Tere hommikut olen Allan Laur Eesti Kristliku Nelipühi kiriku pastor. Lugedes piibli esimest raamatut, esimesest Moosese raamatud. Leiad Raamat esitab kannatuse ja surma põhjuseks patulanguse ja lahutuse jumalast. Piibli inimeste arusaamine oli, et elu ja inimestes matuse vahel on kindel side. Kannatus ja pat kuuluvad ühte. Patune ebaõnnestub ja ta satub kannatustesse. Sarnasel inimesel puudub elujõud, pat nõrgestab. Ja ta hing haigestub. Patune kaotab oma vara, elu, õnne ja tervise osaliselt või täiesti vastavalt patule, milles ta elab. Sarnase pildi oleme lugedes esimest Moosese raamatut. Kui aga jõuame oma lugemises edasi vana testamendi raamatu juurde, mis enam kui teised tegelevad kannatuse probleemiga, leiad vastuolu. Vaga mees, Hiiob võtab oma vara, perekonna ja tervise. Tema sõbrad tulevad teda meeleparandusele kutsuma ja päevade kaupa astuvad nad üksteise järel üles oma kõnedega tema vastu, et tõestada oma süüd ja patusust. Vaga Hiiob kinnitab oma süütust, ta ei ole pattu teinud määriks tema rasket kaotust ja kannatust. Ta läheb isegi nii kaugele, et väidab, et kui jumal teda nuhtleb tema patu pärast siis ta teeb seda põhjuseta. Ta teeb seda ülekohtuselt. Lõpuks sekkub jumal Hiiu Peloosse. Iiobi sõbrad saavad tugeva noomituse, kuna Nad ei ole rääkinud jumala kohta tõtt. Raamatu viimane peatikk peatükk 42 lõpeb sellega, et jumal pööras Iiobi saatuse oma kaotuse vastu kahekordselt tagasi. Iiobi raamat ei seosta kannatust ja kaotust otseselt inimesi ja patususega. Kui aga loed veel edasi piibli vana testamendi, jõuad jumalameeste prohvetite raamatute juurde. Seal avastad hoopis uue vaatenurga. Hiiu pea saatus ei toimunud prohvetite elus ja kogemuses, et vagad inimesed said kannatada ja mitmed surmati ja surid keset raskusi ülekohtust ja jumalate inimeste keskel. Kontekstist on selgelt välja lugeda, et nende kannatus ei olnud nende endi patu pärast vaid hoopis sellepärast, et nad olid õiged ja jumalakartlikud õelate ja kurjade inimeste keskel. Ajalugu näitab meile palju õigeid inimesi kannatamas ebaõiglaste inimeste kurjuse käes. Selle mõistega tuleb kannatuse negatiivselt mõjule hoopis positiivne hinnang ja väärtus. Kannatused on sind konkreetne põhjus, eesmärk ja mõte. Veel sügavama sisu ja kõrgpunkti saab mõtte prohvet Jesaja 53. peatükis kus õige sured ülekohtust eest. Süütu kannab teiste karistuse surma. Tuleme veel lõpuks me issanda Jeesuse Kristuse juurde. Tema suhtumine on, et kõik, mis elab ja kannatab tapp kannatuste maailmas on sammas jumala halastuse ja armastus eesmärgiks. Tema on tulnud päästma, tervendama ja aitama. Ta aitab inimesi haiguses ja hädas. Ta vabastab inimesi sidumisest, sõltuvusest ja kurjuseväest. Ta tõstab inimest reaalselt, sest langusest ja mõttetusest. Jeesus ei tegele peaaegu üldse kannatuse põhjusega. Kui tema käest tuldi küsima, miks inimene oli sünnilt pime ja nad pakuvad välja geneetilised, religioossed ja muud põhjused siis annab Jeesus neile oma põhjuse, et jumala teod tuleks avalikuks ja ta teeb mehe nägijaks. Oleme meiegi vaatlikud tagasihoidlikud kannatuse põhjuse esitama. Paljud kristlased teevad haigetele kannatajatele valu religioossete stampväljendite ja süüdistavate vihjetega. Selle asemel, et küsida, miks vaadakem, mida meie saame teha taas inimese olukorra leevendamiseks ja abiks siis järgneme issanda Jeesuse Kristuse eeskujule. Palvetame püha isa, elades maailmas, kus nii palju valu ja vaeva kus nii palju meile mõistmatut ja arusaamatud. Aita meid uskuda sinu armastusse. Aita meid keset häda ja viletsust, näha inimest, keda trööstida ja aidata. Anna meile armuga märgata, vajadusime ümber ja sirutad oma käe ja südame teiste poole. Anna, et me tänu oleksime sinu käepikendus. Palume sinu õnnistust ja hoidvat kätega raadiokuulaja ja nende armsate ellu. Hinga kui sinu armi armastus meie kõikide üle Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.