Kuula rändajat. Tere, kuulajad, tere, rändaja. Tere stuudios Hendrik Relve. Saarna ja Sitsiilia on täna see koht, kus me siis viibime ja loodusimesid, otsime loodusmets ja suured puud, on teemaks. Selline peaaegu pöörane vilepillilugu ja natuke vist ka metsik etesse parmupill annab talle seda metsikust. See on on üks Sitsiilia rahvaviise, seda mängib. Mees nimega Pietro Santanud siito ja Sitsiiliast teab igaüks, kes on Pietro Santana. Tsiito. Ta on väga legendaarne Sitsiilia vilepillimängija. Ja tõesti tema mängus on niisugune säde sees, et ise hakkad ka kohe tõsiselt kaasa elama sellesse. Ja nii nagu Sitsiilia inimesed on, on teistsugused kui Mandri-Itaalia inimesed, nii ka Sitsiilia loodus on omapärase näoga, võrreldes mandriosaga ja Sitsiilia looduse põhilised näojooned annavad see tohutu pikk rannajoonmäed metsad. Et need kolm elementi. Ja no seal rannas ja mere ääres oli nagu isiklikuks kõige suuremaks elamuseks oli see, kui me käisime sinises koopas. Niisuguse nimega koobas asub tormina linna lähedal ja, ja sealsamas koopa juures on niisugune pisikene saarekene, millel on väga luulelise kõlaga nimi. Isolam Ella. No see ei ole nimisjon muusika. Ja, ja see tähendab, et ilus saar Nathan, ilus saar, ta on hästi pisikene, mõnisada meetrit läbimõõdus kaetud rohelusega ja see saar iseenesest on ka kuulutatud kaitsealaks ja seal on tüüpiline rannaäärse taimestiku pilt. Et läbisegamini kasvavad seal saare peal, siis kohalikud liigid ja inimese kasvama pandud liigid. Ja seal Isabella saarel on näiteks just eriti niisugused. Mõjuvad ongi just need puud, mis on toodud kusagilt mujalt, aga Sitsiilia väga heades kliimaoludes nad kasvavad siin näiteks draakonipuu Eesti perenaisele vist tuleb meelde, mõnikord meil kasvatatakse potis draakonipuud. Paljudes kodudes on Maason ja nad on erinevad liigid. Aga see, mis seal kasvas, oli harilik draakonipuu ja ta oli tõesti suur uhke puu. Väga imeliku välimusega. Tüvi koosnes nagu tohutust hulgast väikestest kokku kasvanud tüvedest ja lehed on nagu pisikesed mõõkade kimbud. Et väga-väga kummaline puu, aga ta kasvab looduslikult hoopiski kuskil Aafrika lähistel saartel, praegu näiteks Kanaaridel. Vanasti laiemal alal, aga Euroopa mandril seda peaaegu kuskil kasvatada ei saa, aga Sitsiilia saarel saab kasutada. Ja siinsamas saare peal on ka linde palju, sest see on ju mereäär. Siin on erinevaid linnuliike veelinde, rannalinde ja ka väga kummalisi, värvilisi sisalikke ja näiteks ka huvitavaid putukaid, nii et see sellest saarest on omaette kaitse alla tehtud. Ainuõige, aga, aga sealsamas kõrval asub siis sinine koobas. Sinine koobas on paiku, jala ei pääse, sinna tuleb minna paadiga. Ja kui sa sinna lähened, siis on lihtsalt üks kaljusein ja selle sees on niisugune mustav avaus, sealt sõidetakse paadiga sisse ja kui see on selle avause laius, oli kuskil võib-olla kuskil seitse meetrit ja kõrgus umbes viis meetrit. Ja kui sa sinna pimedasse lähedasele tundub, et nüüd seal sees on ja kottpime aga seal sees hoopiski see koobas avardub, ta läbimõõt oli silma järgi juttes mingi paar-kolmkümmend trit ja seal on seinad, selle koopa seinad näevad välja umbes nagu kärjekannud või, või niisugune orvadest koosnev sein nagu oleks mesilastarusse ja sisenenud umbes niimoodi. Selle mesilaste asemel hakkad nägema linde. Näiteks seal esimene, kelle ma suutsin nagu liigi järgi ära määrata, see lendas küll kohe minema. Seda nimetatakse meil Eestiski lendavaks kalliskiviks jäälind, hästi värviline pisikene, suure nokaga lind. Või siis oli seal tuvisid päris palju Nendes orvades ja siis kahjuks täitsa tuttav, pisikene linnukene ilusa, punase rinnaesise ka. Kindla peale oli see punarind ja punarind on ka Eestis suvisel ajal olemas, tore, armas linnukene, laulab väga kirka häälega. Aga vahe selles, et Eestis punarind laseb talveks jalga. Aga siin Sitsiilias ei lähe ta mitte kuskile. Ta on aasta ringi siin, ta ei rända mitte kuskile, ta pesitseb siin ja jääb ka talveks. Ja kõige imelikum oli selles koopas olles valgus, see oli täiesti kirjeldamatu valgusse oli mõnest ulmefilmist niisugune sinine aga just niuke meeldivalt sinine igas suunas nagu kiirgav valgus ja sa vaatad kusse valgust, tuled ja siis vaatad, et see tuleb vee alt. Ja see on nüüd see, et et seal on see, see füüsikareeglite järgi toimuv optiline valguse murdumine. Et, et see päike ei pääse otse sinna koopasse vaid veest murdudes peegeldub sinna koopasse tagasi. Linnud olid siin ilmselt sellepärast, et, et siin oli lihtsalt varjuline, et siin oli palju jahedam ja mõnusam kui väljas seal kuuma Sitsiilia päikese all. Aga selle kosele jahedusega see sinine valgussõjas olid täiesti täiesti kirjeldamatuse, seda peab lihtsalt ise nägema, see see on täiesti lummav. Muidugi meelde, et et ma olen sellest kuskilt lugenud, et niisugune valgus on koopas ja muidugi on see Capri kuulus Capri sinine koobas. Kuroto suuri on ta sti itaalia keeles. Et see on niisugune ju noh, kogu Euroopas tuntud vaatamisväärsus ja pärast ma uurisin järgi, et kuidas need mõõtude vahed on, et Capri koopa sisse see on natuke väiksem ja seal taga see koobas on umbes kaks korda või isegi kolm korda avaram kui nüüd see pisikene sinine koobas seal Sitsiilia rannikul. Aga samas jällegi mina ei ole seal Capri sinises koopas käinud. Aga ma olen kuulnud nendelt, kes seal on käinud. Seal ta on ka teistpidi tänapäeval niisugune turistilõks, et, et sinna on kohutavalt raske pääseda, seal on hirmus kõrgeks kruvitud hinnad. Aga see, mida sa seal näed, on põhimõtteliselt täpselt sama asi, mis siin Sitsiilia vähetuntud sinises koopas. Ja siis ma hakkasin muidugi mõtlema, et, et on üsna loogiline, et, et nii Sitsiilia, Itaalia rannikul võib neid siniseid koopaid olla ikka siin ja seal. Et selles mõttes, kes on noh, loodushuviline, tasub võib-olla natukene uurida ja küllap saab ka kuskilt teada, et sedasorti tõepoolest uskumatu valgusega veekoopaid on Itaalias nii mõnelgi pool, aga looduse imed on kahtlemata mõjuv väga meeldejääv alatiseks. Ja kui mõelda sisema, ütleme metsast alade peale, siis kõige suurem metsade ala on kindlasti praeguseks ajaks jäänud ikkagi selle Etna vulkaani ümbrusesse. Põhjus on muidugi lihtne, sinna on raske olnud midagi ehitada ja teistpidi mõned sajandid tagasi oli ka võimatu sealt üldse mingit puut kätte saada. Et missugust raiud kasu ei ole. Ja need metsad on, on suhteliselt sellised, nagu nad on kunagi olnud Sitsiilias, aga, aga mujal on nad enam-vähem ikka ikka täiesti kadunud. Juba ajalooallikatest on teada, et üksil rooma ajal see oli siis ligi 2000 aastat tagasi. Hakati ikka juba väga tõsiselt Sitsiilia nagu metsadest puhtaks tegema. Oli vaja, põld, oli vaja külasid, oli vaja puitu ja nii edasi. Nii et, et praegusel ajal sihukeste metsa näädvust seal Etna vulkaani nõlvadel. Ja kui me sinna läksime, siis sai just jälgitud seda kuidas seoses selle, selle kliima muutumisega muutuvad ka metsadesse kõige koomiline metsade vöö, seal koosnes idi haljastest, puudest, seal oli eriti palju niisugusi igihalja tammeliike siis sellised lehed, nendel Tammedel, et nad tunduvad sõna otseses mõttes olevat plekist välja lõigatud. Hästi niuksed, jäigad, terava servaga ja sealt ülespoole on siis juba heitlehised metsad, seal on palju erinevaid puuliike aga kõige rohkem vähemalt kohalikele paistis meeldivat siis kastanimets. Kastanimets, noh, me olime seal oktoobrikuus ja sel ajal oli see niisugune kollane värv, nendel lehtedel see kastan ei ole siis, mis kasvab Eestis. Eestis kasvav hobukastan, aga seal kasvab teadusliku nimega harilik kastan, aga inimlikult öeldes võiks öelda, et see on sissesöödav, kastab ehk siis meie hobukastani viljad ei kõlba süüa aga, aga hariliku kastani viljad kõlbavad süüa Vahemere maades aga armastatud toit. Ja ristitakse ja just, ja, ja ma olen neid näinud paljudes vahemeremaades kunagi just Pariisist meelde, seal oli kohe selline meetrise läbimõõduga ristimispann ja seal selle selle võre peal siis nagu rästik, eriti neid ja siis müüdi niimoodi kuumana möödujatele ja siin Sitsiilias tehti neid teistmoodi, siin pakuti neid nagu sageli toas küpsetatuna hoopis teistmoodi ja aga müüdi jällegi väga väikestes kogustes tükikaupa lausa ja üsna kõrge hinnaga. Ja selle tuhas küpsetatud kastanimaitse oli küll väga sarnane noh, lapsepõlvest tuttava tuhas küpsetatud kartuli maitsega. Ainult et natukene nagu, nagu magusam võrreldes kartuliga kindlasti ja vähemalt sama toitev kui kartul. Ja siin, kui ma nüüd parajasti olime selles hariliku kastani metsas siis no lehed olid osalt puudelt alla kukkunud, osalt puude peal, need lehed on nagu suured pajulehed, millel on hästi teravad sakid ümberringi. Noh, lihtsalt öeldes niisugune välimus hoopiski mitte nii nagu hobukastanil hobukastan lehtede nagus, käsi nihukeste erinevate sõrmedega ja need viljad olid seal taas esimese pilguga vaatad, et täitsa hobukastaniviljade moodi noh, niisugused nagu meile öeldakse, siilid, eks ole, niuksed ogadega viljakatted aga hariliku kastani vilja need ogad on, on palju peenemad ja neid on tihedalt, nii et ta natukene valusam seal niimoodi sõrmedega võtta ja, aga sealt seest vaatab välja niisugune pruun seeme välimus jälle peaaegu nagu Pugastonil. Aga kui seda sealt välja võtad, siis ta on ikkagi rohkem nagu pähklikujuline ja natukene väiksem meie hobukastanil. Ja oli laupäev ja seal metsas oli päris palju Sitsiilia peresid, kes kõik hoolega korjasid neid kastanivilju seal. No meie hakkasime ka kohe korjama. Ja, ja noh, tegelikult see on ikkagi kujutlesin Sitsiiliasse jaoks olla umbes selline päev nagu eestlasele, kui seenele minna täpselt midagi sarnast, nagu üldrahvalik üritus puhkepäeval metsast võimarjule jah, ainult, et, et siin on vahe nagu selles, et, et siin Etna nõlvadel on isegi juurde istutatud seda kastani metsa, et noh, et inimestel oleks nagu rohkem lõbu ja rõõmu ja et on pooleldi nagu viljapuu, et ta ei ole päris looduslik. Osaliselt on seal ka looduslikke metsi aga suurelt osalt istutatud. Aga ta, see liik on küll Sitsiilia täiesti nii-öelda põline liik. Ja meiega korjasime ja, ja, ja ka pärast tegime neid kodus, et et see, seda, neid võib ka panni peal röstida. Aga seal on see üks trikk, mida peab teadma, et pead enne ristimist tegema sinna seemnekesta sisse auke natukene, sest muidu ta seal panni peal niimoodi küpseb, küpseb ja siis käib kõva pauk, ehk siis see lõhkeb lihtsalt see. Nii et, et niimoodi lastakse see niiskus sealt seest välja arestides ja niimoodi saab neid teha. Ja seda diabigasid sillale muidugi. Ja siit need, me läksime veel kõrgemale juba kuskil pooleteise kilomeetri pealt, siis hakkasid okasmetsad. Ja noh, seal olid need niisugused puud jälle, mida Eestis võib näha parkides, aga mingite looduses üks oli lehis. Lehis on see, kes okkad maha viskab, talvel. Ja teine oli mänd, algul vaatad täiesti meie harilik mänd väga sarnane. Aga siis hakkad hoolikamalt vaatama, et ei ole ikka sama liik, et seal kasvab looduslikult must mänd. Must mänd on Eestis mõnikord parkides kasvamas. Ei suudagi teda ausalt öeldes harilikust männist eristada. See ei ole lihtne, aga üks niukene lihtne tunnus on see, et kui see must mänd on võrdlemisi suur juba siis tema tüvi Corp on mustjatarri, sellest on ta ka nime saanud, et selle korba värvi järgi on suhteliselt kerge teda teda eristada. Ja nüüd sellesama Etna jalamil kasvavad ka mõned erry, eriti kuulsad puuhiiglased. Ja põhjus, miks nad siin kasvavad, on ikka seesama kõrvaline paik. Inimesel pole asja olnud, siia. Siin on käidud küll palju jahil, näiteks Etna vulkaanide läbi sajandite ja Etna näiteks metsadest on kadunud suured loomad, jahiloomad juba sajandeid tagasi. Kunagi oli siin kõndimas näiteks hirv, metskits, metssiga, isegi hunt, need on täielikult kadunud, selle pideva jahtimise tõttu. Aga on seal elamus niisuguseid pisikesi imetajaid suhteliselt väikseid imetajaid, kes on meie jaoks selle väga eksootilised näiteks okassiga. Või siis metskass. Metskass on, on üks tänapäeva kodukassi eestlasi. Ja Eestis on ta elanud tuhandeid aastaid tagasi, samuti metsas. Mis vahe on metskassile ilvesel? Metskass on, on tegelikult peale vaadates esimese ropsuga mõtled, et, et kastmiskas pisikene ta täitsa kassi suurune ühesõnaga suure kodukassi suurune halli vöödiline. Kas ikka Don tõesti võrreldes ilvesega palju, palju väiksem, aga metsiku iseloomuga ja, ja ta on looduslikult Ta alati olnud üks osa nagu sellest kooslusest ja elanud põliselt Euroopa metsades. Aga teda on väga vähe järgi jäänud, aga üks paik veel, siis on seesama Etna metsad siin Sitsiilia saarel ja siinkandis on siis üks võib-olla kogu Itaalia isegi legendaarse puu. Ja kahtlemata Sitsiilia kõige kuulsam puu. Ja selle nimi on 100 hobuse kastan. Ja me läksime muidugi seda vaatama ja kunagi asus ta väga raskesti ligipääsetavas kohas, kuhu pääses ainult ratsahobusega. Praegusel ajal on seal lähedal son Alfio linn, pisikene linnakene. Ja kui me sinna lähedale jõudsime, siis seal ümber selle puu on niisugune tänapäeval niukene suu, suur lage ala. Ja eemalt paistab terve hulk puude latvu. Aga tegelikult on see kõik üks ja see sama puu ja tema nimi on 100 hobuse. Kastan. Me tulime sinna pühapäeval ja see plats oli rahvast täis. Nad olid üsna niuksed, lõbusas ülevoolavas meeleolus. Joodi veini, bet, pikniku, niisugune tüüpiline pühapäev ja oli seal ka mingit laadakaupa müüa ja elu käis. Ja meie muidugi sammusime sinna puu suunas ja, ja sealsamas see koosnes tegelikult niisugustest üksikutest puudest. Kogu puuderühm oli aiaga piiratud. Rest seisis üks niisugune tõmmu noormees ja seletas seal midagi itaalia keeles ja minu suureks rõõmuks valdastaga inglise keelt ja me saime taga jutule ja selgus, et ta on kohalik giid ja seal on väga tore nimi Alfio makarone. Ja tema oli väga jutukas, sõbralik. Ja hakkas mulle siis nagu seletama seda, mida ma olin juba enne lugenud selle puu juurde minekuks, ma olin tõsiselt valmistunud juba aasta enne oli Itaalias eesti saada. Ta on ta aidanud mul selle puu kohta materjali haakida Sitsiiliast ja ma teadsin neid lugusid ja selle puu mõõtmed juba peast. Aga ma lasin ikkagi temal rääkida ja tema siis rääkis nimi 100 hobuse kastan on tulnud sellest, et sind sattus kord Aragoni kuninganna kio Wanna ja kuninganna oli oma kaaskonnaga retkel Etnale ja oli hakanud vihma sadama ja nad siis olid kõik leidnud siin puu all varju ja siia puu varju mahtus 100 hobust. Sellest siis nimi ja jutt on jutt ja, ja kui palju seal Ta on, seda ei tea keegi, aga kindel on küll see, et 16. sajandil tõesti elas Aragoni kuninganna nimega ja wanna ja, ja, ja sel ajal kuulus Sitsiilia saar Aragoonide dünastiale, nii et võib öelda, et ta oli siis nagu Sitsiilia kuninganna isegi sel ajal. Ja nüüd, kui me vaatasime seda tähendab uude rühma, siis ma meenutasin, et selle kuulsa hobusekastani mõte on esitatud nagu kaks tüti ja ühedel andmetel on, on selle puu ümbermõõt 52 trit, teistel andmetel 22 meetrit. No täiesti erinevad numbrid ja teised 30 meetrit vahet ja, ja kui niisugused puude sõbra pilguga mõelda, siis, kui ta oleks 52 meetrit siis ta oleks peaaegu maailmarekord, see maailma kõige jämedam puu on kuskil 54 meetrit. Ja siin seletas ALS ja makarone kohe meele hoogsalt edasi. Et selle puu ümbermõõt 52 meetrit saadakse niimoodi, et võetakse kogu see selle puuderühma ümber mat? Sellepärast et see on tegelikult üks ja sama puu. Et ta kasvab ühest ja samast juurestikust. Ja vanasti on ta olnud veel täiesti ühtne, et selle tõenduseks on üks vana maal üle 200 aasta tagasi, kus ahaa, et see puude ring moodustab nagu niisuguse tohutu ütleme, puutüve, mis on seest õõnes. Noh, kui niimoodi suudame ette kujutada silma järgi ringikujuline puuderivi ja nii mõttes tõesti võib 52 meetrit olla ja et nad on ühtse juurestikuga, ma ei julge sellele väga kindlalt vastu vaielda, see on, võib olla täiesti võimalik. Aga noh, nii sihukeste rahvusvaheliste puumõõtmise reeglite järgi on küll niimoodi, et et tuleb mõõta siiski kõige jämedama ühtse tüve ümber, mat. Aga nüüd palusingi siis alfa Makaroonet, et, et kas ma võin seda puud mõõtakse, ma võin selle väravast sisse minna sinna aia sissepoole. Tema lahkesti lubas, asusime tõsiselt mõõtma seda seal Eestist kaasa toodud mõõdulindiga ja, ja siin varsti, kui ma seal mõõtsin ja, ja mõtlesin ja ja ma sain siis ühesõnaga, niisuguse kokku kasvanud tüvede rühmaümbermõõduks kuskil kaks kümmend üks meetrit, umbes, et see oli nagu see teine mõõta, mida ametlikult on esitatud, et noh kui väga heatahtlikult mõelda, siis kogu kasvanud tüvede küll loeme üheks küll 21 meetrit maapinna lähedalt ja siis, kui ma seal mõtisklesin, siis ma kuulsin, et kuidas oli mingi järgmine rühm tulnud ja giid seletas itaalia keeles midagi jutuses, kes kogu aeg Estonia Estonia. Ja siis ma mõtlesin asja, ta nüüd räägib meist sealt kokku oma lootsin muidugi, et ta räägib, et seal on väärikad puude uurijad, kes selgitavad. Ja aga kuna seal oli väga palju inimesi, seal liikus igas suunas, siis siis jälle teisel pool aeda. Üks noorte seltskond vaatas, et ohoh, et aia sees on, on üks kamp ja ronisid kohe rõõmsasti aia ja hakkasid korjama kastanivilju sealt maast. Kas tõesti see 100 hobuse kastan, on täies elujõust parajasti viljad olid küpsed ja mahapudenenud ja võib-olla nemad jälle mõtlesid, et noh, et meie korjame vilju ja kui ühed juba korjeots, võime meiega korjata. Nii et me tulime siis ikka kiiresti sealt aiast jälle ära. Aga, aga noh, see, et 21 meetrit see jäi siis nagu, nagu selle puumõõduks minu jaoks. Aga kindlasti ma tahtsin ära vaadata siis seda, teist, legendaarset puud Sitsiilias, mis asub selle saare vastaspoolel ja see on kuulus Palermo viigipuu. Ja sinna tuli siis sõita rongiga ja ma teadsin täpselt, et see puu asub Palermos Maarja pargis. Naaria park nägi välja umbes nagu meie Tammsaare park siin Tallinna linnas, niisugune keset keset linna keset südalinna üksikud puud siin ja seal inimesed jalutama samas ja viigipuud ära tunda ei olnud sugugi raske, seal kassas kolm viigipuud, üks nendest oli palju suurem kui teised. Viigipuu välimus on küll ikka fantastiline see tema nimelt higipull ikka on palju, aga see, mis seal kassas magnoolialehine, viigipuu temal siis on need kuulsad õhujuured, mis tähendab siis seda, et kui viigipuu kasvab, siis tema okstest laskuvad alla nagu köied nende otsas on nagu niuksed, jämedad nuiad ja kui see köis niimoodi jõuab, kasvades maapinnani sisse kohe juurdub ja hakkab paksema ja muutub nagu uued, siis läks. Ja niimoodi, kui sa vaatad seda eemalt, siis on nagu mingisugune sammaste mets silma ees ja see on kõik üks. Ja siin nüüd oli nagu see, et minul olid andmed, et selle puutüve ümbermõõt on 20 meetrit, aga mõistatus oli, et kuidas siin seda ümbermõõtu mõõdad. Et kui sa võtad kõik need õhujuured nii-öelda tüvedena, siis tuleb reipalt üle 100 meetri ümbermõõt. Aga et kuidas mõõta ja, ja noh, mina omast peast mõtlesin siis niisuguse nagu noh, kuidas öelda terve mõistuse otsusega. Et ma mõõdan selle keskmise osa, kus need õhujuured on kõik kasvanud kokku üheks niisuguseks nagu keskseks tüveks. Ja seda, seda sammastikuna oli ka üsna keeruline mõõta, täitsa vahepeal pidid ära eksima seal sammaste vahel. Aga kui ma selle siis mõõdetud Sainzis siis see oli tegelikult kuskil 16 meetrit, et siis jälle vaikselt mõtlesid, et nojah, et ikka patriotism sunnib nagu natukene neid vägevamaks tegema, neid oma puid. Neitsid Siilasi äikesed, ilusad valed, jah. Aga, aga mõõdud mõõtudeks, aga, aga no vaieldamatult on see üks Palermo kõige veidram puu, mis üldse olla saab ja ka kogu Sitsiilia ja ma ütleksin ka kogu Itaalia kõige imelikum puu, sest põhjus selles, et seda puuliiki lihtsalt ei kasva, mujal Euroopas Euroopas kasvab harilik viigipuu hariliku liigi puhul ei ole neid õhujuuri. Aga puu on pärit hoopiski Austraaliast, Austraalia lähistroopilised alalt. Ja siin tuleb jälle seesama asi välja, et Sitsiilias on teistsugune kliima kui Mandri-Itaalias. Ja see on niivõrd soodne paljudele lähistroopilistel taimedele. Et siin on võimalik, et, et kasvab see magnoolialehine viigipuu nime on ta saanud sellest, et need lehed on nagu magnoolia lehed suured paksud, laiad tumerohelised lehed, niukses suure korvpalluri käelaba suurused küll. Ja selline puu saab suureks kasvada Euroopas küll vist ainult Sitsiilias. Ja see on siis just see, et selle puu juurest tuleb nagu, nagu see arusaam, et siin Euroopa äärel on tõesti eriline loodus, eriline kliima. Ja sellist ei ole mitte kusagil mujal Euroopas. Nii nagu ka õieti seda Sitsiilia rahvamuusikat ja kuulamegis ja lõpu jälle Pietro Santanud Cito hoogsat, natukene metsikut, vilepillilugu. Seesugune oli siis tänane saade Sitsiilia loodusime, sest millest tuleb juttu. Järgmises ründame Kreekasse. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula. Rändajat. Rändajat.