On kaugus raugus, mis rahutuks teeb. Valgused risti ja põiki. On kaugustel rauk mis rahutuste ja igatsus haarama Veel kusagil sügaval järvedes sky tõusta ja lennata ära. Kaugusteraugus ja aegade kaugus. Liivane imikut taganesid äkitselt kahele poole ning lai jõesuu võttis laeva vastu. Paari tunni pärast hakkasid teineteisele lähenevail ja kõrgeks Kiwayl kalda parrastel paremalt poolt saksa ja vasakult vene Narva ühe korraga paistma paremal väike rohmakate müüridega linn kahe nähtavasti puruks, kus tulistatud kiriku torniga ja enamjaolt madalavõitu kivi- ja laastukatustega, mis üle madalate müüride ära paistsid. Siin-seal söepõlenud sarikaid näidates ja otse linna kõrval kalda kõige järsemalt kivikingul ligipääsmatult upsakas Heremonstad püsti vastu tinahalli taevast vasakul muinaslooliselt paksu müürilisena tunduv Ivangorodi mööda neitsimäenõlva pikalt ja vägevalt Losakil. Ning nende vahel tume ja vahu sõbrust valge täpiline jõgi mis mitusada aastat kahe maailmapiiriks seal ei olnud. Sellisena nägi Baltes Russav 1560. aasta sügisel Narva linna laeva see jõngver pardalt Ždeedeenistunud laeval oli vase, tina Eraualast. Nende hinnad pidid Narva turul just nüüd eriti soodsad olema. Muidugi jutustab sellest kõigest Jaan Kross oma võrratuse põhjalikus ajaloo kirjelduses kolme katku vahel ja ütleb, et ligipääsmatult upsakas Hermanstad kerkis kõrgele vastu tinahall taevast nagu kandiline, ilma peata vägimehe, kael, vägimehe, kandilistel õlgadel. Narva Hermanni linnus. Soojad tähtpäeva tervitused, vikerraadio Helgi Erilaid ja alanud on. Mida Balthazar Narva sisse sõites veel nägi? Keset tumehalli jõge seisis mitu teistkümmend Klagisevate vemplitega väljamaist merelaeva ning nii Hermanni linna kui Ivangorodi pool paistis neid Kaide res veel enamgi. Ja kui laevad ning kaid lähemale tulid, nägi Balthasar seal liikumas, siledaks aetud nägudega madalmaalasi pügatud vuntsidega inglasi, Jebunevatel labida pardadega vene mehi üle kõrge sillamees kindluste vahel jõe kaldaid ühendas, sõitsid jämedate ratastega kaubavankrid ning ähvardav tumeda jõe ja kummaliselt karedate müüride ning natuke ebatõeliste ja mängu asjaliste laevade vankrite ja inimeste kohal. Kummus maarjamaa hall sügistaevas. Jaan Kross kolme katku vahel. Niisugusena paistis Narva siis Jaan Krossi raamatu peategelasele Balthasar Russo vele Anno Domini 1560 kuid siinkandis oli elatud ja toimetatud juba väga ammustel aegadel. Arheoloogid on siinsete muinasaegade iidsetest elukohtadest Narva jõe kallastel Narva keraamikat leidnud, mis on üks kõige vanemaid Eesti aladelt välja kaevatud keraamikaliike savinõud otsekui karikad terava põhja ja laieneva suuga neoliitikumist ehk nooremast kivi pärast, mis lõppenud Põhja- ja Kirde-Euroopas umbes teisel aastatuhandel enne Kristust. Novgorodi kroonika järgi seisnud aastal 1171 praeguse Narva kohal väikese vallikraaviga ümbritsetud linnus. Taani hindamisraamatus on aastal 1241 mainitud Narvia küla ajaloost on teada, kui magusa suu täiena on see tilluke mereäärne maatükk eesti läbi aegade meie naabritele tundunud Tolk, Nov, korraldlased ja karjalased teiselt risti ja mõõgaga tulnud sakslased. Lisaks veel taanlasid rootslased üks lahinge taplemine teise järel. Võtkem siis pidepunktiks aasta 1238 ja tol aastal sõlmitud Stensby leping. Mõõgavendade ordu ja saksa ordu olid siin aladel Liivimaa orduoks ühinenud ning praeguse Eestimaa lõunapoolsed alad endale allutanud. Revala, Harju ja Virumaa jäid aga Taani võimu alla. Ning aastast 1254 on pärit esimesed teated taanlaste ehitatud Narva linnusest esialgu seisnud küll teispool Narva jõge, praeguse linnuse vastas. Ajaloolaste arvates võidi too linnus püstitada 1200 kahekümnendatel aastatel, et siis kohe pärast Virumaa vallutamist taanlaste valduste idapiiri kaitseks hilisem linnuse rajatud juba Narva jõe läänekaldale samasse kohta, kus oletatavasti varasem eestlaste linnus seisis Taani hindamisraamatus mainitud narbija küla lähedal. Joffrey. Needi. Mu. Täis. Empachimle infon. Ta on hea aeg ja esimene kirjalik teade Narva linnuse ehitamisest on pärit Novgorodi esimesest kroonikast. Niisiis tuli Ditmann ehk Taani kuninga asehaldur tiitrifon kihi veel suure väe ja rahvaga ning asus ehitama linn Narva jõele. Linn peaks siin tähendama tugipunkti või kindlust selle linna, purustasid ja põletasid Novgorod lased õige pea. Nii ütleb Novgorodi kroonika ürikutest on teada, et 1277 nimetas Taani kuninga esindaja ooberge end Eesti Narva ja Tallinna komandandiks. Tol ajal pidi linnus siis juba olemas olema, kuid 1294 ütleb Novgorodi kroonika taarset Novgorodi vürsti väesalk põletas Narva linnuse. Umbes aastast 1300 alustasid taanlased visalt uue kantsi rajamist. Senise puitlinnuse asemele püstitati nelinurkse põhiplaaniga kivine kastell, mille loodenurgas tõusis kandiline Torn. Praeguse Pika Hermanni eelkäija 14. sajandil linnust laiendati, kas telli põhjaküljele rajati väike eeshoov, seejärel suurem läänepoolne eeshoov. Ja nüüd kirjutab Liivimaa noorem riimkroonika. Järgmisel lihavõtte esmaspäeval, mis oli esimesel aprillil 1342 kogusid venelased suure väe ja tulid Narva juurde, tungisid jumalateenistuse ajal linna sisse, nii et mitte keegi sellest ei teadnud. Lõid surnuks, kes neile vastu juhtus? Ütlesid linna maha, võtsid suure saagi ja läksid jälle Pihkvasse. Ei midagi uut siin päikese all, aga nii linnas kui linn tõusid taas ja ilmselt päris kiiresti, sest ürikute järgi kinnitanud Taani kuningas Valdemar neljas ater taak juba 25. juulil 1345 Narvale Lübecki linnaõigused. Osa ajaloolasi oletab, et Narva sai linnaõigused juba kuningas kolmanda ajal. Samal aastal 1345 määratud Narvas ametisse kaks vaimulikku ning tehtud Narva foogt ile ülesandeks neil vaimulike ametirüüd ametikohase austusega kindlustada. Foogt pidi nende käsutusse ka kaks paari hobuseid andma. Et vaimulikud väljaspool linna elavaid koguduse liikmeid külastada saaksid. Kuid vahepeal tõstis maarahvas pead ja näitas, et ta olemas on. Jüriöö lõkked lahvatasid 1343 põlema ja selle leegi kustunud võtamine polnudki võõrsilt tulnud valitsejate jaoks nii väga lihtne. Igatahes ei suutnud Taani Valdemar Harju ja Virumaad koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega enam enda käes hoida ja mees need alad 1345. aastal saksa ordu ordumeister kos Winfon heerikele umbes nelja tonni hõbeda eest. 1347 läks Narva saksa orduharu Liivimaa ordu valdusse. Nii läksid ka müüdud Eesti maalad Liivi ordule. Juhtus veel nii ootamatu lugu, et kuningas Valdemar neljas sai maarjamaa ehk siis Taani Eesti valduste müügi eest paavsti enese käest karistada ja pidi oma patu lunastamiseks pühasse paika palverännaku tegema. Eestimaad ei aidanud see kohe sugugi Eestimaad, kus maarahvas ussisõnu tundis. Kaid linnadesse linnustes põlislaante ussisõnu Esosistatud, siin käis hoopis teistmoodi elu. Linn oli tähtis majanduse sõlmpunkt, kuhu tulid nii ümberkaudsed talupojad kui mõisnikud, et turul oma saadusi müüa või vahetada. Rikku kraami osta. Müüdi viljas takjakariloomi, osteti soolarauakaupu, peenemaid, riideid ja ehteasju. Linnas elasid käsitöömeistrid, kes seda kõike valmistasid. Narva oli lisaks veel sadam. Siit võis leida laevaomanike meremehi, lootse ja köie punu jäid linna, tuldi kerjama, hea õnne otsima ning kogu see kirju alamrahvas oli köiate linnarahvas. Ja kui asula oli küllalt suur, kui siin peeti korr maksti makse ning suudeti end ka sissetungijate eest kaitsta. Siis võis valitseja asulale linnaõigused anda nagu Valdemar neljas Narva puhul teinud Dali linnaõigused. Mida see tähendab sõltumatust, kohalikust maaomanikust, õigust kohut mõista, rahamentida, makse kehtestada ja palgasõjaväge pidada. Linnakodanikud olid vabad, kuid pidid makse maksma ja sõjaväekohustust täitma. Võim linnas oli raadi käes noil aegadel Narvas, siis rikaste kaupmeeste käes. Mõistis kohut ja lahendas igasuguseid linna elu küsimusi. Linnasulased olid palgasõdurid, kuid linn ja linnus olid hoopis erinähtused ja linnuses kõlasid teistsuguseid viisid kui alllinnas. Linnus oli riigivõimu tähtis sõjaline tugipunkt Liivi orduaegse. Narva linnuse kõige kõrgem mees oli foogt. Temal oli hulk tähtsaid ülesandeid. Linnuses oleks piiramise ajaks piisavalt toitu. Too relvi ja sõjamehi orduvennad elanud Narva linnuses ordu eeskirjade järgi. Niisiis pidid nad olema vaid ordu teenimisele pühendunud mungad. Ordusse astunud aadlikud pidid senisest ilmalikust elust lahti ütlema, oma vara ordule loovutama ja ühtse eesmärgi teenimisele pühenduma. Kuidas küll tuleks seda eesmärki sõnastada? Liivimaa noorem riimkroonika ütleb, et 13. sajandi keskel vabastati ordusse astujad paavsti mulladega kõigist senistest süütegudest ja tsiteerib 1859. aastal Riias ilmunud ruttenbergi kroonikat, mille kohaselt muutunud Liivi ordu pärast seda lühikese aja jooksul täielikuks kurjategijate koloonias, kus leidnud endale varjupaigahulgused ja kurjategijad kogu Saksamaalt Liivi ordupoliitika kohta kirjutab Rottenberg. Ordu oli alustanud sellest, et vallutada endale õndsat kohta taevas. Nüüd mõtlasega ainult sellele, kuidas saada mugavat ja kindlat kohta maa peal koos sõjalise kuulsuse ja ilmaliku auga. On teada, et kui orduvendi elanud linnuses vaid tosina jagu valitsenud linnust foogt rohkem, siis juba pisut kõrgemad mees komtuur Liivi orduaegses, Narva linnuses olnud orduvendi vähem kui tosin sõjaliseks jõuks said siin sõjasulased elukutselised palgasõdurid lihtrahva hulgast. Ka maksude kogumine ümbruskonnast oli ordufoogti ülesanne. Tema vastutas ka selle eest, et linnus ise just nii saaks rajatud ja sisustatud, nagu ette nähtud. Kuidas oli ette nähtud. Liivi ordu oli vaimulik sõjaline kooslus ja ordu liikmete eluviis pidi sõjalis-kloostriline olema. Nii kummaliselt kui see just kõlab. Eriti kui meenutad arutenbergi kroonikas öeldud, et algul vaid aadlikest koosnevas ordusse kogunenud aja jooksul hulguseid kurjategijaid kogu Saksamaalt. Ja olgugi, et orduvendi oli Narva linnuses vähe, nõudsid eeskirjad ka siin peahoone ümberehitamist konvendihooneks. Tollased kindlused kujutasid enesest alati nelinurkset võimsete kõrgete müüridega hoonet, mille ruumid paiknesid sisekülgedel ja keskel, laius avarsi. Sõu läänetiivas olid konvendihoone, tähtsamad ruumid, refektoorium, söögisaal ja orduvendade eluruumid. Põhjatiivas olid foogti eluruumid ja köök. Kaabel asus teisel korrusel, ida ja lõunatiivas olid peamiselt laoruumid. Ehitati ka avarii eeslinnus ja seda läkski varsti vaja sest 1367 rüüstasid üle Narva jõe tulnud venelased taas kord linna eeslinnusesse jõudnud linnarahvas jäi sel korral terveks, sest kivist Narva linnust venelased vallutada ei suutnud. Hulka värve ja ära. Oodanud. Ja oodanud jõgi. Järv ei tooda vaid ka hästi palju. Halle kanna alla. Kes? Särgi käes Möldri Kaarel la. Särgi. Härgi moega EDIT. Kadele lisaks mõtlesid arukad pead juba 14. ja 15. sajandil hoopis vägevamaid relvi välja et ikka rohkem vallutada, röövida, tappa ja purustada tulirelvi. Narva linnuse läänehoovi loodenurka tuli siis suurtükitorn Randeel ehitada põhja hoovi platvormide vallid, kahurite jaoks kindlustati kaitsemüüre ning loodenurgast kõrguv nelinurkne torn, mis alguses kolmekorruseline oli. 150 meetri kõrguseks ehitatud ja torniseinte paksus oli oma neli meetrit. Oligi vaja kõrgemat torni, et näha, mis toimub teispool Narva jõge kuhu 1492 jaanilinna linnus oli rajatud. Narva linnuse torn sai ka just 16. sajandi keskel oma nime Pikk Hermann. Tiki Herman oli noil aegadel Euroopas vist päris palju, sest mani traditsiooniga maades olnud see kõige levinum kindluse torni nimi. Et torn oleks sama tugev ja võitmatu kui legendaarne Kaarne germaanlaste sõjapealik Herman, kes esimesel sajandil toit temburgi lahingus Talle tungivad Rooma leegionid tagasi suutis lüüa. Nii sai Hermannist saksa kultuuritugevuse kaitsetahte rahvuslikkuse sümbol. Eestimalegi sai pikki Herema neid rohkem kui üks Tallinna-Kuressaarde paidesse Tartusse ja Narva kus ta seisis kõigevägevam ana otsevene Ivangorodi vastas, kaitstes Liivimaad igipõlise ida ohu eest. Ja ega ei tulnudki kaua oodata. Jaanuaris 1558 alustas Moskva suurvürstiriik Liivi sõda. Eestimaad rünnati kaheväega, eks tuli Vastseliina kaudu ja teine tungis üle Narva jõe Narvast mind esialgu Mäeda. Jaanuaris rünnati praeguse jõhvi alasid, kuid esimesel aprillil algas Narva pommid. Mine jaanilinnast. Maikuus puhkes linnas suur tulekahju ja muidugi kasutasid venelased tekkinud kaose kohe ära. Narva linnamüür oli küll olemas, kuid see polnud kaugeltki võimas tornidega ringmüür nagu Tallinnas ning kui venelaste suurtükid linnamüüri augu olid lasknud läks linna vallutamine juba lihtsalt kuid Narva linnusega nii lihtsalt läinud. Linnuse kaitsjatega lepiti lõpuks kokku, kui lubati neil vabalt lahkuda. Venelaste kätte jäänud Narvast sai paarikümneks aastaks idanaabrite jaoks tähtis kao Palin. 1559 andis Saar oma kaupmeestele korralduse tuua kaubakond. Vii Boriss Narva. Lübecki kaupmehed saabusid oma laevadega kohale ja 1560 jõudsid Narvaga inglise kaupmehed ning Jaan Krossi raamatus kolme katku vahel jõudis ka Balthasar Russo Ždeetinist saabunud laeval. See junkver just 1560. aasta sügisel Narva. Walthezeri võttis oma rikkas majas vastu saksa kaubahärra Melchior Krumm, Hosen, aga nende jutt jäi pooleli, kui tänavalt kabja plaginat kostma hakkas ning Narva poIe vood, Aleksei Niili poeg, basmanov oma saatjaskonnaga Melchiori härra suurtuppa sisse marssis. Paelte seri üllata tuseks rääkis mustade juuste ja punase habemega vojewood. Päris korraliku saksa keelt ja sedamaid oli suur tinaliud suitsutatud põdralihaga laual ja majaisand Kallas hõbepeekri keldrist toodud jahedat reinveini täis. Järgnevate vestluste ajal sai kaua Eestimaalt ära olnud Balthasar mõndagi teada, mis siin vahepeal juhtunud oli. Kuidas Vene tsaarirüüstesalgad maal ringi ratsutasid, kuidas saksa mõisnike Venemaale viidi ja talupoegade maju maha põletati, et armuline võie vood hiljem neile ehituspalke ja seemnevilja annetada saaks, neid niimoodi Vene suurvürstikuulekateks alamateks tehes. Kuidas Liivimaa, Taani ja Moskva huvivaldkondadeks jagati ja siis jõevood ühe õllekannutäie tühjaks ning teatas. Aitab, nüüd minnakse lossi. Jaan Kross kirjeldab öist teekonda läbi Narva valvest, reletsid sõitsid laginal läbi kauge kose kohina ja pilkas pimeda tõrvikutega ees Jevalguste Sid isandatele teed. Balthasar nägi majade ahtaid, heledaid esiseinu ja teravaid, viilusid pimedusest kivat ja taas vilksatavad tõrviku tossu ja pimeduse varjuvõlvialuste kõmisedes kapati eelkindluse suurde õue ja edasi kitsasse lossihoovi, mille taeva pimedusse tõusvad müürid tundusid tule lontide valgel eriti karedad ja rängad. Koos laevõlvide ja treppidel väiklevate varjudega mindi tõrvikute saatel saali. See oli kahe piileriga kahe lööviliseks jaotatud küünlavalgusest helendav võlvsaal ja ilmsesti oli siin käimas üks suur kaubasakste joomapidu laudades istus hollandlase, inglasi, flaamlasi, Lübecki sakslastest rääkimata kokku paar tosinat isandat, kes peekri suutäite vahel ikka meenutasid, kui raske neil Põhjamerelt siia kauplema oli tulla. Üha kõvemaks muutuv jutt ja laulud, vägev pidu vene vojewoodi lossis Narvas. Linnas, millest Balthasar järgmisel hommikul lahkus, ta pidi Tallinna jõudma. Pärast karja väravast väljumist jäi ta kaks korda seisma ja vaatas tagasi. Jaan Kross on kirjutanud, ta silmitses b kivi värava kohal. Nagu raidkirjast näha, oli kivi sinna üsnagi ammu üles pandud siis, kui tema oli olnud alles 11 aastane jõmm. Ta silmitses kahe linna vappi, kalu ja roose ja ristiga ning visiiriga kiivrit. Ja siis Abemiku puunõude tegijat, kes hakkab. Ta tõi näppadee lusikate käru väravataguse eeslinna varemetest suurele väravasse saabuvale teele lükkas ja väravatornide vahele jõudes millegipärast risti ette lõi. Kui ta teist korda ümber pöörased tagasi vaadata, oli linn vastu halli koitu, nüüd üleni nähtaval, edelas ja kirdes tõusid müürinurkasid, märkivad Randeelid jõe poolt laskuvalt tasandikud. Kas hiiglasuurt, toobri, kujulist, tumehalli, kivi, pead, unistest, laskeavadest, silmad lame, tais nägudes Randeelistrandeelini lookles sakilise servaga müür, terava mütsiliste tornidega müüri norgil ja linna väravais ning tõmbes majade rägale ja katuse purule enda sees. Kivisev ümber. Kahest kiriku tornist paremal tõusis üle katuseviilude lossi kõrge mustav läänemüür ja selle kohal Hermanni toon ran vastu valus haljast taotud rauakarva taevast nagu kandiline, ilma peata vägimehe, kael, vägimehe kandilistele õlgadel. 16. sajandi Narva siluetti kirjeldus meistri sulest. Jaan Kross kolme katku vahel. Aga venevõie voodi vägevad peod Narva lossis said peagi läbi, olgugi et venelaste rüüste vallutusretked juba üle terve Eestimaa käisid. Saksa Fjodaalid, kes Eesti alasid oma põliseks valduseks pidasid, otsisid taanilt Rootsilt ja Poola. Leedul krabivaese Eestimaapind pidi taas lõputuid lahinguid välja kannatama. Ja seitsmeteistkümnenda sajandi alguses nägi Eestimaakaart üpris kummaline välja. Hiiumaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa ja Alutaguse kujutasid enesest rootsi valdust. Saaremaa oli Taani valduses ja suured pärnu ning tatart Dubojevootkonnad lõunapiirini välja Poola valduses. Narva olid rootslased vallutanud juba septembris 1581. Siia oli jõudnud Rootsi aeg. Narva linnuse läänehoovi ehitati Rootsi valitsuse ajal suur kivisaal Rootsi valitseja residents ja Arsenal. Õieti kohendati alguses asehalduri residentsiks vana orduaegse konvendihoone läänetiivas asunud refektoorium siis ordu munkade söögisaal, mille seintesse tiga uued suured aknaavad. Ja siis 1586 rajati läänehoovi suur vägev kivisaal 1593 plahvatanud Hermanni tornis püssirohi. Kõigi järgmiste aastakümnete jooksul tehti torn taas terveks. Narva linnusest sai pikapeale terve linna kindlustussüsteemi osa, kui linna ümber bastionide vööndit hakati ehitama. Linnuse edelanurka kah kerkis Speesi Bastian kagunurka fortuuna ja seitsmeteistkümnenda sajandi teisel poolel asuti Rootsi kuninga käsul Narva linna esinduslinnaks välja ehitama. Rootsil olid Ingeri Vadja maal suured vallutatud alad, mida oli üpris ebamugav kaugelt teispool Läänemerd asuvast Stockholmist valitseda. Nii otsustati Narvast Rootsimaa teine pealinn teha. Suursugune barokne vanalinn kerkis Narva, kuid siinse pealinnani rootslased ei jõudnud. Rootsi kuningas Kaarel XII astus troonile 15 aastaselt 1697 on teada, et alguses kuningas valitsemisega eriti tegelenud tema armsaimaks ajaviiteks olid hoopis karujahid. Oli aasta 1700, kuidas üht sellist jahti peetud ja kui keegi kapten sõjasõnumitega jahisalga juurde tõttas. Sõda ähvardas noort kuningat õige mitmel rindel. Poola väed tunginud juba Liivimaale ja Taani kuningas Rootsi kuninga sõbra Holstein Kotorpi hertsogimaadesse ning varsti saabusid ka Vene väed ingerimaale ja tulid kõigepealt eesti ja ingerimaa piiril asuva Narva. Peale. 1700 algas Põhjasõda. Hõlpsasti sai Karl 12. lahti ühest vaenlasest taani palus kohe suurema sõdimisete rahu, kui Rootsi väed Kopenhaagenisse jõudsid sügiseste sadudest ja lagunenud teedest hoolimata. Ta pöördus 18 aastane Rootsi kuningas oma sõjaväe eesotsas nüüd põhja poole kõrva mida vapper väe ülem Rudolf Horn väheste meestega suure vaenlaste väe vastu kaitses. Seda kõike loene aastal 1903 Tartus välja antud doktor Lindekvisti toredast üleüldise ajaloo raamatust jaani on siin Narva lahingut kirjeldatud. Narva jõudes soovisid kindralid veel lisavägesid oodata, aga kuningas ei kärsinud, vaid võttis 19. novembril 1700 kuulsa Narva lahingu ette, milles ta hiilgava võidu sai, kui seda Rootsi sõjariistad iganes on saanud. Sest umbes 8400 Rootsi ja Soome mehega võitis Karl 12. vene sõjaväe sootuks ära. Suurelt kergitas võitu seegi, et lahingu ajal suurt tuisk tekkis, mis rootsiväele tagant puhus, aga venelastele lund silmi kihutas, nii et need õieti ei näinud, mis teha? Peeterise tsaar Peeter esimene siis oli küll sõjaväe juures olnud, aga päeval enne lahingut ära läinud ja ülemjuhatuse prantslase nende Kroa kätte Nad seda võõras ei usaldanud, Vene sõjamehed aga mitte, mis vene väes segadust tekitas ja seda nõrgendas. Palju venelasi langes, teised uppusid, põgenedes Narva jõkke. Kõige suurem osa koos ülematega sattus vangi ja kogu sõjakraam jäi Rootsi saagiks. Doktor Indrek vist üleüldine ajalugu. Ilmunud aastal 1903. Kuid Karel Kaheteistkümnenda võidust Narva lahingus ei piisanud. Põhjasõja võitis ometi Venemaa ning nii Narva kui kogu Eestimaa läksid kaheks sajandiks Venemaa koosseisu. Narva kuulus Peterburi kubermangu, kuid Narva raad jäi alles ja kohtuasjadega tegeles Eestimaa ülemmaakohus ja nii oleme jõudnud juba uuemasse ja tuttavamasse 20. sajandi ajalukku, mil rautatud sõdurisaapad taas mitmeid kordi üle Eesti marssisid. Saksa okupatsioon kestis Narvas 1918. aasta märtsist novembrini. Siis andis Saksamaa kõrgema poliitilise võimu Baltimaadel formaalselt rahvuslikele valitsustele üle pärast saksa vägede lahkumist Narvast. 1918. aasta novembri lõpul võtsid siin Nõukogude Venemaa sõjaväe abiga võimu Eesti bolševikud, vabadussõda ja Utria dessant. Eesti väed ja Soome vabatahtlikud tegid jaanuarist 1919 Narvast Eestimaa linna kuni teise maailmasõjani. Kaugel elu, kodu, karmillachingude. Kaugel sinu ja loo Rus. Olen võitlema. Oota kallime. Aastal 1944 oli Narva kuus kuud rindelinn millest suurem osa Nõukogude pommirünnakute ja suurtükitule all kõvasti kannatada sai, kuigi linna sees olulisi lahinguid ei olnud. Need toimusid mõlemal pool Narva jõge, kuid Nõukogude õhurünnakud tühjaks pakueeritud linnale tähendasid seda praktiliselt oli kogu Narva unikaalne barokk vanalinn varemeis Nendes. Ajaloolaste arvates oleks olnud võimalik seda taastada, sest enamikus olid majade ja kirikute müürid püsti kuid uus võim otsustas kõik maatasa teha. Varemed. Vanalinna asemele ehitati inetud ja ilmetud kortermajad. Kirikud lammutati ehitusmaterjalideks. Peetri kiriku kividest ehitati Narva raud teejaam. Ja üldise lõhkumise käigus lasti õhku ka lahingutes terveks jäänud Aleksandri kiriku kellatorn. Sajanditevanune linn. Sama hästi, kui kadus maa pealt. Õnneks säilise taastati Narva raekoda nagu ka sõjas tugevasti kannatada saanud Narva linnus. Vägev suur Kivine, kandilise torniga Hermanni linnus Narva jõe ääres, mille paksude laskeavadega müürid on siin varsti oma kaheksa sajandit seisnud. Ja võiks ju arvata, et inimliku ahnuse, edevuse ja Alpuse üle nagu öeldakse, pihku naernud igast rahvusest sõdalased, kes siinsamas oma verd on valanud, nende uhked ja need kuningad, aeg on nad kõik kaasa viinud. Samas kui seda erinevate rahvaste rändamist, lahinguid ja taplusi siin poleks olnud, poleks siia ka just selline Narva linnust kinod tõusnud ja kasvanud ning praegu kogu oma vägevuses ja uhkuses tõelise kivise aja jäljena siin toimuvast jutustades seisnud. On lugematuid võimalusi, et elu läks teistmoodi, kui ta just läinud on. Narva Hermanni linnuse lühidalt jutustatud lugu oli selline. On üle? See. Kui sütite kord süda on kõik okei. On ülemlaul. See. Kui lapse ja on lapsepõlv Laps, kes sai? Kosk, mis sinikilluts mullakamaraga Ära jää, aga.