Algab järjekordne saade sarjast riigita rahvas. Seekord tuleb juttu Nigeerias elavatest Hausadest. Stuudios on Andrus Mölder ja Mari Eli. Kui ma küsisin 10 inimese käest, mis neile meenub seoses Nigeerijaga siis nimetati Nigeeria petuskeeme, mis sai tuntuks aastaid tagasi elektronkirjade näol siis inimrööve, hõive ja rahaahneid diktaatoreid. Nii et inimestele meenusid eelkõige negatiivsed asjad. Minu jaoks on Nigeeria nii negatiivsete pakkidega ei seostu, aga negatiivset on selles riigis kahtlemata palju või selle riigiga seotud palju ja kõik kolm, mis siin sai nimetatud, needki faktid ju tegelikult tõesti kõik õiged on. Minu jaoks Nigeeria seostub eeskätt millegi väga suurega, sest on ju Nigeeria rahvaarvult ka tõesti suur maa Aafrika suurim, aga mitte ainult Aafrika suurim maailmas rahvaarvult kaheksas riik. Nigeerias siis täna umbes 150 miljonit inimest. Noh, see on juba õige mitmeid miljoneid rohkem kui Venemaal, kus on 140 240 344 miljonit. Nii et Nigeeria, Aafrika mõistes jah, väga suur maa, samas, ega see pindala nüüd väga suur ei ole. See natukene enam kui 900000 ruutkilomeetrit tähendab siis seda, et pindala on umbes 20 Eestit aga elanike arv siis kusagil 110 Eestit. Nii et märkimisväärselt tihedama asustusega riik, kui on Eesti. Kui me eelmises saates rääkisime Kameruni kui Aafrikast miniatuuris siis võib sama öelda ka Nigeeria. Kohta jah, Kamerun, Nigeeria lausa naabrid ja Nigeeria omapära on võib-olla see, et kui Cameroni see oli hästi palju väikesearvulise rahvaid siis Nigeeria omapära on see, et selles riigis on kolm hästi suurearvulist rahvast, üks keskmise suurusega rahvas ja lisaks siis hästi palju väiksemaid rahvaid. Nigeerias elab üle 200 gruppi, mida me võime nimetada rahvaks ja noh, see, milline sarv nüüd täpsemalt on jällegi selline lähenemise küsimus, aga kolm rahvas seal siis on tõesti hästi suured Nigeeria suurimaks rahvakson, joruubad neid siis on kusagil 29 miljonit Nigeeria suuruselt teine rahvas on meie tänase saate rahvas Hausad, keda siis Nigeerias elab umbes 27 miljonit ja Nigeeria naabruses olevas Nigeris umbes kuus miljonit ja Hausad koos rubadega ongi siis Aafrika kõige suuremad rahvad ja haused on islamirahvas, ausad on tõepoolest islamirahvas ja valdavalt on siis tegemist sunniitidega, vähem on seal šiite, aga joruubadega on lugu natukene keerulisem ja robot küll valdavas enamuses on kristlased. Aga siiski ligikaudu veerand rubadest on islamiusulised. Ja nüüd nende kahe väga suure kõrval on siis ka kolmas väga suur rahva Siibod, keda on siis umbes 25 miljonit ja need kolm rahvas, siis moodustavad selle Nigeeria elanikkonnast vägagi suure osa. Kui me nüüd räägime Hausades, siis neid on seal umbes 18 protsenti Nigeeria elanikkonnast. Jaa, Hausadega, kultuuriliselt ja traditsioonidel ja viimaste sajandite ajaloos väga lähedane rahvas. Fulanid ehk pulbed on Nigeeria suuruselt neljas rahvas, neid on natukene üle 10 miljoni. Nüüd Hausade puhul on väga oluline see rahvas paikneb küllaltki kompaktselt. Te, kõik Nigeeria rahvad ei asu kompaksetel aladel, näiteks Fulanid on laiali paisatud mitmesse erinevasse piirkonda ja nende asuala sellist ühtset tervikut ei moodusta. Aga jah, ausadel, nii nagu ka joru padel on territoorium üsnagi kompaktne. Sellest hoolimata tänasel päeval ei saa ei Hausad ega Ruubad nautida seda, et nad elaksid mingis ühes suures administratiivse üksuses Nigeeria nimelt koosneva osariikidest. See riik on täna jaotatud väga paljudeks osariikideks üle 30 osariigi üle 30 osariigi ja lisaks veel siis pealinna territoorium ja Hausad elavad põhiosas üheksas osariigis. Kui me arvestame nende kompaktselt talapsis, võiks nad vabalt moodustada ühtse osariigi, nii nagu kunagi peale seda, kui Nigeeria iseseisvus, nii keele iseseisvus 1960. aastal peale Nigeeria iseseisvumist lühikese aja jooksul oligi riik jaotatud algul kolmeks, hiljem neljaks administratiivseksüksuseks. Administratiivsed üksused suhteliselt hästi järgisid siis nende kõige suuremate rahvaste asualast. Aga jah, hiljem on neid territooriume pidevalt juurde tulnud, esialgu 12 ja hiljem on seda arvu veel korduvalt suurendatud. Ja täna on siis jah, jõutud selleni, et Nigeeria koosneb suhteliselt väikestest osariikidest ja need osariigid on suhteliselt sõltumatult üksteisest. Mis tähendab aga seda, et Nigeeria suuremad rahvad ei saa väga hästi oma tegevust koordineerida või ei saa nii-öelda igapäevaselt administratiivselt väga hästi koostööd teha, sest erinevates osariikides elavana on neil kah küllaltki erinevad igapäevased probleemid. Nigeeria on naftarikas riik kui rikas on Nigeeria tegelikult. Nigeeria on täna suuruselt 12-st naftatootja maailmas ja suuruselt kaheksas naftaeksportija. Nafta annab Nigeeria sisemajanduse kogutoodangust peaaegu 40 protsenti. Naftatulud annavad Nigeeria valitsuse tuludest peaaegu neli viiendikku. Nii et Nigeeria on vägagi naftakeskne maa. Kuigi Nigeerias on leitud ka hulgaliselt mitmesuguseid teisi maavarasid. Aga nende teiste maavarade uuringud osalt on pooleli, on piirkondi, mis on üsna vähe uuritud ja nii võib siiski öelda, et Nigeerias ja väga paljude muude maavarade kasutamine, mida võiks teha üsna laialdaselt, on täna üsna lapsekingades. Vaatamata sellele, et Nigeeria on vägagi naftarikkas maa. Jah, Nigeeria naftatoodang on arvestataval tasemel ei ole Nigeeria näol kindlasti meil tegemist väga ka riigiga, aga peamised põhjused ei peitu mitte selles, et Nigeeria ei ole osanud naftat luulusid kasutada. Pigem on põhjuseks asjaolu, et Nigeeria on pikki aastaid olnud selline erinevate sõjaväeliste diktatuuride küüsis olnud maa, kuhu välisinvestor ei ole väga kergesti julgenud sisse tulla ja kust korruptsioon, vägivald, riigi keskvõimupoolne julmus on seda majandust nagu tublisti pärssinud. Samas viimastel aastatel on Nigeeria majandus teinud läbi sellise hüppe, millist isegi meie Eesti majandus ei ole mitte kuidagi viimastel aastatel suutnud teha, kuigi me oleme harjunud aru saama, et Eesti majandus viimase kümnekonna aasta jooksul on. Kui me jätame siin 2008. aasta välja ja käesoleva aasta siis on majanduskohata arenenud ikkagi vägagi kiiresti. Aga Nigeerias on see tõepoolest olnud erakordselt kiire ja võib öelda, et aastatel 2003 kuni 2007 väga lühikese aja jooksul kasvas Nigeeria sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta enam kui kahekordseks. Nii et täna on sisemajanduse kogutoodang seal peaaegu 1200 USA dollarit. Kui me nüüd arvestame ostu pariteeti sisse sisemajanduse kogutoodang lausa 2000 dollari lähedal elaniku kohta ehk siis ostupariteedi alusel on tänase sisemajanduse kogutoodang ligikaudu 10 korda väiksem, kui see on Eestis, millesse kasvõi siis viimastel aastatel nii kiiresti on toimunud. Eeskätt on toimunud seetõttu, et majanduses on juurutatud suur hulk vabadusi, mida seal enne ei olnud. Ja muidugi, kui 1999. aastal läks Nigeerias uuesti võim tsiviilisikute kätte kuigi nende juhtivate tsiviilisikute seas oli ka endisi sõjaväelasi. Aga siiski, 1999.-st aastast võime me rääkida Nigeerias jällegi tsiviilvõimust siis tsiviilvõim on tähendanud ka seda, et välisinvesteeringud on julgenud Nigeerias jälle tagasi tulla. Ja üldse Nigeeria majandust on seal selline poliitiliste vabaduste ulatuslik laienemine kõvasti elavdanud praktiliselt igas sektoris. Ja seda hoolimata punktist, et nii 1999. aasta kui ka 2003. aasta valimiste kohta on rahvusvahelised vaatlejad öelnud, et need olid kõike muud kui vabad. Aga siiski, näiliselt on see riik astunud tohutult suuri samme demokraatia suunas viimastel aastatel. Ja kohe jah, on seal selline poliitiline vabadus aidanud kaasa majanduslikule vabadusele ja see omakorda on siis majandust tublisti elavdanud. Majanduses on Nigeerias ka üks huvitav fakt, nimelt Nigeeria oli 2006. aastal esimene Musta Aafrika riik, kes täielikult maksis ära oma välisvõla niinimetatud Pariisi klubi riikidele. Pariisi klubi hõlmaksis rikkamaid lääneriike, kes siis on vaesematele maailma riikidele andnud ulatuslikud laene. Ja Nigeeria siis jah, tänu oma suurtele naftatuludele 2006. aastal oli esimeseks riis mustas Aafrikas, kes maksis välisvõlad täielikult ära. Samas Nigeeria majandus viimastel aastatel tervikuna ei ole mitmekesistunud, vaid pigem hoopis muutunud ühe Ülvalisemaks. Omal ajal Nigeeria oli vägagi tõsine kakaoubade eksportija aga tänaseks päevaks on Nigeeria kakaoubade tootmine vähenenud umbes poolele sellest tasemest, mis ta siin mingi aeg tagasi hiilgeaegadel oli. Ja seega kaupade tootmine näitab selgelt jätkuvalt vähenemise tendentsi ja kautšibki tootmisega on olnud probleeme kookospiima tootmisega. Samamoodi on olnud probleeme nii, et majandusNigeerias kuigi kasvab kiiresti. Aga väga palju seda mitmekesistamist ei ole toimunud. Mis Nigeeria majanduse puhul Aafrikas tervikuna silma paistab, on asjaolu, pangandus on Nigeerias küllalt arvestataval tasemel või üldse laiemalt. Nigeeria finantssektor on Aafrika mõistes ikkagi vägagi tasemel laenamine. Paljudes Aafrika riikides ju peaaegu et puudu on Nigeeriast täiesti ametlikul tasandil olemas. Nigeeria majanduse arengule aitab muidugi kaasa ka see, et Nigeeria teedevõrk on küllaltki tihe ja suuremad teed on. Üsna head, samas see teedevõrk on jällegi tihedam seal just lõunapoolsetel aladel põhja pool, kus elavad Hausad on teedevõrk oluliselt hõredam. Siiski ka Hausad aladel on Aafrika mõistes täiesti arvestataval tasemel need teed nii tiheduse kui ka suuremate teede puhul kvaliteedi poolest sõltumatu vaata sellest, et sa majandus on kiiresti olnud kasvav. Me täna võime siiski rääkida Nigeeriast ikkagi, kuid küllalt vaesest maast, mis siis, et Aafrika mõistes ei ole kindlasti tegemist väga vaese maaga. Aafrikas on paljud riigid tohutult vaesemad, sealhulgas Nigeeria põhjapoolne naaber, niger kus elab ka väga palju Hausasid, kus Hausad moodustavad ju lausa 45 protsenti elanikkonnast. Niger näiteks on kordades vaesem maa kui Nigeeria ja, ja kui me võrdleme Nigeeria Kameruni kah, millest me rääkisime eelmine kord, mis asub siis Nigeeria vahetus naabruses, siis Kameruni tänase sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta ostupariteedi alusel suhteliselt võrdsel tasemel. Kas Ligeerlasi elab rohkem linnades või maakohtades? Nigeeria elanikkonnast täna umbes 48 protsenti elab linnades umbes 52 protsenti Maal aga samas kusagil 60 protsenti Nigeeria elanikkonnast on tegev põllumajanduses, nii et ka paljud äärelinnade elanikud käivad tööl tegelikult linnast väljas. Tööpuudus, mis maapiirkondades on keskmiselt seitse protsenti, on linnades 12 protsenti on linn, kus on tunduvalt kõrgem ja ei saa kuidagi jah täna öelda, et need Nigeeria linnad, millest paljud on küllalt suured, Nigeerias on kaheksa linna enam kui miljoni elanikuga. Et need linnad nüüd väga jõukad oleks, pigem vastupidi, et linnad on tohutud, slummistunud eriti Nigeeria suurimas linnas laagoses on tohutud alad, mis on täis lihtsalt Ursikuid. Nigeeria majandus on regiooniti siiski väga ja väga erinev. Kui ma ütlesin, et Nigeerias on kaheksa miljonilinna, siis nendest miljoni linnadest ainult üks asub Hausade territooriumil sangano mis on ajalooliselt olnud Hausade jaoks selline väga tähtis keskus, aga jah, täna on see ainus miljonilinn, mis on Hausade territooriumil ja ka näiteks tööstust on Hausade alalt tohutult vähem kui Nigeeria teistes osades. Näiteks naftatööstus on vägagi selgelt Nigeerias koondunud Nigeri jõe deltas aga see asub sootuks lõuna pool. See asub peamiselt Kagu-Nigeerias Hausadest vägagi kaugel. Hausad aladel. Mingisugust ulatusliku nafta tööstust ei ole ja üldse selle tööstusega jah, ausad aladel on nii, et seda küll on ja seda on sisuliselt pea igast valdkonnast, aga seda on siiski vägagi vähe. Ja ausad aladel ka elanikkond on tunduvalt rohkem koondunud maapiirkondadesse kui linnadesse. Samas viimastel aastatel on selgelt täheldatav Hausade suundumus liikuda Nigeeria suurematesse linnadesse, eeskätt liikuda laagosesse, mis aga asub siis joruubade territooriumil ja nende rahvaste liikumine suurematesse linnadesse. Muidugi suurendab Nigeeria probleeme, sest toimub rahvaste segunemine ja, ja näiteks Laagose sega ja rubad ei vaata üldse sellele hästi. Et mitte ainult Hausad, aga ka paljud teised Nigeeria rahvad järjest enam kipuvad Nigeeria suurimasse linna tulema. Aga mis on võib-olla Nigeerias huvitav? Nigeeria tänane pealinnapuu ja on ehitatud riigi keskele, aga mitte ainult, et riigi keskele, aga vägagi teadlikult eemale kõikidest suurtest rahvastest tasub eemal Hausadest joruubadest tasub eemaliivodest tasub eemal ka näiteks Fulanitest. Tihti täiesti teadlikult. Tol ajal, kui Nigeeria pealinna hakati ehitama, olid Nigeeria Teid küllalt sellised rahvuslikud. Täna on nii, et Nigeerias on parteid valdavalt sellised rahvustevahelised ei ole nii, et suuremad parteid on mingi konkreetse rahva omad. Aga omal ajal Nigeeria suuremad parteid küllalt hästi siiski joondusid nagu rahvaste järgi ja siis oli eesmärk, et pealinna asuks kõikide nende suuremate parteide sellisest kesksest valijaskonnast eemal. Ja noh, see ehk küllalt hästi õnnestus ja võiks öelda nii et see pealinna ehitamine eemale suurtest rahvastest kahtlemata siis tegelikult natukene pingeid maha. Sest vanasti, kui pealinn Lagos oli, siis ikkagi väga selgelt oli pealinn ühe suure rahva Ruubade territooriumil ja see nagu jah, ei olnud mitte sellist stabiilsust loov, vaid pigem just tekitas erinevate rahvaste vahel konflikte, mida Hausad maakohtades kasvatavad. Hausade ala Nigeerias ei ole tegelikult üldse mitte väheviljakas ala. Näiteks aastast seal erinevates piirkondades sajab 400 kuni 800 millimeetrit, see on täiesti restatav ka võrreldes Eestiga, kus ju kusagil 600 millimeetrit on. Jaa, see Hausad ala on savanni, põhjapoolsed alad on selline madala taimestikuga savanni lõunapoolsed alad, kus ausad elavad, on selline kõrgema taimestikuga savanni. Suuresti kasvatavad nüüd ausad maisimaised nende jaoks tähtsaim, mida seal üldse kasvatatakse, aga ausad mõnes piirkonnas kasvatavad näiteks isegi riisi, mis vajab ju küllalt palju niiskust. Vähesel määral kasvatatakse ka nisu, kasvatatakse mitmesuguseid ube, tomatit, ausad, kasvatavad küllalt palju erinevaid juurvilja ja kõike seda iseenda jaoks, seda kõike põhiliselt iseenda jaoks. Loomulikult viiakse ka linnadesse, aga siiski suuresti kasvatatakse seda iseenda jaoks olulise kohal näiteks on ka puuvilja ja maapähklikasvatamine kusjuures põllumajandus on selles mõttes vägagi algeline. Peamine tööriist on küblas ja arusaadavalt, selliste tööriistadega see põllumajandus väga efektiivne ei ole, kuigi kasutatakse mitme välja süsteemi peaasjalikult nii et mis mõttes on põllumajandus siiski arenenud, et ei, ei kurnata seda ühte piirkonda niimoodi lõputult ühe sama kasvatatava ka ära vaid kasvatatakse erinevatel hotell erinevaid asju siis ühel ja samal maalapil. Nüüd loomades kasvatavad ausad hobuseid, kitsi, lambaid, aga veiseid on küllalt vähe ja veisesaadused tulevad sinna piirkonna naaberaladel. Nii et põllumajandustoidab need Hausad ka päris kenasti ära. Ja kui me arvestame, et Nigeeria elanikkonnast siiski küllalt suur osa peaaegu pool elanikkonnast elab linnades, siis tegelikult võib öelda, et Nigeeria enda võlu majandus katab küllalt hästi selliste elementaarsete toiduainetega. Nigeeria suuremate linnade vajadused. Nigeerias on väga palju metsi maha raiutud ja see on tõsine probleem. See on Nigeerias väga tõsiseks probleemiks. Kui me arvestame, Nigeeria on küllalt suure tihedusega riik ja kui me arvestame, et Nigeeria on väga kiiresti kasvava rahvaarvuga riik, siis ega siin väga midagi imestada ei ole. Mis puutub muide Nigeeria rahvaarvu kasvu, siis Nigeeria loomulik iive, mis on umbes 2,4 protsenti aastas, on ikkagi väga kõrge ja osadel on see loomulik iive isegi natukene kõrge kui Nigeeria keskmine. Noh, see loomulik iive on seal saavutatud eeskätt väga suure sündivusega ja suremus meie mõistes on küll küllalt suur, aga Aafrika mõistes täiesti sellisel keskmisel tasemel. Nii et jah, Nigeeria elanikkond kasvab kiiresti ja nagu ma ütlesin, see maa on seal selline, mis valdavas enamuses Nigeerias võimaldab kasvatada väga mitmesuguseid erinevaid asju, siis tuleb metsa raiuda. Tuleb jah seda metsa raiuda ja põllumajanduslikud seda maad harida. Paraku muidugi see metsade maharaiumine toob kaasa ka tohutuid probleeme, keskkonnaprobleeme, aga ka maa viljakus mitmetes piirkondades väheneb, sest erosioon tuuled, mis lagedata lavadel möllavad, mõjuvad halvasse. Ja kui me arvestame, et näiteks Kagu-Nigeerias on väga tõsiselt probleeme, aga seoses naftatööstusega ma pean siin silmas just keskkonnaprobleem siis võib öelda, et keskkonnaprobleemid üldiselt on Nigeeria jaoks vägagi tõsised meie tänase saate rahva Hausada jaoks õnneks need keskkonnaprobleemid nii suured ei ole. Hausad elavad ka oluliselt hõredamini asustatud aladel. Enamus taladest on keskmise elanikkonna tihedusega 50 kuni 100 inimest ruutkilomeetril. Need metsade maharaiumisega on seal olnud siiski vähem ulatuslikult kui mitmetes muudes piirkondades Nigeerias. Kuna ei ole sellist väga ulatuslikud tööstus, siis ka tervikuna need keskkonnaprobleemid Hausadalada väga tõsised ei ole. Mulle endale tundub, et Nigeerias on palju probleeme, mis on oluliselt tõsisemad ja üheks väga tõsiseks probleemiks on erinevad rahvaste omavaheline läbisaamine ja suuresti see rahvasta. Selline halb läbisaamine on tingitud asjaolust, et seal on erinevad, usud, kui Hausad ja Fulanid on väga valdavalt islamiusulised, kui joruubade seas on arvestatavas ulatuses islamiusulisi siis väga paljud sealsed rahvad on hoopis kristlased. Aga on ka rahvaid, kes on peaaegu täiel määral hõimuusundite selliste vanade loodususundite järgijad, nii et küllalt selline suur usundite paljusus. Ja kuna islamiusulisi ja kristlasi on ligilähedaselt võrdselt, siis see vastasseis on küllalt tugev. Kui palju on Hausasid Nigeeria võimuorganites? Võimuorganitega Nigeerias on olukord eriti keeruline sõjaväeline võim On pikki aegu juba väga selgelt olnud Hausade käes, Hausade seas on väga palju Nigeeria kõrgemaid sõjaväelasi. Samas poliitilise eliidi seas Hausa siis väga palju ei ole. Poliitilise eliidi seas on küll Hausade kultuuriliselt lähedaste rahvaste Fulaneid joru, baasid on ibosid, aga Hausa sõidan küllalt vähe. Aga kui me arvestame, et Nigeerias on kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel üheksakümnendatel aastatel pidevalt väga olulist rolli mänginud sõjaväelast peaaegu kogu 70 Te, olete 80.-te aastate ka üheksanda aasta alguse oli seal ju võim sõjaväe käes. Nii et siis Hausad jah, läbi selle sõjaväe on mänginud vägagi tähtsat rolli Nigeerias. Siin mingid ajad tagasi, kui veel hõim sõjaväe käes oli, proovisid Johausad oma islami seadusi kehtestada Nigeerias laiemalt. Nad proovisid neid kehtestada ka rahvaste seas, kellel ei ole islamiga mitte mingisugust pistmist. Loomulikult see tekitas tohutut vastuseisu. Täna õnneks olukord siiski nii hull ei ole, sellised tõsisemad islami seadused kehtivad vaid 11. põhjapoolses osariigis, sealhulgas siis enamikes Hausade osariikides, noh, ülejäänud aladel täna ei püüta islamiseadusi peale suruda. Aga jah, sa selline islami pealesurumine oli alles hiljuti küllalt tõsine probleem ja, ja noh, võib-olla mäletame ka seda, kuidas rahvusvahelised missivõistlused oldi sunnitud Nigeeriast üle viima Euroopasse seetõttu, et islamiusulised Hausad väga tõsiselt alustasid nende missivalimiste vastu proteste. Nende protestide käigus sai üle 100 inimese surma, üle 400 inimese sai tõsiseid vigastusi. Nii et jah, ega see erinevate uskude kooshoidmine ühes riigis ei ole lihtne ja sellisel kujul nagu Nigeerias, kus islamiusuliste ja kristlaste arvukus on suhteliselt sarnane. Noh, seal on ta eriti keeruline, nii et võib öelda, et Hausad on üsna sõjas. Kas rahvas, jah, kindlasti on Hausad üsna sõjakas rahvas noh ausad on ju oma islamiga kokku puutunud ka väga ammu ausad puutusid sellega ülikonna tasemel kokku juba 11. sajandil esialgu küll nüüd laiematesse massidesse seni väga juurdunud, aga tasapisi islami vastuvõtmine siiski toimus. Samas 19. sajandi alguseks oli Hausade seast selline huvitav olukord, et oli palju selliseid Hausasid, kes ühest küljest olid nagu justkui islamiusulised aga teisest küljest järgisid mingeid hõimuusundeid. Noh, selline olukord muidugi, islami vaimulikel oli vastuvõetamatu ja 19. sajandi, ega see olukord ka sealt välja uuriti, nii et 20. sajandi alguseks olid Hausad juba väga valdavalt üksnes islamiusulised. Arvatakse, et Hausade kauged esivanemad elasid kunagi ammu-ammu hoopis eemal praegusest Nigeeriast. On isegi arvatud, et Hausad esivanemad võisid elada Nuubjas, Nuubia siis on ala, mis on tuntud ajaloost juba Vanast-Egiptusest, son Sis Egiptusest lõuna poole jääv ala ja otsalt kaugelt Nuubiast, arvatakse, et need Hausad hakkasid lääne poole rändama. Juba kusagil kuuendal, seitsmendal kaheksandal sajandil jõudsid Hausad praeguse Nigeeria Nigeri aladele ja hoid kohe algusest peale. Selline küllalt võimukas rahvas austas, surusid praeguse Nigeeria Nigeri aladel elanud teised rahvad välja või assimileerisid nad ja kehtestasid seal siis oma võimu ja lõika mitmeid küllalt tugevaid riike. Kaheteistkümnendal sajandil muutusid Hausad kogu Aafrika mõistes üheks kõige tugevamaks jõuks. Ja neil oli seal jällegi mitmel sajandil täiesti arvestatava tugevusega riike. Ausad on ka küllalt vana kultuurrahvas, juba 15. sajandi alguseks olid Hausad kasutusele võtnud araabia kirja, täpsemalt modifitseeritud araabia kirja. Nüüd, 15. 16. sajandil, kaotasid Hausad oma iseseisvuse. Aga juba seitsmeteistkümnendal ja 18. sajandil said Hausad valdavalt oma iseseisvuse tagasi. 1804 kuni 1809 moodustati Fulanite juhtimisel Sokoto kalifaat ja vot see kalifaat oli siis selline, mis allutas väevõimuga endale ka Hausade alad. Ja sellest ajast alates Hausadel ei ole nagu enam sellist iseseisvust olnud. Sausade kalifaat kestis kuni 1903. aastani, kui selle kalifaadi purustasid inglased. 19. sajandil toimus mitmel pool Hausade piirkondades Hausade segunemine. Et aga just selle Fulanite poolt kalifaadi ajalise sulanemine siis toimus ja mis on huvitav, Hausad ja Fulanid segunesid küllalt hästi. Kuigi tegemist näiteks keelelises mõttes on väga erinevate rahvastega Hausad on keelelises mõttes siis afro-aasiarahvas, räägib Sis Chani keele läänerühma hulka kuuluvaid keeli. Samas Fulanid on aga hoopis Nigeri-Kongo rahvaste hulka kuuluv rahvas. Nii et nende Fulanitaja, Hausade keeled teineteisest erinesid ja erinevad väga märkimisväärselt. Aga sellest hoolimata. Ta need rahvad, olles mõlemad islamiusulised, tegid küllalt head koostööd ja kaasajal isegi niimoodi, et arvatakse, et osa Hausasid on siis tegelikult päritolult Fulanid. Sellepärast et osa Fulanitest ei erista enam ennast Hausadest, osa nendest sulamitest tal üle võtnud Hausade keele on üle võtnud Hausade kombed. Ja nii räägitakse siis Nigeerias järjest rohkem ka isegi sellisest Hausa Fulani rahvast. Kuigi see nii-öelda Hausa punane rahvas koosneb siis kahest teineteisest vähemasti keelelises mõttes vägagi kaugest rahvast nüüd 20. sajandi algul jah, siis Hausade ala allutati inglaste poolt ja 1000 90 14 ühendati tänapäeva Nigeeria põhja ja lõunaalad Suurbritannia üheks ühtseks asumaaks ja, ja mis on huvitav pikka aega. Inglased ei püüdnud seal tänapäeva Nigeeria aadel mitte juurutada nagu sellist oma otsest võimu vaid pigem püüdsid seda võimu teostada kohalike hõimupealike kaudu. Samas Se hõimupealike kaudu võimu teostamine tähendas seda, et suurenesid erinevate hõimude vastuolud ja inglased kasutasid nende erinevate hõimude vastuolusid ära. Inglased võiks öelda nii, et isegi hoolitsesid selle eest, et need hõimud omavahel pidevalt vaenujalal oleksid, sest kui need kohalikud hõimud tegelesid üksteisega, siis neil ei olnud aega hiiglaste vastaseks tegevuseks. 20. sajandi ajaloost on oluline, et 1956. aastal sai autonoomia Nigeeria lõunaosa. 59. sai autonoomia Nigeeria põhjaosa 60. aastal, siis Nigeeria iseseisvus ja 63. aastal kuulutati vabariigiks. 63. aasta põhiseaduse alusel oli siis Nigeerias nelja autonoomset regiooni loomsed, regioonid olid siis suuremate rahvaste järgi ja need olid küllaltki selliste lõtva. Et aga need võiks öelda nii, et need olid isegi üsna selliste eraldiseisvate riikide moodi. Aga juba mõned aastad hiljem, 1966. aastal liitriigi struktuur kaotati ja 67. aastal läks olukord Nigeerias koguni nii hulluks, et algas esimene tõsine sisesõda. Nimelt sõda algas siis riigi idaosas asuvate Ibodega, kes olid jõudnud välja kuulutada Piafra vabariigi ja nüüd selle Nigeeria keskvõimu ja rahvavabariigi vahelises sõjas hukkus ligikaudu kaks miljonit inimest tohutu number, eriti arvestades tollast rahvaarvu. Ja need inimesed hukkusid peamiselt surid nälja tõttu, nii et olukord seal oli jah, nii raske, et majandusega või põllumajandusega ei jõudnud enam suurt keegi tegeleda. Nüüd hilisemal ajal, seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel, üheksakümnendatel aastatel on Nigeerias toimunud korduvalt ja korduvalt riigipöördeid, sealhulgas sõjalisi riigi pöördeid ja ega seda päris demokraatlikku võimu ei ole seal Nigeerias praegugi. Kuigi jah, siis 1999.-st aastast on võim küll nagu tsiviilisikutega, ühesõnaga need valimised, mis seal toimuvad, on küllaltki allutatud riigi suurima partei poole. 90.-te aastate keskel oli olukord Nigeerias inimõigustega nii hull, et Nigeeria isegi heideti välja rahvasteliidust ja kehtestati ka Nigeeria vastane majandusblokaad. Selle üheks põhjuseks oli asjaolu, et 1995. aastal hukati üheksa inimest, kes olid välja astunud ogoni rahva õiguste kaitseks. Üks nendest hukatutest oli siis kuulus kirjanik. Aga see üheksa inimese hukkamine, noh ei olnud siiski mitte ainus põhjus. Üldine selline sõjaväesurve rahva vastu oli Nigeerias ka tol ajal väga karm ja erinevate rahvaste selline õiguste mahasurumine toimus väga hoogsalt. Nüüd viimasel ajal on Nigeeria erinevate rahvaste õiguste osas siiski teinud küllalt suuri positiivseid samme. No täna näiteks suuremate rahvaste keeled on Nigeerias kohalikul tasandil ametikeele staatuses, kuigi Nigeeria riigi tasandil ametikeel on inglise keel, siis näiteks Hausad aladel on peamine ametikeel Hausa keel ja Ruba aladel on ja Rooba keel ja Ivo aladel on imo keel, siis see peamine ametikeel ja see tähendab seda, et mitte ainult asjaajamine ei toimu kohalikul tasandil nendes põlisrahvaste keeltes vaid ka näiteks hariduse andmine suuresti algkooli tasemel ja kesktasemel on just nimelt kohaliku rahva keeles. Samas koolis siis algtasemest peale on kohustuslik ka inglise keele õppimine, Nigeeria küll paraku riik, kus kirjaoskamatust on üpris palju, kuigi Aafrika mõistes see näitaja väga hull ei olegi. Aafrika mõistes on Nigeerias keskmiselt kirjaoskamatuid, vaid umbes 30 protsenti on siiski seal erinevaid piirkondi, kus kirjaoskamatus on palju, palju kõrgem ja kipub olema nii, et sellised suurema kirjaoskamatusega alad on just nimelt need Hausade alad, kus lonisla ja kus naiste seas on kirjaoskamatus vägagi kõrge. Aga jah, need, kes koolis käivad, need õpivad siis koolis oma emakeeles. Hausa keeles antakse välja ajalehti, ajakirju, raamatuid. Hausa keeles on raadiosaated, kusjuures raadiosaated ei ole mitte Antigeerias ega Nigeriskus, ka Hausasid palju elavaid House keelseid raadiosaateid tehakse ka mitmel pool mujal Nigeeria naaberriikides. Ja põhjuseks on asjaolu, et Hausa keel on omandanud kohati sellise Lingo Franca tähenduse. Et on erinevate rahvastevahelise suhtlemise keel eeskätt islamiusulistel rahvastel, aga ainult tänu sellele, siis jah, neid Hausage saateid raadiosaateid tehakse ka naaberriikides Nigeerias ja nii äris on olemas ka Hausa keelset televisiooni saada. Nii et Hausa keel on, on täiesti arvestatav keel. Hausa keel on muidugi arvestatav teaduskeel ja võib isegi öelda nii. Hausa keel on tänasel päeval üks kõige paremini kaitstud ja kõige paremini arendatud Aafrika põlisrahva keel. Selles niinimetatud mustas. Islamiusulistel Hausadel on traditsioonid väga selgelt seotud islami usuga, ka nende riietus on väga rangelt määratletud. Mis nüüd traditsioonide kohta võib-olla on. Oluline on asjaolu, et Hausa naistesse suhtumine linnades ja maapiirkondades on küllalt erinev, kui linnades on Islamiusuliste Hausade naised valdavalt ikkagi surutud koduseinte vahele, nad käivad küllalt harva väljas, nad ei tee tööd väljaspool kodu kodus küll jah, tehakse tööd, valdavalt tegeletakse õmblemisega mõistagi ka toiduvalmistamisega, maapiirkondades on olukord üsna teistsugune, maapiirkondades ei ole need islamiusulised Hausa naised nii selgelt kodusse nii-öelda aheldatud nad mitte ainult et ei tee põllumajanduses tööd, vaid liiguvad ka suhteliselt palju väljaspool koduringi. Kui me võib-olla paljudes piirkondades oleme harjunud, et maapiirkondades just on sellised traditsioonid eriti tugevad ja maapiirkondades islam näitab võib-olla rohkem välja sellist karmimat nägu siis Nigeeria on selles mõttes huvitav, et seal on jah asi vastupidi. Et maapiirkondades on see islam vähemasti Hausade aladel nõrgem. Ja, ja kui see islam võivale sellist karmimat nägu näitab, siis seda just linnades. Nigeeria ei ole ilmselt eriline turismimaa. Seni ei ole Nigeeria suutnud väga turiste meelitada ühest küljest muidugi seetõttu, et Nigeerias on tõsiseid keskkonnaprobleeme ja see Nigeri jõe delta, mis ühest küljest on ju väga ilus, on teisest küljest väga saastatud ja väga tõsiste probleemidega piirkond. Samas kui me mõtleme, et Nigeerias siiski looduslik vaheldus on suur, kui Hausa aladel on savannid, siis näiteks lõunapoolsetel aladel on ta troopilisi vihmametsasid ja, ja samas on Nigeerias ka piirkondi, kus on kõrbealad. Nii et Nigeeriasse looduslik vaheldus on üsna suur. Selles mõttes võiks see paik turisti jaoks huvitav olla. Aga muidugi on ka nii, et Põhja-Nigeerias või just eeskätt siis Hausa aladel pärsib turismi ikkagi seesama islam. Ma kindlasti ei taha öelda, islami usk on turismivaenulik, aga aga ütleme nii, et islami usk ei ole turismi suhtes siiski nii soosiv. Et islamiusulised valdavalt ei ole väga huvitatud sellest, et kusagilt mitte islamiusulised nende Paika turistina tuleksid. Jah, kui seda teevad islamiusulised, on teine lugu aga mitte islamiusuliste turismina rändest oma piirkonda. Islamiusulised jah, üldiselt ei ole väga huvitatud ja samamoodi ka Hausad. Ja kuna Nigeeria on võib-olla noh, maailma silmis ka selline noh, mitte väga positiivse kuulsusega paik ja mitte ainult need sõjaväelased diktatuurid, vaid ka see rahvastevaheline vaen ja kõik, see paistab selgelt välja siis noh, nii keelel ei ole täna jah ka sellist mainet ja kui me siia juurde arvestame, et seal on inimröövid, siis arusaadavalt turistina Nigeerias väga ei kipugi minema. Kui nüüd rääkida veel Nigeeria probleemidest, siis tõsiseks probleemiks on muidugi tervishoiuprobleemid. HIV ja AIDS ei ole nüüd Nigeerias Aafrika mõistes mitte väga sellised ulatuslikud ja, ja Hausada aladel Se HIV ja AIDS on ikkagi väga olematud või vähemalt ei teatanud see probleem seal väga tõsine oleks. Noh, ilmselt siin muidugi sa islam oma selliste rangete käitumisnormidega on aidanud seda HIV ja aids lausa aladelt eemal hoida. Aga Nigeerias on muud tervisehädad tõsiseks probleemiks, lastehalvatus, väga laialt levinud leetrid, koolera, malaaria. Ja kuigi riik on viimastel aastatel meditsiini suunanud tohutut raha, meditsiiniprobleemidega tegeletakse tõsiselt. Aga ikkagi see kasvav rahvaarv ja arstide vähesus, diplomeeritud arstid kipuvad ju riigist lahkuma. Otsitakse tööd rikkamatest riikidest, räägitakse, et ainuüksi USA-s on üle 20000 Nigeeriast pärit korralikul tasemel arsti ja nii et jah, need Nigeeria arstid kipuvad sealt minema Euroopasse, Põhja-Ameerikasse. Kui me räägime Hausade aladest, siis Hausad alad tänu loodusele on sellised, kus troopilisi haigusi ei esine, mis esinevad lõunapoolsetel Nigeeria aladel. Aga Hausade season jälle probleemiks asjaolu, et ega neid arste mitte just väga hästi alati vastu ei võeta. Arstid on valdavalt mitte Hausad ja vanad islamiusulised Hausad nendesse mitte islamiusulistest arstidesse suhtuvad vägagi skeptiliselt ja see toob kaasa asjaolu, et ega Hausade sellistest terviseprobleemidest väga palju ei teata. Hi-kuigi jah, ka seal, nüüd on Nigeeria keskvõim viimastel aastatel püüdnud üht-teist ära teha püüdnud muuhulgas näiteks teha autode seas ka selgitustööd ja, ja noh, loodame, et selgitustööd siis mingil hetkel ka vilja kannavad. Milline võime olla Hausade tulevik? Kui rääkida Hausale võimalikust tulevikust, siis ma arvan, Hausad võivad oma autonoomia, mis seal kunagi oli tulevikus ka tagasi saada ja selle kasuks räägib asjaolu, et Hausade territoorium on üsnagi kompaktne. Nad elavad kompaktsel alal ja sisemiselt on Hausad selline küllaltki ühtne rahvas. Nad on valdavalt kõik islamiusulised, nende traditsioonid on ühesugused. Loomulikult on nad ka jaotanud seal teatavatesse klannidesse aga siiski võrreldes paljude teiste Aafrika rahvastega, Hausadon vägagi selline ühtne rahvas ja laiemalt üldse Nigeeriast suurematele rahvastele kunagi tulevikus, kui demokraatia on seal rohkem edenenud, antakse mingil kujul autonoomia tagasi ja, ja noh, kasvõi see kohalikele keelele õiguste juurde andmine viimastel aastatel seegi näitab, et liigutakse siiski selles suunas, et nendele suurematele seda rohkem õigusi anda. Muidugi autonoomia andmise Nigeerias teeb mõnevõrra keerukamaks asjaolu, et seal on väga palju väikesi rahvaid nendele väikestele rahvastele, noh, on üsna raske sellist arvestatavat autonoomiat anda ja võib arvata, et kui suuremad selle autonoomia saavad, et siis just muude rahvuslik autonoomia siis väiksemad rahvad kindlasti tõstavad selle vastu häält, et miks siis neile ei anta. Aga tahaks siiski uskuda, et Nigeeria keskvõim suudab need erineva suurusega rahvaste probleemid kunagi tulevikus lahendada ja, ja kui me arvestame juurde, et Hausade keel ei ole mitte kuidagi ohus, et Hausade kultuur ei ole täna mitte kuidagi ohus, siis ma usun, et sa, Hausade tulevik Nigeerias ei olegi kuigi tume, seda enam, et viimastel aastatel mulle tundub, et ka Hausade probleemid naaberrahvastega hakkavad tasapisi muutuma leebemaks sest et tuleviku jaoks võib-olla Hausade kõige tõsisemaks probleemiks on ikkagi suhted suuremate naaberrahvastega, eeskätt suhted joruubadega. Aga kui ka need Hausade ja rubade vahelised suhted maha rahunevad, siis Hausalde tulevik võib olla küllaltki Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Seekord oli juttu Nigeerias elavatest Hausadest. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.