Tere hommikust, on esimese märtsi hommik. Helget kevadekuu algust võin siinkohal teile kõigile soovida ja jutusaate stuudios on täna hommikul Margit Kilumets. Kõigi poliitiliste pingete ja majandussegaduste kiuste astub loodus ikka oma rada. Ja sisuliselt on käes minu jaoks üks aasta kõige kaunimaid aegusest, mis saaks olla veel mõnusam kui kevade ootus. Ja on üks kildkond inimesi, keda minu arvates eriti ei mõjuta inflatsioon ega ka muud võõrkeelsete nimetustega globaalsed hädad. Nemad tunnevad rõõmu igast aastaajast ja hetkel näiteks sellest et kakud juba laulavad. Nende loodus, inimeste ühine nimetaja on minu jaoks üks mees ja tema nimi on Jaan Riis. Tere hommikust. Esimest korda elus, ütlesin ma seda oma külalisega ilusasti koos. Aga Jaan on see mees, kes veab looduse omnibussi, korraldab rahvusraamatukogus loodusõhtuid ja nüüd märtsikuu sees ka aasta loodusfotovalimist, aga üleüldiselt on sul ikkagi üheksa ametit ja 10. nälg on ju nii. Sa tulid tegelikult eile nagu vist igal jumala laupäeval ja ka igal jumala pühapäeval ühelt järjekordselt looduse omnibussi matkalt. Ütle nüüd, ega ma inimesi alt ei vedanud, kui ma ütlesin, et kakud juba laulavad, et kas nad ikka tõesti laulavad. Kakud laulavad küll, aga ma käin neid kuulama, sest ma käisin hoopis Peipsi ääres Karekaaditsate sõitu vaatamas ja koos Veljo rannikuga ka vanausuliste kultuuri natuke uudistamas jälle. Ja üks hea asi, et, et ma ütlesin enne nälg ei ole mul majas, et tõin ka head Peipsi kala koju kaasa. Kas see on nii, et kui looduse omnibuss kusagile sõidab, siis see, mis on selle paikkonna niisugune nagu kaubamärk, et see tuleb siis jaan riisiga alati kotis kaasa, et kui on Peipsi, siis on suitsulatikas ja kui on Piirissaare, siis on sibulad ja, ja nii edasi ja nii edasi või. Seesama kuld, kes ma olen ka iga aasta toonud oma sügise sibulakoorma ja ka siis küüslauku. Ja kui ma nüüd eelmine nädal käisin Soomes Kuusama kandis, siis tõin ühe purgi põhjapõdraliha kaasa, nii et nad kõik, aga, aga see pole peamine. Mis on peamine, mis seda looduse omnibussi ringi ajab, kui me bensiini nüüd arvesse ei võta? See hakkas kuidagi nagu ootamatult pihta. Umbes 10 aastat tagasi hakkasin suhteliselt sammutus tegemas siis sai nagu loodusemehe kuulsusega ise, kuigi olen geograaf, nii vähe looduses. Dolla käisin. Ja siis otsustasin, et kuna halb silmanägemine siis on hea ju, tellid omale transporti, võta sõbrad kaasa. Nii ma sõidan juba kaheksandat aastat mööda Eestit ringi pea 100 päeva rohkem aastas ja ja nagu ma enne ütlesin, et mõne korra olema, siis ka Soomes ja Lätis käinud. Kes see seltskond on, kes looduse omnibussiga ringi sõidab, saad laias laastus neid inimesi kuidagi kirjeldada. Saan ikka see on loodushuviliste seltskond, kes tõesti tahavad. Eestis ringi käia, tundma õppida. Ja kõik teevad ju vabatahtlikult, kuulutan välja oma koduleheküljel sõidu, teinekord ka räägin raadios või ajalehe kaudu. Ja mõned käivad tihemini, mõned käivad harvemini. Iga kord on osa inimesi, kes on esimest korda ka kõik nad tulnud huvist selle paikkonna vastu, kuhu me parasjagu sõidame. Ja võib-olla ka selle retkejuhi vastu, kes parasjagu seda lugu jutustab. Et see on selle asja juures kõige suurem väärtus, et ühelt poolt on ta klubi, aga teiselt poolt ei ole selline suletud ring, et alati iga kord on kaasas üks hulk, kes lausa esimene korda. No mingi legend räägib, aga sa võid nüüd seda kummutada. Et niisugune kõige põhilisem kaader nende looduse omnibussireisidel on üksikud naisterahvad, kes ise autoga ei sõida ja kellel ei ole ka meesterahvast, kes neid kusagile kaunitesse paikadesse viiks, et, et nemad nagu leiavad, et selles looduse omnibussis kõige niisuguse tänuliku oma abikäe. Kui loodus käin, ma käin just nagu heal kunstnäitusele, heal kontserdil või, või teatrietendust vaatamas. Ja kui te lähete, vaatan saalis ringi, siis on seal ka enamus naised. Nii et, et seal ei ole midagi erakordset. Ja teine asi on muidugi see, et nii naistel kui meestel on ju parem käia tunde vabalt ise roolis olema ja ei pea ise ka marsruuti valima. Teema on ette antud ja kui see meeldib, siis lihtsalt kaasa sõita ei pea pikka eeltööd tegema. Mulle meeldib see, et ka käib päris palju. Emasid-isasid vanaisasid, vanaemasid oma lasteaialastelastega kaasas sellepärast et et see oleks üks mõte tõesti olema, et ka ka lapsed juba väiksest peaks, saaksid. Ilusates paikades. Kas niisugust asja juhtub ka veel jaan, et sa jõuad kusagile Eestimaa punkti ja sa ei ole seal veel mitte kunagi varem käinud. Esiteks, osa kohti on sellised kuhu võib-olla looduskaitse piirangute tõttu ei saagi suure seltskonnaga minna. Aga looduse omnibuss reeglina ikkagi, nii et meil on üks bussitäis rahvast teinekord ka rohkem. Kuigi ma olen mõned korrad sõitnud ka selle aastate jooksul, et on mikrobussiga, aga sõitu ära pole kunagi jätnud, nüüd ma küll natuke valetasin. Ükskord pidime minema Osmussaarele, aga kuna laeva kapten helistas Aga mis on nagu kõige tähtsam, on just see, et ma sõidan läbi aasta. Et kõigepealt purustasin eelarvamusega Molosoomi, kuskil 2001 sõit, alustasin oktoobris, enamus inimeste jaoks oli siis nagu matkamise ja looduskäimise aeg nagu läbi saanud, et vaatame neist ilusaid pilte. Millal nüüd jälle kevad tuleb ja siis jälle liikuma hakata. Et loodus on igal ajal ilus ja ja muidugi, praegune aeg ütleme ma mõtlen eilse Peipsiäärse tuisu ja ja seal lume peale oli jälle selline ka minu jaoks, et ei saa ütelda seda, et et ma mingit paike tunnengu ma saanud ühel aastal käinud varemgi Peipsi ääres. Noh, ütleme sellest talvetuisus nagu käinud kargad vaatamas. Need on need suured, suurte ratastega asjad, millega kalurid sõidavad. Neid oli seal terve 30 30 sellist uhket masinat vaatamiseks välja pandud ja seal oli tõeline rahvapidu. Ja selle kõrval siis käisime veenides rahulikumas külades, vaatasime seal ringi talvist vaikelu, et ei olnud mitte ainult rahvapeol olemine. Aga sa oled nagu Fret Jüssi, kes hoolimata sellest, et armastab olla vabas looduses ja käia Tallinnast kaugel elab tegelikult ikkagi keset seda linnakära ja sina elad ju ka Tallinnas, miks? Elaksin kuskil maal siis ma peaksin tulema linna, et et koos seltskonnaga jälle loodus sõita muutuks liiga raskeks. Kuigi mulle üks mõte kunagi oli kolida küll elama sinna Kolga mõisa lähedale, et noh, seal on kõik olemas lapsele korralik kool ja ja ilus ümbrus ja ja odavad elamine siis saada, aga ka naine ütles, et noh, et ega ma sind iga tööpäev edasi-tagasi transportima hakatud lõiga mugavam ju linnast kukkused asja toimetada, nii et minu elu on nagu niipidi, kuigi ütleme loodusarmastus võib olla tekkinud küll, et lapsepõlves, kus ma kuigi Tallinna poiss, aga ma elasin enne, kui ma kooli läksin Viljandimaal Soomaa piiri peale ja pärast kõik koolivaheajad ja nii edasi, nii et ma olen nagu kahepaikne. Ja kui sa praegu aastal 2009 oletame, et seda omnibussi nüüd ei ole ja sa ei pea igal laupäeva ja pühapäeva hommikul startima mingile reisile. Et sa saaksid valida ühe koha Eestimaal, kuhu sa ennast istutaksid pikemaks ajaks, siis mis koht see oleks? Pikemaks ajaks võib-olla sinnasamasse oma lapsepõlve koju aga muidu on niimoodi, et et ma ilmselt olen praegusega sõitmisega nii juba ära harjunud, et ma ei kujutagi teistpidi oma elu ette. Et minu jaoks on selline kulgemine ja pidev pidev käimine oluline ja, ja tegelikult on oluline ka see seltskond, kellega koos käin. Seltskond meeldib mulle. Inimesega ja seltskonnaga, kes palju reisib, sageli ka juhtub palju, nagu öeldakse, et kui sa istud kodus vatiteki sees, siis sinuga eriti palju asju ei saa juhtuda. Ütle, kas nende aastate jooksul on Nendel loodusmatkadel olnud sinu elu või tervis ka ohus, et sa oled tõesti näiteks tundnud hirmu millegipärast enda pärast. Oma kaassõitjate pärast? Enne seda ma polnudki nagu õieti merel käinud, ütleme osmusreise sõitsin siis mingit hirmu ei tundnud, ma mäletan, mul oma poiss kaasas, tema hoidis küll laeva kaptenile külje alla. Juhul kui merel kõvem tuul, kuigi mingit ohtu ei olnud. Aga, aga igasugused sellised hullud juhtumised võivad tulla ka kõige lihtsamate hetkede ette, kui ma ühte asja meenutan. Praegu panime Aegna saarel trikke, lihtne lihtne jalutuskäik koos. Mäletan Vootele Hansen, mu kursusevend oli veel matkajuhendaja ja ja kõndisime ühel proual. Ja tekkis niisugune allergiline teed, et ta pidi peaaegu lämbuma, õnneks meil olid kaasas suures rühmas ka mitmeid arste, kes kohe ta niheda horisontaalasendisse panid ja ja ei, ei hakanud teda kuhugi tirima, aga vedama saare plöga parameedik olemas. Kes tuli, mõõtis ära vererõhud ja lõpus tuli ikkagi helikopter järgi viis ta nii-öelda mandri peale haiglasse, õhtul sai ta juba koju. Aga, aga noh, selliseid ootamatuid olukordi võib tekkida igal pool, aga ma arvan, et et ega ma ju mingit ekstreem, vaat kui korralda. Vastupidi, ma arvan, et, Sa mainisid meie jutuajamise alguses, et just äsja eelmisel nädalal tulid sa Soomest ühest rahvuspargist ja nii palju, kui mina tean, on sul õnnestunud sinna kuidagi omanimeline rahvuspark sokutada. No see on jah, lõbus lugu, et Soomes olemas riisi tunduv riisi tunduri rahvuspark, nii nagu seal soomlane majandusega riisa raba. Ja, ja see lugu mul juba ammusest ajast kummitab, sellepärast kui ma ülikooli lõpetas looduskaitses tööl, läksin siis nii-öelda Eilarti kolleeg Soomes oli Rauno ruhijärve, kes oli just soouurija tema niimoodi doktoritöö oli riisi, tundri, looduse uurimine. Ja, ja siis tutvustas meid omavahel öeldes näed, et siin on see mees, kelle nimel rahvuspark on sinu lemmikuurimisobjekt. Ja hiljem on selgunud ka, et seesama riisi tunduri on Hanno haudala üks lemmik pildistamispaiku eriti just praegusel ajal. Need, kui. Et kitsad kuused, ütleme see nüüd ütleme selline jutt, et et lumi, muidu murrad kõik need oksad ära, need on eriti eriti eks, teravad kuused ja ütleme, see lumemängus nagu mingi muinasjutumaailm ja seal mujal maailmas, siis käisime tõesti nüüd vabariigi aastapäeva aegu. Hanno haudele, ütleme neile kuulajatele, kes võib-olla seda ei tea, on Soome ja võib-olla kogu maailma üks andekamaid loodusfotograafe. Ja õnneks on ta ka Eestis päris tuntud, näiteks 86. aastal olid tema näitused nii Tallinnas kui ka Tartus ja, ja ja ta on estofiil need, et ta on öelnud seda, et tema lemmikpaik pärast oma selle kuu sama kandi loodust ongi ongi just Matsalu osalema. Aga kuidagi sujuvalt jõudsime me järgmise, tänase saate teemani ja see on nimelt märtsikuus toimuv järjekordne aasta loodusfotovalimine Eestis mille eesotsas ju seisad ka sina koos oma sõpruskonnaga. Et kuidasmoodi, see nüüd asi siis käib, et päev on välja valitud, millal preemiat välja jagatakse. Aga kas see aeg, millal inimesed saavad veel pilte konkursile saata, on juba lukku löödud? Ei ole, 16, märts on lukku löömise päev, aga 19 aprill linnahallis hakkame, vaatame üle, mis meile see aastaist saagiks on saadetud. Ja me oleme päris suurelt seda asja üritanud aastatega nüüd ette võtta. Kui aastal 2001 suuremat tegime ja tegime lõpuürituse Estonia kontsertsaalis siis nüüd juba viiendat aastat, teeme lõpuüritus linnahallis koos ilusa muusikaga. Sellepärast ma arvan, et meie fotograafide looming väärib nii suurt auditooriumi vaid on ka kaks pool 1000 inimest tuleb sinna linnahalli kokku, ehk see aasta rohkemgi veel. Kas ma usun, et, et see piltide hulk, mis meil tuleb ja see piltide kvaliteet, mis me tuleb, väärib seda, et neist teha kenad pilliprogrammid kokku ja need hea muusika saatel suurelt lavalt vaadata. Žüriis on esimeheks olnud aastast juba algusest peale. Rein Maran ja näiteks Tiit Pääsuke on kauaaegne žürii liige Peep Puks mitmed tuntud fotograafid, Aleksei Turovski on žürii liige. Neetud. Hindajate muidugi on, on hulk tööd, eelmine aasta tuli näiteks ligemale 8000 fotot 7000 fotot 800-lt autorilt ja, ja žürii andis seda ikkagi. Noh, valikut teha, see ei ole ühepäevatöö. Kas te olete tänapäeval jõudnud juba nii kaugele, et enam paberkandjal neid pilte ei ole vaja teieni toimetada, et need saab ka digitaalselt saata või? Noh, meil nüüd see aasta on esimest korda nii et paberkandja üldse vastu võtta. Et digitaalset kas interneti teel saata või siis teine võimalus on see, et ka siidiketaste peal saab saata ja üldiselt küllaltki rangete mängureeglitega võistlus, nii et täpselt eeskirju saab lugeda meie koduleheküljelt www. Loodus omniva C. Aga mis on just see, et kõrvuti professionaalidega kutsub osalema kõiki loodusfotohuvilisi? Eraldi võistlevad ka täiskasvanud noored ja lapsed ja ja alati lapsed ja noored žüriid kõige rohkem nagu vaimustavad. Kuigi täiskasvanud loomulikult ka. Ja see aasta on veel uus kategooria juures, et lisaks Eesti looduses tehtud piltide, mis on ikka põhiline meie lugu on ka üks kategooria maailma loodus, sellepärast Eestis käivad ju nii palju huvitavas maa paikades ja miks mitte ka neid pilte eraldi kategooriana hinnata. Eriti just sellepärast, et seda tüüpi loodusfotovõistlus me veel ei ole ja võib-olla tulevikus, kui see asi nüüd edukalt läheb, võib ka eraldi fotovõistluse teha, aga aga tõesti, ma kutsun kõiki loodusfotohuvilisi, kes praegu mind kuulevad võistlusel osalema, sellepärast et mis teil kenam olla kui jäädvustatud ilu, millest me ise oleme vaimustunud, seda rõõmu teistega jagada. Ka pilte teed? Õnneks mitte sellepärast momendi ideaalne võistluse korraldaja Ja pole kunagi, aga pole niisugust kirgegi olnud, et oo, milline purikas, kuidas ma tahaksin teda pildistada? On küll, aga ma jäädvustanud lõikama sisse seal Ja ma arvan seda, et kui ma kuna enne sõitsime halb silmanägemine et siis ma võiksin, kui selle kategoorias niimoodi halva silmanägemisega fotograafid Meil on seltskonnas olnud tuliseid vaidlusi matkadel selle üle, et kas on väga ilusat noh, tõeliselt ilusat päikeseloojangut üldse mõtet pildistada, et parem istuda, vaadata, nautida, salvestada see tõesti endale silmalaugude taha ja, ja, ja et see on nagu 10 korda rohkem väärt kui see, kui sa kleebid selle pildi endale albumisse, sest mitte kunagi ta ei ole ikkagi sajaprotsendiliselt see, mida sa looduses näed. Et on, on siis ühel poolel sellised, kes toetavad pildistamist ja teisel poolel need, kes ütlevad, et võta see, mis võtta annab ja mine edasi ja, ja ära jama nende piltidega. Et kummale poole sina kuulud. Mina ise kuulun selles poole just haudadest, rääkisin, et ma olen ju teisi tunduri, neid imekauneid muinasmaastikke talvemaastikke fotodelt näinud küll ja küll kenadest Talvumitest ja ise kohal olles. Mõned tunnid. See oli midagi veel rohkemat. Aga see ei tähenda seda, et praegune foto, fotograafia, maailm ja fotokunst on ikkagi seal maalne maal juba, et et ennast tehnilised võimalused niivõrd head ja, ja näiteks enam ütleme, A4 standardpilt hindamine ei olegi kõige olulisem. Ma arvan, et on võimalik teha hoopis erinevas formaadis pilt ja miks mitte lausa suurte maalidena seina panna. Kui praegu näiteks minna kabala Kabalasse sinna see on siis tüli võhma vahel ütleme niipidi, jal kohalikus rahvamajas on üleval Lembit Tenno fotonäitus ja ja, ja te ei usu, et sattusite fotonäitusele, see on just nagu kaks korda kolm meetrit suured maalid, ütleme isegi isegi tõelised profid võivad teha selles formaadis niivõrd kvaliteet, et kunsti, et aga see ei tähenda muidugi seda, et et kuidagi Fotograafiat saaks nagu üksinda mõelda seda, et ta peab olema viimase tehnikaga. On tehtud ka suhteliselt lihtsa tehnikaga, kui on just õige, et tabatud midagi erakordset, tabatud valgus tabatud. Et seda rõõmu tasub ikka teistega jagada, nii et ma julgustan ikkagi osalema, aga kõiki neid fotosõpru, kes kirjutavad pildistatud ust lihtsamate kaameratega, mitte et ei pea olema ilmtingimata see naljale sadadesse tuhandetesse ulatuv fototehnika. Mäletan, ühel fotovõistluse, kunagi üks, ERKI maalikunsti tudeng võitis ühe pildiga, mis tehtud tavalise Smeenaga, nii et tegelikult tähtis on ikkagi see see meeleolu ja see, see valguse, kogu see lugu, mis mille, mis selles pildis on. Kas selle aasta vaated, kõige kõmulisem Eesti loodusfotograaf Remo Savisaar kelle pilt jõudis vist esimese Eesti fotograafina National Geographicu ajakirja, kas, kas tema on ka aasta loodusfoto konkursil osalenud kunagi? Revo näete viimastel aastatel osalenud Jaan õige mitmeid auhindu saanud, aga kuna meie peaauhinnad on tantsivad hundid, siis tal pole õnne olnud ta tantsijat hunti siiamaani veel saanud ei ole. Ütleme, Sven Začek ja Jaak Põder ja teised noored tegijad on kõik juba ka vähemalt korra hundi kätte saanud, aga aga. Aga need pildid tulevad ju kõik ikkagi anonüümselt, et see žürii otsust ei saa mõjutada, nad loevad sealt pealt Remo Savisaar ja mõtlevad, ohoo, kui see Agraphicu meestele ta meeldis, siis anname talle esimese preemia. Jah, see on tõsi, et žürii ei tea autoleidja ja see on ainuke võimalus pilte hinnata sest muidu hakkab segama see, et hakkad mõtlema selle autori peale juba ja. Aga muidugi jah, selle graafiku pildi puhul on tegemist ilmselt seda, et žüriiliikmed teavad juba, et see on tema pilt, nii et, et ma ei tea Seda pilti siis ei saa aru. Kas sa oled muusika kuulaja, mees, ka jaan Pole küll. Kas seal bussis, kui see vurab, ma tunnistan ausalt, ma ei ole ühelgi looduse omnibuss retkel käinud. Et, et kas siis te vaatate aknast välja ja samal ajal seal sellest bussijuhi raadiost ei tulegi mitte Elmarit, vaid tuleb näiteks hoopis mõni mõnus plaat. Reeglina mitte reeglina ei mängi midagi ei Elmar ega ega ega ka plaadimuusikat ei kuula. On olnud erandeid, muidugi need kuus oma reisi peal kuulsime Eivurit. Ja ka panin korra Hendrik Relve ühe niimoodi kodukootud plaadi peale lihtsalt huvi pärast sõpra kuulata. Ivari lood on sul täna kaasas, meie saade algas juba ühe Ivariga ja nüüd mängime siia vahele ka ühe ühe loo Eivarilt. Miks ta sulle nii hirmsasti meeldib? Mida sobib praegusesse aega sellesse lõppevasse, talve algavasse kevadesse vä? Ei oskagi ütelda, tähendab leiburiga, mind seob see, et mõni aasta tagasi ka tänu Villu Veskiga, oli meil looduse aasta foto üks. Muusik linnahallis Kuda jätskaar, siin oli Anne Ermiga, me leppisime kokku, et et see ei häiri ka teda. Ja siis ma olen käinud ju jääbil Muhu kirikus heeblit kuulamas. See aasta käisin legolandis Tõnu Tamme Leigo järvemuusikal teda kuulamas ja tegin omal ka väikse sünnipäeva kingitused. Kuna ta oli veel pühapäev Tallinnas, siis näppasin Kaarli kirikurahvaga kokku ja kutsusin looduse omnibussihuvilised niimoodi pühapäeva hommikul. Rohke Debelakk yhele kaudu Kuku raadiost või kui aeg on, et tulge Kaarli kirikus õhtupoolikul, et kuulume evolit. Ta. Ta anda mulle meeldib väga mitmed erinevad muusikud, aga ka noh, ma ei pea midagi seletama, kuulame teda. Jutusaate stuudios täna hommikul Margit Kilumets ja minu seltsiliseks on loodusmees Jaan Riis. Esmaspäeva õhtuti saavad loodusesõbrad kokku rahvusraamatukogus ka juba aastaid ja minuni on jõudnud kuuldused, et on niisuguseid õhtuid, kus pooled inimesed jäävad ukse taha, sellepärast et ei mahugi sinna sinu kitsukese saali kõik vaatama ja kuulama, mis nende õhtute fenomen on see, et see piletiraha on olematu vä? Heiteks saabuv kitsuke, sinna mahub häid inimesi kolm-nelisada vähemalt sisse. Üks õhtu on olnud, kus võib öelda nii, et pooled ei mahtunud sisse. Mäletan, see oli aastaid tagasi, kus esineb, see. Esinejateks olid Fred Jüssi ja muusika poole pealt Riho Sibul Jaak tuksuma ja prohvet Jürjens. Sa ei tohi selliseid kooslusi lihtsalt kokku panna, eks ole, et noh, selliseid suuri staar, et sa pead kuidagi nagu natukene seda koormust jagama. Aga ükskord, kui esinejaks kutsusin Priit Vesilinnu National Geographicu mehe siis ma igaks juhuks tegingi niimoodi, et esimene seanss hakkas kell viis ja teine, kas kell seitse jagasime niimoodi, et ei tekiks sama olukorda ja seostub vastas ja, ja siis ta fenovia tegid seal muusikat, siis mul see lõige otsust õues, kuigi mul oli alguses väga raske esilinnule Kaugjuhtimise selgeks teha, et et teeme kaks järjest. Temal tekkis loomulik küsimus, et võtke parem suurem saal. Aga muidugi Rahvusraamatukogu konverentsisaal ta mulle kui teine kodu või kolmas kodu, ütleme, esimene on oma kodu, teine Nomnibussi ja kolmas on siis rahvusraamatukogu. Aga on siis olematut piletihinnad või et kõik inimesed saavad tulla hästi-hästi, vähe raha, tahad sa ju selle eest saada ja kuidas sa siis omadega välja tuled? Küsib nüüd finantsinspektsioon, minu näol. Aga see on väga lihtne vastata, et seniks, kui ma olen saanud riigilt tuge Ma saan seda head hinda ju hoida, et KIK keskkonnainvesteeringute keskus on mind toetanud, sealt ma saan korralikult maksta Rahvusraamatukogu saali üüri nii-öelda keskkonnaministeeriumi haldusalas, Kultuuriministeeriumi haldusalast raha anda ja, ja nii see asi töötab tõesti, et et enamus ees maksnud 10 krooni ja ja, ja 25 hindan riba enamus tähendab seda, et enamus moodustavate seltskonnas seal ikkagi õpilased, tudengid, pensionärid täiskasvanud töötajaid, inimesed, on need üks kolmandik või allapoole. Aga mõelda, hinda tõsta, nii pikaks, võimalik teha, sellepärast et see ei ole ju teenimise koht ja võib midagi olla ka, kus sa ei pea raha peal mõtlema. Olete, võib tekkida mulje, et kui kohvitass maksab rohkem kui kui see õhtu, et. Aga parem olgu odav ja kõigile kättesaadav. Aga ta peab maksma, tähendab, ta ei tohi olla ilma rahata. Ma tahtsin sind vaadates tegelikult öelda nüüd ühe niisuguse retoorilise küsimuse küsida, et ega sa ei ole ju mingi ärimees, ka joon, või. On ettevõtja. Sõna otseses. Mõttes. Et aga, aga ärimees ma kindlasti ei ole. Aga, aga mis äriloogikatsoon tähendab? Rikkaks saada on äriloogika. Ka ei tea, ma arvan, vastupidi, et enamus inimesi kes rikkaks nad tahaksid elada nagu mina. Tegeleda nende asjadega, mis talle meeldib. Ma lihtsalt esimesed taprohelt ära. Sa oled nüüd jõudnud selleni, mis on asja tuum. Et sa tegeled tõesti päevast päeva nende asjadega, mis sulle meeldivad, aga, aga elu toob ju ikkagi meie ette niisuguseid ootamatusi, asju, mis vihastavad, et mis sind loodusemeest, riisi tõeliselt vihastanud. Millises situatsioonis sa kaotad enesekontrolli? Ma loodan, rahulik inimene, et võimalikult vähem, aga üldse enesekontrolli isegi kõige kriitilisemas situatsioonides, et. Viha on küllaltki võõras tunnelt. No aga kui sa näed mingit mootorsaega meest oma lemmikmetsas ja saad aru, et tal sinna asja pole siis ikka viha kerkib joove. Kas ma mõtlen seda, kas ma saan midagi ette võtta? Pigem et kuidas olukorrast olukord lahendada. Et aga see ei ole mitte vihast tingitud, pigem pigem võib-olla mingitel hetkel tekib mingi jõuetuse tunne, et sa näed, et et ega noh, mingid asjad ei käi jõud üle mingeid asju, sa saad siin maailmas nagu enda meele järgi hoida. Mingile Schmidt. Aga vihatunne on mulle võõras tunded. Aga kui sa globaalselt mõtled kogu kliima soojenemise ja, ja, ja, ja prügivallutuse ja, ja kõikide nende õudsat asjade peale, mis maailmas toimivad ja vohavad, kas see siis ka ei lähe vihaseks või, või, või on see üldse kuidagi nagu äkki üle ülespuhutud see, see teema ja asi pole üldse nii hull? Et seal, kus on asi korras, seal ka inimesed peavad paremini korda ja loomulikult osa siin ka eelmine aasta prügikoristuses ma ei kujutagi ette teistpidi, et ma ei osale, kuigi kuigi ma teadsin ette, et kogu Eesti sellepärast prügist puhtaks tee, aga, aga selle kena üritus, mis puutub kliima soojenemist, siis akadeemik Raukas ütleb, et me elame kahe jääaja vahel. Elame praegu, et noh, võib-olla 10000 aasta pärast on Eestis katab jälle jääkilp, nii et kliima soojenemise jutt on niisugune. Veel siuke teaduslikus mõttes diskuteeritav. Aga, aga see, et, et tuleb käituda korralikult. Ja mulle meeldib just see, et, et see seltskond, kellega ma koosseis on, reeglina on on see, kus ma nagu selliseid ebameeldivaid asju nagu ei näe, et keegi nagu väga prügistatakse, üks mõte on kohe towni bussiga sõites, et kui me kuskil lõkkeplatsid laagris olema, et oma prügi toome linna tagasi, et isegi seda RMK prügikasti meil ei ole mõtet oma suure seltskonna prügiga täita. Järgmistel, kes üksikuna sa käivad, siis ei mahu enam ära panna. Sa oled nii palju Eestis ringi sõitnud. Sul kindlasti on mingi oma arvamine selle kohta, mis on Eestimaa loodust vaadates meie probleem number üks. Murelaps. Huvitav küsimus et ma arvan, et et hetkel võib-olla see ei olegi niivõrd looduse loodust ja meil on ja, ja, ja üldiselt on ka inimesi, kes tahavad looduskaitse hoida, võib-olla vahepeal on tekkinud selline selline tunne, et et looduskaitsjad kõik ei ole piisavalt hoitud. Looduskaitse võiks olla rohkem Lowskaitsev. Aga, aga ma arvan, et et ei ole see see elu meie ümber üldse mitte nii jube, kui, kui ainult Tallinna tänavatel liikuda. Kui välja sõita, läheb meeldutavat rõõmsamaks kohe. Kas sa mõnikord ei tunne metsikut väsimust, mis sa ütlesid 100 päeva peaaegu aastast oled sa oma omnibussis ja ilmselt tuleb ette ka õiguse, sa pead seal magama, aga, aga kõik need laupäevad ja pühapäevad ikka jälle kott selga hommikul kell kaheksa, nii ka täna, et et kas sa mõnikord ei tunne niisugust surmavat väsimust? Taevas küll, kuidas ma ei viitsi minna? No mul on nagu lihtne korralduslik põhimõte, et ma ei korralda pikalt midagi ette. Ma teen nii, et kui laupäev, pühapäev sõidan ära esmaspäevadel Oslost ära, siis teisipäev on küll selline tunne, et nagu ei viitsi kuhugi minna ega sõita, aga, aga kolmapäev, neljapäev tekib juba helistavad inimesed, tekib juba mingisugune väike kohustus ka. Et mis võiks huvitatud olla, uurin täpsemat ilmateadet ja mõtlen, kuhu minna. Lepin kokku sõpradega, kes võiks olla retke juhtideks, mind aidata. Ja, ja tegelikult vastupidine sõidu tähendas mulle jõudu, hoiab mind vormis. Aga need teisipäevad need päevad iseendale, ma saan aru, et need on nagu muude inimeste reeded, umbes sellised nädala puhkusepäevad, kuidas sa neid siis veedad? Horisontaalasendis? Ei hommikut, hommikud on mul sellised, käin koeraga õues, kütan kaminat, on kohvi ja kuulan raadiot. 10-st 11 tööle. Sealt maa seest midagi tegema pean või pea mulle, ma olen ise ju ettevõtja, mul ei ole ju ülemust kukil. Aga töös nagu parem teoste veel mõelda, hoian nagu tööd ja kodus ikka natuke rahus ka meile kõike oma neid. Asju ja probleeme nagu koju nagu naise ja ja pere keskel kaasa ei võta. Kuigi noh, täna näiteks naine lubas ka tulla sõidule rumala kaas. Aga poiss, mis teeb siis poiss, kes seal soomes kaasas muga, talle meeldib rohkemad, väiksemad, seitsme pöial mu sõpradelt loodusfotograafidega käia. Seal ta õpib rohkem ja ta nagu natuke neid suuri seltskondi pelgab. Me alustasime oma tänast jutuajamist kakkudest ja mina rääkisin inimestele ise linnatüdrukuna, et hoogudest kakud laulavad. Kuidas need kakud tegelikult laulavad, et kui inimene satub ja, ja kuuleb mingit imelist häält õhtusel tunnil kusagil lootuses, et kuidas seda kaku ära tunda. Tee palun kakuhäält. Oi, seda ma ei ja. Ja teine asi on see, et ega loo soomlikkus sõitude reegline kakkusid ei, ei kuulegi, sellepärast me hommikul välja õhtul tuleme tagasi kakkuda. Kuulamisaeg on siis, kui omnibuss linnast tagasi. Kas sa usud Jaan, ses mõttes looduse ringkäiku, et ühel hetkel, ühel päeval ühel tunnil, kui sind enam ei ole, et sa tuled kunagi siia maa peale tagasi, osana loodusest, aga, aga mitte enam Jaanina. Ma ei ole kunagi mõelnud. Aga mõtle praegu Või on liiga vähe aega, et seda välja mõelda? Ta on kõige rohkem seda, mis ma tahaks, et et mitte enda ennast kloonida ei tahaks, aga, aga aga ma tahaks julgustada küll, et ütleme erinevates nurkades võiks olla noh, minutaolisi, hulle rohkem, et kellel julgust. Ma kardan, et enamus asju jäävad nagu eelarvamuste ja, ja julguse taha pidama, et need asjad tunduvad kuidagi ilmvõimatu tulema, mida ma teen. Aga kui need akteeri pidanud tegema, siis seal ei ole mingit raskus, on tegelikult selline Meeldiv tegemine pakub endale eelkõige samamoodi. Ma loodan ka teistele, kes mu koos käivad. Nii et. Jah. Kas sind on juba praegu Eestimaa jaoks liiga väheses mõttes, et sa ei jõua kõike ise teha, oli see selle jutu mõte vä? No tegelikult mu mõte on nagu selles, et ega siis Eestimaa tundmaõppimine pole ainult tallinlaste privileeg. Looduse omnibuss sõidab ka Tartust ja ma tean, et et küsitakse ju kogu aeg helistas mulle, et kas ütleme Rakverest või Viljandist või, või Pärnust või või kasvõi Võrust või samasugune huvi on igal pool olemas. Sellepärast et ütleme, Võru inimesed tahavad käia Saaremaal ja Põhja-Eestis ja ja noh, lihtsalt, et see on uskumatu rikkus, mis meil on Eesti just mitmekesisus, et kui me kasvõi ütleme, sõidame Tallinnast Mõnikümmend kilomeetrit välja absoluutselt teises maailmas, kui, kui, kui ta, kui ta siit me tundub ilm ja kõik kõik muu sinna juurde kuuluv. Ja ma arvan, et selline mõõdukas ringi sõitmine jaa jaa. See on ikkagi see alus, et seda kaitsta ja hoida seda, mida sa tunned, et selles mõttes selle minu sõitmisel üks sügav mõte küll, et et kui sa paiku ja neid inimesi, kellega sa kohtud, neid tunned, siis sa tegelikult ka hoiad. No suvi on tulemas, mitte nii väga lähedal, aga siiski ja inimeste rännukirg ja seiklushimu suurenevad koos ilmade soojenemisega, see on ka selge. Hoolimata sellest, et sa pikki plaane ei tee, on sul midagi vahvat, ehkki sellel suvel plaanis suvel sügisel midagi niisugust, mida, mida sa juba ootad ja mille peale sa oled pikemat aega mõelnud varem teinud ja mida sa varem teinud ei ole? Pigem, mis mul on nagu suveplaanis võivad mingid asjad tulla niipidi, et, et keegi Keegi nagu annab mulle teada, et ta tahaks nagu nuga teha koostööd, et tema, Andres Uibo näiteks ütles, et kui toimuvad orelikontsert koos orelite tundmaõppimisega või või mingid üritused, ka sobivus on nõus nagu kaasa osalema meeldivat koostöövariandid, et mida tahaks nagu kaasteha. Aga kas midagi uut on tegelikult ütleme kõrvut looduskäimisega, on tihti kultuuriüritustel tõesti ainult sellise valiku, mis mulle endale meeldivad. Seda luksust nagu ära kaotada ei taha, et ma ikkagi ise valin, et kuhu ma sõidan ja ja, ja, ja, ja mis mahus ma sõidan. Ja ma usun, et see lisaks laupäeval, pühapäeval on ju, kui nüüd aprillis kella keeratakse ka tööpäeva õhtutel aega veel linnast välja sõita ja miks mitte? Sa rääkisid küll Soomeskäigust, aga, aga me ei ole tegelikult jõudnud tänase tunni jooksul rääkida sõnakestki maailmast. Kas sa kaugemale ei kipu? Aafrikasse, Uus-Meremaale siilisse? Tegelikult geograaf võib-olla ka niimoodi, et ise ei käi nii kaugele, aga kuulad rändurite muljeid. Ja sõpressen tulid? Ma olen küll praegu. Hendrik Relve on just Antarktikas ja nii edasi. Nii et, et ma ei tea, ei, ei, mul ei ole sellist sellises küsimuste olnud, et nüüd nii kaua. Kolm aastat tagasi ma käisin veebruaris, ma mäletan küll Elvis ja Karpaatiast, kahe soomlasest sõbraga ja sibul. Siis ma korraldasin niimoodi towni, buss sõitis ilma minuta. Aga see oli üks nädal ainult nii, et, Ja sa oled põhimõtteliselt ikka selle bussi külge laulatatud, et naine veel lepiks sellega, et sa kusagil ära käid, aga buss ei saa ilma sinuta. Ei, no ma näen ikka lepiks, eriti kui ma ta kaasa võtaksin, miks mitte? No täna sõidad sa Võrumaale ja, ja tuled sealt õhtul mõnusate muljetega tagasi, aga, aga praegu, pühapäeva hommikul on sul võimalus kõikidele Eestimaa inimestele midagi soovida. Midagi sellist, mis nende pühapäeva toredaks teeks. Mis see võiks olla? No ma sooviks tegelikult seda, et te kuulaksite vähem raadiot, loeksite ajalehti, eriti just seda osa, kus räägitakse, et meil on raske. Seda osa ei ole mõtet nii palju kuulata. Tegelikult. Ei ole meil üldse raske see, et, et et on mingisugune pohmell vahepeal olnud ületarbimise pohmell ega see ei tähenda seda, et et see on raskus, mida ei suusa nagu kanda ja, ja mis sealt välja heitab tulla aitab välja tulla see, kui me elame oma loomupärast, elu tähendab. Suhtleme sõpradega, käime looduses, käime teatris, käime kontserdis, käime kinos ja ei räägi niipalju kui raske meil on aga vastupidi, et et noh, praeguse pühapäevasel päeval loomulikult, et et noh, mindi korraks loodusesse või mõnele ilusale kunstinäitusele või. Aitäh sulle, Jaan Riis siia saatesse tulemast kõigile neile, kes täna siiski kuulasid raadiot sinu sinu hoiatust tähele panemata, aitäh kuulamast. Ilusat veel talvist pühapäeva teile kõigile ja uute kohtumisteni jutusaates.