Tere hommikust, olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning pean selle nädala raadiopalvused. Tahaksin nendel hommikutel rääkida rõõmust. Täna vaatame kahte meest, kelle sülle kukub ootamatult vahva võimalus. Matteuse evangeeliumi kolmeteistkümnendas peatükis on kirjutatud. Jeesus ütles taevariik kond, põllusse peidetud aarde, sarnane, mille inimene leidis ja peitis selle jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli ning ostis tolle põllu. Taas on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärle. Kui ta siis ühe eriti hinnalise pärli leidis läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli ning ostis selle. Mees teeb oma igapäevast tööd ning künnab härgadega põldu. Adranina toob välja peitaarde. Võib-olla oli see seal olnud pikka aega, igal juhul ei olnud enam kedagi elus, kes teadnuks midagi segastel aegadel peidetud varandusest ei teadnud ka põllupraegune omanik. Mida teeb mees? Ta toimib tolle aja juriidiliste arusaamiste kohaselt korrektselt. Ta ei puutu leidu vaid läheb ja müüb maha kõik, mis tal oli ning ostab tolle põllu. Meil tasub tähele panna, et tal tuleb ära müüa kõik, mis tal oli. Ainult nii jaksab ta osta toda põllulappi. Aga ta ei kõhkle, sest ta teab, mis teeb selle väärtuslikuks. Ta ei saanud olla päris vaene mees, sest muidu ei oleks ta ikkagi saanud kokkuostuhinda. Aga nüüd ta müüb oma vara maha ja teeb seda rõõmuga. Piiblis on väga harva mainitud tegelaste tundeid, kui seda sel korral on tehtud. On see võtmesõnamees, on üliõnnelik ka siis, kui ta ei saa seda välja näidata ja teised võisid arvata, et on läinud peassegi. Sellisel viisil on läbi aegade avastatud jumala riiki enda jaoks. Ühel hetkel seisab su ees võimalus pärida igavene rõõm ja õndsus. Ja selle hind on täiesti jõukohane. Lase kõigest vanast lahti, annab ära, mõõtmatult suurema vastu. Teises loos on juttu mehest, kes oli juba rikas aga tema otsis ilu, kauneid pärle. Ja siis äkki leidis ühe sellise, mille eest ta oli valmis ära andma kogu oma suure varanduse. Kui neid kahte võrrelda, siis on kergem mõista vaese mehe käitumist. Paljudel ikka kaotada oli seda enam, et ta teadis, kui suur on rahapada, mille ta oli avastanud. Aga müüa maha kõik, mis sul on, et mingit värvilist kivi omandada. Kas on ikka tark tegu? Kui võtta lugu nii, nagu ta on räägitud, siis peab arvama, et kaupmees oli vääriskivide alal asjatundja. Et kasudega kaubelda, pidi ta neid paremini tundma kui teised. Jah, aga risk on seika. Kui eksid ja tegemist on võltskaubaga, oled kõigest ilma. Usk ehk usaldus on alati risk. Panused on suured. Ega muidu ei põrkaks paljud tagasi, kui neile pakutakse elu krooni. Mis teha, me oleme nagu merehädalised, kes pigem klammerduvad oma laevavrakist pärit palgi külge kui julgevad sellest lahti lasta ning haarata kinni päästepaadist heidetud köie otsast. Vaja oleks julgust. Palvetagem issand Jeesus, anna meile täna võimalus vahetada oma kasin ja kulunud elu aegumatu aarde vastu. Et me võiksime tunda tõelist rõõmu. Aamen.