Tere hommikust, on pühapäev, 15. märts ja jutusaate stuudios on täna Margit Kilumets. Aeg-ajalt ma mõtlen sellele, et kes need inimesed on, kes jutusaatekülalisteks satuvad ja miks. Väike kiire statistika ütleb, et minu vastas ei ole nende kahe-kolme aasta jooksul istunud, et ühtegi noorema põlve moekunstnikku ja mõnusalt me rääkisime moes liilialeski niga, tervitused talle sinna loodetavasti lumisesse Haapsallu. Aga täna on minu külaliseks moekunstnik, kellest sellel aastal vist Eestis on küll kindlasti kõige rohkem kõneldud. Tere hommikust, Reet Aus. Tere hommikust. Leppida sellega, kui ma ütlen, et sa oled moekunstnik, kellest just viimasel ajal on olnud tavatult palju juttu ajakirjanduses, vähemasti. Noh, eks ikka käib lainetena, et kuidagi praegu on olnud selline viimased paar kuud küll, kus, kus ma ise tunnen, et et võib-olla isegi natuke natuke liiga palju on, on sellest räägitud, aga ma olen ikka mõelnud nii, et kui inimesed tahavad küsida ja, ja kui nad küsivad midagi mu töö kohta, et siis ma ei näe põhjust mitte vastata, et Zmaiko lavastanud. Kas seal on läinud nagu tõusvas joones praegu see niisugune pingeline aeg, et et sa oled olnud noh, nii-öelda meedia tulipunktis ja teinud palju tööd ja pääsenud, mis on vist see kõige sellisem kõmulisem uudis, et moemekas Londonis nagu pildile, et, et kas see on läinud tõusvas joones või saad sa praegu natuke rahulikumalt juba hingata? Noh, tegelikult on ju niimoodi, et et ega ma ise isiklikult sellest erilist numbrit ei tee, kava oma niisugust tavalist elurütmi sellest küll segada kuidagi lase, võib-olla lihtsalt siis ma olen viimasel viimasel paaril nädalal vaadanud, et et lihtsalt hea inimene, nagu ma olen ja proovin kõikidele inimestele vastata, siis võtab lihtsalt kohutavalt palju isiklikuks väga ära. Et, et see on üks põhjus, miks, miks ma selgelt tunnen, et tegelikult võiks oma nagu tähelepanu jälle mujale viia, aga aga ega ma eriti selle peale ja ka nagu igapäevaelus küll kuidagi nagu tunda ei anna ju ikka peale tööd poest koju ja lastega mängima. Aga nüüd seleta raadiokuulajale, kes üldse ei kujuta ette, millest see moekunstniku töö küll võiks seisneda, et, et pärast tööd koju, et, et mis see töö siis on, mida sa teed hommikul lase jalga, eks ole, kell seitse, 30 kangastelgede taga. Ei, ei no minu töö tegelikult on selles mõttes ma arvan, et ma siinkohal võin küll öelda, et ma olen õnnelik inimene, sest et kui inimesed nimetavad tööks seda, millega nad raha teenivad, siis ma tegelen asjadega, millega ma tegeleks ka nii ehk naa, saada siis sellest raha või mitte, ehk siis nii-öelda töö on väga sügavalt minu huviala ja see, millega ma olen kogu aeg tahtnud tegeleda, millega mul on alati tegelenud ja millega me ilmselt ka tulevikus suuremal või väiksemal määral tegelen. Et seega mul tegelikult selliseid tööpäevi, mis hakkavad ühel kellaajal lõpevad teisel, kellel ei ole, et ma tegelen selle teemaga sisuliselt kogu aeg seal kõrval lihtsalt on paralleeltegevused. Ja noh, see on nagu üks selline üks üks terviklik elu, et et kuna see töö on suht-koht loominguline, siis on mul ka võimalik niimoodi, et ma tehes mingeid muid asju või jalutades ühest punktist teise samm selle sama teemaga aktiivselt edasi tegeleda, kui mul on vaja ja kui lihtsalt sobib, siis ma istun ja joonistan ja on see siis õhtu või hommik või see sõltub sellest, kuidas parasjagu mugav ja paras on, et ise sätin oma sellist päeva plaani vastavalt sellele, kuidas, Nagu ütleb armastatud lastekirjanik, kõige mõnusamat mõtted Ellen Niit, siis mõnusamad mõtet tulid vähemalt nooruspäevil talle siis, kui ta pesi nõusid ja käed olid kraanikausis sooja vee all. Ma loodan, et ma nüüd ei eksinud, aga, aga ma olen ise täheldanud ka viimasel ajal, et, et see on selline koht, kus kui sul juhtumisi ei ole nõudepesumasinat, et sa pesed nõusid rahulikult ja aeg tiksub ja sul tuleb uskumatult palju häid Täitsa jah, mul ei ole nõudepesumasinat ja pesen nõusid, tihti on küll, et sellised selles mõttes sellised kodused toimetused on väga head, nagu selgendajad tihtipeale tegeledes hoopis. Just nimelt miks mitte kodu koristamisega või pesupesemisega või nõudepesemisega siis nagu sa taandunud natukene asjad saavad olla nagu veidikene eemal ja väga tihti, nagu sellistes olukordades tulevadki väga head lahendused, kui sa nagu aktiivselt ei proovi nagu mõelda millegi peale. Olengi proovinud viljeleda selliste pigem nagu selliste loomismeetodi, et aktiivselt ei mõtiskle millegi üle, vaid ma lasen nagu asjadel olla ja siis ootan, kui tulevad nagu head lahendused. Aga kui seda nagu osata teha, siis ei peagi väga pikalt ootama, üldjuhul nad tulevad väga kiiresti. Aga see koht, kus sa töötad, ma saan aru, et sa meelsasti oled oma kodus, sul on seal kaks mõnusat väikest last, palju koduseid toimetusi, aga, aga sul on ka ju töökoht? Jah, noh, sisuliselt mu stuudio ja kodu on, ongi üks nad on ühes majas majas, aga mitte päris ikka mitte päris koos, aga, aga selles mõttes see piir kodu ja, ja nii-öelda nagu stuudio vahel on üsna üsna õrn, et et seal ma enam enamalt jaolt kõikuva päeva töödangi üksi oled seal siis või kui see pooltmate Mul on, me oleme seal kuuekesi 30 jätan ja siis veel kaks inimest, kellega me koos töötame, siis nii-öelda kontoripoolega. Ja need asjad, mida sa välja mõtled ja joonistad ja valmis õmbled, need lähevad kuhugi. Ütleme siis niimoodi, et on kui räägime ateljeest või siis mu stuudios, seal on tegelikkuses nagu kaks liini, üks töö, mis klientidega, ehk siis inimesed, kes tulevad ja soovivad endale riideid. See on niisugune nii-öelda klienditee, mis on ka väga mõnus töö ja mis, mis annab võimaluse inimesesse, süveneda ajast, eks, tegelikult selline nagu moekunstniku töö, kui ta teise inimesega väga intiimne, aga tore, sa õpid tegelikult seda inimestega lähedalt tundma. Ja ma olen väga palju sõpru tegelikult niimoodi endale leidnud või meil on tekkinud väga paljude nii-öelda klientidega väga-väga-väga hea sõbrasuhe. Aga teine töö on, on kollektsioonide tegemine, ehk siis üldiselt me valmistame ette õmblema teljest koguse disainimise ja lõike tegemise protsess. Kollektsioonid on siis need, mis lähevad poodi müüki, sa, sul on omal ka pood, mul on omal ka pood, jah, kuna see poe pool hakkas vahepeal väga-väga palju jõudu ära võtma, siis tegime Meil on niuke süsteemil on uksekellaga pood. Mulle see väga meeldib, see siis, kui inimene tuleb, ta laseb uksekella siis esiteks alati ta teab, et, et ta on sinna oodatud ja ta ka tegeletakse ja see tähendab ka seda, et juba sinna tuleb inimene, kes tegelikult tahab sinna tulla, et selliseid nisa möödajalutajaid siis nii väga võib-olla sisse ei astu. Tomonos. Kusjuures ma mõtlesin siinkohal just eestlase iseloomu peale, et sa peaksid kirjutama väikese julgustava sildi siiski sinna uksekella kohale, et kui ma mõtlen enda peale ja näen kusagil uksekella, siis mul alati tekib tunne, et ma segan inimeste, et võib-olla ma ikkagi ei lähe praegu, noh, kui ma sind ei tunneks näiteks et ma jalutasin mööda, mõtleksin, et oo, ma tahaks väga näha, mis seal Reet Ausi poes on, aga äkida parasjagu novot teeb midagi, mis, mis saab häiritud, eks, et kirjuta kuidagi sinna väike silt, et ärge pabista. Võite tõmmake traati, jah, ilmselt võiks, võiks seda teha küll, jah. Aga klientidest oleks rumal, mitte praegu, kui nii palju vahtu on löödud selle presidendiballi teemadel veebruarikuu seas küsida, et kas sa näiteks selleks samaks ürituseks ka joonistasid kleiti õmblesid. Ja ja ma nüüd ei oskagi peas seda arvu öelda, aga ikka jah. Mitmeski mitmes kleidid tegime ja ülikonnad nägime meeste ülikondades ka. Olete. Ma arvan, et inimesed ikkagi teavad sind praegu selle järgi, et et sa oled niisuguse rohelise maailmavaatega ja, ja üritad oma asju pist, paranda mind, kui ma eksin teha siis taaskasutusmeetodil ehk et mitte minna suurde poodi ja osta sealt meetrite kaupa uut kangast. Jah, noh, tegelikult on kaks suunda, millega ma töötan ja olen töötanud üks sama taaskasutus ja teine orgaaniline kangas, mida Eestist hetkel meetriga osta ei ole võimalik. Orgaaniline kangas on selline, noh, ma arvan, et see on ilmselgelt tekstiilitööstuse tulevik, see nii-öelda nagu mahetoitjad on siis mürkidega kasvatatud ja samamoodi ka töödeldud, et teda ei ole pleegitatud värvitud naturaalsete värvidega ja nii edasi. Ehk siis kõige keskkonnasõbralikum kangaliik selles mõttes. Et samamoodi ma olen töötanud orgaanilise kangaga juba aastaid, üks kollektsioon ongi kaks kollektsiooni, osa, üks on taaskasutus ja teine on orgaaniline, et et mis on siis see, mis on tegelikult ka uuest kangast, aga lihtsalt siis keskkonnasõbralikkust, kust sa seda orgaanilist kangast saad? Viimases kollektsioonis tanud pöördreid orgaanilist puuvilla, mis on tulnud läbi keldreid võrgustiku läbi valsi ja, ja toodetud on Sindias. Et ega see ei ole tegelikult iseenesest olnud väga lihtne protsesse leida nagu hea kvaliteediga, sest üldjuhul need orgaanilise kangategijad on üsna väikeettevõtted, eriti kui nad on pöördeid võrgustikud ja kvaliteet kipub vahest kõikuv olema ka. Aga see on väga, väga, väga, väga kiiresti arenev tööstusharu, et neid pakkujaid tuleb nii kiiresti juurde ja juba ka. Isegi kiirmoebrändid tegelikult toovad ju väga jõudsalt endale orgaanilist liini kollektsioonidesse sisse, et see praegu kasvab väga jõudsalt. Aga see taaskasutus, no ma kujutan ette, et on inimesi, kes mõtlevad nüüd, et millest ta neid asju nüüd siis teeb, et no jaa, küll käib seal humala poes, ostab sealt mingeid asju ja siis õmbleb neid ümber või või, või noh, a la, et, et näeb mingeid naljakaid paberirulle ja proovib nendest kleite teha, et, et saab seda kuidagi sõnadega kirjeldada, mida see taaskasutusmoes sinu jaoks konkreetselt tähendab? See on väga lihtne, seal on mitu asja, esiteks rääkida. Ma kasutan materjale, kellega, sest et põhiliselt on uuskasutuskeskus Tallinna uuskasutuskeskus. Kuna ma olen aastate jooksul läbi katsetanud praktiliselt kõikvõimalikud erinevad materjalid ja materjaliliigid, mis on nagu kõige paremad taaskasutuseks, sest ikkagi eesmärk taaskasutada materjale, mis on hea kvaliteediga siis mul on jäänud sõelale teatud tüüpi materjalid. Tuleb tunnistada, sellised odavad tehiskiud. Nemad eriti ei talu, teistkordset kasutust paraku kipuvad kõrvale jääma, kuigi seal tegelikult kõige suurem jäätmeliik. Aga paraku ei ole mõtet teha halvast materjalist asju, mis lagunevad kohe-kohe ära, sest ikkagi eesmärk on teha võimalikult kauakestvaid asju. Teksa on väga vastupidav materjal, olema väga palju kasutanud kodutekstiile puuviljapõhiseid, kardinaid, voodilinu padjapüüre, tekikotte, mis üldjuhul, kui nad jõuavad taaskasutuskeskusesse või kui inimesed nendest loobuvad, on veel väga heas korras. Erinevaid naiste triivi. Pitskangaid lihtsalt põhireegel on see, et ühte tootesse peavad kokku sattuma sarnased materjalid, mis käituvad pestes sarnaselt. Ja ega muud polegi kui rääkida, nagu nagu teise ringi poodidest näiteks siis, ega üks põhieesmärk ikkagi on seda, et nii-öelda lokaalselt ära kasutada. See on üks põhipõhjus, miks ma ka uuskasutuskeskusega teen koostööd, sellepärast et nemad ikkagi koondavad enda juurde kohaliku Eesti ülejäänud kauba. Et enamus second händ, et tegelikult ju toovad oma kauba sisse mujalt Soomest, Rootsist, Inglismaalt, teistest heaoluühiskondades, kus tegelikult nende jaoks on see ju prügi. Aga nad müüvad selle prügi meile, sellest võib-olla nende segane kaupluste läbimüük on kuskilt ma lugesin 20 kuni 30 protsenti, ülejäänud on see prügi, mis läheb meie prügimägedele. Et kuigi Ma olen väga nagu teise ringi riiete kasutamise pooldaja, aga ma tegelikkuses ei poolda seda mujalt võõra prügi sissetoomist ja, ja siis seda siin uuesti müümist, mida tegelikult kõik ülejäänud second hand, poed teevad. Et selles mõttes see on ka üks sõnum, mida ma olen proovinud proovinud nagu aastate jooksul edastada, aga aga, sest, et meil ikkagi kohapeal on, Eestis on seda rõivast, mis jääb nii suures koguses, et sellest sellest võiks panna kokkulugematu hulga poeg ette, mis müüksid nagu second hand rõivaid. No inimesed kardavad mõnikord neid väga rohelise mõtteviisiga kodanikke toetanud, natuke hullud oled ise kindlasti ka neid jutte kuulnud, et, et noh ütleme, mil määral see nagu sinu elu sisu on, ma saan aru, et ise sa ühtegi plastiktopsi, eks ju, tavalisse prügisse ei viska ja kõik see, mis, mis normaalne, aga kui sa lähed näiteks sõbra juurde külla ja seal on pidu olnud ja, ja sa näed, et, et ta laob kõik tühjad pudelid ja kõik plastiktopsid ja kõik läheb ühte suurde prügikotti ja ja ei viitsi midagi sorteerida, et kas sa oled selline inimene, kes läheb ja koputab sõbrale õlale, ütleb, et kuule, nii ei tehta. Ei, ma ei ole selline inimene, iga esimene elab oma elu täpselt nii, nagu ta tahab elada, et selles mõttes ma ei, ma ei ole niisugune nägu aktiivne male ammu väga ammu nagu aru saanud, et et ega teiste inimeste muuta ei saa ja ma lihtsalt elan oma elu, nii nagu mina õigeks pean, ega teine elab siis täpselt samamoodi, keegi küsib, et meil tekib diskussioon, siis loomulikult pole, on alati valmis enda tõekspidamisi lihtsalt nagu seletama põhjendama, miks ma niimoodi, miks minu teatud valikud on sellised, nagu nad on, aga aga näpuga näitama ma küll ei, ei viitsi minna või noh, mis, ma ei näe seal erilist mõtet, see lihtsalt niukene tobe kooliõpetaja elik pioneer, aga see ei muuda sinu suhtumist Kaneliasse ei muuda muidugi selles mõttes noh, nagu ma ütlesin, et ma ei ole niukene, fanaatiline keskkonnahoidjad maanik selles osas väga tolerantne, et see on iga inimese vaba valik, kuidas ta oma elu elab. Kas ta siis elab seda õnnelikult või õnnetult või maha sülitades või mitte, noh, see on. Jah, ma arvan, et seal on iga inimese oma. Palk, aga see selline säästlikkus ja ökoloogiline mõtlemine, kas sinuga kodust kaasa tulnud või sa oled selle elu jooksul kuidagimoodi omandanud, et et kui sa nüüd mõtled tagasi ennast Noorusesse muidugi on kodust tulnud kaasa, aga ma arvan, et tegelikult, et meil kõigil on see kodust kaasa tulnud ja see on täiesti olemas, sest kui me mõtleme, millises ühiskonnas me tuleme, kus nagu taaskasutus ja väga tegelikult väga keskkonnasäästlik elamise viis oli ju väga suur osa meie igapäevaelust, me lihtsalt oleme väga püüdlikult ja kramplikult selle kõik proovinud ära unustada. Sest et ilmselt see seostub teatud määral sellise, ma ei tea siis kas vaesusega võib-olla või või, või teatud võimaluste puudumisega, mis Nõukogude Eestis ju tegelikult oli. Et, aga noh, muidugi kui ma räägin oma ema isiklikust taustast, siis selles mõttes minu vanaisa oli väga hea näide sellest, kuidas ta korjas absoluutselt kõik asjad kokku ja ja ta ka kasutas need asjad ära, et näiteks kõik vana tekstiili vedelaks tal alatis skulptuuride sisse. Ta kasutas oma töös aktiivselt kõik jalanõud ja asjad netokogus kokku. Need näitajad üritas alati saatanlike Arago lastele, kes on kehvemas olukorras kui meie ja nii edasi ja nii edasi kuni nagu väikese mahepõlluLapini välja, kus ta oma asju kasvatas ja ja, ja nii edasi ja, ja vanaema vend ja tema perekond olid toortoitlased. See tähendab, see tähendab seda, et, et asju süüakse toorelt. Eesti lihtsalt veel toortoitluse nagu põhiüks põhimõtet, see on see, et, et asju ei kuumutatud üle 45 kraadi et siis sealt vajalikud ained lahkuvad, kui sa seda teed. Et noh, taust on ju väga selge isetegemise ja just nimelt oma kätega tegemise. Selline traditsioon on meie peres küll olnud väga pikalt. Siiamaani kannab oma vanaema kootud villaseid sokke, kusjuures ta koob neil kõigil oma üheteistkümneil lapselapsele ja veel nende lastele. Et see on, kuidas see sõltub sellest, kas sa oskad seda otsustada, kas sa tahad seda väärtustada või mitte. Et aga minu arust on see niuke või käsi, mida väärtustada, sest see justkui väga tugevalt kannab edasi nihukest nagu noh, traditsiooni nihukest isikupära, et sellist anonüümset anonüümset jama on ju meie poed kõik otsast lõpuni täis, et siis on väga lihtne on kaotada ennast nagu sinna sisse ära. Kas sa arvad, et seesama liin, mida sa nüüd nii edukalt oled ajanud kunstiakadeemia lõpetamise järel, tegelikult sa oled ju sihikindlalt ikkagi käinud oma rada ja see ei ole ekselnud ega otsinud ega mõelnud, mida ma tegema peaksin hakkama, et kas see sihikindlus viis nüüd ka siis siin sinna. Londonis äss nunnile. Noh, ma arvan, et see on ikka nii, et kui kui sa nagu leiad oma vaja või kui sa tunned ära midagi, mis, mis, mis, mis on sinu jaoks oluline, seda teed, siis polegi teist võimalust, kui see asi areneb ja läheb nagunii-öelda positiivses suunas, et et noh, see on selles mõttes kujul olla, kui vaadata tänast päeva, vaadata näiteks kaks aastat tagasi, siis tõepoolest noh, kaks aastat tagasi oli või isegi noh vähem või rohkem, olin ma ikkagi ka väga paljude enda tuttavate jaoks natukene Arusaamatu tüüp, et millega ma ikkagi tegelikult tegelen. Et Ma arvan, et jah, järjepidevus viib sihile, oleneb, mida sa selleks lühikesi sõttad, et selles mõttes minu jaoks on olnud see ikkagi algusest lõpuni ennekõike nagu enda jaoks niisugune huvitav eksperiment või loomingule katsetused. Et näha, millised on need võimalused ja, ja see on ka samamoodi üks osa minu kui praktiline osa minu minu doktoritööst. Et proovida ja ma olen niisugune nii üldse igatepidi alati selline, kes ise kõik asjad läbi katsetama teiste vigadest eriti palju ei õpi, nimelt omamoodi ka sellega, et ikkagi praktiliselt kõik ise läbi teha ja vaadata, mis siis need võimalused on sellel alal. Et see on andnud mulle tõepoolest väga hea kogemuse ja ka väga suure teadmistepagasi selles mõttes, sest mul on kõik ise oma kätega läbi teinud. Doktorid, ja sa oled kirjutanud seda või see on sul juba nagu sa oledki, doktor ei, ma veel ei ole. Tuleb siis, mis asi, moeteaduste doktor või kuidas seda nimetati, neile on Eesti kunstiakadeemias, on kunsti ja disaini doktorikool ja ikkagi ta annab Peehaadeed. Nii et kui ühel päeval see juhtub, siis juhtub ega kunagi ei tea, kuidas elu läheb ju praegu ma sellega tegelen vaikselt otsast olen sealmaal, kus praktiline töö on rohkem kui küll juba tehtud, et nüüd on kirjutamise käes aeg, et näiteks ma selle selles suunas praegu liigun vaikselt kirjutama hakata. Ma hüppasin nüüd korraks sealt Londonist ära, aga ma tegelikult oleks tahtnud ikkagi küsida, et see ei olnud sinu jaoks eesmärk omaette, aga sa olid ometigi õnnelikkuse, juhtus. Või no ikka, sest et noh, seal ütleme siis niimoodi, et, et ilmselt disainerina moedisainerina tagasiside saamiseks paremat kohta on suhteliselt keeruline ette kujutada. Seal on ikkagi selles mõttes väga tihe konkurents vaieldamatult ja kui sa juba seal sees oled, siis nad aitavad sind ka väga palju. Ühest küljest oli see minu kui disaineri jaoks noh, väga hea hetk nagu tagasi vaadata ja vaadata seda, mida te, mida, mida te, mina, mida teevad teised, kuidas minu töö või siis minu looming vastu võetakse, mida sellest arvatakse. Ja noh, see oli ülimalt positiivne, et selles mõttes. Ja noh, see hulk kontakte ja sidemeid, millega me sealt tagasi tulime, see on, ma arvan, et ilma selleta niisugune mitme-mitme-mitme aasta töö, et need kontaktid saada, et et selles mõttes loomulikult iga selline nii-öelda konkreetne edasiminek kui areng on äärmiselt positiivne, et nii ka see muidugi, mis nüüd edasi saab. Nüüd saab edasi see, et ma töötan järgmise kollektsiooniga, teen natuke teatrit vahepeal ja eks see seisabki kõige minu jaoks hetkel kõige huvitavam küsimus, et kas sellise keskkonnasäästliku moe ka on võimalik astuda ka rahvusvahelisse rõivaärisse. Et aga see on niisugune teema, mis on lihtsalt väga-väga huvitav, et mul pole hetkel nagu selles mõttes läheb läbi läbi inimesed käivad ja päris mitme kohaga hetkel, et et jällegi, et, et kui läheb, ühtepidi on tore ja kui läheb teistpidi see on, siis on, siis on ka tore, et selles mõttes, et eks elu näitab, kuna lihtsalt nii-öelda eetilinemood on nii teistsugustel suhkruteistsugustel alustel toimiv kui näiteks noh, kiirmood või, või selline nagu massitööstuse mood siis siis ütleme nii, et noh, see oli juba hinnakujundus on täiesti teistsugune paljud asjad, mis on väga-väga teistmoodi eesmärgid, on ka teistsugused. Et aga noh, kuna hetkel ikkagi pilt on selline, see eetilinemood on väga viimaste minu arust viimase kolme aasta jooksul plahvatuslikult nagu laienenud arenenud ja teda nagu meienikkuses päevapildid või nagu moedisainipildis on ikkagi üha rohkem ja rohkem näha. Et siis, eks siis paistab, kas kas sellise mudeliga on võimalik ellu jääda sellisel nagu kapitalistlikum maastikul, mis küll ühest otsast praegu mujale kui, eks ole ja, ja võib-olla ongi just õige Läheksin jalg ukse vahele panna ja võib-olla ongi just ühest küljest paljud naeravad, et ma olen nagu leidnud turule sisenemiseks küll, aga vaieldamatult kõige kõige vale vaja. Aga samas ma arvan, et see on väga huvitav vaadata just mis juhtub, et võib-olla vastupidi, et see ongi just see õige aeg. Ja kui see ei ole niisugune kramplik sinu krampliks soov nüüd rikkaks saada ja kuulsaks saada ja et kui see on lihtsalt natuke nagu mäng, mis mulle tundub, et see on, et, et noh, vaevalt, et sa nüüd õhtuti patja nutad ja mõtled, et keegi ei tahagi seal Londonis mu riideid osta. See jah, loomulikult see selles mõttes on mul pidevalt olnud see, et kuna neid valikuid, mida teha, on ikkagi kogu aeg üsna palju, siis ma väga tõsiselt, kui üks asi nii väga aktiivselt ei lähe, siis ma võin ju tegeleda. Võin alustada näiteks akadeemilist karjääri mis tegelikult kogu aeg ennast peale surub ja peale surub. Aga mida ma olen nagu üsna jõuliselt praegu oodanud ja vaadanud ja tagasi hoidnud, et jumal hoidku, elus tegemist on ju nii palju, et et selles mõttes loomulikult see on lihtsalt üks projekt, mis mulle on väga huvitav, sest ma ei ole seda varem teinud. Ja ma ei tea, kuidas seda teha. Ja kõik niisugused uued väljakutsed, mis on seotud sellega, et ma pean leidma piisavalt endasse ütleme siis nii, et kreatiivsust, et olukorrad lahendada tundmatud olukorrad lahendada, loomulikult vahest tundub, et ole nõutud endale keerulise ülesande. Aga teisest küljest on ta just nimelt väga põnev. Sa ütlesid, et sa teed vahepeal natuke teatrit. Sa oled tegelikult juba pikka aega teatrit teinud ja see koostöö seob sind põhiliselt Von Krahli teatriga, eks ju? Aastaid vast kõige suurem koostööpartner on olnud jah, Krahli teater, Peeter Jalaka eesotsas ja Nargen Operaga oleme ka palju asju viimasel ajal koostööd teinud ja ja nüüd viimased tükid olema teinud polügoon teatriga koostöös, kes on uus teater, mis on tulnud ja praegu ma teen hoopistükkis linnateatris, et noh, ja samas olema Leino Draamateatris, Vanemuises ja Endlas ja et. Ta oli tõeliselt tegelikult teatri kunstlikud, kadedaks ei lähe. Et tuleb üks moekunstnik, kes peaks tegelema hoopis teiste asjadega ja võtab meie töö ära, see ei ole kohanud. Suhtumist või ei ole? Ei, ei ole. No ega ma ju ei tea, ma ei saa teiste eest rääkida, aga nii pigem minu arust vastupidi. Minu arust on see niisugune teema, et kui ühel hetkel, kui inimesed on ikkagi loovad ja üle oma isikliku, sest siis on väga lihtne leida ühist keelt ja, ja see jagamine, mis, mis nagu sellel tasandil üldiselt ma olen tähele pannud, see tuleb nagu professionaalsusega, et saavutades teatud professionaalne tase siis selline nagu niukene isiklikus ja selline jama kaob täiesti tera. Sellel tasandil nagu pole vahet, kust sa tuled või kes sa oled, oled sa mees või naine, oled sa 30 aastat või 60 aastat vana, seal nagu tekib selline üleüldine loominguline õhustikus, kus kõik lihtsalt nagu töötavad ühise eesmärgi nimel ja see on see, mis mulle teatris väga meeldib. Ja see, mida ma, mida mul on õnnestunud teatrist leida sellist väga toredat, et niisugust isetud koostööd. Et disain näiteks seal kõrval on väga palju egoistlikku nii-öelda, sest seal ikkagi sa töötad väga palju üksinda. Loomulikult on ta ka meeskonnatöö, aga tegelikult sellega produktiga nii-öelda või selle tootega sa töötad kuhugi maani täiesti üksinda ja seal need väga isiklikud valikud, mis sa teed või vähemalt minu tees on see niimoodi olnud, sest ma olen üksi teinud kogu aeg. Noh, eks ma mingis mõttes olengi selline nagu ka üksiküksi tegi, aga alati olnud. Aga ma olen tähele pannud, olen üksi tegija täpselt nii kaua, kuni ma leian endale sobivat koostööpartnereid või ehk siis inimesed, kellega mul klapib hästi teatris, ma olen need leidnud väga meeldiv ansambli töö. Noh, kui ma saan jagada, et teater on alati niukene. Ma olen ikka nagu paralleelselt mõni teatriprojekt alati olnud ja see on alati pakub Niukest kõrvaleastumise niisugust võimalust ja aga loominguliselt ka väga huvitavad projektid alati olnud. Mis sa seal linnateatris teed, kui seal nüüd see kõige värskem asi. Elmo Nüganen lavastab etendust, meie kangelased, see on niukene prooviperiood, on alles alguses, et väga pikalt sellest pole, ma arvan, et kõik rääkida. Et see saab olema üks, aga ühtaegu koomiline, tihti väga traagiline lugu inimestest, aga sa teed kostüüme või muud ka. Näiteks põhiliselt ma ikka kostüüme teengi, et et eks ma olen lava ka teinud, aga aga mulle kostüüm, arva endale nagu meeldib kostüüm veidike rohkem, ma tunnen ennast selles lihtsalt kindlamalt, ma arvan, et ma ei ole nagu väga-väga hea lavakunstnik. Aga noh, need mõned asjad, mis olen teinud, on tegelikult tulnud küll vähemalt tagasiside on olnud positiivne, nii et vahest tore jällegi seda ka proovida. Sa näed välja niisugune sihikindel väike müü, kes teadis juba tõesti üsna varakult, mida ta õppida tahab ja õppis seda õiget asja ja pole ka mitte ühelgi elu hetkel kahetsenud, et ta seda õppis, aga ütle, kas on mingid alternatiivid, mille peale sa mõnikord oled mõelnud, et vot oleks ikka tahtnud olla kiirabiarst või midagi sellist, et, et on mingi eriala mingi valdkond, mis sind täpselt sama palju köidab kui. Kunst mida on vaja ilmselt ka tänu mitmele koostajaile, Nargen Opera ja Tõnu Kaljuste ka mind üha enam enam hakanud muusikamaa embaeluma, aga noh, see on selles mõttes läinud rong, et ühtegi pilli õppinud ei ole, nii et et muusikateatris juba asjade tegemine nagu selles mõttes on juba. Ma arvan, et piisav. Aga noh, kunagi ju ei tea, mis elu toob, et mis sa tahad, et ta tooks, laulis siis ma võiksin vabalt õppima minna, aga noh, see on selline teema, et tore vahest mõelda, aga kui pole aeg-ajalt nagu elamusi asjugi, mis tegelikult on järjekorras enne seda teha, mis on erialaga seotud, siis ma selles osalen küll veidi skeptiline, et ma selleni jõuan, aga aga kui sa küsid niimoodi, et mis mind väga paelub, siis jah, tõepoolest kui ma Eesti ballaade tehes ikkagi tegin niisuguse nagu natukene sügavama liikumise meie siis ehk siis Eesti nagu rahvuspärandi muusikalise rahvuspärandi suunas, siis ma leidsin sealt väga palju materjali, mis mind väga sügavalt puudutab ja eks ma vaikselt selle tegelikult ei ole selle teemaga kogu aeg tegelenud ja meie need moekontserdid, mis üheskoos Anne Türnpu ja Kärt Johansoni ja Mursa ja Ingrit Vaher ja teeme näiteks see, tegelikult on kõik olnud improvisatsioon nendel samadel teemadel kes töötame sellesama materjaliga, et et ma arvan, et see on, see on üks väga jõuline, väga-väga huvitav materjal, mida tegelikult millega mul oleks tegelikult tõesti tahtmist veel oma elus sügavamalt tüüdata. No tänases saates kõlavad laulud ja lood sinu valikul ja nad ei ole eesti rahvalaulud, see on midagi hoopis muud, aga nad on seal nagu väga Sinulikud, et kuidas sa seda oma tänase saatemuusikavalikut kuidagimoodi lahti seletad. Hei, natuke pikemalt kirjeldatud, miks just sellised laulud ja nendelt. Tansamblitelt nad minu arust väga konkreetselt on Eesti rahvalaulud, nüüd küll on selles mõttes noh, rahval ajal ju ka uuema aja rahvalaulud elab ja moondub, aga aga noh, ma olen kasvanud üles sellises muusikalises keskkonnas võiks ka oma valikuliselt, ehk siis Eesti punk on mind saatnud nagu kuni praeguse ajani välja kogu aeg, sest et ilmselt sel ajal, kui mina olin nii vana, kui ma olin siis puberteedi eas ja seal keskkooli lõpus ja peale seda, siis ma leidsin sealt tohutu poeesia. Ja ma arvan, et, et Eesti aga kõvad poeedid ongi oma poeesia muusikasse pump muusikasse valanud, et, et ma JMKE ja vennaskond on ühed mu lemmikud olnud sellest ajast peale, kui nad tekkisid ja Allan Vainola on olnud samamoodi üks ma väga suuri lemmikuid, kui me saame rääkida lemmikutest muusikas. Ja noh, eks leid sümpaatseid muusikuid on ju väga palju ja lõputult palju, isegi tegelikult ma olen selles mõttes ka muusika suhtes üsna tolerantne, aga aga selles on midagi, mis, mis nagu minu jaoks viib mind nagu sellisesse väga isikupärasesse ja tugevasse maailma. Kuulume vennaskonda ja siis läheme oma juttudega edasi. Olles saatnud on? Pisike paneel. Lennata kummaline igatsus kuivanud tähistaevas. Seal uniga kanistreid valgel juutiaid ei too. Välja ei veateate, kus täidab kirjase null null 40 välja Ekspress aeda. Sõit on kõikidele pri, patu õiguse. Vinni valla lapsepõlvest saadud on sinna jätnud, et maaelu ümber näiline. On minus olemas, on mulle tõeline. Seal uidates mööda kaadreid. Loen täiskuu aegunud uudiseid tooma vaeva meil õhtulehte ehk teatud teadvelliige. Ma sain jäätunud poriloiku, ta on kuuldav vaikuses, kuidas pigem. On see nii raske loota ei ole, minul kaalub doi. Jutusaate stuudios täna hommikul Margit Kilumets, Reet Aus ja nüüd on jäänud loetud minutid, et teha selles mõttes pühapäeva, et inimestele mitte tööjuttudega kõrvade vahele pidama jääda, kui on pühapäev. Ja sa ei ole parasjagu ühegi tähtajaga kimpus ega ei joonista moodi ega võib-olla mõtled nõusid pestes. Aga mida sulle siis meeldib teha? Noh, ma olen klassikaliselt laisk inimene, et olgem ausad, et mitte, valetan, vahel alati nii pikalt kui vähegi võimalik voodis. Aga selles mõttes olen ma ka nädalapäevadel väga mu jaoks tähendust ei ole, seda ma pean küll tunnistama, et, et kui mul on ikkagi midagi vaja teha, siis ma seda teen ja, ja kui tekib hetk puhkamiseks või kui ma tunnen, et seda on vaja, siis ma lihtsalt võtan selle, aga aga loomulikult, eks see lapse koolis käimisega tekib teatud selline rutiin ikkagi on koolinädal ja siis on kaks vaba päeva, et. Üldjuhul on see niukene. Ideaalis on selline isekeskis olemise päev, et mulle kuna koduväliselt suhtlen tohutult palju inimestega ja oma töö tõttu olen äärmiselt sotsiaalne, siis mul iga vaba moment, mis on selline, kus ma ei pea kuhugi minema, on absoluutselt kõige parem koht, kus olla on koduet. Ja kuna ma ka reisin töö pärast nii palju siis ja kui keegi küsib, et kus oma puhkuse veedad siis alati natukene piinlikult seal tunnistama, et kodus suhtes kodus, kus ta kodus kõige vähem olla, et see on mu jaoks vaieldamatult kõige suurem puhkus, kui ma lihtsalt olen kodus koos oma perega on sulle mingi niisugune suvekoht ka või? Et kus sa, kus sulle meeldib suviti olla, suvekodunool endale isikliku suvekodu ei ole ja olgem ausad, meil on ma arvan, et viimased võib-olla 10 aastat on ka läinud töö nahka, noh siis ma ei saa öelda, et see töö on selles mõttes, et et noh, et ma oleks teinud midagi, mida ma pean tegema, aga mul on emal väga mõnus suvekodu ja ja tihti mu lapsed lähevad, on tema juures seal ja ja ma ise veedan ka suviti ja mitte ainult suviti ka suhtkoht, palju aega, lilleorus, mis on niisugune väga hea keskkond, kuhu kuhu minna, kui kui natukene vaja mõtteid selgendada või kuidas kohta siis on lilleoru on Tallinnast 25 kilomeetrit Tartu suunas ja see on selline väga hea näide minu arust kodanikualgatusest, see on mittetulundusühing, seal on hulk inimesi, kes on selle umbes 15 tagasi loonud selle paiga lihtsalt, et seal koos käia tegeleda iseendaga, mahepõllumajandusega ravimtaimedega. Et see on olnud minu jaoks aastaid selline selles mõttes selline, kui rääkida nagu kohast, kui sa tahad kuhugi minna või kui sul on vaja nagu linnaverest ära minna, et siis on minu jaoks olnud see koht, sest seal on niivõrd niivõrd kaunis keskkond ja niivõrd toetav keskkond, et noh, suvel on. Mul on nüüd üks ilusamaid kohtasid üldse, kuhu minna võiks. Seal on kaks vahvat väikest last, kui vanad nad on ja mis nemad teevad. Vanem laps on üheksaaastane ja tema käib kolmandas klassis. Tema on tüdruk ja noorem on kaheaastane poiss, nina. Vaat just ma tahtsin nimed ka, et muidu on nagu, aga nende jaoks on, ometigi on ju aega, kui sa oled ses mõttes peaaegu niisugune kodus töötaja, siis saad ju alati minna ja väikeste etteütlust aidata teha. Loomulikult, et selles mõttes, ega meie elu ongi selles mõttes seal kõik üheskoos, et lapsed on väga tihti minuga seal alumisel korrusel ja kui on vaja süüa teha, siis ma lähen üles selles mõttes ega noh, kuna ma olen väga vilets õhtuti õues käia nii-öelda, et kohutavalt naljakas, nii nagu oli mingi aeg tagasi üks niisugune vahejuhtum, kus ühele filmi esilinastusele tahtsin minna tavalist või käib igal pool koos kapsast kõikides kohtades, sest ma ei ole meil normaalsel ajal koju tulla, kuna laps ei võta, siis mul ei ole ka põhjust kuhugi pikemaks jääda. Aga tookord mul oli vaja kellegi pärast kokku saada ja ma proovisin siis oma tütrele selgitada, et ma lähen et läheb koju, et ma lähen üksinda ja ta ei saanud absoluutselt aru, et mismoodi ta kui mina lähen, siis tema ei või tulla staga vaata Niina sulle homme koolipäev, et natuke kauemaks, ma tulen peale üht-teist. Täiesti siiralt ei saanud aru, et mis mõttes, et mina saan minna, aga tema ei saa, siis ma sain järsku aru, et mu lapselaste puudub täielikult see harjumus, et emme läheb õhtul välja, et nad on harjunud, et me käime igal pool koos, siis ma saan aru, et, et seal on vaja nüüd natuke selgitustööd teha, et üks koht on läinud natukene nüüd. Praegu teistmoodi, jäi ta siis lõpuks lõpuks jäi, jäi, ta sai aru kõigest ja nii edasi, aga ma sain noh, lihtsalt see enda jaoks see mõistmine. Et tal puudub absoluutselt tema nagu arusaamisest puudub selline käitumuslik mudel, et ema läheb õhtul kodust ära, ilmad elata kuhugi, teeb midagi, kuhu, nagu tema ei saaks tulla, et see oli väga naljakas. Mis söök see pühapäeviti tavaliselt teed? On midagi, mida lapsed rusikad püsti nõuavad? Niuksed kõikesööjad? Raske öelda ei ole, meil ei ole välja kujunenud mingit nihukest, pühapäevase järgi ei ole nii ala. No aga vähemasti võib inimestele öelda, et, et pühapäev on selline aeg, kus võib kokkamise peale natuke rohkem aega kuluda. See on kindel midagi seeme aga lapsed on mulle pastatoitude austajad, et. Või siis pannkooke ikka ka, vahest teeme lapsepõlves? Meil oli külm, minu kodus oli see küll reegel, et iga pühapäev tihti pannikaid, aga kuidagi meil ei ole niisugust traditsiooni välja kujunenud. No igal juhul praegu on just see aeg, kus ma mõtlen pühapäeva hommik, eks ju, kell hakkab 11 saama. Et kõik inimesed, kellel on need pühapäeva hommikused pannkoogid veel tegemata nüüd tuleb hakata nüüd suvel. Olgu suur aitäh sulle, Reet auset, sa tulid 1000 hommikul jutusaate stuudiosse. Ilusat loomingulist kevadet. Suur tänu ja teile ka armsat kuulajat. Kena pühapäeva. Mu ema rääkis mulle, et Jeesus armastab neid. Ja mida me vajame? Ma olen õnnelik, et inimesed on nii head. Kus lihtsalt ei saa teisiti, kui loomustama pea mõjude analüüsi, kui miskit silmas siis ma olen õnnelik, et inimesed on nii head. Aga siin ime imelises ilmas kus lihtsalt ei saa teisiti, kui rõõmustame, pea. Siis komissitama silmast. Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head. Õnnelik, et inimesed on. Ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head.