Algavas keskeprogrammis riigita rahvas tuleb juttu kameruni elavatest Pami leekidest. Stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk. Kameruni ka seoses tulevad kohe silme ette mustanahalised ballimängijad. Cameron on ju tuntud jalgpalli maa. Jah, mingitel ajavahemikel on tõepoolest Cameron olnud kuulus jalgpalli maa, kuigi ei saa nüüd öelda Cameron niimoodi järjest väga hästi jalgpalli oleks mänginud, aga jah, mul endalegi tulevad meelde siin mõned MM-id ka tõesti viimastest aastakümnetest, kus Kameruni valis väga hästi on edenenud. Selgelt mäletan ühte jalgpallimängu Cameron Inglismaa, kus Kameruni inglastega nagu võrdne võrdsega mängis. Kuigi Aafrikas on üle 50 riigi ja territooriumi, räägitakse sageli Aafrikast ikka kui ühtsest territooriumist. Neid erinevaid riike ei osata kuhugi asetada. Jah, aga tegelikkuses Aafrika muidugi on väga erinevatest piirkondadest koosnev. Aafrikas on ikkagi tõepoolest seinast seina võiks öelda arengut seinast seina, kultuuri, väga erinevaid inimesi, väga erinevaid keeli. Aafrika võtmine ühtsena on jah, tõepoolest tohutu lihtsustamine, millel ei ole tegelikkusega mitte midagi pistmist. Ainuüksi rahvaid on ju Aafrikas mitte sadu, aga, aga tõepoolest väga palju sadu ja uskumusi, mida seal usutakse. Me oleme Aafrikat harjunud seostama mustanahaliste inimestega, aga mustanahalised elava ju tegelikult ainult Kesk ja Lõuna-Aafrikas Põhja-Aafrikas mustanahalisi ei ela, Põhja-Aafrikas elavad araablased, kes on ju pigem valged. Nii et Aafrika on väga erinevatest piirkondadest koosnev alaja. Keeruline on aga riik, mida sageli peetakse Aafrika mudeliks. Sest et Cameron ka on selline väga erinevatest inimestest väga erineva uskumustega inimestest, väga erinevatest keeltest, väga erinevatest traditsioonidest koosnev riik ja seal on esindatud ka kogu Aafrikale iseloomulikke loodus. Jah, peaaegu kogu Aafrikale iseloomulik loodus on seal esindatud, seal on suhteliselt kuivasid alasid, seal on vägagi niiskeid alasid, seal on mäestik alasid, seal lauskmaad, seal on jah, sellist väga lopsaka loodusega alasid, aga samas ka väga tühja alast. Kamerun asub Kesk-Aafrika lääneosas kina lahe ääres. Cameroni täna on siis umbes 475000 ruutkilomeetrit, mis on siis natukene enam kui 10 Eestit, mis on natukene vähem kui näiteks Hispaania ja elab seal umbes 19 miljonit inimest ehk siis Eesti mõistes umbes 14 Eesti elanikkonda, mis tähendab, et Kamerun oma keskmise tiheduse poolest ei ole kuigi tihe riik. See umbes 40 inimest ruutkilomeetril on Aafrika mõistes pigem väike kui suur tihedus. Agase tihedus angaameronis kiiresti kasvamas, sest sealse elanikkonna loomulik iive on vägagi kõrge. Suremus on viimastel aastatel suhteliselt madalale tasemele saadud ja nii on siis Kamerun riik, kus umbes 40 protsenti elanikest on alla viieteistaastased ja seda just tänu sellele suurele iibele ja see noorte inimeste osatähtsus seal pidevalt tõuseb. Cameron on minu arvates selline hästi keeruline riik ja, ja seda eeskätt Kameronis elavate rahvaste tõttu. Kaameronis räägitakse umbes kahtesadant 50 või mõningatel andmetel isegi natuke enamat kui kahtesadant viitekümmend, keele dialekti, nüüd see, kui paljudesse keeltesse neid keeledialekte grupeerida. Seal lähenemise küsimus siin erinevad eriala teadlased ei ole päris üksmeelele jõudnud. 250 või enam keele dialekti. Seda on ikka tohutu, palju sellest üksi ei ole veel kameruni jaoks küll. Cameroni on ka väga kirju maa selle poolest, et sealsed inimesed on väga erineva usku taustal kusjuures need erinevad usutaustaga inimesed on esindatud üsna võrdsel määral, mis teeb olukorra eriti keeruliseks. Umbes veerand elanikkonnast kameruni saanud kristlased katoliiklasest sama palju umbes veerand elanikkonnast usub kõikvõimalikke hõimuusundeid, kusjuures hõimuusundeid on palju erinevaid. Umbes viiendik elanikkonnast on kristlased, protestandid ja umbes viiendik elanikkonnast on islamiusulist. Kuidas nad omavahel suhtlevad, kui neid keeli on nii palju kaameroniga, nii et Cameroni sol ajaloolistel põhjustel kaks riigikeelt prantsuse keel ja inglise keel aga umbes veerand Kameruni elanikkonnast kumbagi keelt ei oska, ei saa kummastki keelest aru, ei oska loomulikult kirjutada kummaski keeles, ehk siis umbes veerand elanikkonnast on tegelikult asjaajamisest täiesti väljas, siis tegelikult saabki suhtlemine toimuda ainult oma hõimurühma piires. Cameroni seal ka see, et osa nendest hõimurühmadest all keelelt üsna lähedased. Et siis sahka lähedastest hõimurühmadest saadakse aru, nendega on võimalik suhelda aga kaugemate hõimu esindajatega täiesti veerand Cameroni elanikkonnast ei saa üldse mitte kuidagi suhelda ja rahu on majas. Jah, rahu on majas suhteliselt ütleme nii, et Cameron-is on ju tegelikult proteste olnud küll. Aga need protestid Kameruni, see ei ole rahvusliku sisuga, viimasel ajal on olnud majandusliku sisuga, ka 2008. aasta esimestel kuudel oli üpris tõsiseid proteste, aga selgelt majandusliku iseloomuga. Varasematel aegadel on Kameruni solvunud poliitilise iseloomuga proteste, sest Cameron on pikka aega olnud selline sisult diktatuurimaa, kus kehtis rangelt üheparteisüsteem. Ja vot seal üheparteisüsteemi vastu on olnud poliitilisi väljaastumis. Aga selliseid rahvastevahelisi tõsiseid pingeid Kameruni see ei ole. Kusjuures mulle endale tundub, et üheks põhjuseks, miks rahu seal saavutatud on, on asjaolu roni keskvõim ei ole nendele rahvastele mitte mingisuguseid rahvuslikke õigusi andnud, kui sa mitte midagi ei tee neile rahvastele mitte midagi rahvuslikus mõttes ei anna, on olnud võimalik saavutada suhteline rahulolu. Me oleme oma eelmistes Aafrika saadetes rääkinud Lõuna-Aafrika Vabariigis elavast rahvast ja Etioopias elavast rahvast. Need on mõlemad riigid, kes on püüdnud eriti viimastel aastatel erinevate põlisrahvaste jaoks üht-teist ära teha. Lõuna-Aafrika vabariigis näiteks on kõikide suuremate rahvaste keeled ametikeele staatuses. On mõnes mõttes Etioopias, kus ka suuremate rahvaste keeled vähemalt kohalikul tasandil on ametikeele staatuses. Kameronis ühelgi põlisrahval oma emakeelega ametikeeles asju ajada ei ole võimalik, sest ükski põliselanike keel ei oma mitte ainult riigi tasandil aga ka kohaliku omavalitsuse tasandil mitte mingisugust ametlikku staatust. Nendel keeltel puuduvad sisuliselt igasugused õigused. Kui me rääkisime Etioopiast. Etioopia on läinud lausa nii kaugele, et riigi administratiivne jaotus on püütud viia võimalikult hästi vastavusse suuremate rahvaste asualadega. Ehk siis riik jaguneb administratiivselt provintsides, mille piirid järgivad küllaltki hästi nende suuremate rahvaste asualast. Kameruni midagi sellist ei ole. Kameruni provintsid järgi mitte mingis mõttes mitte ainult Kameruni suured administratiivsed üksused, kõika, väiksemad administratiivsed üksused Kameruni, mitte mingil kujul ei järgi mitte mingisuguste rahvaste asualast, osa nendest piiridest on pärit koloniaalajast, osa on tekkinud hilisemal ajal, aga mitte kuidagi järgi need rahvaste asualasid. Kameruni elavad rahvad elavad kõik sisuliselt mitmete administratiivsete üksuste territooriumil erinevates administratiivsetel üksustes elades nende rahvastel vaja noh, kogu aeg asju ajada erinevate piirkondade võimudega, kui need rahvaste asualade administratiivsed, üksused, kattuksid, see aitaks neid rahvaid ennast rohkem ühtsena tunda. Meie tänase saate rahvas on pomileeked. Ma millegi on väga hea näide. Sellest paminekedel on umbes sadakond hõimu, räägivad vähemasti 17 erinevat keele dialekti Cameroni keskuiv vaatlebki näitusele 100 erineva hõimuliikmeid, Kameruni keskvõim suhtun nendesse kui pomileegedes. Cameroni on tegelikult nii, et enne koloniaalaega ka ikkagi need rahvad vaatlesid ennast kui mingitesse võimudesse kuulujaid. Sellist suurem rahvatunnetus kusagil kellelgi ei olnud ja näiteks pomileigedel tekkis mõnes mõttes selline suurem ühtsuse tulla alles just nimelt koloniaalajal. Kui 1884. aastal Cameroni ala sattus Saksamaa kätte, siis sakslaste võimu all hakati esiteks kasutama seda terminit Pami leeke ja need erinevad pomileige hõimud hakkasid siis noh, mõnevõrra rohkem tundma tõesti, nad kuuluvad ühte suuremasse gruppi, kuigi see grupp ei ole väga ühtne. Aga siiski mingite sarnaste tunnustega inimeste grupp, iseseisvus Cameron iseseisvus 1009 60. aastal iseseisvuse ajal, jällegi noh, ei ole püütud midagi teha selleks, et need lähedased hõimud ennast ühtsena tunneks. Tanel ülikoolides käib õppimine siis prantsuse ja inglise keeles, hariduse andmine käib prantsuse keeles inglise keeles, aga kahtlemata nii nagu igal pool Aafrikas Cameron isse, väga palju noori, kes koolis ei käi, kuigi Kamerun on hariduse edendamise mõttes Aafrikas, noh, täiesti üks juhtriike. Esiteks kirjaoskamatus on suhteliselt madal ja teiseks hariduse edendamiseks püütakse tõsiselt midagi ära teha. Aga noh, sellest hoolimata ka seal on loomulikult kirjaoskamatuid ja, ja kahtlemata siis kirjaoskamatuid on eriti vanema elanikkonna hulgas ja noh ka ütleme need inimesed, kes ei oska inglise prantsuse keelt, neid on ka enam just vanemate inimeste hulgas. Aga jah, Cameron on selline näide, et kus riik on saavutanud selle suhteliselt suure stabiilsuse seeläbi, et ta ei ole oma riigis elavatele rahvastele mitte midagi rahvuslikus mõttes andnud, vaadeldakse neid rahvaid kui ühtsed tervikut, kui kameruni vaadeldakse siis tõesti Kameruni imepisikeste hõimude kooslust pisikesed hõimud eraldi võttes loomulikult mitte midagi ei suuda ära teha, nad on nii väiksed grupid, et nendel ei ole mingisugust võimu. Kui rikas või kui vaene on Cameron Kamerun Aafrika mõistes ei ole ei, väga vaene ega ka väga rikkas maa, on üsna selline keskpärane maa. Kameruni sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta on Eestiga võrreldes näiteks umbes 15 korda madalam ja sisemajanduse koguprodukt ostupariteedi alusel on ühe elaniku kohta Kameronis umbes 10 korda väiksem kui see on Eestis. Aga Aafrika mõistes jah, see ei ole üldse mitte väga halb näitaja. Samas Domeronis vaesus on siiski väga tõsine probleem. Umbes pool Cameroni elanikkonnast elab allpool ametlikku vaesuspiiri. Samas viimastel aastatel on pidevalt olnud majanduskasv, kui siin kümmekond aastat tagasi, Cameroni majandus kasvas aastas isegi üle nelja protsendi. Vahepeal siin üle kahe protsendi viimastel aastatel kusagil kolm, kolm pool protsenti aastas. Nii et Cameroni majandus on kassa, aga on ka palju tõsiseid probleeme. Üheks väga oluliseks probleemiks on kammeronis bürokraatia Aafrikas väga paljudes riikides, muidugi, bürokraatia on erakordselt kõrgel tasemel ja korruptsioon ja, ja teine jah, selle bürokraatia kõrval olnud tohutu korruptsioon. Korruptsioon on asi, mis on iseloomulik väga suurel osal Aafrikast. Põhjus on siin lihtne, olukorras, kus enamus inimesi on väga vaesed, püüavad inimesed saavutada omal elementaarset heaolu, mis iganes vahendeid kasutades, kuigi mitte kuidagi ei saa korruptsiooni suhtuda hästi. Aga teisest küljest on üsna inimlik, et see ametnik, kes oma ametliku palgaga seal kõigub, võib-olla elamise ja suremise piiril, et see ametnik võtab vastu head ja paremat mingisuguste tegude eest, sest ametnik tahab ka ära elada, nii et Kalveronis jah, ka korruptsioon väga kõrge, aga Cameron ise on ka kolmas tõsine probleem, mis majandust pärsib ja need on kõrged maksud. Et küllalt kõrgete maksudega riik ja nii siis bürokraatia, kõrged maksud ja suur korruptsioon ei lase Cameroni majandust kasvada kiiremini, kui tegelikult kasvab Cameroni majanduses. Nüüd tegevusharudest viimastel aastatel on küllalt hästi hakanud arenema turism. Turismi on seal kahtlemata hea potentsiaal, sest Cameroni on, mida vaadata. Loodus on esiteks mitmekesine ja teiseks kaameronyscaled vahemaad erinevate selliste looduslike piirkondade vahel ei ole mitte väga suured, nii et küllalt väikese reisiga on võimalik haarata kaagi erinevaid looduslikke piirkond. Mis turisti jaoks kahtlemata teeb selle maa vägagi huvitavaks. Ja kui me arvestame juurde, et Cameron isanda suhteliselt rahulik, siis igal juhul turistile sobiv paik seda enam, et näiteks eurooplase või põhja ameeriklase jaoks on Cameron ikkagi väga odav piirkond. Kui palju on Kaneronis Tamilekesid, pomileikesid on umbes kaks pool miljonit, mõnedel andmetel seal on natukene rohkem nagu ma ütlesin, et on seal sadakond hõimu, 17 erinevat keele dialekti ja, ja suurima keele dialekti rääkijate arv on umbes 350000 inimest. Noh, see 350000 siiski juba nii-öelda on mingi näitaja, aga väiksemate dialekti rääkijaid on palju kordi vähem. Mitte kõik pominehke ei tunne eeskätt ja et nad Momileeked osavam lehtedest ka tunnetab ikkagi, et nad on kõigepealt mingisuguse oma hõimu esindajad ja võib-olla kusagil teises-kolmandas järgus tuntakse, et nad on neeger. Aga muidugi, Momi lõiked on siiski nendest kameruni elavatest rahvastest võib-olla selline kõige elav ühtsust tundev rahvas pommilekade seas siiski mingisugune ühtsus tol ajal olemas Kameruni seal palju selliseid väikesi rahvakilde või hõime, kus tegelikult seda lähedust üldse ei tunnetud, vähest lähedust põhjustab mõnes mõttes ka see. Ega need Kameruni transpordiolud ei ole väga head. Maapiirkonnad on siiski üsna viletsa arengutasemel inimeste liikumine erinevate piirkondade vahel on üsna väike inimeste liikumist põhjustav eeskätt asjaolu, et otsitakse tööd tosse. Selline töö otsimine tähendab seda, et rahvad elavad ka järjest vähem kompaktsiates piirkondades. Tööotsijad suunduvad teistesse piirkondadesse, kus on rohkem tööd ja, ja nii see Cameroni elanik on nagu pidevalt rohkem seguneb kabami. Lekked on viimase 50 aasta jooksul küllalt suures ulatuses asunud elama sellistesse piirkondadesse, mis, nagu traditsiooniliselt pommilekked, asualad ei ole olnud. Paminekide puhul on lihtsalt see erinevused. Pommilekked on selline kameruni majanduslikus mõttes võib-olla aktiivsem rahvas. Küllalt selline jõuline rahvas. Pamilekkedega on nii, et kui nad on asunud mõne teise rahva asualale suuremate gruppidena siis nad sisuliselt assimileerivad need kohalikud elanikud välja söövad jah, teised välja suruvad teised majanduslikus mõttes tahaplaanile. Kehtestavad oma kombed Pamilekadesse üldiselt. Kameruni teised rahvad väga hästi ei suhtu, aminekesid peetakse uhketeks halastamatult, eks väga omakasu püüdlikeks sellise suhtumise alla võib-olla natuke alus ka asjaolu, et keskmine pommileeke on Kameruni keskmisest elanikust natuke jõukam, natuke aktiivsem. Pami lehtede seas on küllalt palju eraettevõtjaid. Pamilekkede seas on küllalt palju sellist elukutsete esindajaid, mis nõuavad erioskusi professionaale keerulistel ametikohtadel. Palmilehtede seas on küllalt palju kaupmehi, kui ameronis on piirkondi, alasid, kus sellist euroopalikku kaubandust nagu suurt ei olegi just ma mõtlen maapiirkondades, kus toimub ikkagi naturaalmajandus, toodetakse valdavalt endale, vahetatakse kaupa kauba vastu siis pomileegele alal on see raha majandus küllalt hästi juurdunud. Jätamilekkede hõimupealikud on nagu kuningad, jahvamineked, hõimupealikud on vägevad, sest neil on vägagi tõsine võim. Nende käes on kohtuvõim. Nende käes on poliitiline võim, nende käes on usu või aga veelgi enam Pamileegelde sellistele hõimuvanematele kuulub ka oluline osa pomileegiane varast. Neile kuulub ka näiteks selle küla maa. Nii et need pommilekked, kes seal igapäevaselt kuskil mingit maalapike harivad, nad ei hari tegelikult mitte enda maad või nad harivad sellele külavanemale kuuluvat maad. See külavanem olla oma heas usus või oma sellises vastutulelikkust andnud selle ja siis erinevatele inimestele kasutada ja meil on üks sarnasus, võib olla kuningatega. Hõimupealikud annavad siis oma võimu edasi oma otsesele järglasele. Aga mis on selle juures huvitav, et kui sellel hõimupealikul on mitu last siis kuni kõige viimase hetkeni väljaspool seda hõimupealiku perekonda, mitte keegi ei tea, kes selle võimu saab. Et alles siis, kui see hõimupealik on surnud, antakse teada, kellele on hõimupealiku otsustanud oma võimu oma lastest edasi anda. Kui on nagu varakult teada, tema päri võimu, eks ole, lastega on ju lihtne manipuleerida ja selliste manipuleerimise vältimiseks mõistlik on hea, kui teised tegelikult ei tea, kes võimu siis saab, kus karmi leket Cameron-is elavad. Nad elavad õige mitmes provintsis, elavad Cameronile, lääneprovintsis elavad Litorali provintsis edelaprovintsis, keskprovintsis ja lääneprovintsis elavad nad suuresti mägedes. Need Kameruni provintsi nimed ongi enamasti seotud ilma noortega. Kui me enne siin ütlesin, et Cameroni keskvõim ei tee midagi rahvaste jaoks loomulikult ana provintsides rahvaste nimesid ta ei anna, isegi mitte mingit asulate järgi nendele provintsides nimesid. Isegi tõesti sellises administratiivse seaduses püütakse vältida nimesid, mis viitaksid mingitele rahvastel. Tanel-Eiko on siis tantsurahvas Aafrikas elavatest inimestest väga suur osa kuuluvat valdu rahvaste hulka. Ja pommilekked on samuti siis Paldu rahvas, täpsemalt siis pomile. Keeled kuuluvad lõuna vanto keelte hulka ja kui me vaatame neid Pami leige keeli koos siis omas keeleharus on pomileeged, kõige arvukam rahvas. Omi lõikene ala on looduse mõttes üsna selline ilus ala. See ei ole mingi selline tühi kõrb, mis on täiesti vastupidi, see on väga lopsaka taimestikuga ala, ei ole Womi leigedel siis selliseid väga tihedaid metsasid, aga see madalam taimestik, Se põõsastik, need rohumaad, need on ikkagi väga lopsaka taimestikuga ja keskmine temperatuur ei olegi Aafrika mõistes mitte just väga kõrge, 22 kraadi. Vihma sajab meie mõistes suhteliselt palju erinevatel aladel siis 1000 kuni 2000 millimeetrit. Mägedes sajab natukene rohkem vahelistes orgudes sajab rohkem ja vihmaga on see huvitav, et vihma sadamine on aasta kuude lõikes väga erinevalt jaotunud. Vihma sajab maist oktoobrini, vahel mõistnud numbrini. Aga detsembrist aprillini on selline küllaltki kui vaegus. Sademeid on suhteliselt vähe. Aga taimestiku mõttes jah, ei saa kindlasti rääkida pomile Ekked asualast kui sellisest vähe kõlbulikust elamisalast, metsloomade poolesse kant, rikas ei ole, pommilekked aladel on see põllumajandusalgusest taastanud, vägagi intensiivne. Küllalt palju alasid on üles haritud ja, ja selliste metsikute loomade esinemine Pami lekked aladel on viimase 100 aasta jooksul tohutult vähenenud. Cameron iseendas küll on tõepoolest mitmel poolalasid, mis on väga loomarikad. Aga wami lekked alal valdavalt metsikute loomade rohkus, kuigi suur ei ole pomineked, ala on ka tihedasti asustatud, et kui me rääkisime siin Kameronist, kus keskmiselt on umbes 40 inimest ruutkilomeetril. Amy Lee, kellel on suured ulatuslikud piirkonnad, kus on 100 inimest ruutkilomeetril, aga on piirkondi, kus on 200 inimest. Pamilekkede majandus on ka selline, et loomi kasvatatakse suhteliselt vähe, loomadest on kanad, kitsed, sead, aga taimekasvatus on palju olulisem, kui loomakasvatus kasvatatakse maisi maa pähkelt kasvatatakse taro põllulapid on sageli sellised suhteliselt väiksele väiksed põllulapid tihedasti koos ja enamasti on kõik need põllulapid eraldatud taraga. Ühest küljest muidugi selleks, et need põllulappe siis naabri kasutada olevatest põllu lappidest eraldada. Aga teisest küljest ka siis selleks, et need koduloomad ära ei läheks naabriga ei tekiks tüli selles osas, et noh, et milline on, kelle kana või, või milline on kelle kits, nii et selliste üsna kõrgete taradega eraldatud põllu labi. Selles põllumajanduses on täiesti olemas tööjaotus. Mehel valmistavad enamasti põllud puhastavad põllulapid, risust, vajadusel kividest, aga saagi koristamisega tegelevad naised. Rosse põlluharimine on ka seal selline meie mõistes vägagi algelisel tasemel. Tüüpilised tööriistad on matšeetted ja kõplad. Ja mõistagi selline algeline põllumajandus ei saa ka väga kõrgeid saake anda, kuigi noh, ma ise ei ole seal just mitte väga vähe viljakas Punase pomilekaid asuala on selline suhteliselt tihedasti asustatud ala ja et maad ei ole põllumajanduslikus mõttes inimesi ära toitnud, on pommilekked sealt pidanud eriti viimase 50 aasta jooksul välja rändama aladele, kus nad traditsiooniliselt ei elanud ja muidugi järjest rohkem elab pommi lõhkasid ka linnades. Jaga linnadesse minemise peamine põhjus on asjaolu, et maapiirkonnas ei toida inimesi piisavalt, täna muidugi kohusele Cameroni linnani avamile. Kedala linnad, sealhulgas on valdavalt sellistes lummidest koosnevad. Ega need linnade alad ei ole kuigivõrd jõukamad kui maapiirkonnad. Ja muidugi tööpuudus linnades on tohutu probleem, aga sellest hoolimata ikkagi on selline väike tendents asuda linnadesse. Loodetakse linnades leida tööd ja loodetakse, et linnades leitav tööd on natukene lihtsam kui sisse igapäevane töömaapiirkondades. Kui see põlluharimisele Kui palju on teada Tomi lehtede ajaloost, pominekedel endal mingit sellist väga säravat ajalugu ei ole. Pommileekide varasemast ajaloost ei teata sisuliselt mitte midagi, sellel rahval kirjakeelt ei olnud, mingeid ülestähendusi selle rahva ajaloost varasemalt tehtud ei ole. Ja tõesti, esimesed tõsisemad teated pommilõiked ajaloost algavad alles seitsmeteistkümnendal sajandil. Seitsmeteistkümnes sajand on siis aeg, kui pommilekked rändasid põhiliselt oma praegustele aladele mägedes. Varem asusid nad mõnevõrra põhja pool aga põhjapoolsete rahvaste survel olid siis pamineket sunnitud asuma natukene lõuna poole. Siiski võrreldes praeguse alaga, kus pommilekked elavad, see seitsmeteistkümnenda sajandi ala oli palju, palju väiksem. Villem pommilekked veel korduvalt lainetena natukene laiemaid alasid hõlmanud. Aga jah, ka hilisemast ajaloost väga palju teada ei ole ta seitsmeteistkümnes sajand on kogu selle piirkonna jaoks siis aeg, kui sinna hakkasid oma tugikohtasid rajama eurooplast, inglased, hollandlased, aga Cameron ei olnud eurooplaste jaoks algul kuigivõrd atraktiivne. Ta põhjuseks on eeskätt asjaolu, et seal oli palav ja küllalt niiske kliima ja, ja ka sõjakad hõimud tänapäeva Kameruni aladel oli küllalt palju sõjakaid hõime ja kuna seal esialgu ka tõsiseid loodusvarasid ei teatud olevat, siis jah, eurooplaste jaoks Cameron väga atraktiivne piirkond ei olnud. Nüüd, 1884. aastal kuulutati kameruni ala saksa Mavrodi Doraadiks ja sakslased olid siis need, kes hakkasid seda piirkonda tõsiselt arendama. Ja no näiteks sakslased kaameronis rahasid, maanteid, rahasid raudteesid, rajasid istandusi ja pommilekked kohanesid sele koloniaalvõimuga pomilekkedel sellist tõsist vastuhakkamist koloniaalvõimudel ei olnud ja sakslased seoses sellega, et pommilekked olid üsna rahulikud sakslased, seetõttu saatsid paljud pommilekked veelgi lõunapoolsemates aladele, eeskätt siis rannikualadel istandustes tööl, pomilegi oli küllalt töökas ja samas vähenõudlik ja mitte vastuhakkav. Ja nagu ma siis saategi algupoolel ütlesin, sakslased olid ka need, kes võtsid esimest korda kasutusele termini Pamileeke, et neid hästi lähedasi hõime mingisuguse ühise nimetajaga nimetada. Sakslaste võimu ajal hakkasid siis need erinevad hõimud ka ennast rohkem just nimelt Pamileekedena tundma. Sakslaste võim Kameronis haigestunud mitte väga kaua. Peale esimest maailmasõda võeti sakslastelt Se Kamerun ära. Kamerun jaotati kaheks. Neli viiendikku Kameronist anti Prantsusmaale üks viiendik Averonist. Cameroni läänepoolne osa anti inglastele. Nii et nii tekkis siis jaht kaks kameruni. Prantslaste võimu ajal hakkas pommilehtede sündivus üsna kiiresti suurenema jaapani lekked, kes olid siiski elanud tolle ajani isa väikesel asualal hakkasid rändama kagusse ida poole, sest nende väike asuala lihtsalt ei, ei toitnud neid enam ära. Rändasid siis mitmele poole Kameruni otsides tööd ja piirkondades hakkasid enamasti siis põlluharijad, eks paraku nende rändamistega käis kaasas ka selline negatiivne protsess, et pommileket kippusid kohalikelt elanikelt maalapid ära võtma. Nii et need elanikud, kes enne olid olnud põliselanikud, pidid hakkama siis paminekede heaks tööle või sageli need aeti lihtsalt minema ja need tegelikult põliselanikud olid sunnitud hakkama nii-öelda hulgusteks Kameruni hilisemast ajaloost on oluline, et peale teist maailmasõda tekkis Cameroni sisa tugev rahvusliikumine Kameruni rahvasteliit. Ja vot selle Kameruni rahvasteliidu eesmärk oli välja kuulutada Kameruni iseseisvus ja suuresti ka selle kaamera või rahvasteliidu tegevuse tulemusena. 1960. aastal prantsuse Kamerun iseseisvus. Nüüd aasta hiljem, 1961. aastal toimus referendum briti Kameruni aladel ja selle briti Kameruni lõunapoolsed piirkonnad soovisid ühineda Kameruni iga põhjapoolsed alad mitte ja nii siis tekkis Kameruni liitvabariik, mis valdavalt koosnes siis prantsuse kaveronist ja väike osa sellest liitvabariigist oli siis Briti Cameron. 1966. aastal kehtestati kalleronis ainupartei võim, 1009 72. aastal muudeti Kameruni liitvabariik lihtsalt vabariigiks ja alles 1990. aastal lubati jälle Cameroni siis mitmeparteisüsteem. Kusjuures mitmeparteisüsteem seal Kameruni seal ka tähendanud seda, et tegelikult ikkagi võimutseb üks partei põhiliselt ja näiteks Kameruni president on ametis juba aastast 1982, nii et vägagi pikaaegne president ja, ja mõistagi ei ole ta nii pikalt president, mitte seetõttu, et rahvas teda väga palavalt armastaks, ta väga palju oleks suutnud head ära teha. Vaid nii viga aegne võim on suuresti ikkagi tänu sellele, et sellel parteil on erakordselt suur võim kaveronis ja tänu sellele võimule siis selle partei esindaja suudabki riiki pikalt valitseda. Cameron ise on küllaltki palju koole. Kas ka paminekede aladel? Jah, aga need koolid on ikkagi prantsuse või inglisekeelsed ja algharidus on tasuta, muidugi maapiirkondades need koolid on üsna kesise varustusega, need koolid on koolid rohkem nime poolest nagu paljudes Aafrika riikides, sageli õpitakse suure puu all päikese käest varjus ilmad pea kaal oleks mingisugust katust, rääkimata siis seintest spamilekkede elumajad välja näevad, külades traditsiooniliselt on tehtud ja tehakse ka praegu elamuid palmitüvedest vaimutüvesid, siis kasutatakse niimoodi püstiselt ja need püstised, palmitüved seatakse tehase kõrvale moodustatakse nendest ringi, need palmitüvede vaheliselt, sellised tühimikud täidetakse rohuga ja siis need seinad kaetakse hiljem mudaga ja see muda kuivab päikese käes mõnusalt ära. Noh, ühe kaugelt vaadates lausa nagu krohvi, mat ja oled pomilekkede traditsioonilist onnikeste katused on siis olnud valdavalt õlgedest jaanuar koonusekujulise küllalt kõrged koonused on need katused ja ka need õlgkatused siis kaetakse mudaga, mis samamoodi päikese käes jällegi kuivab ära ja, ja noh, kaugelt vaadates täitsa omapärane ja, ja vaata kiluski, kaasaegsed pomi, lekete hooned tehakse siis kas päikese käes kuivatatud mudatellistest, see on juba nii-öelda sammukene edasi või siis ka betoonist tammi Leicesid teatakse kui suurepäraseid käsitöömeistreid. Nende kõikvõimalikud nikerdused on maailmas väga hinnatud. Kui inimesed niimoodi laiemalt maailmas pommileigetest üldse midagi teavad, siis ilmselt teavadki justkui kõikvõimalike nikerdustega tegijaid ja mitte ainult puidust, vaid ka elevandiluust, kõikvõimalike loomade sarvedest väga kuulsad Momilekkede maskid, Momilekkede käsitöö, see ei ole mitte selline lihtne, vaid see on just selline vägagi keerukas. Ja see on hinnatud sisuliselt esimeste eurooplaste kokkupuudet ajast. Et sellest ajast, kui eurooplased puutusid Pamilekkedega kokku kohe algusest peale, on eurooplased vägagi seda appamilekkede käsitööd hinnanud. Muidugi pommilekked ise räägivad, et mitmedki nendest traditsioonid käsitöö osas on ajapikku unustatud, et varakkuse Ring, mis Cabomi lehkede elus on ju olemas. Et see areng on jah, osad nendest traditsioonidest nagu ära kaotanud. Aga osa käsitöötraditsioone mitte ainult elab edasi vaid on 20. sajandi teisel poolel saanud ka edasiarendus. Kas see traditsioon, et ühel mehel võib olla mitukümmend naist, on alles? Jah, ka see traditsioon on tõepoolest pommileekide seas täitsa olemas mitte muiugi kristlaste seas, moslemitel ei ole ka mitte mitukümmend naist, vaid naiste arv on ikkagi noh, tavaliselt kuni neli aga Nende pommilekete seas, kes seal hõimuusundite järgijad on tõesti nii, et pomileeke mehel võib olla mitte viis, mitte 10, aga lausa mitukümmend naist. Ja väidetavalt on siis ajaloos olnud siis kaabomileekesid, kellel on olnud üle 100 naise. See ühiskond on küll küllalt meestekeskne, aga mitte siiski nii meestekeskne, et me saaks rääkida, et need mehed neid naisi omavad. Aga see nende naistega abiellumine ega, ega see väga lihtne ei ole, sest et enamasti tuleb nende naiste eest nende naiste isadele maksta siis selle pruulitasu. Ja see võib kohati olla päris kõrge ja mõistagi, et mehed ikkagi peavad siis ka hoolitsema selle eest, et need naised ära elatud saavad muidugi nende usundite järgijates pomileke naised, nad teevad ise muidugi põldudel ka tööd. Aga jah, tegelikult on selle poolest jah seniajani kuulsad, et et isegi 21. sajandil mitmenaisepidamine on täiesti levinud. Mis mõistagi tähendab seda, et on rida mehi, kellel ei ole üldse naisarvestades seda Verolis mehi, naisi siiski suurtes piirides on ikkagi võrdselt siis kui kellelegi on 20, siis osadel ei ole üldse naismilline, võib olla selle kandi tulevik. Mulle endale tundub, et kui see kameruni rahvaste sulatusahi sellisel viisil edasi toimib, nagu ta praegu toimib, siis nendest kameruni rahvastest sulandub üks või sulanduvad mõned sellised nii-öelda segarahvad. Ja, ja need tegelikud rahvad seal kaovad aja jooksul ära. Hõimude vahelised vahed kahtlemata lähiajal pidevalt vähenevad, aga noh, mul on kaks võimalust, üks võimalus olla, et siis nad lähedased hõimud konsolideeruvad, mingiteks rahvasteks, aga on siis jah, teine võimalused, väga paljud, ka mitte ainult lähedased hõimud, võid, mingi piirkonna hõimud konsolideeruvad ühtseks inimmassiks millel mingi konkreetse rahvaga on suhteliselt vähe pistmist. Kui küllalt paljudele saadete lõpus oleme arvanud, et nendel rahvastel võib-olla tulevikus mingi autonoomia mõnedel rahvastel, võib-olla isegi oma riik, siis Pami lehtede puhul ta mingist riigist ei saanud muidugi rääkida, aga aga ma isegi arvan, et autonoomiast ei ole siin põhjust rääkida. Nad elavad mitte väga kompaktselt ja teisest küljest nende rahvuslik eneseteadvus ei ole kuigi kõrge, neil ei ole tegelikult õieti rahvuslikke organisatsioone. Ki see üks selline tõsisem rahvuslik organisatsioon, millest räägitakse, seda räägitakse ka rohkem sellepärast et selle organisatsioonil on olemas oma lipp. Aga kui vaadata, et millised on selle Pami leeke, rahvusliku liikumise teod või mis on organisatsiooni saavutused, siis need sousse sisuliselt pole. Nad ei ole tegelikult mitte midagi ära teinud, aga jah, lipp on meil täiesti olemas. Ja nii ma jah, kaldun arvama, et Kamerun ajapikku sulandub üsna ühtseks rahvaks, kus erinevate hõimudevahelised erinevused muutuvad järjest väiksemateks. Te kuulsite keskeprogrammi riigita rahvas, stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.