Olukorrast riigis. Ja raadio stuudios ajakirjanikud Anvar Samost ja Kalle Muuli ning kirjanik ja kolumnist Mihkel Mutt. Tund aega oleme juba rääkinud eelmise lõppeva aasta mitte küll veel eelmise aastaga lõppeva aasta tähtteemadest ja nüüd oleme jõudnud sellise selgelt arukordse teemani, nagu riigikogu valimised teatavasti Eestis iga nelja aasta tagant. Meil on uus valitsus, uus parlament. Meil on uus koalitsioonileping, uus koalitsioon. Peaksid olema teistsugused poliitilised tunnusjooned. Kuidas teile tundub? Mina ei suuda uskuda, et need valimised alles nüüd toimusid, minul on tunne, et nemad on seal juba ammu koos olnud. Aga võta või jäta, kui vaadata ajalehti, päevalehti, mis tähtsaid sündmusi ära märgivad ka postimeest, siis sealt jah, vaadata arhiivist on nähtavasti valimised toimusid. Aga millest see mulje tekib, et emad on seal juba iidamast-aadamast koos istunud, aga eks ikka sellepärast, et kuigi pool umbes koosseisust on vahetunud parlamendis. Aga põhitegijad, need on samad ja need ka, kes on uued, on muist on omavalitsusest tuttavat või kuskilt ma tea, mingist organisatsioonist veenad olnud ministrid või ühesõnaga see seltskond, kes sinna kokku niimoodi kogunenud. Need on üks seltskond hakanud moodustama sõnal isad, pojad ja abikaasad ja õed-vennad on ja ega see halb ei ole, ühelt poolt võttes, stabiilsus on vajalik riigi hoidmiseks õigel kursil, samal ajal, eks nii tekib see korruptsioonipesad võivad tekkida ka kergemini. Ja ei noh, jah, räägime kummitempel, mingi sõna oli, noh, see otsene tõlge inglise keeles eestlasele see nagu midagi ütlegi, võib-olla, mis tempel meil kummist on olnud, minu meelest meil olid mingis puus templid on kummist templit ka ja, ja praegusel ajal on nendest kummist isegi rohkem või mingisse kummi meenutavast materjalina mõtlesin, et kummitemplid üldse enam ei ole, et ainult on mingi digi digiallkirjad digi. Arvuti kaudu ei saa. Aga viide inglise keeles on sul ilmselt õigus. Selle sõna sõna tõi sel aastal kõnepruuki president teisel aprillil, esinedes riigikogu avaistungil. Tema on, kus ta, kus ta küll ei nimetanud riigikogu kummitempliks. Ta kutsus ikka kurja karjuda, et ta hoiatas, et riigikogu ei tohi olla kummitempel. Pärast seda kõik leidsid, et kas nii ei ole, kui keegi hakkab midagi hirmsat tõestama, et ei ole, ei ole, ei ole siis tegelikult ikka midagi on. Ja see hoog, hind, millega mitmed riigikogulased esinesid selle, selle presidendi mõtte vastu, et me ei ole kummitempel, see näitab, et natuke ikka on kummitempel. Lõpuks siiski üks lahkuv riigikogu liige Liina Tõnisson teatas midagi muud, aga, aga kui nüüd võtakski selle sõna kummitempel ja vaataks, mis selle taga on või kas, kas ja kuivõrd see tõele vastab, siis ei tahaks küll sellise massihüsteeriaga või sellise sellise sõnakordusega kaasa minna, aga minu meelest see kummitempli hinnang siiski peab paika. Et ma ei räägi ainult parlamenditegudest või, või, või nendest asjadest, mis tegemata jäid, need on palju rohkem vaid ka sellest üldisest otsustusprotsessist ja, ja asjade käigust räägitakse, et vaadake, mis komisjonides tehakse ja vaadake, kuidas tööd fraktsioonides käib ja nii edasi. Et see täiskogu saal, et see, et ta kolmeks minutiks ainult kokku tuleb ja neil seaduseelnõusid ei ole, et see ei ole üldse tähtis ja kes käib ja kes puudub. Ju see jutt on õige üldjoontes, aga kui me vaatame sinna kulisside taha sinna komisjonidesse ja fraktsioonidesse, siis tegelikult ei ole ka sealt suurt midagi näha. Eesti Parlamendis on mitte ainult selle koosseisu jooksul, vaid samm-sammult, lihtsalt selle koosseisu jooksul see kõige rohkem paistab. Võib-olla välja on toimunud selline nihe, et otsustamine on läinud tegelikult väljapoole parlamenti. Mul ei ole midagi selle vastu, kui parlamendis parlamendi fraktsioonides maksab parteidistsipliin. See ongi vajalik, fraktsioon on midagi otsustanud läbi arutanud, leppinud, kuhu siis tulebki nii käituda, nagu otsustati ja, ja selles mõttes on kõik õige. Aga tegelik elu on selline, et parlamendifraktsioon enam midagi ei otsusta. Otsused langetatakse valitsusnõukogus või koalitsiooninõukogus praegu. Mis on siis parteijuhtide ja, ja nende lähimate abiliste otsustamiskogu, sellist otsustust kogu, muide ei ole üldse põhiseaduses ettenähtud, sellist asja ei ole olemas Eesti seadustes noh, igasuguseid struktuure võib moodustada, sealt tuleb siis käsk parlamendile käituda teatud viisil ja parlamendifraktsioon lihtsalt sellise kuuleka käsutäitjana põhimõtteliselt teebki seda, mida parteijuhid ütlevad, see ei ole enam parteidistsipliin, see on pugemine, see on tallalakkumine. See ei ole oma valija, huvide esindaja ei näe, see ei ole võimude lahusus ja, ja demokraatlik võim vaid see on just selle võimu koondumine väga väheste isikute kätte, mis lõpuks viib ka vigadeni ja, ja igasuguste muude ohtudeni, mille eest me kogu aeg siin kardame. Hoiatame ja minu meelest see tendents on täiesti olemas ja see on tõsine ja kui me nimetame seda kummitempliks, siis see on õige nimetus. Ma ainult täiendan, et tendents, kuidas võim nihkub seadusandlikult poolelt täitevõimu suunas, see muidugi seda peetakse demokraatiale üldse oleks kõige suuremaks ohuks ja ma tean, et kuidas Ameerikas seoses nüüd selle Iraagi sõjaga, kus, kus president, kes on ka ju tegelikult täitevvõimu esindaja on, on võtnud endale teatavad suuremad volitused, kuidas see põhjustab ütleme ringkondades väga suurt kihinat, kahinat ja vastumeelsust ei tohi liiga palju nihkuda täitevvõimu kätte, otsuste vastuvõtmine. Et sisuliselt, kui rääkida koalitsiooninõukogust, siis ta oma olemuselt on täitevvõimu osa seal. Juhtiv roll on peaministril ehk siis juhtiva erakonna esimehel. Samamoodi on seal esindatud teiste erakondade juhid, üks neist kuulub praegu samuti valitsusse, sotsiaaldemokraatliku erakonna juht Isamaa ja Res Publica liidu juht, kes on samuti koalitsiooninõukogus, ei ole mingi õnneliku või õnnetu juhuse tõttu valitsus. Aga põhimõte on ikkagi see, et võime võim koondub üha rohkem ja rohkem parteijuhtide kätte ja selleks loob minu meelest alust ka meie valimissüsteem, mis on või parteinimekirjade esitamise süsteem, kus, kus Sõelale jäävad lõpuks ikkagi need, kes on kuulekad käsutäitjad või, või, või pugejad või mingisugused sellised oma omaduse poolest sobivad, kes kes, kes suudavad ennast nii palju alla suruda, et, et nad mahuvad sellesse raamistikku, mida parteijuhid neile parajasti ette näevad ja mis on parteijuhtidele mugav oma sellise isikuvõimu või oma oma isikliku nägemuse läbi soomiseks. Et see, see, ma arvan, et kasvab ajapikku veelgi, kui meil mingisugust süsteemi muudatust ei toimu valimiste ja parteide kohalduses, vanade tuku nõiad, jäsemed tulevad, uued tuku, nõiad, parlamenti, need sünnitavad uusi tukkunud. Vähe sellest neidusid tukuna nuia suisa sünnitatakse, et et 15 aastat tagasi meil kindlasti ei olnud inimesi, kes olid parteide poolt puhtalt üles upitatud inimesed tulid poliitikasse siiski mingisuguste muude omaduste poolest. Nii-öelda rahva õlgadel tulid poliitikasse, siis valisid endale mingisuguse partei, kuhu minna või kus olla Kalle, meil on spetsialiseerumine, poliitika nuusutanud kitsalt professionaalseks elukutse, nüüd on nii, et võetakse 16 17 18 aastasi noori inimesi, kes õieti mitte midagi teha ei oska, keda inimesed ei tunne ja nendest koolitatakse sellised noh, parteijuhtide suuvoodrid või parteibroilerit, mis on jälle ilmselt inglise keelest tulnud tulnud väljend Nemad ei koolitata, neid ei koolitata, nemad koolitavad ennast ise ja neid upitatakse ja oma suures tänumeeles, siis nad teevad kõike, kõike, mida neil kästakse või, või on nii nagu peab olema. Ja, ja, ja selline see poliitika hakkabki olema. Nemad on need inimesed, kes on sihiteadlikult juba maast madalast võtnud endale eesmärgiks jõuda parlamendi palgale. See on valgekrae juures palju parem tee kui hakata koolmeistriks või ma ei tea, kelleks see midagi kindlat ja nad lähevad selles suunas ükskõik mis erakonnas, nii valgetes kui ka nendes teistes erakondades sihiteadlikult ja nad lähevad sinna välja ja nad ongi parlamendis. See on õige ja vähe sellest, et nad on väga selline kuulekas element, kuna kuna kogu nende karjäär põhineb printsiibis kuulekusel siis lisaks sellele veel on nad valmis ka ükskõik mida rääkima, et kui me vaatame nagu mingisugust viimase aja konkreetset poliitsündmust õiguskantsler Allar Jõksi mitte tagasivalimist või, või kandideerimist riigikogus, siis seda võiks nimetada testides maha hääletav mahahääletamist, noh jah, mitte tagasivalimine, see on poliitiliselt väga korrektne, muidugi ükskõik, kuidas me seda nimetame, rääkida tahtsin ma sellest, et kui vaadata siis neid inimesi, kes saadeti parteijuhtide poolt õiguskantslerile etteheiteid tegema siis kerkivad seal üles sellised nimed nagu järsku Hanno Pevkur, suur õigusasjatundja meil kelle, kelle karjäär on täpselt samu sa just selline, nagu me kirjeldasime, ühesõnaga, leitaks terve hulk suuvoodrid, ega siis ei räägi parteijuhid ise sellisel ebapopulaarsel teemal nii populaarse isiku vastu. Loomulikult selleks võetakse siis. Sa tead, Edgar Savisaarele natuke liiga siin praegu, aga tema oli aus ja tema, tema ütles oma nimel välja, mis ta asjast arvas, võib-olla ta tema libastus. Ehk ta ei olnud isiklikult kõige siiram oma väljendustes, seda ma ei tea. Võib-olla ta seal ütles ka midagi sellist, mida ta päris ei mõtelnud, aga vähemalt ta rääkis oma nimel, ta ei saatnud ühtegi poisikest enda enda eest rääkima ja kasutanud selleks sellist suuvoodritaktikat. Aga kahjuks see poliitika läheb sinnakanti ja, ja vähemalt praeguse süsteemi juures ei näe ma küll selle pidurdumist, vaid pigem see hoog üha kasvab. Poliitikal oli see aasta üks selline. Aspekt, mis eristus eelnevatest aastatest nimelt ühe suure vaatad isegi vist Eesti suurima erakonna, kui me räägime liikmete arvust suure erakonna juht oli sunnitud tagasi astuma, mõned õigesti ei saanud täpselt aru, kas ta astus tagasi valimistulemuse pärast või ta astus tagasi sellepärast et tema vastu on uurimisorganite poolt tõstatatud tõsised kahtlustused. Aga igal juhul rahvaliidu kauaaegne juht Villu Reiljan pidi oma koha loovutama tunduvalt hallimale isikule ja põhjuseks on selline Eestis siiski enneolematu olukord, kus kaitsepolitsei ja prokuratuur on. Väga noh, kuidas nüüd öelda niimoodi, et ei peaks pärast kellegiga kohtust seletama hakkama, et on väga suures ulatuses ajakirjanduses kirjeldatud uurimist, mis osutab korruptiivsetele seostele ärimaailma ja poliitika vahel ja see on tegelikult Eestis enneolematuse info teabehulk, mis on ajakirjanduse kaudu avalikkuse ette jõudnud. Sellises detailsuses ei ole saanud vist varem Eesti lehelugeja ja televaataja raadiokuulaja kordagi teada seda, mismoodi poliitikute ja ja äriringkondades teatud asju kokku lepitakse ja selliseid väga labaseid asju kokku lepitakse, mitte mitte midagi sellist suurt mitte mingit suurt vandenõu, vaid et umbes kes saab, millise auto ja kes saab, millise korteri ja mis sellest saab teha ja kes saab kuskile ehitada mingisuguse suvila ja selliseid asju. Ma arvan, et see on siiski jäämäe veepealne osa. Et Villu Reiljani tagasiastumine kindlasti oli seotud valimistulemustega, et kriminaalasi oli püsti juba hulga enne, ehkki Villu Reiljan ei olnud seal protsessiosaline, ei olnud kahtlustatavateks tunnistatud ja ja parimal juhul võis eeldada, et avaliku info põhjal, et temast saab seal tunnistaja ja, ja kahtlustuse esitamine tuli hulk aega pärast seda, kui ta oli tagasi astunud, nii et ma arvan, et see konkreetne ajend siiski tema partei esimehe kohalt lahkumiseks oli oli rahvaliidu väga kehv valimistulemus ja, ja ütleme, et rahvaliidu sellise kehva maine tõukepunktiks ei ole sugugi need kriminaalasjad vaid pigem ikkagi see viga, mis tehti eelmisel aastal presidendivalimiste kampaania käigus, kus asuti toetama. Arnold Rüütlit ja, ja keda muud oleks saanud rahvaliitu astuda? Nad oleksid võinud ka jätta üldse kellelegi toetamatega, keegi ei käse parteil. Ma arvan, et Arnold Rüütli toetamine, sest need rahvaliidule mõjunud veel hullem toetamine Pikka aega oli võimalus, et Arnold Rüütel ei kandideeri teiseks ametiajaks ja, ja see, et ta kandideeris, oli kindlasti rahvaliidu suuga initsiatiiv. Nad oleksid võinud ka täiesti rahulikult ütelda, et on nii, et armatturite seoses vanusega või millega iganes mitte sooviga ei kandideeri ja teist kandidaati meil ei ole. Täitsa loogiline või siis toetada ka mõnda teist kandidaati, miks mitte? Kui kui Arnold Rüütel oleks enese taanduse teinud. Et nii, et see ei olnud sugugi sundkäik Arnold Rüütlit üles seada ja teda kaitsta ja toetada, et sealt hakkas ikkagi rahvaliidu see viga ja, ja, ja ebapopulaarsus pihta teisele poole rivistasid nii-öelda valged erakonnad või kuidas sa neid Anvar nimetati ahelinenga, valge? Rohelistest tol ajal veel ei olnud olemaski, vähemalt parlamendis mitte ja Toomas Hendrik Ilvese toetajate hulgas ka otseselt, et, et ja nii see läks ja sealt sai alguse see, et need kriminaalasjad, need on lihtsalt selline punkti peal või, või selline täiendav Väike-Veski kivike selles uppuva partei kaelas. Ma ei usu, et ta nüüd päris ära upub kohe, aga, aga eks ta seal piiri peal hulbib küll. Mina arvan, et, Väikse liialdusega kunstilise liialdusega, mina ütleksin, et see, mis rahvale tundvat toimub, on näidis case. Nagu ikka näidis keisse tehakse. Teate, kõik sedasamasuguseid asju teevad peaaegu kõik, kõigil on omad sahkermahker, et ma olen selles 100 protsenti veendunud isegi palju paremates puhtamates ühiskondades, kui on seda Eesti, on neid asju tegelikult olemas, nad tulevad ikka vahel välja, hoolsad ajakirjanikud toovad nad pinnale, kuid küsimus on praegu teises asjas. Üks asi on see, mida tehakse, teine asi on see avalik rumal avalikule arvamusele näkku sülitamine, nagu see mingi miljoni auto sõbra käest endale võtmine või see kõik on nii, nii, nii, nii, rumalasti, nii, nii arusaamatult. Ja need inimesed nähtavasti mõista, et on midagi valesti, teevad, see on, see on noh, mõjub, mõjub väga-väga-väga kehvasti, nii lihtsalt ei tehta. Just see, nagu inglased ütlevad, nii ei tehta neid asju. Kuid rahvaliidule jah, nagu sa, Kalle, ma olen nõus sinuga. Ei, ei saa talle veel hukku kraaksuda. Ei saa. Sest ennustame, mis me ennustame, eesti rahval on see omadus eesti valijal, nemad tahavad, nemad ütlevad ikka seda laula, laula pappi ja see papi ja need igasugused sotsioloogid, ajakirjanikud, nemad teevad nagu nemad tahavad. Vaat mismoodi see eesti valija nüüd üle-eelmistel presidendivalimistel tegelikult, kes mõttes, et Rüütel kuhugi võiks saada, aga ei ole üldse seda protsessi pistmist. Leia küll ja küll see kaudne, aga mingisugune pistmine ikkagi oli. Nii et ka nüüd ei n vara on, on tõmmata risti peale Villu Reiljani, teate, miks? Ma tulen tagasi kunsti juurde, kus me alustasime oma saadet, kes on tegelikult Villu Reiljan oma tüübi poolest temani Rehepapp, kui Rehepapist tehtaks film Kivirähu rehepapist, mina paneks Reiljani peaossa, ta võiks öelda, et mina olengi Rehepapp ja küll see tõstaks tema aktsiaid. Sest tema on just see mees, kes läheb nii põrgusse kui, kui paradiisi, igalt poolt saab omad kätte tema ja kusagil hätta ja see inimene meeldib eestlastele. Ja uskuge, see asi pole veel lõpetatud. Ma lihtsalt juba põhimõtte pärast oponeeriksin siin, et ühest küljest oponeeriks sellele väitele, et kõik erakonnad on võrdväärselt korrumpeerunud võrdväärset, ütleb, et kõik on korrumpeerunud. Ja teiseks moponeeriksin sellele väitele, et eesti rahvas on oma eetilistest tõekspidamistest nii noh, kuidas öelda. Põlastusväärne, nagu siin kirjeldati, et asi ei ole sugugi nii hull, ma arvan, et kui kasvõi valimistulemusi vaadata, siis selle viimase väite paikapidavuses läbi aastate võib ju tegelikult väga selgelt kahelda. Aga kui me räägime sellest, et kõik erakonnad on korrumpeerunud, siis see vajaks ka võib-olla sellist pisut kaugemat vaatepunkti, et me võiksime ennast võrrelda oma saatusekaaslastele, lätlaste leedulastega. Nüüd sa tahad väga leedulaste ja lätlastega meid võrrelda Venemaa teema juures nagu väga ei taha Venemaateemalises ma võrdlesin ka ja ma ei saa sugugi, et ma ei taha võrrelda. Vastupidi, me peaksime ennast võrdlema nagu nendega, kes on umbes samas olukorras, et näha võib-olla milliseid vigu me ise ei peaks tegema. Lätlastel on see aasta välja kujunenud täiesti. Muidugi traagiline situatsioon, kus need on äsja valitud parlament kus sisuliselt valitsus valiti tagasi samas koosseisus, nagu ta enne valimisi oli paigas. Ja ometigi sellel parlamendil lühikest aega pärast valimisi ei ole selgelt enam mitte mingit rahva toetust ja võib-olla isegi parlamendi laialiminek ei oleks selleks lahenduseks, mis taastaks rahva usalduse poliitika vastu ja seal on täpselt samuti kaks põhjust. Needsamad põhjused, mida me siin praegu oleme viimase viie minuti jooksul lahanud üks on see, et poliitika muutunud sügavalt kitsa ringi mitte läbipaistvaks, eraasjaks ja teiselt poolt see, et poliitikud on muutunud poliitikud on korrumpeerunud ja, ja, ja kui me räägime sellest poliitiku poliitika koondumises kitsa ringi kätte, siis, siis ma näen Eestis nagu suurt ohumärki. Teatud. Kontekstis juba võrreldav Lätiga, Läti ka noh, ütleme aasta alguses, kui me räägime korruptsioonist, siis selles osas Eesti erakonnad tuleb tunnistada, on olnud oluliselt viisakamad oluliselt läbipaistvamad ja oluliselt vähem korrumpeerunud nad Lätis on. Et see on, see on nagu küll nagu ütleme, selline vilets lohutus, aga ta on siiski noh, ütleme see erinevus on väga suur. Põrkume Lätiga võrdleme. Meil ei ole mingit alust eeldada, et Eestis on eksisteerib samasuguseid kokkuleppeid ja skeeme nagu need Lätis on viimastel kuudel tänu prokuratuuri ja korruptsioonivastase bürootegevusele päevavalgele toodud. Et see on ikkagi seal on ikkagi hoopis teine maailm. Annab jah, see jutt sellest, et kõik erakonnad on korrumpeerunud, et see sarnaneb mõnevõrra sellisele olukorrale, kus kaks õllesõpra vaidlevad omavahel, et kas kõik õlletehased solgivad õlut ja siis tuuakse argument, aga 93. aastal leidsin mina noh, jätame nime nimetamata selle õlletehase õllepudelist ühe roti okei, 93. aastal õlletehase ühes pudelis olid Ott ja võib-olla oli ka 2006. aastal ott. Aga ott oli seal kord aastas. No Anvar, ma saan aru, et sa oled hulga noorem mees kui mina ja, ja sul on ideaalid ja sa tahad kõike ilusamini näha, kui see, kui see võib-olla meeldiks. Aga, ja, ja loomulikult ma ei väida, et kõik erakonnad on võtnud võrdselt sendise täpsusega võrdselt altkäemaksu ja kõik on teinud seda ühesuguse sagedusega ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. See, see ei ole ju selle jutuga. Aga ma olen täpselt mihkliga ühte meelt, pole olemas erakonda, kes kohkuks tagasi või ei teeks seda, kui Neile tundub, et oht vahele jääda on väike. Või pole seda üldse. Ja kui summa on piisavalt ahvatlev või, või vajalik mingi asja kordasaatmiseks, et kui sa vaatad kas või viimase aja sündmusi ühistranspordis? Ma ei tea, kus veel energeetikapoliitikas viimastel aastatel vastu võetud hindu ja, ja seadusi vaatad kuhu iganes alkoholireklaami nii ja, ja ma ei tea, mitmesuguste keeldude ja käskude nii välja, milline tants ja trall käib seal ümber, kas sa siis arvad tõesti, et seal käivad ilmavaadete võitlus või käib seal rahakottide võitlus ära ole naiivne. Ükskõik kuhu sa ka ei vaata, mina muidugi paranoik selles suhtes, ükskõik kus ma näen mingit tehingut, et keegi midagi on sõlminud, mina kohe saan aru, et see on sellele kasulik. Esimesed aga selgub, et ma olen optimist. Rahvaliidu mõne poliitiku erinevus mõnest nii-öelda valge partei poliitikust ma kasutan sinu terminid, et oleks paremini aru saada. Nende seal on mingi eriline põlgus selle terminiga just nimelt see on päris hea termin, tegelikult ühed mustad mõlemad vähemalt sellest aspektist, millest meie praegust räägime. Anvar, kas lipsuga mõrtsukas on parendada tunkedes? Erinevus on selles, et mõni loll lihtsalt tahab varastatud asjadega uhkeldada, tahab sõita uhke mersu mürsuga ringi ja näidata, et tema on ka keegi tõusik ja, ja, ja just nimelt matsid jäävad natsideks, aga, aga teised võib-olla varastavad sama palju või rohkem, aga nad ei jää vahele või ei näita seda ka nii hirmsasti välja. Kannatavad ära selle häbi, et peavad sõitma keskklassi ametiautoga ja ei saa mitte selle Hummeriga sõita sinna Tombe väljakule mis on veel kellegi käest laenatud pealekauba see, see on erinevus, erinevus on selles võib-olla jah, sellise kasvatuse astmes või, või sellises piinlikustundest sel hetkel, kui vastu võetakse altkäemaks. Teeme siis nagu selle lõplikult selgeks, et et mina omalt poolt siia diskussiooni lisaksin, siis ma ei tea, kas nüüd lõpetuseks aga, aga lisaksin selle noodi, et minu isikliku veendumuse kohaselt ei, ei kõik poliitikud ega isegi mitte enamus poliitikutest ei ole vargad. Ma arvan, et ausate inimeste protsent on kindlalt üle 50. Räägime siis rahast edasi, aga räägime pigem majandusest, et tahaks selle hästi positiivne olla ja, ja ausalt öeldes mitte ainult ei taha, vaid see ilmselt ilmselt ongi nii. Hakkasin vaatama siis neid asju, mis selle aasta jooksul Eesti majanduses muutunud on. Ja leidsin päris mitu positiivset asja, päris mitu head asja. Päris mitu asja, mille pikaajaline mõju Eesti Eesti majandusarengule peaks olema. Plussmärgiga transiit on vähenenud umbes poole võrra. Ma arvan, et parem saaks olla ainult see olukord, kus raudtee oleks sealt kuskilt Narva koha pealt täiesti katkestatud. Sest et pikas perspektiivis selle ärimõju ei ole Eestile nagu ülemäära arendab olnud. Intressitase on tõusnud. Noh, kuidas nüüd öeldagi, et lõpuks ometi. Et lõpuks ometi on saabunud selline rahanduslik situatsioon, kus halvad projektid helistatakse headest ja, ja noh, ilmselt tähendab seda pigem, et halvad projektid ei realiseeru. Kinnisvara hindade tõus on lõppenud. Jällegi raske on näha selles midagi negatiivset ja ausalt öelda mulle tundub, et ega see kinnisvarahindade tõus ei ole veel lõppenud. Et siin võib-olla lihtsalt mõnede objektide müügiperioodid on oluliselt pikenenud. Äärmiselt tervitatav oleks väike kinnisvara hindade langus, mida veel seni kahjuks näinud ei ole. See on siiski tõsi, et nad on langenud. No loomulikult mitte iga maja end igal pool, jah, aga. Aga ütleme, mingit laialdaselt kinnisvara hindade langusest rääkida oleks praegu noh, naiivne, aga suund on vähemasti parem, kui ta oli möödunud aastal ja võib-olla kui veel nagu positiivsest rääkida, siis siin on juttu olnud sellest, et nende Soome turistide arv, kes tulevad Eestisse üheks päevaks lihtsalt ostureisile, nende arv on mõnevõrra hästi pisut vähenenud. Et ka tegelikult see on positiivne, et see sunnib Eesti Ühte juhtivat majandusharu. Ja erinevalt transiidist turism tõesti on Eesti juhtiv majandusharu sunnib neid turismiäriga tegelevaid ettevõtjaid pingutama, et pakkuda midagi enamat kui lihtsalt odav õlu, odav viin ja, ja odav selline hotellituba, et hotellini üldse jõutakse ja nimetas kohe praegu negatiivsed asjad ära. Et kui juba siin selliseks loetelus läks, et kõige halvem asi, mis on selle aasta jooksul toimunud ja noh, muidugi seal ainult sel aastal omane vaid ka eelmisel aastal omale on on see selline kümnetes protsentides küündiv tootlikkuse kasvule mittevastav palgatõus. See on äärmiselt ohtlik, ma saan aru, et sellel palgakasvul on väga palju Eestist, mitte sõltuvaid põhjuseid ja nii ettevõtjatel kui valitsusel, kui inimestel endal on olnud väga raske midagi selle palgakasvuga nagu peale hakata. Aga on olnud terve rida asju, mida oleks võinud Eestis teha ja mida ei ole tehtud ja tänu sellele me oleme olukorras, kus väga mitmed ärid, väga, mitmed ettevõtmised, mis oleks võinud Eestis olla, lähevad siit lähemate aastate jooksul ära. Lähevad ka sellised, mida selgelt ei saa nimetada mingiks odavaks allhankega, millekski muuks selliseks. Ja sellega natuke on seotud ka siis nagu teine, teine negatiivne asi, mida võiks nimetada, see on see, et me lähme aeglustuma majanduskasvuga järgmisesse aastasse omades riigieelarvet, mille kasvumäär on 25 protsenti. Et ma ei olegi päris kindel, et järgmise aasta teisel poolel tuleb parlamendil vastu võtta negatiivne lisaeelarve. Aga selle eelarve tulude kasvu saavutamine tundub mulle küll suisa võimatu. Su jutus on palju asju, millega on hästi hõlbus vaielda või mida on hästi hõlbus naeruvääristada, aga ma ei tea, kui ma aus aitäh, Kalle, ma, kui ma, kui ma aus oleks, kas ma tahaks seda teha, aga ma vähemalt osutan nendele võimalustele. Puht puht selle eesmärgid, et nendele osutada, et võiks ju siis arutada niiviisi, et äkki oleks veel parem, kui üldse turist ei käiks. Et turismifirmad peavad rohkem pingutama, eks ju. Äkki oleks hea, kui üldse kaubavahetust ei toimu või üldse meie riigist midagi läbi ei veeta, põhimõtteliselt on see võimalik saavutada Eesti raudtee võiks lihtsalt kaks liitrit üles võtta sealt sealt Narva poolsest otsast ja oleks oleks see probleem lahendatud. Et noh, kui viia need asjad äärmusse, mida sa näitasid või mainisid, siis kindlasti oleks äärmiselt halb majandusele ja meile kõigile ja noh, rääkimata Ta intressidest, mida siis välispankadele tuleks hästi palju maksta, selleks et meil oleks head projektid, eraldatud halbadest juba majanduslikult palk on nõudmise ja pakkumise vahekord, seal ei ole mitte midagi teha, ega siis ettevõtjad ei tõsta palku sellepärast, et neile hirmsasti meeldib palku tõsta või, või sellepärast kui palju raha on või, või mis iganes, et see on ikkagi hädavajadus ja sunnitud vajadus selleks, et tootmist säilitada ja, ja midagi teha, seda, seda kasumit teenida, mida päris kõvasti teenitud siiamaani. Et noh, kõikide kõiki neid asju veel vaadata seda ja teistpidi, et, et mis on siis hea, iga majanduskriis võib ka sellest vaatevinklist jube hea olla, et pärast seda tuleb tõus. Ja kõik läheb jälle paremaks. Noh ma ei oska nagu selle peale kommentaariks midagi ütelda, loomulikult on mingis mõttes hea, et et naftatransiit sunnib Eesti ettevõtjad teistpidi pingutama. Parem oleks siis, kui, kui see raha tuleks lihtsalt Venemaalt kolinud sisse äkki või et raha tuleks siis Soomest koos turistidega kolinal, siis ma ei tea, kas see, et me peame hirmsasti pingutama on nüüd hea või halb. Kuigi ma olen kunstiinimene, ma juhiksin siiski tähelepanu, et kui ajalukku vaadata, siis palka ei ole ettevõtjad omanikud maksnud töötajatele mitte ainult sellepärast, et kasumit saada vaid selleks, et massidel oleks raha, mille eest osta seda toodangut, mida tänu indust realiseerimisele. Kaheksa 19. sajandi viimasel veerandil hakkas massiliselt igalt poolt tulema, kui poleks olnud raha, oleks saanud seda osta ja kõik oleks muutunud nonsensiks. Nii palju üldkultuurilist. No Henry Ford muidugi tahtis oma autosid oma oma tehase töötajatele müüa, see oli päris suur ostjaskond. Noh jah. Aga mis puudutab majandus, siis mina, mina arvan ka, et häda ei ole mitte midagi praegu Eesti majandusel see, et majanduskasv on aeglustunud, kuulge, me ei ole mingi kolmas maailm. Meil ei ole ka loodusvarasid, tooret, mida energeetikaturul praegu pakkuda. Angolas Sudaanis on majanduskasv 11 kuni 13 protsenti. Nii peabki, kõik natukene aeglustama. All pole sellest midagi, sest suuri kriise maailmas enam ei tule, nagu juhtivad majandusteadlased arvavad. Kindel ei ole, need on pehmemal kujul tunduvalt pehmemal kujul. Eks ole Wall Streeti krahhi korda enam säärasel kujul mitte kunagi tõenäosust sellisele lausele mina küll julgeks olla kirjutatud. Kolmandat maailmasõda ei tule, kui, kui toimuvad, toimub mingi pankrot istumine natukene siin Eestis, teate, see on kasulik majandusele, see puhub karburaatori puhtaks. Pub läbi, see on hea selle vastu, mul ei ole ka midagi, et transiit väheneb. See on väga hea, sest ükski istandus, mis orienteerub ainult transiidile, no see ei saa kaua, see ei ole jätkusuutlik. Sest kunagi lõpeb otsa see, mida nii-öelda mis selle transiidi sisu on, siis ei kesta ju lõpmatuseni sulama kõik külmas ja näljas, sellepärast et kui kaasa Venemaa gaasi ja nafta otsa lõpeb seal Euroopa liidule päris suur katastroof. No küllap siis leitakse teisi teisi asju, teisi teisi lahendeid, see ei ole nüüd see asi, mille pärast tähendab transiit, mis asi on transiit selle kohta, mis vanad mehed ütlevad, eesti vanad mehed külas pis, transiitmaanteeröövlid? Nii ütlevadki, samuti ükski riik, mis liiga palju, mis sajaprotsendiliselt keskendub teenindusele teiste teenindamisele, ka see riik ei saa olla jätkusuutlik. Nii et kuigi mõlemad on praegu Eesti riigi rahakoti ja inimeste rahakoti täitmisel vajalikud nendele liiga palju orienteerida ei, ei tohiks jätkusuutlikkusega rohkem seda, see, need on teadmised, sense, innovaatilisuse kõik ja kõik see on tulles nüüd tagasi selle meie koalitsiooni ja uute uute valitsuste juurde, see ikkagi on kuidagi jäänud tahaplaanile meie kogu see tegevus on projektipõhine ühest valimisest järgmiste valimiste võtmiseni ja mingi suuremad pikemad kavad on meil ikkagi natukene varjusurma. See on minu minu arvamus. No selge on jah see, et kui me vaatame seda kõige põletavamad teemad, mis Eesti majanduses praegu hetkel on selgelt inimeste puudus kvalifitseeritud tööpuudus absoluutselt igal alal ja seal on muidugi kaks poolt, üks pool on see, et Eesti haridussüsteem ei ole olnud piisavalt võimekas. Nonii, võimekas, kui me seda ideaalis tahaksime. Ja teisest küljest loomulikult, Eesti lihtsalt on riik, kus inimesi on vähe, et meil on maailmas riike, kus inimesed on väga palju ja neil ei ole tööd ja neil ei ole kuskile minna. Eesti on paraku selline liikus inimesi sünnib juurde endiselt vähem, kui neid sureb, teatud põlvkonnad on eriti väiksed, need on siin paari aasta pärast tööturule tulemas ja lisaks kõigele on noh ma arvan, et väga paljude jaoks üllatusena Euroopa liidul olnud üks selline täiendav kaasanne. Ma nüüd ei teagi, kas seda võib siin otse-eetris nagu halvaks kaasandeks julgelt nimetada, aga tõsiasi on see, et isegi juhul, kui Eestis peaks tulema väga suur majanduskriis, siis me ei saa enam kunagi loota sellele, et seda majanduskriisi tulemuseks oleks suur tööpuudus. Noh, kui niimoodi võib öelda, et loota sellele, millise olema kunagi olukorda, kus tööjõuturul pakkumine oluliselt ületaks nõudluse, kui Eestis ei ole tööd, siis ma kardan küll, inimesed võtavad oma seitse asja ja lähevad Euroopa liidu sees kuskile mujale, lähevad Inglismaale, lähevad Iirimaale, lähevad Rootsi, lähevad Soome, lähevad Hispaaniasse või Prantsusmaale kus on võib-olla väiksem tööpuudus, kus on nõudlus inimestele, kes on valmis tegema neid asju, mida need Ida-Euroopa liikmesriikide töötajad ei ole nõus tegema. Et Eesti on tegelikult võrreldes 2000.-te aastate algusega 90.-te aastatega tööjõu liikumine on toonud siia täiesti uue mõõtme, täiesti teine olukord. Vaata Anvar, tegelikult ei tea ju keegi, mis juhtuma hakkab. Prognoosid on kuus protsenti, neli protsenti. Mis iganes ja need väga arukate inimeste kindlasti pikkade ja põhjalike arvutustel põhinevad prognoosid, neid muudetakse iga mõne kuu tagant. Jaa, jaa. Ja on üks prognoos, mida sel aastal eriti muudetud sellise riigieelarve kasvuprognoose Ütleksin meelde, aga mis, mis seal tegelikult juhtub, ega vähe on neid inimesi, kui üldse on, kes, kes tegelikult seda teavad. Ja, ja kui, kui tuleb see olukord, mis sa kirjeldasid, et inimesed peavad tööpuuduse tõttu hakkama kuhugi minema, kui neil on kuskile minna, sest ega praegust maailma majanduse jahenemine ei toimu ainult Eestis vaid mingisugune muudatus on ikkagi palju suurem. Eriti võib-olla Ida-Euroopas, aga ka teistes Euroopa riikides ega, ega Saksamaa prognoosid muutuvad täpselt samamoodi küll mitte nii suure hüppega nagu, nagu Eesti omad, aga, aga midagi nad seal muutuvad ja, ja sugugi mitte paremuse suunas. Et kui tekib selline olukord, et siis kuidas me siis räägime, et jube hea oli, et intressid tõusid ja jube hea oli, et transiit ära lõppes ja jube hea, et Soome turistide tuli vähem. Et tõenäoliselt see võimalus kuhugi minna säilib, aga kui suureks kujuneb Eesti kriis siis, kui, kui see kui see minek ahelreaktsioonina pihta hakkab, nii nagu on olnud näiteks Leedusse lahkumine, seda ma tahtsingi öelda sellistes mastaapides. Et ma ei tea, ma oleksin nagu kõhkleval seisukohal selles, et kas, kas need asjad, mida siin sai nimetatud heade asjadena, on ikka head. Või oleks parem, kui me elaksime nii edasi, nagu oli 11 protsendise majanduskasvu aegadel. Ma arvan muidugi, et me saame 11 10 protsendilist majanduskasvu siin lähima paari kümnendi jooksul veel korduvalt näha, et nii palju kui seda Eesti majandusajalugu praegu siin on uuemal ajal mingisugune 17 või 18 aastat, et me oleme siin juba paar sellist tõusu languse tsüklit läbinud ja Eesti on nii väike riik ja nii mõjutatav kõikvõimalikest suurematest protsessidest, et ma arvan, et siinse majandustsükkel jääbki selliseks lühikese poolseks ja kui me ka 2009. või 2010. aastal võime näha mingisugust surutise moodi asja, milles on muide üldse kindel ei ole siis ma arvan, et hiljemalt 2011. 2012. aastal võime olla jälle olukorras, kus ajakirjandusinimesed kõik on eufoorias kinnisvarahinnad järjekordselt tõusevad ja nii edasi ja nii edasi. Ega kui sa vaatad ümberkaudseid riike ega siis väga pikalt ei ole kuskile tõusta, loomulikult noh, Soome või Rootsi hinnataset. Meil veel päris ei ole. Aga, aga ega sealt palju puudu ka nüüd ei ole. Muide eelmisel nädalal uuel aastal enda autot lähed tankima, siis sa näed, et Portugalis, Hispaanias saaksid enam-vähem sama raha eest sama palju bensiini. No vaevalt, et ma nüüd Portugali Hispaaniasse autot isegi siis tankima sõidaksin, kui see maksaks seal ka bensiin maksaks ka kolm korda vähem, eks ju, aga vaatasin eelmisel nädalal just värskelt Euroopa Komisjoni ühtekuuluvusraportit kus Euroopa Komisjon Eurostat siis esmakordselt prognoosisid seda, millal Eesti jõuab Euroopa Liidu keskmisega võrreldaval. Noh, üldiselt öelda elatustasemele, seal oli küll jutt ostukvaliteedist ja muudest sellistest asjadest ja nii üllatav, kui see ei ole see aastal 2019. See ei ole üldse nii väga kauges tulevikus. Vahepeal räägiti, juba räägiti 30 lõhenes natukene 25 peale. Nojah, aga 15, õigemini, nüüd juba 14 aasta pärast oleme me Euroopa viie rikkama riigi seas. Olukorrast riigis. Ühest natuke ebameeldivast tendentsist tahaksime ka rääkida, ma saan aru juba, et siin on kaks džentelmeni valmis mulle ägedalt vastu vaidlema. Mis sel aastal on väga iseloomulik olnud, on see, et kui kuskilt kui, kui kirjeldatakse mingi probleem mingisugune mure, siis ainsa lahendusena sellele murele või probleemile näevad igast küljest lähenevad poliitikud ka ajakirjanikud, kõikvõimalikud muud asjatundjad näevad ainult ärakeelamist, piiramist, reguleerimist. Kui noored inimesed tarvitavad alkoholi siis koheselt hakatakse pakkuma lahendusi stiilis paneme ööseks alkoholimüügi kinni, nooredame ära. Noored inimesed keelata noortel inimestel Seal ammu keelatud alkoholi joomist joomine kui sa pead nooreks ootealaealised, jätkan. Kui mingisugune idioodist roolijoodik sõidab kellegi surnuks, siis koheselt pakutakse lahendusena välja selle, et alandame seal teel piirkiirust, kui varem sai sõita seitsmekümnendas, hakatakse sõitma 50-ga. Kui sa sõita 50-ga, edaspidi tuleb hakata sõitma 30-ga. Kui noh ja nii edasi ja nii edasi, et neid neid Se piinamise, keelamise, poleerimise maania on minu meelest täiesti valdav ja. Ainult ütleme noh, ainult hullemaks ta minu meelest saab minna, sest et see on niivõrd populaarne. Ma ei ole kordagi näinud mingisugust tõsiseltvõetavat protesti avalikkuses selle vastu. Keegi järjekordselt tuleb välja ettepanekuga midagi ära keelata. Eesti on tegelikult juba noh, isegi vaatad mõne Euroopa riigiga võrreldes selline suhteliselt reguleeritud riik, meil on ikka väga palju asju, mille kohta olemas seadus, määrus, regulatsioon, kuld, mis iganes ka asjade kohta, mis tegelikult peaksid toimima sellise noh, täiesti normaalse kirjutamata Ta seadusega kirjutamata kokkuleppe alusel ja ainult hullemaks läheb. Anvar, ma olen täiesti nõus sellega, et väga palju räägitakse keelamisest ja väga palju on ettepanekuid mitmesuguste asjade keelamiseks. Et ettepanekud ja, ja rääkimine on sõnavabaduse tunnus ja, ja igal inimesel on õigus oma arvamust avaldada. Aga kui sa hakkad vaatama reaalsetelu, siis kas sulle ei tundu, et see keelamis maania, millest sa räägid, on tegelikult näiline. Kas sa oskad eelmisest aastast või lõppevast aastast nimetada kolm üleriiklikku tähtsat keelamise otsust? Mis on ka olulised otsused, üleriiklikke otsuseid, ilmselt ma kolme välja venita isegi kolme otsust välja, millest me räägime. Ma räägin tendentsist, Ma räägin meelsusest, ma räägin sellest, mille üle diskussioon käib. Kui ei ole Neid otsuseid tehtud sisu, seda meelsust ei ole, see ei ole enamuse meelsus. Neid otsuseid on lihtsalt üleriiklikult suhteliselt keeruline teha, see on aeganõudev protsess. Aga ma arvan, et kui selline meelsus säilib siis paari aasta pärast me võime sulle need kolm asja siin ilma igasuguse probleemita üles lugeda. Kui on kolm, siis, siis sellest ei ole veel mitte midagi hullu. Oleneb, mis on need kolm asja, mis ära keelatakse. Et võib ka ilmselt välja mõelda mingid asjad, mis sulle. Mugavad on, ma, ma räägiks juriidilisest poolest, Eesti vabariigil on põhiseadus ja selle põhiseaduseks paremaid tugevamaid, moodsamaid ja üldse kõige vägevamaid ja, ja ilmselt ka kauakestvaid osi on põhiõiguste peatükk. Seal on päris hästi kõik kirjas ja, ja, ja mu meelest, kuni see püsib ja kuni seal ei ole mingisuguseid kuritarvitusi ja kuritarvitusi, saab kohtus kohtus vaidlustada ja tühistada. Nii kaua on asjad. Ma arvan, Eesti riigis väga hästi ja nii kaua me ei peaks oma vabaduste ja õiguste üle küll väga kurtma. See, et kuskil mingis omavalitsuses keelati kahes baaris alkoholi tarvitamine ära. Vaata, sa oled praegu, sa tegeled demagoogiaga, see kohaliku omavalitsuse keelati ära alkoholi tarvitamine, seda ei, keelatud ära mitte kahes paaris, mis oleks olnud võib-olla mõistlik lahendus väidetavalt eksisteerinud probleemile, vaid see omavalitsus keelas ära öise alkoholi müügi baarides restoranis üleüldse. Et see ongi täpselt see tendents, millest ma räägin. Kui keegi näeb probleemi, et joodikud seisavad baari ees, siis tuleb kokku vallavolikogu, keelatakse ära igasugune öine alkoholimüük. Minu meelest see normaalne No see ei puudutanud laiemat pilti nagu valle, Sa ütlesid väga õigesti, et noh, on olemas suured vabadused meil, kui keegi keelab ära mingisugusest Pardakkis mingi pitsivõtmise, jumaluke, see mind ei koti, mind ei huvita minu, mul on tähtsad olulised vabadused, kas või võimalus neid siin rääkida, ärge hakake nüüd rääkima, et me oleme keeldude teel tagasi vaikivasse ajastusse, nagu mõned, ma ei tea. Sotsioloogid ja mõned ajakirjanikud armastavad, nad tahavad, kui kraaksuvad, et kõik on halvasti. Kord peab olema riigis, seda mina ütlen. Ja vähem keelatud kodung, must sai, vähe on keelatud. Keelde on vähe siis, kui on tegemist vabade endast lugupidavate ja teadlike inimeste kooslusega, kust nad teavad, et vabadust tuleb osata kasutada, see eeldab vastutust, need on kulunud sõnad, aga ma usun seda täiesti siiralt. Nii kaua kui seda kõikides ei ole olemas, tuleb see trahvidega või minu meelest kas või noh, nuudiga ma ei saa öelda, tuleb kuidagimoodi nendeni viia see teadmine. On olemas väga kasulikke keelde nagu nüüd, noh, see oli küll varem seadusena vastu võetud, aga nüüd rakendus see, et ei tohi. Pubides, baarides, restoranides ei tohi suitsetada, kui õnnelik mina selle peale olen, tulen sealt, riided ei haise, abikaasa tuleb koju, juuksed ei haise enam, kõik on korras, ei saagi teada, kus ta käis, eks ju. Seda ütlesid sina. Nii et ma, ma ei saa tervikuna öelda, midagi, on väga halvasti. See vaata, ütleme see see, millest andmas algul hakkasid peale, ma olen nõus, et see mõnedel inimestel on see muidugi olemas, see suundumus, et nad ei taha, parem on keeled ära, probleemi pole, see nagu mingis vanas Raikini anekdoodis juba ka oli, niimoodi see kindlasti on olemas teatava inimese mõttelaadis, eriti mõnede juristide mõttelaadis, aga laiemalt ühiskonnas ma ei näe seda. Siis. Ma Anvar, olen päri sinuga, paljusid neist neid probleeme, mida tahetakse keeldudega lahendada või jäetakse mulje, et tahetakse lahendada. Et neid ei saa keeldudega lahendada, ei saa alkoholi tarvitamist ühiskonnas kaotada sellega, et keelame lihtsalt alkoholi tarvitamise ära. Et siis oleks väga lihtne, siis võiks parlament homme selle seaduse vastu võtta, et alkoholi tarvitamine on Eesti riigis keelatud. Aga milline milline tohuvabohu pärast seda puhkeaga? Kui sa rääkisid siin ettepanekutest keelata seda teist kolmandat, siis ma tooksin sulle ka vastu, pidasid ettepanekuid näiteks, ja mitte mitte sugugi mees tänavalt ei ole neid ettepanekuid teinud, vaid meie justiitsminister Rein Lang näiteks on teinud. Ma arvan, et küll lõppeval aastal ettepaneku ja seaduseelnõu kaudu ettepaneku lubada alkoholi tarvitamist avalikes kohtades. Ta ta on teinud ettepaneku suuliselt küll ja, ja nüüd on osaliselt ka mingis teises modifikatsiooniga liiklusseadusse sisse läinud juba lubada alkoautojuhtimist 0,5 promillise alkoholijoobega ja nii edasi ja nii edasi. Ma arvan, et Need on nagu vastupidiseid ettepanekud. Need ei ole läinud läbi küll. Aga ma ütleksin nende ettepanekute peale, et keelde peaks hoopis rohkem olema. Ma ei räägi põhiõigustest ja vabadustest sõnavabadusest, arvamustevabadusest, koosolekute vabadusest, liikumisvabadusest ja, ja tohutust hulgast vabadusest veel, mida ei tohi puutuda. Mitte mingil juhul, ma räägin sellest, et kui pätt laaberdab tänaval, siis ta tuleb sealt ära korjata. Kui, kui keegi sõidab purjuspäi auto autoroolis, siis tuleb ta vangi panna ja nii edasi ja nii edasi. Need asjad, mis segavad teiste inimeste elu ja, ja, ja mis, mis toovad endaga kaasa väga negatiivseid tagajärgi väga paljude inimeste jaoks. Nende asjade suhtes tuleb palju rohkem keelde rakendada, kui me siiamaani oleme seda teinud. Ma vaidleks siiski vastu ja tuleb hoida, hoida lahus olulised õigused ja vabadused vabadust lihtsalt sigatsada ja just nimelt, et et sellega ma olen täiesti nõus, aga need asjad, mida sa nimetasid, see, et keegi sõidab purjus peaga autoga või või keegi laaberdab pätt laaberdab tänaval, et need asjad on kogu aeg keelatud olnud, need on tegelikult igas läänelikus ühiskonnas, igas liberaalses demokraatias keelatud. Mina räägin hoopis sellest trendist sellest mõttemallist, mille puhul iga probleemi lahenduseks regulatsioon, keelamine piiramine, ma vaatasin. Otsisin uudisteagentuuri BNS arhiivist enne seda saadet siin. Mitmes uudise pealkirjas on sisaldunud sel aastal sõna- keelama või piirama neid uudiseid sadu. Ja kui ma vaatasin 2006. aasta kohta sama asja seal uudiseid oli mitu korda vähem, see on millegipärast äärmiselt populaarne teema sel aastal, kui on midagi lahti, keelame ära. Isegi kui ei ole midagi lahti, ikka keelame igaks juhuks. Siis sa nimetasid siin alguses Rein Langi kahte algatust ettepanekut, üks neist oli see, et avalikus kohas võiks inimene juhul kui ta kedagi teist ei sega tarvitada alkoholi. Kas sa mäletad, milline reaktsioon sellele ettepanekule minu meelest pärast seda hakkasid permanentselt ajalehtedes ilmuma pildid Rein Langist, kus tal on õlleklaas käes? Noh, see oli, noh, ma ütleks, et see oli lausa selline avalik ristilöömine Rein Langist, kes on minu teata täiesti korralik inimene, tehti avalikkuse silmis joodik. See ei ole normaalne, selliste sellisel viisil ei saa ühiskonnas diskussiooni pidada. Anvar sa jäta toomata ühte näidet Sulle armsast Ameerikast ameeriklannast kõige liberaalsemaid ühiskondi, sa oled nõus sellega, tead, kui palju on Ameerikas vanglates inimesi kaks miljonit, absoluutselt kaks miljonit ja need on enamuses kriminaalkuritegude eest, mitte selle eest pole kriminaalkuritegu, on see, mida kriminaalkoodeks. No mina kriminaalkoodeksis AGA kruvida. Selle eest on pargipingil nagu õllepudeli lahti teinud. Ma arvan, et Eestis on päris hea hulk inimesi praeguseks hetkeks juba, kes tõesti nagu sa ütlesid, paneksid vangi iga inimese, kes purjus peaga autoga sõidab. Mina Austrias ei leia, et iga purjus peaga autoga sõitev inimene peaks vangi minema. Sellise, kui me lõpetame ka täpselt sellises kohas, kus meil on Eestis kahte miljonit inimest, lihtsalt ei ole. See on 300000 inimest vanglas, eksju, ma arvan, et see oleks Eestile nagu hukutav. Kui, kui inimesed muud moodi ei oska autoga sõita ja kui muud moodi ei saa neid taltsutada, siis tuleb seda teha. Ja muide, seadusandja on seda juba leidnud, et teatud juhtudel peaks purjuspäi autoga sõitmise eest inimesi vangi panema hakata hakkama. Et liiklusseadust just äsja-äsja muudeti selles suunas, aga, aga, aga on ju selge, et teatud joobeastmest alates ma ei, ma ei väida, et pärast ühte klaasi õlut, mis Rein langil võib-olla on kuskil pildi peal käes olnud, et pärast seda tema muutub autoroolis kurjategijaks. Aga mingist joobeastmest alates on tegemist täiesti mõrvarelvajuhtimisega, nii et ma ei tea Ma ma tean ka tegelikult päris palju asja Eestis minna, mina hea meelega ära keelaks, aga ma tean, et see on ka võimatu ja sellepärast ei saa midagi teha, ma keelaks ära halva maitse, eksju. Ma keelaks ära labase käitumise, ma keeraks seda lollid naljadeks. Aga, aga noh, need need keelud kahetsusväärselt ei ole võimalikud, selle asemel keelatakse asju, mis tegelikult peaksid olema reguleeritud mingisugusel ühisel, nagu mitte seaduslikul viisil, noh lihtsalt lihtsalt sedasama halva maitse puudumise, labase käitumise puudumise, muu sellisega. Ei no ära saab keelata seda, mida saab ära keelata. Olukorrast riigis. Saate lõpuks on meil jäänud selline ka tegelikult vist ilmselt hea maitse ja ja ühiskondliku kokkuleppega tegelev tegelev küsimuste ring, nagu siis Tallinna kesklinna teatava samba püstitamine. Me oleme siin ka saates sellest mitu korda rääkinud ja ilmselt tuleb tõdeda, et kui palju ka kui palju ka. Professionaalselt maitseküsimustega tegelevad inimesed ka ei kurdaks sealist, pannakse sinna püsti nii või teisiti ja rahvale see meeldib. Äkki peaks kuidagi keelama midagi vä? Mina jään oma vana seisukoha juurde. Kui 90 aasta jooksul ei ole eesti rahvas suutnud midagi mõistlikumat valmis muneda ei enne ega praegu, ei vaikival ajastul ega praegusel vabaduse ajal siis ta ei ole midagi paremat ära teeninud ja see ongi see, mis on talle paras. Las ta võtab selle samba ja kedagi ei ole praegu süüdistada, kellele me näpuga näitame. Kuigi mul on natukene muidugi kahju nendest kunstiteadlastest, kes kirjutavad kuni viimase ajani kirjutavad, kirjutavad ja põhjendavad nii targasti ja ilusti kui õige see, kui, kui vale see samas on, aga kas sa tõesti aru ei saa, et see jutt ei jõua mitte kuhugi? See, see mõttetu? Mingid kommunikatsioonihäired on siin. Ma tean ühte sisearhitekti, kelle teekond büroost koju kulgeb tavaliselt üle Vabaduse platsi ja kes ütles, et kui sammas püsti pannakse, siis ta peab muutma seda, seda paari Kuuda üle Vabadussamba minnes tavaliselt sisse teelatakse sõõras. See paar aga. Ma ei taha näha sedasamast seni koledat Otsustusprotsess täiesti demokraatliku alad on, on viisakal kombel valitud, komisjon on tehtud, otsused, mingi sammas pannakse püsti, see komisjon on valinud, valinud täiesti suurelt konkursilt välja parima töö. Kui te vaatate neid teisi konkursitöid, noh võib ju, võib ju mõne veel valida, aga ma arvan, et sellele teisele oleks täpselt sama suur vastuseis. Ja sõltuvalt sellest, mida siin igaüks meist sellest sambast arvab. Ma arvan, et nii palju, kui ma nagu hääletoonidest või sellistest hoiakutest aru sain, on kõigel väike, selline väike, selline kriitiline suhtumine sellesse sellesse sambasse või sellesse samba välimusse olemas. Mitte vabadussambasse kui niisugusesse. Aga me oleme väsinud sellest rääkimises, aga hange püsti. Jah, jätke meid rahule. Ma arvan, umbes sedasama, et et oleks üks probleem lahendatud ja ja, ja me ei peaks kulutama oma aega, jõudu, vaimuenergiat, mis iganes sellega lõputule tegelemisele. Sest kui ta jäta see sammas püsti panemata, siis mingit sammast varsti tuleb hakata nagunii jälle püsti panna piirilepinguga, kust otsast? Nimelt ja kust me teame, et see tuleb parem see järgmine ja kas on üldse paremat? Et selles kõiges võib kahelda? Minu meelest Tallinnas on nii palju hulga hinnatumaid ehitisi, asju, mis siin püsti on pandud ja seisavad igal pool. Ma arvan, et see sammas ei riku nii ilusat linna nagu Tallinn küll ära kannatame, kannatame vast ära ja kui ja kui muudes aegs, siis tõmbame maha. Ma meenutaksin, et lõppeval aastal lammutati Tallinna kesklinnas Sakala keskus. Ja kui me praegust hiljaaegu käisin seal augu kaldal seismas, siis ma ütlesin, et küll tehti õigesti, ainult tehakse valesti, et sinna midagi asemele ei anna. Seda riiki olekski võinud selle probleemi lahendada, nii et see olekski jäänud ilusaks lagedaks alaks. Väga ilus vaade ana. Ja rahvas harjub kõigega, aga vahepeal käis läbi ka meedias teisi teisi pakkumisi ja, ja ma vaatasin neid ja tõepoolest Eestis olemas vähemasti kaks väärikat monument, mis oleks võinud selles funktsioonis edukalt esineda. Üks on August Weitzenbergi mälestussammas, lootus kanepi surnuaial. Naine seisab väga ilusasti tüüned, allegoorilise mütoloogiline, midagi sarnast Ameerika Vabadussamba, Russalka ning sorist sugunud ja ristsugutis ja 100 korda 100 100 korda vähem. Ja teine väga hea, Peeter Mudisti suurepärane skulptuur, nike rase naine, käsi ilusasti ees ja pea nagu ka Ameerika selle Vabadussamba tädil. Rasedaid skulptuure on väga vähe üldse Põhja-Euroopas ja see sisendab optimismi, sisendab naine peab olema sees. Skulptor, sest minu arvates Eesti, Eesti jumal on naissoost. Nojah, aga antud juhul ma ei oska muud soovitada, üritasid seda raseda naise kujundit näha selles klaasist ristis, mida sinna Vabaduse väljakule püstitatakse, aga noh, ega iseenesest ei ole ju sugugi paha, et 90 aastat pärast Eesti iseseisvuse väljakuulutamist me vaidleme siin selle üle, et milline peaks olema selle iseseisvuse tähistamiseks kasutatav sümbol, et kui on üldine kokkulepe selline, et selleks peab olema rist Tallinna kesklinnas? Noh, tegelikult see on väga tore, sest me ikkagi saame nagu omavahel siin oma rahva keskel seda vaidlust pidada ja me ei pea kuskilt nagu järgi küsima, et milline see sammas äkki kellegi teise arvates nagu võiks olla, noh, võib arvata, et võib-olla mõnele külalisele sealsamas ehk ei meeldi, aga. Mis siis ikka, see on päris kena mihkel siin rasedaid naisi meenutas minu meelest mitte ainult sammastena, vaid ka ka elusast peast võiks nüüd olla järgmisel aastal veelgi rohkem kui, kui see inspireeriks inspireeri, kui sel sel aastal ma ei tea nüüd, kas just see, aga. Oleks koht, kus noorpaarid saavad minna ja oma noh, ma ei tea, esimese käiguga Teha, aga kindlasti sel aastal sünnib tõenäoliselt üle 15000 lapse, mis on siis 93. aasta taseme peaaegu kordamine sellegipoolest. Ja, ja see on palju-palju rohkem kui selle sajandi algul 3000 last rohkem. Peaaegu. Kujutage ette, 3000 last, mitu-mitukümmend klassi täitsa on. Aga sellegipoolest on iive negatiivne ja minu meelest palju suurem probleem, kui vabadussammas on, on just see, et meid jääb iga aastaga ikka jälle vähemaks. Ei tulnud, väga optimistlik, saate lõpp välja, aga põhimõtteliselt ju võib üldistavalt öelda raseduse ajal oleks võinud aasta kohta oli palju palju head öelda ja ja loodetavasti saame täpselt aasta pärast veel positiivsema alatooniga kokkuvõtteid teha. Tänaseks kõik stuudios olid ajakirjanikud Kalle Muuli ja Anvar Samost ning kirjanik Mihkel Mutt. Olukorrast riigis.