Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju, tema vabandas, mis väga hästi välja ei paista. Olukorras. Tere kuulama saadet olukorrast riigis aasta viimasel päeval. Aasta viimases saates oleme stuudios küll mitte kahekesi, nagu diktor asja lubas, vaid kolmekesti. Lisaks Anvar Samostile ja minule Kalle Muuli oleme stuudiosse kutsunud Mihkel Muti tuntud isemõtleja kolumnisti veerg teha aastast kokkuvõtteid ja nüüd igaks juhuks ma ütlen, et tänane saade on kaks tundidena. Nii nagu tavaliselt, nii et kella ühe ajal tulevad uudised, siis on väike paus, aga pärast seda, Me jätkame veel ja ei räägi mitte eelmisest nädalast, vaid me räägime 2006.-st aastast ja meil on umbes täpselt kuus teemadel. Teiste seas räägime teemast, julgeolek, sisepoliitika, majandus, sigadused, põllumajanduslik eriala ja võib-olla mõnest teemast veel, aga hakkame siis otsast peale. Olukorrast riigis. Ja me ei ole küll pannud neid teemasid mingisugusesse tähtsuse järjekorda, aga võib vist öelda, et see esimene teema on selline, mis andis nagu aastale sellise no vähemalt pool nagu mitte mitte terve näo ja otsustasime, et hakkame peale presidendivalimistest. Eestil on uus president. Väga paljud arvasid, et jätkab Arnold Rüütel presidendina ja väga paljud lootsid seda. Ometi läks nagu teistmoodi. Et ühest noh, võib-olla, et võib-olla demokraatliku parlamentaarse riigi puhul mitte just kõige kõige tähtsamast ametimehest nimetus on tal küll riigipeaga aga tegelikku võimu teostab peaminister Eestis, et selle valimistest sai tegelikult aastat või vähemalt sisepoliitika-aastat selline ühendav ja, ja läbiv sündmus hakkas hakkas ta ju jaanuarikuus juba kuulsa peatoimetajate avaldusega pihta, milles siis paluti Arnold Rüütlil teatada oma kandideerimisest, siis umbes pool aastat kulus selleks, et kas Arnold Rüütel kandideerib või ei kandideeri ja teatab või mitte, teatab ja ja samuti kõikidesse nendesse eelvalikutesse. Kuni siis stipnesid need sündmused valimisfaasiga Riigikogus ja ja ühe tõhusa hääletamisega valijameeste kogus. No ma ei tea, kas seda riigikogus toimunud on ikka veel ju väga põhjust farsiks nimetada, ma ei tea muidugi, mida sa silmas pead, kas kogusid hääletust või või seda osa hääletusest, kus kahe erakonna juhid keelasid oma fraktsiooni liikmetel hääletamisel osaleda. Tegelikult riigikogus hääletati ju kolm korda, oli kolm vooru, nii nagu seadus ette näeb ja. Esimesel korral üles Ene Ergma kahel järgmisel korral Toomas Hendrik Ilves ja ja Ene Ergma sai Riigikogus kogunisti 65 häält, vist, eks ju? Seda ei ole sugugi mitte väga vähe ja ma ei tea, miks ta peaks nagu farsiks nimetama, et Eesti seadused on sellised. Ja ainuke asi, mis nagu farsilikuna tundub tõesti see, et hoonest Keskerakonnal ja Rahvaliidul oli tõsiseid probleeme oma fraktsiooni liikmete usaldada. Mis aga noh eks, eks see ju ikkagi mingil määral Olefax kui, kui põhiseadus ja ja, ja seda siis täpsustavad seadused näevad ette teatud valimis Laura ja juba on ette teada, et seda valimissee valimiskord nagu tulemusi ei anna või vähemalt selles astmes, kus kus üks põhikandidaate siis ametisolev president isegi ei pea vajalikuks kandideerida, kuna noh, tema erakonnad ei sea teda seal ülesse ja ja ei hääleta seal, et minu meelest. Me võime nimetusi anda selliseid teisiti, aga minu meelest nii või teisiti see seekord ei ole nagu selline väga mõistuspärane, kui on riigikogus kolme hääletusvooruga ette nähtud. Ja nüüd kolmandal, viimastel presidendivalimistel või üldse kõikidel kordadel, kui see hääletuskord selline on, on ta on andnud üsna sellise sellise mõttetu hääletamise koha, kus noh, võib juba ette ütelda, mis on, mis on tulemus ja tulemuseks on see, et tulemust ei ole või, või et valimised lähevad sinna kokku, kus siis lõpuks hääletatakse? Traditsioonilist pingerida ei tehtud, aga selge see, et see on see number üks sündmus on ikkagi üks kord viie aasta jooksul presidendi valimine Eestis ja teiseks on see, et selle tähtsus on praegu palju suurem, kui tema ametikohast johtub. See on nii sisepoliitiline kui ka välispoliitiline, annab siirdeid ühele kui teisele poole ja pange tähele, seal on kõik see, mida Kalle sa praegu ütlesid, need farsid seal valimiskogus või seal enne parlamendis oli see farss või mitte, ükskõik, see kõik on jäänud juba kuskile mujale tahapoole. Me oleme juba nii harjunud, et meil on uus president, normaalne president. See on hoopis teistmoodi. Minu arvates need vahepealsed viis aastat, see oli nagu ma ei oska öelda, mingi ülemineku aeg või õppimise aeg või praegu tunneme jälle, et Eestil olemas president, kelle üle me võime uhked olla. Eks ole, presidendi linnu miinimum ja maksimum, see üles andestik üks on see miinimum, tema pärast ei peaks piinlikkust tundma. Aga teine on see, et ta midagi positiivset võis korda saata. Praegu me juba näeme, kuidas, kuidas rahvas on ääretult rahul sellega, et president Ilves oma välja astumistes nii teiste riigipeadega suheldes, oma avaldustes, poliitilistes avaldustes kui ka oma sisepoliitilises käitumises on täiesti tasakaalukas, riigimehelik, ütleksime, väga hea joont ajanud, see on. See on väga hea. Ma ei tahaks hakata siin ümber hindama ei Mihkli hinnanguid Rüütlile ega ega ilvesele, aga aga noh, üldjoontes on see ikkagi Eestis alati nii olnud, et ametisse astunud president on alati populaarne ja rahva poolt armastatud, et seitse-kaheksakümmend protsenti toetust on presidendile kui juba juba kindlustatud, vähemalt on olnud lühiLennart Meri puhul kui ka Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese puhul. Aga sellega ma olen täitsa nõus, et et tema, ütleme selle valimiste nagu sellise tulemuse mõjud on palju suuremad, kui, kui presidendiamet nagu eeldaks või kui selle ametikoha täitmisega ainult on ette nähtud, et et ka see selle valimise sisepoliitiline mõju oli ju ju hulga laiem kui, kui ainult, et see, et me saime kas ühe või teise presidendi või president sai valitud. Need blokid, mis moodustasid valimiste käigus võib olla tegelikult näitasidki tegelikku jaotust Eesti poliitikas või mingit väga olulist, nagu rajajoont, kus ühel pool, et neli või kolm erakonda, kuidas nüüd üteldagi sotsiaaldemokraadid, Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ja teisel pool Keskerakond ja Rahvaliit ja võib-olla et see see vahe mis, mis tuli välja kõikides nagu mõõtkavades, mida võiks nagu ette kujutada, kaasa arvatud suhtumine meie mineviku kaasa arvatud suhtumine mingisse demokraatlikku kultuuri, kõik kõik nagu polariseerunud nende kahe, kahe kandidaadi ümber nende kahe kandidaadi vahel ja see oli kindlasti nagu sisepoliitiliselt hästi oluline ja, ja tähtis tähtis sündmus, et seda ei saaks kuidagi alahinnata või taandada ainult sellele, et nüüd üks ametikoht sai täidetud ja see ka ei olnud veel väga suure täitevvõimuga ametikoht. Eks ole mängu rikkus ära see ma mõtlen kui valitsuskoalitsiooni ja, ja opositsioonisisese vastasseisu, et eks ole, Reformierakond oli seekord teises leeris mitte oma koalitsioonikaaslaste poolel keskerakonda poolel. Ja võis arvata, et ehk seesama mäng jätkub ka edasi, kuna olid ju õhus, oli tunda tuuli, et nüüd need, kes olid Ilvese poolt, et need koos lähevad kevadega koos valimistele nii-öelda teevad tulevikus valitsuse, võib-olla, aga paistab, et sellest ei tule midagi välja, aga me vist jõuame sellest pärast rääkida. Aitäh, ja see on tegelikult päris hea teemaarendus, et minu meelest oli tõesti mingi õhkõrn lootus, et et see mingis mõttes ebaloomulik valitsuskoalitsioon vähemasti enne valimisi siis või pärast valimisi katkeb, aga ausalt öeldes mina ei kuulu nõnda nagu optimistide või või siis lootuslikest inimeste hulka ei ole nagu mitmel teiselgi puhul minule täpselt selge, et mis oli täpselt selle reformierakonna valiku aluseks, et kas selleks aluseks oli mingi sisemine maailmavaateline või kultuuriline veendumus, et eelistati Toomas Hendrik Ilvest või oli selleks aluseks selline kaine arvestus, et juhul kui reformierakond läheks mõne teise presidendikandidaadi taha noh, ega seal väga palju valikuid nagu ei olnud, siis see mõjuks nagu erakonna populaarsusele hävitavalt. Et võib-olla ma mõtlen nagu liiga halvasti, aga mulle tundub, et pigem oli seal ikkagi kainet kaalutlust päris palju. Ja seetõttu ei saa asjaga sellest loodetud koostööst nende nelja erakonna või kolme erakonna vahel, kes presidendivalimistel koostööd tegid. Ma ei tea, mis kaalutlusi või asju, esiteks peaks märkima seda, et Toomas Hendrik Ilves oli iseenesest ju Reformierakonna poolt ülesseatud kandidaat, kusjuures selles mõttes nagu pisut veidralt, et ta ei kuulunud sugugi mitte Reformierakonda, vaid sotsiaaldemokraatlikku erakonda ja ja kui reformierakond, mis nagu meie tavapärase sellise maailmavaatelise ettekujutuse järgi asub hoopis teises seinas sotsiaaldemokraatidest seab üles sotsiaaldemokraadist, et kandidaadi siis noh, see tekitas teatud sellist elevust või või hämmastust, ma arvan, et, et siin ei saa nagu jätta tähelepanuta ka seda, mismoodi president Arnold Rüütel oma viimasel või eelviimasel ametiaastal käitused. Et noh, mingis mõttes tema need hoiakud ja otsused, mis olid seotud eelkõige selle suure ordeni sajuga mingisuguste punamineviku tegelaste tunnustamistega ja nendega läksid ikkagi sellise piirini, mis, mis nagu kõigutasid seda usku, et järgmised viis aastat püsib mingites adekvaatset vähegi talutavates raamides ajal, kui tal ei ole enam vaja ka uue uude uude ametit, sest see kandideerida ja kui tema vanus või, või muud sellised asjad ei ole enam need, mis olid eelmisel ametiajal. Et kui, kui peaministripartei peab suhtlema ja asju ajama ja, ja mingit välispoliitilist koostööd tegema sellise presidendi kantselei sellise presidendiga et siis võis kujutada ette, et neil ka oli puht puhtpraktiline vajadus presidendi vahetamise järgi. Aga noh, eks eks muud kaalutlused kindlasti sinna pihta Samas on see on tagantjärele tarkus, külma, imestan, kui palju neid inimesi, kes tulevad välja ütlevad, me teadsime, et ilves valitakse, et need on sama, sama palju, kui on inimesi, kes kogu aeg ütlevad, et nemad olid 100 protsenti kindel. Eesti vabariik taastatakse üks kord. Mina ei olnud üldse kindel, et ilves valitakse hirmsalt, tahtsin seda, aga ma vedasin, ma ei tea, kui mitme mitme oma hea tuttavaga kihla, ma ei tea, ma julgesin öelda, mille peale ma kõik kihla vedasin, milliste markide peale, et et ikka vahitakse tagasi. Sellepärast minu minu õnn oli väga suur minu eelmise aasta võib-olla kõige meeldivamad hetked olidki siis, kui ma olin Haapsalu volikogu esindajana valimiskogus ja ma olin seal saalis, see polnud veel nii tähtis, aga minna sinna Tammsaare parki, kus olid siis kohal need need ilvese leeri inimesed ja mis rahvas seal oli, mis meeleolu seal oli? Jumala eest, see on nagu juba öeldud, see oli nagu see kunagise laulva revolutsiooni ja öölaulupidude mingisugune väikene väikene. Ma tundsin, et ei ole kõik veel kadunud ja et Eesti rahvas ikkagi võib teatud hetkel ennast kokku võtta. Mul oli äärmiselt äärmiselt meeldiv tunne, nii et ma ei tahtnud saali hääletama üldse minnagi, aga lõpuks tuli ikka minna. Sa oled tõeliselt, no ma käisin ka seal, mina muidugi käisin väljaspool Estoniat seal pargis ringi ja vaatasin seda kontserti, neid inimesi, kes sinna kogunesid ja see oli üks aasta kõige emotsionaalselt nagu meeldivamaid ülevamaid hetki, et tegelikult kogu selle Arnold Rüütli presidendiks oleku aja jooksul. Ja pärast hiljem, kui meil oli juba see suurepärane Keskerakonna ja Reformierakonna ja rahvaliidu koalitsioon suisa hakata tekkima mulje, et Eesti inimestele on tegelikult siiralt ükskõik, mis nende poliitikas toimub ja väga paljud inimesed arvasid ka niimoodi, et see poliitiline pool ei ole oluline, sellega tegelevad mingid inimesed, kes omavad teatavat taluvusläve ja ja ei karda ennast ära määrida ja nii edasi ja nii edasi, aga kui ma nägin neid inimesi, kes seal pargis olid, ju need olid nagu tuhandeid inimesi ja see ei olnud sugugi mitte üks sotsiaalne, vaid läbilõige nagu enam-vähem kõigist nendest võimalikest ealistest või sotsiaalsetest rühmadest, mis Eestis on ja missugune oli see vaimsuse meeleolu seal, et see oli äärmiselt, et positiivne, mina, mina tegelikult olen? Ei mäleta, ma läksin sealt ära enne, kui ma olin teada saanud seal presidendivalimiste tulemusel, see kontsert lõppes varem ära ja siis me läksime mõne tuttavaga, istusime maha ja ma ise mõtlesin seda isegi, kui nüüd läheb tõesti niimoodi, et Arnold Rüütlit saab järgmiseks viieks aastaks president siis tegelikult midagi väga hullu ei ole, sellepärast et rahvas on ikkagi täiesti heas vaimses seisus. Aga lisaks sellele sai veel ilvesest president. No ilmselt oli see ikkagi üks olulisi tegureid üldse, et ilvesest president sai just seesamune, et et mingisugune avaliku surve tekkis või valimised riigikogus ja, ja valimiskogus ei ole ju rahva poolt valitav või ei vali rahvas nendes kohtades vaid suhteliselt väike kogu. Aga noh, rahva toetus või rahva arvamus oli väga tugevasti üleval, nii et seda võiks isegi nimetada rahva poolt presidendi valimiseks ja ma arvan, et see mõjutas oluliselt seda presidendi valikut ehkki valijaid oli seal piiratud hulk ja, ja nad olid kindla parteilise kuuluvusega või vähemalt kindlate volituste ja Mantaatidega kindlate kogude poolt saadetud. Et see, see oli üks määrav tegu, ma olen täiesti nagu veendunud võimalused, ilves saab presidendiks, oli, oli väga väike ja see tõenäosus oli väike, ta võib-olla ei olnud väike enam septembris. Ja vahetult valimiskogu kokkutuleku eel aga ütleme, et aasta algul, kuid ja kevadel, kui tema kandidatuur üles sealt esimest korda nimetati sel ajal oli see ju siiski noh ma ei tea, mis meil neid protsente nimetame, aga see võimalus oli määratult väiksem kui see, et Arnold Rüütel, president. Sa enne mainisid siin et Rüütel andis enne, enne kui ta ära läks, igasuguseid auhind autasusid, lõpmatu hulga välja. Me ei tea, mida nüüd Ilves tegema hakkab, ma ootan seda pikisilmi. Ja ühtlasi ka seda, et just eile arvutasin meelest juba läinud minu meelest täna on kas 88 päeva või kui palju saab täis, kui ilves on president ordenit saada, ma saan aru, ei Mulbanud kui saab, kui saab 88 ja veel 12 100 päeva, siis võib hakata kritiseerima. Siiamaani on ilves kritiseeritud, aga kui ta 100 päeva täis küll. Me hakkame andma ka talle, eks ole ju. Sest temal pole ju puudusi, vot räägitakse, ilves on ülbe. Seoses sellega, mul oli üks huvitav kohtumine militaarkogunemisel üks Toronto eestlane, kes siin noh, aitas meie kaitseväe koosseisu tema on olnud tema ime muidugi hakka ütlema, siin praegu, aga ta oli Ilvessega skaudipõlvest peale tuttav ja isegi sõber võiks niimoodi öelda ja tema ütles niimoodi, et te peate Ilvest ülbeks. See ei ole ülbus, ilves on ameeriklane siin hoopis teie kui teie olete siin harjunud. Aga see on, see ei ole mitte ülbus. Nii et jah, aga eks, eks näis siis kus ta, mis ta annab, kellele need need autasud? Sättides minule tulevad meelde hoopis ühed teised kodanikud, siin eelkõige Villu Reiljan, kes soovitas. Kõikidel inimestel, kes väljastpoolt poliitikat tülitasid, presidendivalimiste teemal kaasa rääkida, jääda oma liistude juurde. Ja ma tundsin ka kohe ennast puudutatuna. Julmalt ülbus ja ega ega vähese ülbusega ei hiilanud ka Edgar Savisaar selle kera pakti nagu teine pool, kui meenutame siin mõningaid foorumi saateid, kus jutt käis presidendivalimistest ja millist teksti ikkagi kuulis nii Edgar Savisaare kui Villu Reiljani suust millise süleda kampaania korraldas tänaseks siis Keskerakonna poolt kuskile sihtasutusse vastutavale hoiule antud ajaleht Kesknädal. Noh, see on ülbus selles mõttes, et võib-olla see isegi ülbus on lihtsalt küüniline nihilism, aga, aga mis puudutab Ilvest ennast, siis ilvese põhiline probleem presidendiks olles on eelkõige selles, et nendesamade tema toetajate ootused presidendi institutsiooni vastu on nüüd tohutud, võrreldes sellega, millised olid nende ootused presidendi vastu siis kui president Arnold Rüütel president Arnold Rüütlilt. Ausalt öeldes. Ma ei usu, et keegi väga üldse midagi erakordset või tavalisest protokollist kõrvale kalduvad, nagu julges oodata, õigemini nagu siin enne öeldi, et oodati, et ta enam-vähem ajaks nagu asja ära, et siis oleks nagu, et ei oleks piinlik, ei oleks piinlik, aga ilvesel toodetakse ju, ma ei tea, mis imeasju alates sellest, et oleks kõikide ida- ja Kesk-Euroopas endiste sotsialismimaade eeskõneleja lõpetades sellega, et kõik tema kõned oleksid sellised, et pärast kõne lõppu kogu eesti rahvas istuks 10 minutit teleka ees ja lisaks sõna suust sellist asja muidugi ei hakka juhtuma, see on täiesti selge, ilves on ka inimene ja sealt võib tekkida see probleem, kus need ootused on niivõrd kõrgeks aetud, et pärast selleks, et aga näete midagi imelist. Presidendi volitused on üsna piiratud ja isegi nendes küsimustes, kus näib, et tal on suured volitused, võtaksin sind mihkli sellest ordeni näitest sõnasabast kinni, et ka seal, kus võib nagu ette kujutada, et president jagab lahke käega ordenit sellele või sellele ja vaatame, et kas on nagu õige mees või naine, kes saab, et tegelikult ka seal on tema käed ikkagi väga piiratud, et on õigus oma suva järgi anda ordeni, aga Need käivad läbi teenetemärkide komitees, sinna teevad oma ettepanekuid terve hulk Eesti asutusi kelle ettepanekuid peab teatud piirides teatud etteantud arvude piiridesse aktsepteerima ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Nii et see, mida me näeme kas või selles ühes pisikeses küsimuses märkide rinda riputamise küsimuses 24. veebruaril või mõni päev enne seda et ka selles ei ole nagu sellist presidendi ainuvõimu või pädevust, et see samuti peegeldab kümnete ja kümnete asutuste otsust, mille president lihtsalt alla Ja ka laiemalt öeldes siiski nende ootustega seoses. Kas pole teil niimoodi, et kui Ilves midagi praegu teeb, kohtub kellegagi, räägib midagi iseenesest? Me hakkame mõtlema, mida oleks selle selles positsioonis teinud Arnold Rüütel siis mina alati võpatan. Ja noh, ma päris niimoodi isegi võrdne, naljakas on see, et sa, Arnold Rüütli aeg on vähemasti nagu minu jaoks kuidagi päris ruttu meelest ära läinud, et Arnold Rüütel meenub mulle võib-olla ehk ainult siis, kui ma sõidan mööda Tallinnas Vabaduse puiesteed ja näen seda endist Johannes Käbini villat, millest see siis nüüd meie endine president on elama kolinud, aga muus osas ta nagu ei, ei meenu enam eriti tihti. Me peaksime võib-olla natuke veel rääkima sellest presidendivalimiste üldisest mõjus ka Eesti sisepoliitikale siin juba, nagu ma ise mainisin seda kera. Ehk siis Keskerakonna rahvaliidu vahetult enne presidendivalimisi tehtud kokkulepet. Mihkel viitas sellele, et oli ootus, et need neli erakonda või kolm erakonda, kes koondunud president Ilvese taga taha oleksite mingiks järgmise valitsuskoalitsiooni osapoolteks näiteks või mingit muud moodi nagu tihedamaks koostöös. Ma iseenesest olen üsna kindel, et, et Keskerakond ja Rahvaliit ei pääse üksteise eest nagu kuhugi poole. Kuigi praegu nagu on ilmselgelt nagu jällegi Võib-olla Rahvaliidul rohkem keskerakonda, kui vastupidi oli presidendivalimiste eel võis ka vastupidi olla, siis nad on mõlemad sellised erakonnad, kelle kelle huvid ja kelle poliitilised võimalused on lihtsalt niivõrd palju nagu kattuvad või seotud, et nad ei saa kuskil üksteise eest. Kui me vaatame seda teist poolt ehk siis Reformierakonda Isamaa ja Res Publica liitu ning sotsiaaldemokraate, siis nende puhul see paraku nii ei ole. Eriti puudutab see Reformierakonda, kes praegu on ka vist Eesti kõige populaarsem erakond, muide mis on ka selle aasta üks olulisi muutusi. Kõigub seal statistilise vea piires koos Keskerakonnaga, aga põhimõtteliselt ta numbrite järgi on jah, kõige kõige populaarsem. Aga ma arvan, et nii nagu on Rüütel isegi juba unustuse hõlma vajumas presidendina nii on ka kõik need lepp, Bed ja, ja kõik need koostöövormid, mis erakondade vahel tol ajal toimisid kaasa arvatud see kera leppe ja et neid ei maksaks enam üles üle tähtsustada ja, ja kõik nad vaikselt hääbuvad. Nii nagu nii nagu kogu see presidendivalimiste kampaania, aga mis mulle tundub, et mis sellest ajast veel natukene üleval ja mida, mida võib-olla et püütakse valimiste käigus veel rohkem ära kasutada, on just nimelt see rahvatulemine poliitikasse natukene seda tunnet veeretanud, võtame mingeid asju ja, ja, ja me räägime mingeid asju kaasa. Kui me vaatame nagu mis tahes üritusi alates Estonia ülestõstmisest, jutt käib laevast, mitte teatrist kuni Sakala lammutamise või mitte lammutamiseni, siis see komme koguda allkirju ja, ja see rida nagu rahva arvamusele, et see on nagu sealt kaasa tulnud ja seda seda päris palju, nagu kasutatakse aktiivsus minu meelest on, on veel natukene alles ja olemas, et võib-olla see hakkab kunagi määramaga märtsikuiste parlamendivalimiste nagu hoiakuid või, või tulemusi, et kui seda saaks nagu kuidagi ära kasutada samasugustes plokkides samasuguste jõudude ja samasuguste eesmärkide nimel, nagu, nagu see oli presidendivalimistega. Sõltub Reformierakonnast, ega siin kellelgi teisel nagu eriti midagi nagu väga otsustada ei ole. Kui Reformierakond tahab minna ja jätkata sama koalitsiooni milles nad praegu on olnud, siis ma arvan, et neil on selleks ka pärast valimisi kõik võimalused. Kui Reformierakond tahab minna ja teha teistsuguse koalitsiooni kus ei ole keskerakonda ja rahvaliitu, siis ma arvan, et peale valimisi on selleks võimalus olemas. See on puhtalt Reformierakonna otsus ja see otsus, kui see tehakse, see räägib Reformierakonna kohta rohkem kui kogunenud. Kogu nende retoorika. Praegu on siin nagu väga mitmeid juhtumeid olnud, kus Keskerakond või, või ka rahvaliit on väga räigelt omavalitsuskoalitsioonipartnereid, siis Reformierakonda solvanud. Viimane viimane näide, mis mul meelde tuleb, on see Erakonna ajalehe braavo Pravda. Illustratsioonid toon koos selle juurde kuulunud artikliga, kus tegelikult Andrus Ansipist sõideti ikkagi nagu soomusrongiga üle või midagi hullemat, võiks isegi öelda Andrus Ansipi vastuse sellele kokku võib võtta sellega, mida Kalle siin saates on ka mitu korda varem öelnud, et kõik on korras, kuna koalitsioonilepingut rikutud. See allaheitlikus selline toon, selline väga leplik olek, see viitab sellele, et Reformierakonna otsus ka pärast valimisi langeb sinna Rahvaliidu ja Keskerakonna suunas. Rahvaliidu puhul on muidugi veel seega küsimus, et et kui tugeva tulemuse üldse rahvaliit suudab valimistel teha sellepärast et suur põhjus selle taga mikspärast. Rahvaliit nii vihaselt nii meeleheitlikult Arnold Rüütlit presidendiks surus, oli ju see, et ka nende enda liidrite poolt välja öeldud korduvalt, et istuv president annab umbes 10 protsendipunktilisatoetus selle nii-öelda presidendiparteile. Nüüd ei ole rahvaliit enam presidendi partei, nad on kaotaja partei saab näha, et kas rahvaliitudes Riigikogusse pääseb. Olukorrast riigis. Läheme edasi majandusteemade juurde me saame sisepoliitika juurde ilmselt veel saate jooksul korduvalt tagasi tulla, kuna väga mitmed teemad on sellega seotud. Majandusmõttes on ju majanduse mõttes on Eestis olnud väga, väga hoogne aasta, et ma ei tahaks, kasutasin sõna nagu hea või edu, kas sellepärast, et minu meelest nad ei pea päris täpselt paikna, aga kui me vaatame mingeid arenguid, siis need on kõik olnud väga kiired, väga dünaamilised, väga. Kõik kasvunumbrid on kahekohalised. Majanduskasv on meil 11 protsendi, eelarve tulud kasvavad järgmisel aastal üle 23 protsendi, keskmine palk on kasvanud kuskil suurusjärgus 17 kuni 18 protsenti. Ja kõik need numbrid on veel kaks korda suuremad kui aasta alguse prognoosida. Et peaks nagu olema äärmiselt hea olla. No aga kas siis ei ole minu mina ausalt öeldes oled nagu suhteliselt ettevaatlik selle heaolu kuulutamisega tõesti, see on õige, et keskmine inimene elab praegu paremini kui kunagi varem, siin oli vist õhtulehes, oli president Ilves üks intervjuu, kus Ilves Ütles, et tõenäoliselt ka kõige vaesem eestlane elab praegu paremini kui elas. Vaene eestlane, keskmine eestlane, siis kui Eesti iseseisvus taastati ja ma, ma arvan, põhimõtteliselt on tal õigus, sellepärast et see materiaalne heaolu on läinud päris suureks. Minu mure tuleneb nagu teisest asjast. Me oleme nüüd kuidagi väga loomulikult harjunud või võtnud seda, et majanduskasv on kogu aeg väga tugev ja ja noh, see nagu jätkuks aastaid ja aastaid ja see tuleneb meie enda suurest töökusest ja tarkusest ja mingitest sisemistest eeldustest. Ma kardan, et meil on olemas praegu lihtsalt üks väga soodne väliskeskkond. Suureks tegijaks on konvergents Euroopa Liiduga madalad intressid, üldine stabiilne majanduskliima kogu maailmas. Aga kui me vaatame nagu natukene kitsamal tasandil seda, mis toimub, siis tuleb kohe meelde üks vestlus ühe Eestis töötava Soome ettevõtjaga, kes ütles, et ta ei ole aastate jooksul üle 10 aasta jooksul, millal ta Eestis on olnud õieti näinud ühtegi müüjat. Need inimesed, teenindajad, eestlased ei oska müüa ühtegi asja, ehk siis müük on see, kui inimene läheb poodi ja tuleb välja asjaga, mida ta ei teadnud, et ta vajab. Teenindamine on see, kui inimene läheb poodi jalgratast ostma ja tuleb välja jalgrattaga, niikaua kui inimestel on raha selleks, et minna poodi ja osta jalgratas. Nii kaua tundub meile kõigile, et me suudame oma kaupu-teenuseid oskusi väga hästi müüa niipea, kui inimestel seda raha üleliigse ostuks piltlikult öeldes enam ei ole. Nii selgus, et selgub, et meie Kukkuda kõvasti madalamale ja võib kõvasti kukkuda madalale madalamale ka materiaalne heaolu, mis praegu See on üks jutt olukorras, kus kõik on hirmus hästi, aga me kujutame ennast olukorda, kus kõik on hirmus halvasti, et et kui sul ei ole vaja müüa ja on vaja ainult teenindada, siis siis ongi teenindamine. Et meil ei ole ju praegust olukorda, kus vaja oleks hirmsasti müüa, on tegelikult. See terve sektor Eesti majanduses, kes tegeleb eksportimisega, neil on hirmsasti vaja müüa ja seesama Soome ettevõtja rääkis ka seda, ta tegeleb personaliotsingutega mitte nüüd küll eesti tööliste vahendamisega, Soome, aga natuke keerulisema personaliotsinguga. Et on terve hulk eesti eksportivaid ettevõtteid, kes on endale viimase kolme aasta jooksul kõigepealt palganud nii välismaalastest tootmisjuhid kui seejärel ka välismaalastest müügijuhid, sellepärast et Eestist vastava kvalifikatsiooni ning vastava võimekusega vastavalt töötootlikkusega inimesi ei ole lihtsalt võimalik. Leida jah ja sama samasugune jutt on see, et kui meil on 11 protsenti majanduskasv doi küll, see on halb, sellepärast et see võib homme ära lõppeda. Loomulikult ei saa 11 protsenti majanduskasvu jätkuda 200 aastat järjest, et, et kindlasti ta mõne aja pärast lõpeb ära. Et selles ei ole nagu, nagu hirmsast, aga see ei tähenda, et me peaksime nukrutsema selle üle, et meil on 11 protsenti majanduskasv, said must valesti aru. Ka mina ei ütle, et 11 protsenti majanduskasv oleks halb. Mina ütlen, et halb on see, et ühiskonnas on maad võtnud arvamus, et see tõesti kestabki kaks. Aga samamoodi on nagu see jutt palgakasvust, et, et küll see on hirmus, et, et 16 protsenti palka saab, see on väga hea ja see on väga loomulik ja seda ongi vaja, sellepärast et meie palgad nagu selles ühises Euroopa katlas jäävad selgesti alla igal pool kasvavad kasvavad palgad ja kasvavad kõik muud asjad. Probleem on pigem selles, et tootlikkus ei kasva. Või ei kasva sammast. Osas on tõesti viimaste statistikaametinäitajatega on vist niimoodi, et tootlikkuse kasv palgaga. Mis seal kasvul olla täpselt kaks korda Eestis peaaegu jah, aga on olnud aegu, kus on palgakasv elanud tootlikkusele alla aastaid ja ei ole olnud sellist aega, ma võin sind lohutada kahekohtadega muidugi mitte, aga, aga, aga see, et tootlikkus ei tule järele, ei, ei ütle ometi seda, et palgakasv on halb, et kui palgakasv ei ole enam võimalik, siis ettevõtjad ei, ei kasvata seda palka ja ongi kõik. Palgakasv on halb selles mõttes, et see šokk saab olema väga valus, kui peaks juhtuma, esiteks mingisugune välisteguritest tulenev majanduse järsk pidurdumine aga see saab olema valus ka siis, kui tuleneb sisemistest teguritest tulenevad majanduse pidurdumine. Ma räägin sellest samast eksportivast sektorist, et kui ühel hetkel nendele eksportivatele ettevõtetele lihtsalt ei ole enam võimalik sellise kulubaasi pealt oma eksperttegevust nagu jätkata. Ja see ei puuduta mitte ainult mingisuguste lihtsate mutrite tootmist, vaid see puudutab ka meie teenuste eksporti, noh näiteks võtame sellesama aasta majandussündmuse Tallinki poolt Silja ostmises on puhas teenuste eksport. Kui see kulueelis, nagu nendel ettevõtetel ära kaob, siis on väga raske leida sinna asemele Eesti majanduse baasil mingit teist eelist. Meil ei ole väga palju neid oskusi, mille osas me oleksime maailma mastaabis nagu erakordsed. Paraku on see niimoodi, et meie praegune põhiline eelis on täpselt seesama tööjõukulu erinevus ja see on asi, mis ei tundu olevat väga jätkusuutlik, kui me vaatame seda 18 protsendilist aastast palgakasvu. No see sõltub ka sektoritest, et kas Silja Line'i on tõesti olnud 18 protsendiline palgakasv vaevalt. Niivõrd väike, et meil ei ole mõtet väga ennast petta sellega, et me võime mingis sektoris nagu palgakasvu hoida madalamana kui teises sektoris. Eesti on suhteliselt väike majandusse nagu mingi ameerika linn kus väga suure tõenäosusega ühe sektori suurem palgakasv kajastub hiljemalt kuue kuu pärast või ka järgmisel aastal kõikides teistes sektorites sinuni meil valimiste eel on kaks erakonda, kes lubavad meile äärmiselt kiiret palgakasvu. Lisaks keskerakonnale on ju ka linnas Reformierakonna plakatid, mille ainsaks loosungiks on parem palk. Ei maksa ennast petta nagu arvamusega, et kui näiteks riigisektoris tõstame ühe aastaga 25 protsenti palku, siis see palgatõus jätab puudutamata eksportiva sektori teenindussektori, mis iganes muud sektorit Eestis on terve rida ja ma kardan, et enamus ettevõtteid, kes ei kannata sellist survet avaliku sektori poolt lihtsalt välja Mina olen küll ettevõtjatest üsna heal arvamusel ja arvan, et kui neil enam ei ole võimalik teenindamisega piirduda, siis nad hakkavad müüma enne ja kui neil ei ole võimalik enam oma konkurentsieeliseks teha seda, et kulud on madalad, siis nad hakkavad konkureerima muude asjadega ja, ja püüavad, püüavad ennast sellest vallast arendada. Et sellepärast ma väga ei muretse, aga kui seal juba riiki mainisid, siis see teeb mind küll murelikuks, kui riigiametnike arv kasvab pidevalt ja kui nende palgad kasvavad kiiremini või, või, või noh mitte mitte sammu pidades sellega, mis on nagu, nagu ettevõtluses palkade areng, see on see koht, kus kust peaks püüdma ka ka headel aegadel kokku hoida ja kust, kus peaks pidureid peal hoidma, sellepärast et see kasvab nagunii iseenesest ja, ja, ja, ja meist sõltumatult. See on nagu loodusseadus, et, et see aparaat nagu suureneb üha seal see on küll selline koht, mis, mis pärast ei kohane ja kus tuleb palka edasi maksta. Sel aastal vabandust, jah, sel aastal kasvas riigieelarve tulu, õigemini järgmise aasta tulu kasvab selle aastaga võrreldes 23 protsenti. See on nagu metsik kasv. Riigieelarve on meil nüüd, kui ma ei eksi, siis kuskil suurusjärgus 70 palkadeks loomulikult ei ma mõtlengi seda ja siis tuleb juhtiv valitsuserakonna poliitik riigi rahanduse, riigikogu rahanduskomisjoni esimees ütleb, et me oleme saavutanud suure asja. Me oleme miljard krooni saavutanud eelarve eelarve tulude ülejääk ja see, see on, kas kaks võimalust, et kas see on erakordne naiivsus või see on erakordselt küüniline valijate mõnitamine? Mulle väga meeldis. Meie transpordiministri loogika tema vist ka rääkis, sellest tuleb ametnike palku tõsta tõesti nii see 25000-ni või kui palju siis mul tuli vähese pead silmas majandus- ja kommunikatsiooniministrit või majandus ja kommunikatsiooni, tuleb silmi jahiga limiiti nagu leegi. Et noh, turumajanduse põhimõte on ju see, et nõudlus sünnitab pakkumise ja kujutage ette, see oli ilmselt härra Savisaare loogika, et kui on nõudlus suurte palkade järele ja siis peab pakkuma neid suuri palku Aga ma ei saa aru, kalle mille, mille najal sa, millele sa, Lähed, oma lootuse, et kui see odav tööjõud nagu ei ole enam see tegur, mille pealt me saame konkurentsivõime võimeline olema, et kus siis mis me asemele panema selle nimel ju keegi ei, ei, ei tegutse praegu see osa laiemast probleemist siis Eesti jätkusuutlikkuse probleem, see on ainuke võimalus, oleks meil praegu investeerida teadusesse, haridusse. Mul on loomulikult ka tervishoidu ja kultuuri, aga mida see nõuab, see nõuab ebapopulaarseid otsuseid praeguste valitsuste poolt ja mitte keegi tegelikult kui me vaatame pikemas perspektiivis ei liiguta lillegi selle heaks. Absoluutselt nõus, mis ma saan muutuseks ütelda, mitte et see oleks nagu hea lohutus või, või või väga suur õigustus on see sellist noh, maakeeli öeldes ropu majanduskasvu ja ropu vohamist majanduses on olnud ju kõigest üks aasta eelmistel aastatel on kuue, seitsme protsendi ei ole kasu, tegelikult on see kas kahekohaline juba teist aastat. No hea küll, see on lühiajaline asi siiski, et. Vabandust, mul on meeles, kui Siim Kallas kunagi pakkus välja, et Eesti keskmine palk 9000 krooni, siis kõik irvitasid selle üle, et see nüüd küll mees paneb 8000 käes. Aga aga mis, mille taga ma küll nagu olen, täitsa nõus on see, et et see miljard kuskile panna, et seda ei maksaks minu meelest küll suuremaks ajada, et kuskile stabiliseerimise reservi või mingisugusesse muusse reservi seda panna. Et pigem peaks seda ikkagi invest keerima, millessegi, sellisesse, mida Mihkel nimetas ja kui me hakkame nüüd eelmisele aastale tagasi vaatama, siis me räägime küll nendest asjadest, mis juhtusid, aga vaataks ka neid asju, mis ei juhtunud mida ei olnud meil ei ole peaaegu, et rääkida mitte midagi sotsiaalpoliitika vallast, välja arvatud kaks pensionitõusu, mida on ikka igal aastal tõstetud, võib-olla natuke rohkem, võib-olla natuke vähem. Meil ei ole mitte midagi eriti rääkida hariduspoliitika vallast, kui selleks mitte pidada laste sooja koolitoitu. Kord päevas tasuta maksumaksja kulul, aga targemaks ei tee, sest toit, kedagi kõhu teeb täis ja see on tore, et lapsed süüa saavad. Aga et nendest valdkondadest, mida, mida siin just nimetati, ei ole tegelikult ühtegi sellist aasta väärilist sündmust, kusjuures varasematel aastatel neid ikka on olnud, on vanemahüvitis kehtestatud selleks, et demograafilist olukorda parandada. On tehtud mingisuguseid pensionireforme, sambaid ja asju, mis on väga olulised olnud ja nii edasi ja nii edasi, et, et möödunud aasta on selles mõttes täiesti tühi aastat nendes valdkondades, kus võib-olla oleks pidanud seda raha kasutama ja, ja panustama mingisuguseid reforme, asju tegema. Hariduses, kultuuris, teaduses ei ole meil õieti mitte midagi. Kõik need pensioni lisamised, 500 kroonised, kõik need lõunaks, et lastele see kõik on ühekordne populaarsuse saavutamine, silm silma ees, ainult järgmised valimised, sellel ei ole riigi käekäiguga laiemas plaanis mitte midagi pistmist ja rumal on see valija, kes sellest aru ei saa. Olukorrast riigis. Ja võib-olla ka majandusteemade juurde tulema veel? Tagasi, aga kogu selle toreda majanduskasvu kõrval on meil juttu olnud kogu aasta vältel ka erinevatest ettevõtetest, kusjuures Ma arvan, et enamusele ettevõtjatest on see tähelepanu olnud pigem pigem ebameeldiv ja, ja mitte sellepärast, et just neid oleks tähelepanu pööratud, aga meil on siin Ei ole kuulsaks saanud mitte sellega, et nad oleks kuidagi erakordselt loovad oma tegevuses või erakordselt. Eetilised, või või siis erakordselt sotsiaalsed, aga nad on kuulsaks saanud mingite täiesti totakate noh, eelkõige vähest kasvatust ja ränka hoolimatust peegelduvat asjadega, noh, võib-olla kõige kõige kõige esmalt tuleb selle, selle korras meile meelde Eesti kahe suure toiduainetetööstuse suuromanik, ühelt poolt siis Kalev ja teiselt poolt tere Oliver Kruuda, kes muidugi kogu aastal nagu tõsist vaeva näinud Eesti ettevõtjate maine kujundamisega. Oma tipu saavutas see muidugi nüüd siin mõned kuud tagasi, kui ajakirjandusse jõudis teade selle kohta, et Oliver Kruuda on oma maja tagant riigimaa pealt lihtlabaselt metsa maha võtnud, mis talle ei kuulu eesti keeles, tegelikult nimetatakse sellist asja varguseksema. Ma imestan, et miks on sellest räägitud eelkõige kui sellisest keskkonnakahju tekitamisest. Keskkonnakahju tekitamine ilmselt oli seal ka ja selle alusel praegu uurimine ka vist käib, on algatatud kriminaalasi, eks. Aga minu meelest probleem on eelkõige mitte selles, et kuskilt võeti mingit puud maha, vaid probleem on selles, et kõigele sellele kaasnes selline põhjendus, mille mõte oli see, et ma tean küll seda ei tohtinud teha. Aga teate, ma ei viitsinud neid asju ajada. Et ma tean küll ise, kuidas paremini on ja ärge hakake mind segama, kui ma siin nagu toimetan ja see on, see on selline üldine filosoofia mille kandjaks kahetsusväärselt ei ole sugugi mitte Kruuda üksi, vaid seda võib märgata veel päris mitmete tuntud ja eelkõige selle kroonika poole pealt tuntud ettevõtjate seas. Noh, üks asi, võib-olla on need kuulsad ärilauset, mida on nagu aastate või aasta jooksul puistatud ja mis on jätnud võib-olla mõnest ettevõttest isegi sellise kohtlase mulje, aga ma arvan, et see on selline pealispind ja võib-olla et isegi kohati selline. No heatahtlikult öeldes nagu õnnetu eneseväljendus toome kasvõi selle Kruudaga kuulsa lause, et mul pole raha kuhugi panna. Tegelikult ta tahtis ütelda sellega, et mul ei ole mõtet oma ettevõtjaid ettevõtteid maha müüa, et mis ma selle rahaga ikka teen, eks? Sealsamas intervjuu lõpus oli üks, teine ja palju pikem ja sugugi mitte üldse tsiteerimist leidnud osa, kus ta rääkis sellest, et temale meeldib eelkõige selline Singapuri tüüpi valitsemismudel, kus on selline noh eesti keelde öeldes suhteliselt autoritaarne keskvõim. Rahvas oma nina poliitikasse ei topi, püsib ilusti liistude juures ja valitsus kannab omakorda hoolt selle eest, et ärikeskkond oleks hea. No see, see on inimese maailmavaate küsimus, igalühel õigus on tahta sellist riigikorda, nagu ta tahab, ütlenud demokraadina, aga aga, aga mulle millegipärast meenutab kõik need, kõik need lausungid, mida, mida Vjatšeslav Leedo või, või oli veel Kuudat ja, ja kõik on puistanud kuidagi Jüri Mõisa, kes suutis ka nagu Tallinna linnapea on isegi mõistlikke mõtteid sõnastada nii et nad rahva kuidagi vihale ajasid. Aga, aga, aga minu meelest ei ole nendes väljaütlemistes küsimus, et ajakirjandus püüab tihtipeale seda võimendada, et sellist tähelepanu saavutada, vaid pigem on. Pigem on nagu probleem või aasta jooksul väga tugevalt võimendatud probleem. Just selline äri ja poliitika nagu lähenemine, kus ühest küljest riigi raha kasutatakse ära selleks, et mingid eraärid turgutada ja see eraäri siis omakorda jälle turgutab mingit poliitilist jõudu või otseselt poliitika poliitikuid oma oma, selle rahaga, mis ta on teeninud riigikassast saamise läbi. Ja, ja selline lähenemine, selline põimumine, kus nagu riigivõim, poliitika ja äri teevad sellised, ma ei tea, kas seaduse piiril kõikuvad või, või seal kuskil üle üleminevat koostööd, et see on nagu nagu selline tõsisem oht selle kõrval, et kui keegi võtab mingi puu maha või need on pigem välised sümptomid või, või mingisugused sellised välised peegeldused, mille järgi me saame protsessi näha, mis tegelikult toimub kuskil tagatubades. Selles, et Kruuda võttis oma maja ümber puud maha, mina ei näe küll mingit poliitika ja, ja raha läbipõimumist, siin on tegemist väga lihtsa asjaga, minu arvates osadel inimestel tekib see tunne, et raha eest saab ikkagi absoluutselt kõik. Raha eest saab peaaegu jah, kõike, aga on asju, mida raha eest ei saa. Aga mis mind selle juures teeb, eriti valvsaks on praegu see, see avalikkuse suhtumine sellesse asja. Ma ei räägi siin kroonika tasemest, vaid sellest, hea küll, see lugu on lõpetamata, nagu ma aru saan, asi on vist, et noh, eeluurimine on lõppenud või ma ei tea. Ühesõnaga ma kuulsin, kui selle kohta väljendas arvamust, oli see nüüd prokurör või keegi, mis võib sellisel puhul Oliver Kruuda ees oodata ja oli kokku löödud. Need puud ja veel mingisugused administratiivtrahvid sinna juurde vist, ja see summa oli kusagil 230000, kui ma ei eksi, siis mul küll sõlvisse kahjude summa. Jah no aga, kas me üldse räägime praegu? No nii või teisiti, aga see on ju raha, missi, panemite köhima kah inimest, ma arvan, et härra Oliver Claudead paneks köhima, kui see summa poleks mitte 230000 või 230 miljonit. Aga on ju olemas veel üks võimalus, alati saab rahatrahvi asendada teatava administratiivütleme kinnipidamisega võib sind vangi pista ja ma leian, et ainukene asi, mis säärasel puhul kellelegi võiks natukene mõjuda, oleks kaks kuud kusagil veeta, mitte kõige paremas seltskonnas, aga säärast võimalust ka mitte ei pakuta välja, aga ma ütlen, see on ainukene, mis niisugusele laiutamisele. Pisut võiks see võimalus, mida sa mainisid Oliver Kruuda äärmiselt rahutuks teinud, sellepärast et kui siin aasta teisel poolel sattus noh, võib vist öelda, et varguses kahtlustatuna. Arestimajja Weroli endine juht Erki Aavik, siis oli Oliver Kruuda see, kes ettevõtjate, vabandust Tööandjate keskliidu kaudu üritas läbi suruda mingit avalikku pöördumist valitsuse või ma ei tea siis kelle poole, kus nagu öeldi, et selliseid korralikke inimesi ei tohiks üldse nagu vangi panna. Et see on täpselt seesama jällegi, et arusaam nagu ühiskonnast, et vaadake, ma olen nagu jõudnud niivõrd kaugele minu tuttavate hulka kuuluvat ministrit üks riigikogu liige y kui suurettevõtja, siis veel mingid tegelased, ma olen temaga koos saunas käinud, mandaga koos viina joonud, ma nendega koos Hispaaniast tennist mänginud. Teate, see on see seltskond, keda vangi ei panda ja ei pandagi arestimajja ja üldse nende nendest hoiab prokuratuur oma käpad nagu eemale, käitub nendega aupaklikult, nagu nagu ikkagi mõnes riigis see asi kombeks on. Ma arvan, et see mõtlemine ei pärine sugugi mitte siit Eestisse mõtlemine. Et noh, ühest suurest naaberriigist, kus nagu teatavasti kaega võimuga hea läbisaamine oli praktiliselt nagu immuniteedi garantii, noh, ta on tegelikult mingit inimesed ei oska praegu, seda. See on, see on nagu tegelikult lai probleem ja selle mis puudutab seda puude mahasaagimist ja selle nagu seost, nagu selleni seost äri ja poliitika põimumisega, siis kui te panite tähele, siis samal päeval või pärast seda päev pärast seda, kui see puude langetamine maha tuli, siis küsisin kommentaari ajakirjanduse poolt ka Nõmme linnaosa vanemalt, kelleks on keskerakondlane. Ja veel ühelt ametimehelt, kes oli samuti keskerakondlane, keda ma praegu ei suuda meenutada ka nende. Ta oli umbes see, et ärge ärge nüüd nii üle pingutanud, aga et inimene tegi natukene head, võttis seal mõned puud maha, seadusega ei olnud kooskõlas. No olge nüüd rahulikud. Ma kujutan ette, mis oleks juhtunud, kui see puude mahavõti oleks olnud mingisugune tavaline nõmme, inimene, kes ei ole keskerakonnale korraldanud suurepärast kohukese reklaamikampaaniat või, või toetanud seda erakonda rahalisse rahaliselt või midagi muud sellist. Ma arvan, et see reaktsioon oleks Nõmme linnaosa vanema poolt olnud hoopis teistsugune. Jah, minu meelest see aastalõpusaates selline nii pikk pakkumine mingisuguste puude kallal on kindlasti ebaproportsionaalne, aga ta on nagu sümboolne sümptom siiski sellest et eeldus on, et mis nad mulle ikka teevad, teevad väikseid rahvikese ja, ja lasevad jälle üle jala, et see nagu ma arvan, et see tegelikult see suhtumine on hakanud pihta väga kõrgelt tasemelt valitsusest, kus kus omaenda ministrit käitumise ja sealt allapoole on kogu aeg vaadatud niiviisi, et kas on meie mees või ei ole meie mees kas on meie parteiga seotud või ei ole meie parteiga seotud ja selle järgi on nagu ka otsuseid langetatud väga võib-olla et kitsalt oma pragmaatilistest huvidest mingisugustest lähtudes, aga, aga noh, ilmselgelt rikkudes sellist õigus või õiglustunnetust palju laiemalt, kui, kui mingisugune üks konkreetne sündmus seda iial põhjustanud oleks. Siin oli juttu Erki Aavikust. Nüüd ma riskin küll tulla välja sellise seisukohaga, et mina neid kahte asja pärisid, tahaks ühte ühte punti panna mitte ainult sellepärast, et Erki Aaviku nendeni viiuldaja vaid on teised põhjused. Mulle tundub see Weroli juhtum see, kuidas on nüüd reageeritud Äraviku ja teda isegi jõululaupäeval, ei lasta kodunt välja. Milline üldine asi taas on selle ümber, kujutage umbes mulje jääb, säärane kohutav kurjategija on vangis. Teda ei saa välja lasta jõululaupäeval, ta võib toime panna uusi kohutavaid kurjad kuritegusid, see on nagu mingisugune sarimõrtsukas oleks seal. Kusjuures see uurimine on ju täiesti noh, alles algusjärgus. Ja mulle jääb vägisi tunne, et siin on nüüd see juhtum, kus mõningad organite keele keelt kasutades on looduse näidiskeiss mis peab nüüd näitama, et asi on nii. Raputa pead, Anvar ma olen, ma olen enam-vähem kindel, et samasuguseid, ütleme, riigi rahaga ebaotstarbekad ümberkäimisi nagu oli, seal on nii põllumajanduse süsteemis kui ka paljudes teistes süsteemides on toimunut palju, palju, palju, seda sellega on seotud kõikvõimalike võimustruktuuridega seotud inimesi, nii ministreid kui, kui ma ei tea kõiki, keda ja selles mõttes see on eraldi välja toodud ja sellele tahetakse ekstra tähelepanu juhtida. Ja mulle tundub see pisut üle reageerimisena. Kõik nad istuvad kinniku istuvad kohtuotsuse alusel. Eestis on viimasel ajal püütud levitada mitmes kanalis mitme inimese poolt väidet, justkui peetakse eeluurimise ajal meil inimesi kinni mingi prokuröri taotluse alusel ainult või et prokuratuur ainuisikuliselt seda otsustab nii alisega kuulsas ärimeestekirjas kirjas ja nii edasi. On on mitmel pool seda väidetud, selles mõttes mina oleksin valmis Erki Aaviku vabastamise nimel kohe minema Tartu vanglate piketeerima siitsamast saatest kui teda hoitaks kinni ainult uurina otsuse alusel. Eestis hoitakse inimesi vangis üle 48 tunni siiski ainult kohtuotsuse alusel, mida saab vaidlustada ja mida saab vaidlustada väga kõrgele välja. Ja, ja ma ei usu, et kõik eesti kohtuinstantsid, isegi kui seal oleks mingisugune prokurör, Touri poolne suur huvi teha näidisprotsessi võib-olla et prokuratuuri poole, et sa isegi on olemas, et, et sellega läheksid kaasa erinevad kohtud, erinevad kohtuastmed. Jaa, jaa, seda oleks võimalik sellise masina kahvliga nagu käima panna, ma olen nõus, et võib-olla mõni üksikuurija mõni mõni üksik kasutas, seda on, on, soovib niiviisi teha. Aga aga ma ei usu, et seda sellesse saab kaasata kogu kohtusüsteemi, kuni riigikohtuni välja. Sigadusi tehakse äärmiselt palju, äärmiselt suurte suuri rahasummasid korstnasse kirjutatakse, sellest ei liigu mitte miski. No see on küll teisest ooperist, aga võid sa mulle öelda, kas suhkrutrahvi pärast, mis on kokkuvõttes sama suur kaotus, ütleme rahasumma nagu kumu ehitamine, valmisehitamine, kas keegi on selle eest vastutust kandnud? Seen hajutatud võimu galaktikasse, et keegi kunagi ei hakkagi vastutama sellest? Ei taha nüüd väga konkreetseks minna, kuna nagu tõesti õigesti märgitud, et uurimine alles käib, aga ma olen ise näinud väga lähedaselt väga lähedasest lähedaselt distantsilt suurt vargust. Ja ausalt öeldes minu nagu ainuke õppetund sellest lähedaselt distantsilt nähtud asjast on see, et kui varavaras jääb koristamata siis suhtumine, et varastamine on lubatav, paljuneb. Ja Eestis kahetsusväärselt tehakse vahet inimeste vahel, kes on varastanud poest presidendi õlut inimeste vahel, kes on varastanud ettevõttest 10 miljonit. Tundub, nagu see teine seltskond oleks nagu, tunduvalt viisakam, tegelikult ju ei ole. See, et ühte või kümmet või sadat ei ole karistatud, minu meelest ei anna nagu alust suhtumiseks, et siis ühtegi ei tohiks karistada. Pigem me peame siis küsima, et miks neid teisi ei ole karistatud, et sedapidi pöörata, et kui kuna meil üldiselt nagu suured sulid käivad või sõidavad tõllas, et siis nagu peaks, peaks veel ühel või, või veel kahel laskma samuti nagu vabalt ringi jalutada. Nagu ei, ma näen selles pigem meie ühe ministri suhtumist, et näed, teised teevad ka tema, selline põhiline põhjendus asjadele on see, et aga Isamaaliit tegi ju ka, aga see tegi juga iga asja kohta olemas, vastav iga iga asja dokuma. Iga asja kohta on toimikus olemas väike selline näidis, kuidas teised on teinud ka suli. Aga see ei tähenda, et, et, et jätkuvalt võiks seda teha, on, on, ma olen nõus mihkel sellega. See, et jõuluõhtul inimest mitte koju last omaste juurde peab olema ikka väga-väga mõjuv põhjus, milles ma söandan kahelda. Mihkel, ega Erki Aavik ei olnud siis ainukesena jõuluõhtul seal plate peale, et neid oli seal ikka kümneid ja sadu ja sel juhul me peaksime nagu need kõik välja laskma, kui ainult jõuludest lähtuda, eks ole. Ei, mitte neid, kes on seal 10-ks aastaks kinni mõistetud. Et minu meelest on meil natuke vale vales suunas, sellepärast et me tõesti ei kohut asendada nüüd ühes konkreetses kaasuses, aga minu üks tähelepanek sellest aastast tõepoolest on, see varastatakse palju. Ja ma ei mõtle nüüd konkreetselt ainult seda, et keegi varastab kuskilt pudeli õlut või 10 miljonit krooni. Aga varastamine kui mõtteviis, varastamine kui stiil, varastamine kui asi, mis tegelikult tundub olevat nagu lubatud. Ma ei usu, et see on päris ilmaasjata, et nüüd juba teist valimistsüklit järjest tuleb üks erakond sisuliselt juba teine erakond välja sisuliselt sama loosungiga, eelmine kord oli Res Publica, kes tuli loosungiga vali kord. Nüüd tulevad sotsiaaldemokraadid loosungiga jokk jätta, nende mõlemi sisu on tegelikult sama. Väga selgelt on ühiskonnas näha see, et teatud seltskond tunneb endal olevat õigust varastada, õigustes igatseda, õigust sülitada kõigele, mis nagu nendele nagu ette jääb. Ja see selgelt häirib ja see selgelt nagu takistab Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus. Sedasama sedasama asja, millest eelmises teemas rääkisime. Ma arvan, et selle üheks põhjuseks on ka poliitilise võimu soov hoida ennast lihtsalt võimul, et see, see hakkab nagu valitsusest pihta, kui me neid jokk joki juurde nagu mis oli ju lõppeva aasta märksõna pihta, see on tegelikult nagu valitsuse probleemi valitsusest pihta hakanud probleem, kus lihtsalt selleks, et valitsuskoalitsioon püsib või, või on moodustatud sellise nagu mõttega aktsepteeritakse teatud piiripealset või ka üle piiride minevat käitumist ja see levib sealt ülevalt alla. Meie saade ei ole veel tänaseks, läbimine tuleb teine tund, stuudios on ajakirjanikud Anvar Samost, Kalle Muuli ja kirjanik Mihkel Mutt. Olukorrast riigis.