. See aeg on unikaalne. Ma usun, et see ei tule mitte kunagi tagasi Eesti riigi loomisse või taasloomine. Nimetage, kuidas soovite, et see aeg ja selles mõttes ütleme selle aja peaministriks ma nagunii ei saa ja olla praegu niisugune intrigeerimi 100 peaminister, aga ma ei tea, kas mastaabiga tahangi, aga samal ajal ma ütleks niimoodi kunagi. Erakond on Eesti kõige suurem partei kõige enam toetatud partei. Ja kuna praegusest olukorrast kannatavad kõige rohkem just meie valijad, need, kes jäävad töötuks, need, kelle palkasid tahetakse kärpida või kelle pensionid tahetakse kärpida, siis kahtlemata, kui meil tekib võimalus, siis Keskerakond läheb valitsusse. Arusaadav, kui nüüd Eesti vabariigi sünnipäeva veel mõtiskleda, tõesti, selliseid küsimusi üle, et noh, võib-olla mitte nii päevapoliitilist vastust, sest ma ei oota sellele küsimusele või pigem nagu sellist filosoofi taustaga, te olete ju ise filo filor, filosoofilise taustaga inimene, kellel on Eesti vabariigis hetkel hea elada, kes need inimesed on, kes tunnevad ennast Eesti vabariigis hästi? Kelle jaoks Eesti vabariik tähendab? Mina arvan niimoodi, et inimesed on oma loomult lihtsad ja kui inimestel on kolm asja paigas, siis on neil ikka hea elada. Kõigepealt meil peab olema tööd selleks, et me saaksime oma valitud erialal ennast tõestada. Edasi, meil peab olema pere, meil peavad olema lähedased, lähimad inimesed, need, kes meist hoolivad. Edasi me tahame, et meil oleks tervis, et meil oleks pikk iga ja kui meil on tööd, kui meil on kodus kõik korras, kui tervis peab vastu, siis ongi hea elada, see on peamine, kõik muu on ainult, et mull. Aga muidugi kõik need asjad, mida ma nimetasin, nad mõjutavad 11, see tähendab seda, et kui töö kaob, siis ka tervis võib käest ära minna, aga perekonnas tekivad probleemid ja selles mõttes ongi oluline, et need kolm asja oleksid koos. Siis on hea elada. Ma ei tahaks seda majandussurutis ümber nagu täna täna hommikul siin kurta sellest nagu väga konkreetselt rääkida seal väga palju, väga palju kõneldud, aga, aga mul on pigem pigem nagu selline küsimus, et mis, mis see õppetund selle majandussurutise puhul on need, mis, mismoodi me, mida me siit õppida võime, kuidas me selle seal tänu sellele targemaks võiksime saada. No mina kui poliitik muidugi õppisin selle majandussurutise või kriisi algusest seda kuidas ei peaks asju ajama, ei saa rääkida sellest, et see on maailmaasi ja laiutada käsi ja öelda, et meie ei saa mitte midagi teha. Esiteks, ega see ei olnud ainult maailmasi ikkagi sellele kriisile väga olulist mõju avaldasid ka meie kodukasvanud poliitilised otsused, nii aktsiiside kiire tõstmine kui ka nii see mäng, mis toimus eelarve ümber ju mitu aastat järjepanu. Kõik see mõjutas situatsiooni ja teine moment, see praegune käte laiutamine, tahkume eelarves saame tasakaalus, siis on kõik korras, ei ole korras, tegelikult on ju küsimus ikkagi majanduskriisis tervikuna ja ja kui te vaatate näiteks, kuidas praegu käituvad suured riigid Prantsusmaa või USA või Venemaa siis hämmastav on minu jaoks üks asi see, kui kiiresti ja paindlikult nad otsustavad tavaliselt suures riigis isegi väikeste otsuste tegemine võtab aega. Noh, ma ei tea, mitu aastat enne, kui mõne otsuseni jõutakse, kõik mängitakse, kaalutakse mitu korda läbi. Praegu me näeme, et selliseid suuri mastaapseid otsuseid tehakse mõne päevaga ja seda veidram on see Ansipi jutt, et mis meil teha on ja püüame ainult oma eelarvest vaadata, aga asi ei ole eelarves, asi on eeskätt töökohtades. Asi on palkades sellest, mis on inimestele palju tähtsam. Asi on mõnes mõttes ka sellise poliitilise idee puudumisel üldse kas, kas, kas Eestis on nagu heade ideede kriis, kas Eestis on üldse piisavalt selliseid andekaid liidreid, kes suudavad riik juhti, kes suudavad ideed välja pakkunud? Seitse andekaid mõtlejaid? Vaata asi ongi selles, et püütakse asju esitada nii, et see, mida tehakse, on ainuvõimalik. See oli muide kas selle kärpekavaga, kui väideti, et midagi muud teha ei ole, noh, me peamegi piima, me peame kokku hoidma. Sellepärast ma käisingi Postimees välja selle alternatiivse kava, et näidata, et tegelikult on ka teisi võimalusi, et see kärpimine ei ole sugugi ainus ja need ei ole sugugi ainsad kohad, kust kärpida. Siiski, tulles tagasi ka mitte mitte minna päris nagu poliitiliselt erakondade pisikese Eestis on selliseid kuidas öelda tugevaid liidreid, tugevaid mõtlejaid, tugevaid ühiskonna kooshoidjaid, kelle poole saab praegustel aegadel pöörduda, et kuulge, et olge mehed, andke tarka nõukogu, kes, kes ei ole ühes või teises erakonnas, kelle jutt on täiesti noh, omakasupüüdmatu või erapooletu. No kõigepealt ma tahan uskuda, et erakondades on ikkagi praegu väga palju niisuguseid inimesi, kes mõtlevad ja suudavad mõelda ka laiemalt, mitte ainult, et järgmisi valimisi silmas pidades ja huvitavaid mõtlejaid meil on siin tegelikult ju küll me võtame kasvõi Hvostovi artikleid Eesti Ekspressis või? Minule olid väga südamelähedased Urmas Oti kadunud Urmas Oti intervjuud ja esseed. Ja selliseid inimesi on teisigi, nii et. Aga minu meelest neid tasub otsida ka mitte ainult ühiskonnad post või avaliku arvamusliidrite hulgast, vaid ka külameeste seas, näiteks minu kodukülas eru külas on külamees areniiliks tema diagnoos inimeste kohta mitte ainult ilma kohta, vaid ka inimeste kohta läheb tavaliselt ikka. Ja ma arvan, et igas külas on mõni selline külatark, nii et mina usun talupojatarkuses mõnikord palju rohkem sellest palju rohkem mõtet kui poliitikute omavahelistest targutamisest. Kuulame vahepeal muusikat. Meil on Edgar Savisaar on saatesse valinud ja muinaslugu muusikas on järgmine pala. Siga min. Ame ja sööda on niidu õievilligatu. Ja ma ei vaadanud Jätkame juttu saadet ja stuudiokülaline on Tallinna linnapea Edgar Savisaar, mida seal linnavalitsemine nagu selles mõttes tähendab, et et kui palju on seal selles mõttes nagu heas mõttes poliitikat, et saab vaadata tulevikku, mida paremaks teha, missugused ideed on ja kui palju on seal sellest sõna otseses mõttes nii-öelda kommunaalprobleem ja torude parandamist. Kõike. On nii üht kui teist, sellepärast et ega linnas ei saa muidugi ainult jutuga läbi, aga samal ajal ega linn nõuab ka mõtestamist. Vaadake, Tallinna linn on ikkagi nii vana moodustis. Me oleme võrreldes Eesti riigiga, me oleme ikkagi juba kuskil 900 aastane, võib-olla veel palju vanem, kui silmas pidada neid avastusi arheoloogilistel väljakaevamistel Vabaduse väljakul, nii et me olemegi. Oma olemuselt juba Tallinna linn on. Pika ajaloolise kapital taliga ja peabki oma asjades olema niisugune rahulikum ja kindlameelsem kui, kui riik, kus võib-olla on ka sellist noorus ägedust mõnikord liiga palju. Aga kui rääkida nüüd Tallina Tallinnast, siis ega ma arvan, linlased panevad seda kõike tähele küll, kuidas linn muutub ja mis linnast saab? Noh, võib ju räägita rääkida hoonetest ja lasteaedadest ja koolidest, aga ma tahaks tuua ühe väga lihtsa näite, et kui me tulime võimule kümmekond aastat tagasi Tallinna linnas oli viis töötavat purskkaevu. Praegu on 34. Tuleb veel juurde, näiteks siin sõpruse kino juurde tuleb selline ilus väär, aga põhimõtteliselt kui küsida, et mis on praegu nagu meie oma töökeskses ma ütleks, neli, neli projektid, millega me tegeleme. Esiteks veevärk ja kanalisatsioon. Kolmeks aastaks kuulutasime selle välja esimene aastale täitsa ilusti, ma loodan, et me saame selle valmis ja kogu Tallinna linn saab kanov, kanaliseeritud. Teine on munitsipaalelamuehitussundüürnike küsimus, saab lahendatud. Kolmas on koolide renoveerimine ja kindlasti neljandale kohale ma paneksin Vabaduse väljaku enda, siis. Ma usun, et see, et järgmiseks suveks Vabaduse väljak saab korda, et ta ei ole enam selline autode seisuplats, nagu ta varem oli, vaid temast saab selline linnarahva üks lemmik, see kohti ja kultuuriürituste kohta. Ja me olime paar päeva tagasi koos Euroopa Liidu kultuuripealinnade valikukomisjoni esimehega. Vaatasime sealt neljanda korruse aknast alla ja arutasime, kuidas plats hakkab välja nägema järgmisel või selle aasta suvel. Ja kuidas ta näiteks nägi välja 100 või 200 aastat tagasi, see on väga põnev, kuidas Tallinna linn läbi ajaloo on muutunud? Ilusat linnaruumi, ma arvan, et inimesed oskavad üha rohkem ja rohkem väärtustada, ka sinna tuleb see. Ma ei tea, mina, ma saan, lubades, arvas minul isiklikult see vabadusrist ei meeldi. Kole vabad tuleb sinna ikka püsti, sellest Savisaare kellast oleks piisanud, see oli, see oli vähemalt, aga kaasaegne ja moodne seal ka seal on kaasaegset hõngu näha, selles, aga see risti ikkagi tuleb sinna midagi, mitte midagi. Te kuidagi väärata isase realistid tulekut. Noh, ega ei tahakski, sest et minu meelest on kõigel sellel oma koht nii Vabaduse kellal kui Vabaduse väljakul kui vabadussõja võidusambal ja ja olgem ausad, ega mõlemad on olulised päevad, nii meie taasiseseisvumine, millele on pühendatud vabaduse kell kui ka vabadussõja võidusammas. Mõlemal on jama pooldajaid kui oma vastaseid, vaadake, kui me selle vabaduse kella Leonhard Lapini projekti järgi rajasime, ka sellel oli Valgul kisa kui palju ümber, kellele selts ei meeldinud. Tänaseks päevaks öeldakse, et jah, hea koht küll, käib seal noori peale, abiellumist käib sinna lilli panemas, noh, praegu mitte praegu on plats üles kaevama, et aga, aga käis ja inimesed on sellega harjunud ja peavad teda täitsa sobivaks. Ma arvan, et vabadussõja võidusambaga on täpselt niisamuti ja mõne aasta pärast öeldakse, et miks mitte, et tal on meie linnaruumis oma koht olemas ja ja on ka sündmus, mida igal juhul peab meeles pidama ja tähistama. Kui pisut teie isikust isikust rääkida, ega ükski poliitik või keegi väga iseendast nagu rääkida ei taha, siis noh, võib-olla ma ei tahakski teie eraelust niivõrd rääkida sellest, et mida te näiteks loete, millele te mõtlete, mis, mis raamatutel käsi käsil on praegu. Või kas üldse jõuate lugeda viitsite lugemisega, tegeleda praegu? Millele mulle meeldib mõelda kõige rohkem, mulle meeldib mõelda tulevikus muidu või? Kui küsida, mida lugeda memuaare lugeda ja võib-olla isegi juba ka memuaare kirjutada. Aga praegu näiteks loen Ronald Reigani kohta seda ristisõdijad, aga olen päris selle alguse juures. Memuaarid on huvitavad selle poolest, et nad nagu sisaldav ei, annavad sulle seda tarkust kõrval, et juurde ja ja väga huvitav on lugeda, kuidas üks või teine poliitik on mõnda küsimust lahendanud. Lugesin hiljuti Obama raamatut, mille te enne valimisi välja andis, see on ka natukene memuaare laadne, sest kirjutab või räägib seal oma oma elust, kui ta oli stsenaator ja kuidas ta tuli poliitikasse ja ma ei kahtlegi, et tema raamatust, enne kui see ilmus, käisid kümned tähelepanelikult käed üle erinevate abide poolt, aga aga nii või teisiti, eks seal on ikka tunda seda autori loovust ja autori mõtet ka, nii et niisugused asjad annavad juurde ja ja nad on nauditavad. Kohalikud valimised on tulemas, teil on pensionile nii pensionini niipalju veel aega, et põhimõtteliselt midagi, te peate veel tegema, et 60 300-lt Eestis saab pensionitele sinna mõned mõned aastat aeg-ajalt pensionile suunduda ei saa, kuigi noh, te hakkaksite ka Eestis ju seda eri nii-öelda eripensionid, saamad majanduslikult olete kindlustanud, et kindlustatud niikuinii või teisiti, et olete te mõelnud, et kindlasti olete, millega te tegelesite siis, kui te kui ei oleks poliitik enam, mis asi oleks see, mis teid sütitaks, huvitaks? Päris huvitav, see on esimene kord, kus mulle pensionile Tuletatakse meelde seda pensionipõlve, sest ma ei ole ise selle peale mõelnud, tundub kuidagi kõik nii kaugel ja tulevikus olema, ega ma tunnen ennast ikka täiesti elujõulisena ja arvan, et mul on poliitikas veel veel pikk pikk aeg ees, aga samal ajal kindlasti ma ei, ei tahaks oma elu poliitikuna lõpetada. Ma arvan niimoodi, et mul on teisigi ja paremaid unistusi. Ma olen kogu aja olnud kade tiik Pruulile tema maailma rändude pärast, teate kui mul oli eelmine ümmargune juubel, siis Tiit Pruuli tuli mulle sünnipäevale ja tiris enda järel ühte sellist, et käru või midagi käru taolist ja siis ma hakkasin vaatama, mis, mida ta siis tõi kingituseks ja tuleb välja Tallinnast antikvariaadist ostnud selle sarja Seiklusjutte maalt ja merelt. Esimese versiooni tänapäevaks on neid ilmunud ju veel mitmes versioonis. Väga vahva nädal mu kodus sellise hea koha peal ja mõnikord ikka võtan ja lehitsen mõnda Tartoniani lugu või või shell Veroni või midagi taolist. Nii et ma olen seda mitu korda varemgi välja öelnud, et mul on veel eesretki limont säärale Seren ketis, ma tahaks seda valget ninasarvikut näha seal lõuna Aafrikas, aga ta olevat nii suur loodusharuldus ja looduskaitse all, nii et ma ei tea, kas ma ikka näen teda oma prototüüpi looduses, nagu ma aru saan. Jah, noh, ma ei tea, kuivõrd ta on minu prototüüp või ei ole. Aga teil ei ole selle ninasarviku sümboli teie kutsumiseks ninasarvikuks selle sümboli vastu mitte midagi. Ei, mul ei ole selle vastu midagi valem proovinud mõelda, et kust see üldse pärineb, mul on meeles, et kuskil 92. või 93. aastal meil oli üks selline pool nalja ajalehest, Liivimaa kuller oli, mis tema nimi Nad tegid minuga ühe intervjuu, vot seal oli esimest korda see ninasarviku küsimus minu teada. Ja seal sai räägitud ka sellest Aafrikast pärinev ost valges ninasarvik, kust ja ma hoiatasin tookord neid, et aga arvestage, et valge-ninasarvik on niisor, loodusharuldused, seal on looduskaitse all. Arusaadav kohalikud valimised ja europarlamendi valimised tulevad sellel aastal, nad mõlemad on Europarlamendimendi valimised, siis varem juunis ja kohalikud valimised, et oktoobris, mis siit kokku pole pandud, eriti nüüd, kui majandussurutis on tekib, tekib siin õigustatud küsimus, miks ei võiks ühel ajal ära pidada. Kahed valimised on hetkel riigile päris kulukaid kanda. Ma ei oskagi sellele küsimusele vastata, ma võiks ise sedasama küsida, muidugi võiks kokku panna, aga ma oletan, et kas ei ole kuidagi seotud sellega, Euroopa Parlamendi valimised toimuvad kogu Euroopa liidus ühel ja samal päeval, nii ka meil. Ja mis puutub kohalikesse valimistesse, siis see on määratud juba Eesti põhiseadusega ja ilmselt see nõuaks siis põhiseaduse muutmist, aga Ma ise arvan, et varem või hiljem ka nii teha. Kas ühel aastal, kahed niisugused suured valimised on ilmselt liiga palju, kuigi praegu nagu kõik prognoosid räägivad sellest, et eurovalimiste osavõtt tuleb nii madal, et võib-olla paljud inimesed ei märkagi üldse, et need eurovalimised toimuvad? Kui ma õieti mäletan, siis eelmistel eurovalimistel oli meil 27 protsenti osavõtt. Mina olen lugenud ühest sots ühelt sotsioloogilt, nüüd räägitakse 20-st protsendist või isegi veelgi vähemast, no ei tea. Loodan siiski, et nii madalaks see aktiivsus ei jää. No teie jaoks kindlasti tähtsam ja, ja võib-olla ka Eesti jaoks tähtsam on kohalikud kohalikud valimised, kuidas siis Keskerakonnal läheb, missugused seadused sellel ajal siis kehtivat. Kas Savisaar saab jälle nii palju hääli, et saab tulevase linnavõimu üksinda valitseda või vastasel korral mida mida ka ennustatakse, kui jääb üks protsent või 0,1 protsenti häältest puudu tehakse kõik selleks, et Savisaar võimule ei pääseks. Noh, seda on kogu aja ju püütud teha, minu meelest mõningate parteide elu eesmärk on see, et keskerakonda mitte lasta võimule saada, noh, mis sa teed, ega, ega inimesele inimesele Teid ka unistusi võib ikka olla, aga põhimõtteliselt, et paar päeva tagasi norst, et see on selline tuntud rahvusvaheline uuringufirma tegi Tallinnas küsitluse ja kui praegu toimuksid valimised, siis Keskerakond saaks küll üksinda üksinda hääled kätt, et Reformierakond on kõvasti kaotanud, ma arvan ka sellise praeguse lahmiv kampaaniaga, mis nad korraldasid. Niiet et see on üsna tõenäoline, ma arvan niimoodi, et kuna Tallinna elanikud elasid ju pikka aega läbi kõiki neid seitsme päkapikukoalitsiooni, kus kogu aeg käis samasugune kätš nagu praegu Toompeal ja samasugune omavaheline võitlus, arvan, et Tallinna elanikule tuli see paraja kergenduse, nad lõpuks oli üks partei, kes, Aga samas on see ohtlik üksinda niimoodi võimul olla keegi ei ole, kes nagu partneritest nagu tähelepanu juhib või ribide vahele sorkab. See nagu kerge nagu ülbeks minna, kui üksi võimul olla. Vastutus on selle võrra suurem ja meelenäppude peale vaatajaid on ikka nii palju, et ma arvan, et pigem kui me oleksime kolme-neljakesi võimul, siis oleks asjade metsimine palju tõenäolisem kui praegu meiega, nii et eks see on Tallinna rahva rahva otsustada, aga kui me esimest korda läksime selle peale teha küll, et meil on absoluutne enamus ja me tuleme Tallinnas võimule, siis ega me ise ka ju kõhklesime ja tol ajal kogu meedia ennustas, et oh paar kuud ja teine asi on lõhkija. Tegelikult läks vastupidi, meie fraktsioon püsib kindlalt koos ja kui te vaatate viimased viimased, et kolm-neli nädalat on ju iga nädal liitunud keskfraktsiooniga Tallinn linnas mõni uus volikogu liige. Nüüd viimaselgi istungil, neljapäeval tuli keskfraktsiooni juurde Peeter Mardna ja kes varem oli rahvaliidu fraktsioonis, et kui me alustasime, meil oli 32 inimest fraktsioonis, praegu on meid kuskil 30, et viis või 36 tegelikult hääletab meie poolt veel rohkem inimesi, nii et ma ütleks niimoodi, et see Me oleme, oleme üksi võtnud vastutuse. See pigem annab meile jah, parema võimaluse linna elu korraldada ja linnainimesed on sellest aru saanud, sellepärast nad meid toetavadki võtame kas või selle Vabaduse väljak renoveerimisega. Eelmine kord, kui me olime koalitsioon, ronis koos reformiga, me tahtsime sedasama teha, ainult olgem ausad, eks nad ikka tegelased koalitsioonist sellega, et meile selle Vabaduse väljaku eest kaikaid kodarasse loopida ja mitte lasta seda teha, sest nad kartsid, et äkki me saame sellega liiga palju, noh, nii-öelda punkte juurde. Ja, ja me ei saanudki seda eelmine kord teha, aga vot nüüd üksinda ja me teeme selle asja ära. Sama oli ka Harju tänava väljaehitamisega, vaadake, kui palju kisa oli. 20 aastat olid seal varemed küll väga austatud varemed, aga ikkagi nii ja hoolimata kogu sellest kisast. Me rajasime sinna haljasala, Harju tänav sai korda ja nüüd ma lugesin mõni päev tagasi Boriss Duboviku ühest intervjuust, kus ta ütleb, et see on muinsuskaitsjate suurim teene, et sinna ei lasta ehitada kümmekond sellest 21. sajandi alguse maja mis oleksid väga vastuolus arheoloogia reeglitega ja, ja muinsuskaitsereeglitega ma arvangi, et muinsuskaitsjatel oli selle juures kindlasti oma teene, aga neid asju on olnud ju päris palju, mille kohta ma väidan, et vot et kui me oleks halb võimul koos reformiga või mõne teise parteiga oleks olnud suur oht, et meid lihtsalt blokeeritakse ära, meil ei lasta teha sellise noh, sellistel kitsastel, parteiliste kaalutlustel, aga praegu. Me oleme saanud need asjad ära teha ja ma arvan, et linnaelanikud on sellega rahul. Meie saade hakkab lõppema üks viimane soov veel, kuidas, kuidas niimoodi vabariigi sünnipäeva eel rasked ajad üle elada? Ega ma usun, niimoodi tuleb seljad kokku panna. See annab jõudu juurde ja ei tohi minna edasi. Katkise ühiskonnana ja katkise riigina tuleb koondada üheks taastada usaldus, minna edasi koos. Miks ma vaidlesin näiteks selle kärp õppekava vastu, mille valitsus tegi just sellep pärast, et jutt oli ju, et meil peaks solidaarsust olema, aga ma väidan, et see kärpekava hoiab kokku eeskätt omavalitsuste arvel. Ta hoiab kokku kokku vähemkindlustatud elanikkonna kihtide arvel. Mis solidaarsus on tegelikult, meil ongi vaja just nimelt ühte hoida, aga see ühtehoidmine ei saa toimuda kellegi arvel. Aitäh selline tänane jutusaade, aitäh Edgar Savisaarele, minu nimi on Marko Reikop ja kohtume teiega jälle. Paari nädala pärast.