Täna, head kuulajad on teie külaliseks Ilmar Moss, paljud inimesed tunnevad täit juba aastakümneid kui laulupidude tegijat ja kui kultuuriinimest ja kas praegu on ka tegevust. Tähendab praegu on, sest laulupeol on jäänud veidi üle ühe kuu ja see on see aeg, kus kõik otsad hakkavad kokku jooksma ja neid on palju. Praegu on lõppemas eelproovid, kus siis valitakse välja need koorid, orkestrid, kes pääsevad laulupeole, äsja lõppesid ka tantsurühmade ja võimlemisrühmade eelproovid, nüüd on käes otsustamise aeg ja loodame siis anda asjaosalistele teada, kes siis peole tuleb. Mis alusel see otsus tehakse? Väga palju komponente kõigepealt on nagu ära juba, et niukesed, optimaalsed osavõtjate hulgad planeeritud sesse inimeste hulk, kes peol osalevad, on seotud selle peopaiga mahutavusega tantsupeole eriti nende lavastuslike võimalustega ja lavastuslik eesmärkidega, teiselt poolt kultuuripoliitiliste taotlustega, sest no laulupidu ja tantsupidu on ju sellised peod, kus on neli-viis põlvkonda ja kus nii suurtel kui väikestel, nii noortel kui vanadel peab olema oma koht ja roll, seda tuleb siis arukalt jagada, et keegi ei oleks nagu lükatud, tahaplaanile jätta, areng püsiks. Oluline tegur on raha, kui palju on rahalisi vahendeid, et majutada, toita teatud hulka inimesi väljaspool Tallinnat elavatele maksta transpordi kompensatsiooni ja seda tehakse nivool ka aastaid põhimõttel, et need, kes ei ole oma elupaigaks valinud Tallinnat, ei oleks nagu mingid karistusalused, et maksavad peale, sellepärast et nendel ei ole au elada Tallinnas. Oluline komponent on muidugi see, kuidas ollakse kunstiliselt valmis peol esinema ja siin toimub tasemeline kontrollimine, hindamine veel on selline õnnelik aeg, kus väga paljudes liikides on taotlejaid rohkem kui võimalus vastu võtta, ehk teisiti öeldes, kus kehtib konkurents. Aga noh, ma usun, et me kõik oleme seda meelt, et konkurentsi oleks asi natuke igav ja hall, siis keegi ei pingutaks. Konkurents on siiski liikumapanev jõud ja, ja ka laulu ja tantsupeo puhul sisulises mõttes. Kes kuidas veel endale on, tähendab, kas see töö pakub Teile lõbu või on see puhtalt? Ei noh, nüüd ta on viimased aastad olnud mul ikkagi ka põhitöö, sest ma olin hulk aastaid laulu ja tantsupeo sihtasutuse juhataja, praegu ma samm-sammult taandun, sest aeg on tagada järjepidevus ja anda noorematele esiletuleku ja asja juurde asumise võimalus, aga ma olen jah teinud seda, kus ta tööks võib nimetada, ma olen seda teinud üle 40 aasta suurema osa sellest ajast muidugi mingi muu põhitöö kõrvalt aastakümneid absoluutselt ühiskondlikus korras, küsimata selle eest kopikatki omal ajal ja aga praegu ta on jah olnud siis ka tööks igal juhul meeldiv töö ja niisugune noh, elutöö omamoodi. Eks ta ole väsitav kaeka. Ei tea, eks on karakteri küsimus, mina üldiselt väsija tüüp ei ole näiteks peo ajal, kui minu tööpäev algab kuskil hommikul kell kuus ja lõpeb õhtul kell 24, siis ma olen õhtuni täiesti reibas, heas vormis ja teinekord muigan, kui paar korda noorem kolleeg ütleb enne lõunat. Oi, ma olen nii väsinud, minu jaoks on see võõras. Ta ei väsimust nagu seda ei ole, aga eks teine asi on ka, mis võib-olla aitab seda väsimust nagu keda see on ilmselt loomuomadus, on ka see, et ega ma ei ole ka suur rõõmutundja, ma olen iga kord, kui pidu lõpeb, siis ennast püüdnud nuhelda tunnen nüüd ennast hästi, sest ta läks ju korda, eks ole, midagi ei juhtunud pahasti, kõik on hästi tunne head meelt, aga minul on seega sordiini all, nii et ma mõtlen juba ülehomsete asjade peale ja võtan seda tulemuse rõõmu hästi mõõdukalt ioni sordiini all. Aga mida te Laulu- ja tantsupidude vaheajal. Nii kummaline kui see on, arvatakse, et võib-olla et see on nagu üks tavaline kontsert. Et esmaspäeval vilistan ja reedel on rahvas platsi peal ja pidu käib, ei ole see iga peo ettevalmistustsükkel, on miinimum kolm aastat täie mardiga ja see on selline pisikeste detailide kogu aeg korjamine, korjamine, korjamine, korjamine ja, ja siis ta lõpuks kumuleerub, et tööd on pidevalt ja üsna palju on selliseid perioode, kus töö kasvab üle pea ja seda peab ka ütlema, et mida aeg edasi, seda rohkem on seda tööd sellepärast et kuidagi, mida aeg edasi, seda noh, ma ei ütle raskemini, aga, aga kuidagi aeglasemalt lahenduvad küsimused ja teinekord kõik ei suju nii nagu on arvatud. Mõnegi koostööpartneriga tuleb võib-olla kaks, kolm kord asja meelde tuletada ja tagant tõugata. Otsust nende asjade tegemise juures on aegade jooksul kogu aeg vähem, eks ta on muidugi sellest ka, et need, kes on partnerid, et ja neid on ju sadu ja võib-olla isegi tuhandeid, ka nende koormus on tunduvalt suurem ja nad on rohkem hõivatud ja ametis oma põhitegemistega ja, ja sellepärast ei lähe asjad nii ladusalt. Teiselt poolt on ka jäänud tegijaid oluliselt vähemaks, kui oli varem, sest veel 12 15 aastat tagasi oli maakondades andistes rajoonides olid üsna suure koosseisuga kultuuriosakonnad, kus töötas hulk inimesi ja kui siis tollal, siis rajooni rahvas või mõne linnarahvas, kas Tallinna tulema laulupeole siis kohalike nii-öelda valitsemisstruktuuride kõrged ametnikud olid kõik nagu rakkes 10-ga 12 14 inimest, kõik nad tulid Tallinna ja tegelesid oma rahva kõigi olmeküsimustega organisatsiooniliste küsimustega võib-olla, et neid oli isegi natuke palju, aga nad olid ja, ja seepärast oli noh, nagu kõik, see lihtsam. Praegu on maakondades taandunud see ühele kuraatorile, kes praktiliselt üksinda peab toime tulema. Jah, ta saab sellist moraalset tuge ja mõnel pool võib-olla ka natukene organisatsioonilist, aga üldiselt on selle võrra tegijate hulk oluliselt väiksem ja rohkem raha ühiskonnas noh, nagu neid suhteid määrab ja mida enam on iga konkreetse indiviidi jaoks raha probleem, sellepärast et ma usun, et kui tuleb, laekus Eestis elatustase tõuseb sihukesele normaalsele tasemele, nagu ta on, ütleme Euroopa riikides, kus on olnud juba aastaid stabiilne niisugune areng ja kus ollakse meist oluliselt elatustasemelt ees kui me järgi jõuame. Ja kui need inimesed, kes tegutsevad, ütleme, organisatsiooni alal, nad hakkavad olema tõeliselt vabatahtlikud, aga praegu on raske olla vabatahtlik, sest vabatahtlikkuse eest ei anna sulle leivatüki mitte keegi. Võib-olla see puudutab isegi tulevikus ka koorijuht, tantsujuht, kes saavad täna ikkagi väga tagasihoidliku tasu, paljud üldse mitte mõned mitteteadjad inimesed vihjavad sellele, et noh, et nad ju töötavad missioonitundest, see on ju tohutu võimalus olla teiste inimeste ees ja teisi inimesi kaasa viia, et see nüüd peaks olema nii suur eelis, et nagu narr oleks selle eest raha küsida, aga vaat selle missiooni eest ei saa kuskilt ühtegi pätsi leiba ega midagi. Tähendab pärast missiooni pead ikka poodi minema, poodi pead ikka minema, sest missiooni toidab vaat milles on küsimus ja et kui kunagi tõepoolest see inimene hakkab oma töö eest saama niisugust tasu, mis tagab talle korralik koeraelamise, siis ta hakkab paljusid asju tegema missioonitundest, vabatahtlikul alusel. Aga kuna praegu seda ei ole, siis see ka seda org, tööd ja kõike komplitseerib. Kas nüüd endise ministri jutt vä? Ei ole, sugugi, jäi see mul täitsa objektiivne jutt, kuigi ka ega siis need ministrite jutud ja endiste jutud ei ole ka valed juttudeks. Need jutud ikkagi lähtuvad reaalsest elust ja murest, sellepärast et rahvuskultuur elaks ja areneks ja inimesed seda vilja läks, nii et ei midagi ametlikku. Kas te praegu tunnete ennast täiesti rahuldatud, saate teha seda, mida tahate ja ei taha rohkem. Jah, rohkem tahtis, aeg on, on ammu muidugi möödas, sellepärast et esiteks ma vaatan passi ja, ja vaatan peeglisse ja siis annan endale otseselt aru, et ei ole mõtet püstitada endale mingisuguseid eesmärk ja mis ei ole olla saavutatavad ja, ja mille nimel ei tasu ka enam väga rabeleda. Pigem tuleb teinekord kuulata arukate inimeste soovi, et no mis sa, rabeled enne surma võiks natukene niimoodi lõdvemaks lasta, ärme surmast rääkima. No aga eks see tuleb niikuinii ja elu on olnud selles mõttes armuline, et vaatamata sellele Ta on elatud, siiski ma ütleksin, küllaltki närvilist elu, sest kui me võtame needsamad peod, siis tegelikult, et selle peo peakorraldajale, millises rollis ma olen nüüd olnud väga palju kordi tegelikult, et kõik on hästi, senikaua kui midagi ei ole juhtunud. Aga vastutus on äärmiselt suur, see kruvib sisemised, kõik närviköied viimasele vindini üles ja küsimus on selles, et, et kas need katkevad v, katke kas kas viskab ära või ei viska ja siiamaani pole visanud ja selles mõttes peab ka endale aru andma, et ega need trossid ei ole k igikestvat ja tõepoolest ei ole mõtet üle pingutada. Nüüd, kui ma nõuniku rollis võib olla momendil küll ei ole see töökoorem oluliselt väiksem ja sisemine vastutus ei ole sugugi väiksem, aga formaalne vastutus on siiski oluliselt väiksem ja see võib olla noh, ise ei oska seda nagu mõõtagi, aga võib-olla see kuskilt annab jälle siis midagi tagasi. Kuidas ennast laete siis, kui näiteks see suur pidu läbi on ja kui need trossid, on juba pinged vabad, ütleme nii. No kõige paremini ma tunnen ennast siis, kui on uued trossid, tähendab niisugune vedelemine on kõige vastikum asi ja ei oskagi niimoodi vedeleda, eks suveti on saanud oma suvekodus teha teinekord ikka väga tõsist füüsilist tööd ja niimoodi laed ennast energiaga teisest otsast, nagu öeldakse kunagi aastakümneid tagasi oli suur eesmärk nädalalõpul pääseda Kalavetele, sest tol ajal juba see reede õhtu poolikuna teadmine, et nüüd ma istun rooli taha ja, ja paari tunni pärast on mul labidavars pihus ja siis on mul näpud mullas ja vihmaussid topsis ja, ja siis ma lähen ja istun kaks päeva seal tee ääres ja, ja vaatan seda liikumatult korki, teinekord ta liigub ka muidugi see oli alal tohutu, ütleme selline noh, mahalaadimise võimalus, sest siis ei olnud enam mingeid probleeme, olid seal, ei olnud palk enam väikega, ei olnud mingit muret ja kui kaela tuli ikka, olid rõõmus. Aga nüüd viimastel aastatel del absoluutselt ei mõika enam, see mõikab eimiski ei mõika, miski ei mõik, teeks aga laulupidu ja PNo jah, ei seda nüüd peab ka ikka piiramaks ajaks. Eks näis, kui päris nendest kolmandast lahti saab, võib-olla siis õpib elama täiesti teistmoodi ja siis mõtled imestusega tagasi, et kunagi on saanud ikka väga rumal oldud ja hirmsasti rabeletud ja muretsetud ja aga noh, eks näis, kõik tuledki, mis toob, kui tervist on, siis pole ka midagi tore teiega. Külaliseks oli täna Ilmar Moss, suur tänu, et saite tulla ja edu teile, tänan.