Tere minu nimi on Toomas Paul. Olen luteri kiriku emeriitõpetaja ja soovin teile kõigile rõõmsat ja rahulikku esimese advendipühapäeva. Nende hommikupalvust tekstideks olen kasutanud ilmutuse, raamatu teises ja kolmandas peatükis olevaid läkitusi kogudustele ja viimane nendest laudik ja kogudusele kellele öeldakse. Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega keev, oleksid sa ometi külm või keemia. Nõnda ka, et sa oled leige ega ole külmega keev, sülitan ma su välja oma suust. Et sa ütled, ma olen rikas ja mul on rikkust küllalt ning mulle jala puudu millestki ning sa ei teagi, et sa oled Lääts ja armetu ja vaene ja pime ja alasti. Siis ma annan sulle nõu osta minu käest tule Sõõrunud kulda, et sa saaksid rikkaks ja valgeid kuubiedent nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku häbi ning silmasalvi võida tiimi, et sa näeksid. Keda iganes mina armastan neid kõiki, Manoomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt. Kogudusele heidetakse ette, et ta ei ole külm ega keed. Meile võiks ju tunduda, olen ikka olla leige kui päris vastane. Aga arvatavasti on jumala silmis teistmoodi ja me võiksime öelda kasvõi variseride kohta, kes olid tol ajal lugupeetud mehed ja kes olid Jeesuse sõnumile täiesti immuunsed ja vastuvõetamatut ja just kohalikke patuseid tõmbas enda poole. Et ilmselt niisugune leigus on endaga piirdumine, enda seatud mõõtudele vastavus ja leidmine, et sellest on küllalt. Ja selles mõttes kas täielik innukus või siis niisugune täielik innukus ka kristluse vastu, nagu seda Saulusel oli. Temast sai väga tubli apostel. Kord taipas, millest Ta oli eksinud, sest see ind tuli kaasa. Ta oli kui siin seda pilti kasutada, külm. Aga, ja ta sai keevaks. See, mis siin, aga lõpus öeldakse, et neid, keda jumal armastab, neid ta noomib ja karistab, on jälle üks niisugustest asjadest, mis ei tarvitse meile meeldida. Aga nii see on, et kreeka keeles on karistama ja kasvatame üks ja sama sõna Paida kogeo. Nii et pedagoog on see, kes õpilast nuhtleb. Midagi pole parata, et antiikne kasvatust käis karistamise teel ja tänapäeval tundub see mõistetamatult julm. Aga kui vaadata natukene teiste sõnadega asju siis ega kreeklastel nii vale ei olnudki, sest tegelikult saab õppida ainult eksimise ja negatiivsete tagajärgede kaudu. Senikaua kui kõik läheb lepase reega, me ei teagi, mis asjad võiksid ja siin olla ometigi väärad. Võtame kasvõi libeda tee, sõidad ja sõidad ega teagi, et on must jää. Kogenud autojuht teeb kahtluse korral väikeseid nõksakuid rooliga, et kogeda, kas tuleb külglibisemine. See on nõnda, et ta püüab pigemini väikseid vigu teha, et vältida suurt. Igal juhul me saame õppida oma mistahes vigadest. Ja kui pidevalt nii nendes läkitustes kui üldse uues testamendis kordub parandage meelt siis see ei tähenda, et meeleparandus oleks enesest vähe lugupidamine pigemini on nõnda, et võrrelda kasvõi rohtu kasvanud umbrohtu kasvanud aiaga siis kui seal on väga Umbrohi võimust võtnud, siis tundub, et siit ei ole ju midagi enam parandada. Ja vahel võibki nõnda olla, et Maltsaga tõmbad nii suure mullamätta ülesse, et sellega teed ka neile taimedele, keda sa päästad. Kahju. Aga kui aed on puhas ja siis neid väikeseid umbrohuliblesid, sealt nopid, enne kui nad suureks saavad, siis seda ohtu ei ole. See tähendab niisugust meeleparandust. Me vajame iga päev just sellesama pärast, et võiksime vältida väga suuri Ja lõpetuseks on siin paar väga ilusat pilti, mis siin laudikke kogudusele kirjutatakse ja mis on, on ristiinimesi kõigil aegadel. Just väga Fastsineerinud. Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtusöömaaega koos temaga ja tema minuga. Paljudel piltidel on kujutatud, kuidas Jeesus seisab, ukse taga, raputab ja ootab sisselaskmist. Kui temast, kui kohtumõistest räägitakse, siis ta tuleb kas tahad või ei. Ilmutuse raamat algab kirjeldusega, kuidas inimesed poevad pakku tema eest. Südames seda ei tule vägisi. Vaid, kui keegi kuuleb ta häält ja ukse jõuab sellega koosta, sööb õhtusöömaaega taaspilt, mis on juba Emmuse jüngrite loost mõjuv. Ja nii nagu refrään kordub kõigis nendes, kellel kõrv on see kuul, kui, mida vaim ütleb kogudustele. Kellel kõrv on, ei ole mõeldud seda kõrva, millega me helilaineid vastu võtame. Vaid mõistmisvõimet. Olen mõelnud vahel armastades raadio hommikupalveid kuulata. Et kellele nad peaksid olema suunatud kas paganate valgustamiseks või siis kaaskristlastele. Ka ma ei teagi, kellele nad olema peaksid, aga ma arvan, et kõigepealt vajame ise vastastikust kinnitamist. Ja seda tehes. Ehk tohime loota, et kui kellelgi kõrv on, siis temagi kuuleb olenemata sellest, kui kaugel või lähedal kuigi või külm ta on. Palvetagem. Issand, õnnista tänast püha päeva kõigile Hanno, et meil oleks kõrv sinu häält kuulda, et me kuuleksime, kui sina koputati ja teeksime sulle oma südame lahti. Et sina saaksid meid teha tuliseks vaimus. Aamen.