Kuula rändajat, kre kuulajatele, rändaja tere stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna naiidsetestiitseim maa, Kreeka on koht, kuhu täna jõuame. Lisaks tohutule hulgale mälestustele, mis seal kaugetest aegadest säilinud, avastame Kreekas ka põneva looduse ja toredad inimesed. Ja läheb kõigepealt Ateenast keevia saarele. Niimoodi laulsid siis üheskoos publikuga reipalt kaks legendaarset Kreeka lauljat, Kostas hais ja haaris Aleksius. Ja tähelepanuväärne on ka see, kuidas nende lauljate peale üldse sattusin selle niimoodi, et Kreekas olles ühes pudupoes hakkasime, ehkki ma selle poole omanikuga ja nii nagu Kreekas, aga tüüpiline ku olevat viis minutit rääkinud, siis tundub, et me oleme juba aastakümneid vanad sõbrad. Hästi lahe oli rääkida ja siis ma küsisin, et mis on nagu kreeka kõige parem muusika, kõige paremat lauljat, keda kõik kreeklased tunnevad ja armastavad ja vaat siis ta soovitas seda haris Aleksiad ja Kostas haist. Ja pärast kui ma koju jõudsin, siis ma küll avastasin, et ma olin sealt midagi ostnud ja vahetusraha hoopiski tagasi võtmata unustanud. Kuidas siis nii räägiti ära ja kuidagi see käis niimoodi märkamatult lahedat. Sellel kogenud rändaja puhul, nagu teie olete. Kreekas Kreekas ja niisuguseid asju Igalühel juhtuda. Aga ega siis nii väga kahju ka polnud, sest sest tegelikult see on tõesti ilus muusika ja, ja niimoodi Kreekas lauldakse väga tihti ja meeleldi, eriti tavernides õhtusel ajal. Ja üldse kuidas ta Vernisse elu käima läheb. Sinna minnes, nagu tegime, alata selle vea, et me läksime sinna liiga vara õhtul Nov eestlase jaoks tundub, et kell kaheksa on täitsa mõistlik aeg õhtust sööma minna, aga siis ei ole seal mitte kedagi. Elu algab kell 11 umbes nii ja siis kella 11-ks on siis kohal ka pered väikeste lastega ja tellitakse vägevaid roogasid ja, ja ohtralt veini ja, ja tuju on niivõrd lahe ja ja ülev, et tuleb tõesti lauluisu peale, endal ka seal sageli, noh, kui sa õhtul seal istud, kaks asja on olulised, ütleme seal laua peal, need on väga rikkalikud ja mitmekesised salatid ja ohtralt veini ja veini tellitud seal neid sellel reisil alati, see käis niimoodi, et kiloga üks kilop veini, aga seda ei tooda mitte korraga, vaid tuuakse siis niisugune pooleliitrine Karafin. Ja kas sa oled juba seal arvestanud, et järgmine pooleliitrine tuleb igal juhul veel ja siis mõtled edasi kui mõtled, kui mõtled ja tõesti noh, ega siis keegi purjus ei ole seal õhtul, aga kõikidel on ikka hirmus hea tuju ja aeg läheb lennates. Ja noh, see viimane Kreekas käik oli nüüd vähem kui pool aastat tagasi oktoobrikuus 2008 ja seekord sai siis mõeldud, et läheks just Ateenast põhja suunas läbi ka, et see oli niisugune marsruut, mida polnud varem käinud. Ja kõigepealt sealt Ateenast minnes otsustasime, kuna mõte oli ikkagi, et ka niisugusi looduse paiku otsida. Et siis läheme Eevia saarele. Eevia saar on, no 150 kilomeetrit pikk ja kuskil keskmiselt nii paarkümmend kilomeetrit laisaar kõikidest Kreeka saartest, neid on tuhandeid anda suuruselt teine Kreeta saare järel. Ja, ja sinna on väga lihtne minna, sest ta tõesti väga kitsa väina ääres Ateenast ainult mõnikümmend kilomeetrit põhja pool. Aga kohe, kui me minema hakkasime oma rendiautoga, siis sai kaks asja selgeks, et me mõtlesime, et Ateenasse ma üldse ei lähegi. Selle jätame järgmiseks korraks, seal on liiga kaelamurdev liiklus. Me jääme ummikutesse, me kaotame aega, et võtame kohe linnast hästi kaugele looduse poole, aga tegelikult oli ikka mitmeid kümneid kilomeetreid Ateenast eemal. Täpselt samasugune seis maja majas kinni, üldse mingit vahet, Te ei ole küladel tohutu teede ämblikuvõrk, viitu väga vähe. Eksisime kohe ära, aga ikkagi kuidagi me üürisime enam-vähem õiges suunas, aga igal juhul järsku me avastasime, et me oleme külas, mille nimi on Marat hoonas. Kohe jälle tekivad need seosed, mis noh, Kreekas, teistes Vahemere maades tegelikult sama moodi, et sa hakkad mõtlema, et ahaa, et maraton kõik ja pikamaa jooks 42 kilomeetrit tuntud spordiala. Ja ta on nüüd selle külaga seotud. Aga kui sa sealt läbi sõidad, küla tal, tal ei ole mitte mingit nägudunud, lihtsalt üks lõputu küla nagu kõik ümber selle Ateena. Noh, võib ka nii öelda, et Ateena on siis laienenud kümned kilomeetrid, maraton on peaaegu muutunud Ateena eeslinnaks. Aga ometi oli seal tee ääres üks mälestusmärk. Ja noh, me teadsime, et seal kõrval on tõesti seal maratoniväli ja üks suur lage väli ja selle servas niisugune suur muldne küngas. Ja, ja see on tõesti see paik kus siis ajalooliselt toimus 490 aastat enne meie aja arvamist kuulus maratonile lahing kus kreeklased olid vähemuses. Aga nad ikkagi võitsid pärslased ja seal hukkus 192 ateenlased ainult selles lahingus ja, ja nad maatigi sellesse hauapaika, kus praeguse muldne küngas on kõik see toimus ju ligi 2500 aastat tagasi, aga see on tõesti kindlasti seal toimunud, see, see on ka ajalooliste kroonikate järgi niimoodi. Aga noh, sealt edasi see, see kuulus lugu, millest tuleb siis maratonijooks, selle kohta peavad ajaloolased suu kinni. Nad ütlevad, et see on pigem rahvajutt või legend, et siis üks kreeka sõdur jooksis teatama teadet Ateenasse ja ta tegi seda nii õhinal, et kui ta jõudis just teatada, et me oleme võitnud, siis ta kus surnult maha. Aga praktiliselt on küll niimoodi, et sealt maratoniväljalt Ateena kesklinna läheb kaks teed ja nii oli see ka üle 2000 aasta tagasi. Üks tasand seal maal kulgev tee ja see on 41 kilomeetrit, teine kulgeb üle mägede ja see on lõhe, see on 33 kilomeetrit. Ja no arvatakse, et kui kellelgi oleks vaja olnud sõnumit viia, siis ta oleks tõenäoliselt võtnud selle lühema tee. Nii et muidugi see maraton, et see peab olema, sest 42 kilomeetrit, see on hilisem kokkulepe. Aga kahtlemata on, on ta seotud selle külaga ja selle paigaga. Ja võib-olla seda teavad vähesed, et maraton tähendab tegelikult kreeka keeles apteegitilli. Ja apteegitill on siis see noh, meil Eestis perenaised kasvatavad aias põhiliselt aed, tilli apteegitill on natukene nisugune lopsaka dema lehtedel, vartel ja seemned, seal on tugev aniisimaitse ja ta on olnud mitte ainult maitsetaim, vaid ka tähtis ravimtaim. Ja siis hakkab nagu mõte liikuma, et kui sel ajal oli paigal nimi, maraton et järelikult võib-olla sajandeid enne seda oli see olnud, siis kuulus Paikus kasvatati seda väga kogu antiikmaailmas väga hinnatud taime. Et võib-olla see oli nii, keegi täpselt ei tea, praegu igatahes ei ole selle poolest küll silmatorkav paik, et siin seda, seda apteegitilli just palju kasvatatakse, aga see on kreeka keelest lähtuv järeldus, aga siit me läksime siis Evia saarele ja 40 trit lahutab ainult saart mandrist. Et seal on tõesti lühike sild. Põhimõtteliselt, ja huvitav, et esimene sild ehitatud tee siia juba 2400 aastat tagasi antiik-Kreekas. See ei olnud ületamatu takistus tolle aja ehitajatele. Ja seda oli ka vaja teha, sellepärast et sellest väinast kulgeb läbi väga tormakas. Kas hoovus ja selle hoovuse põhjuseks on siis need tõusud ja mõõnad, et iga kuue tunni äärel see voolusuund nagu muutub ja vesi hakkab jälle täie hooga nagu teises suunas voolama, nii et sealt paatidega ülesõit on üsna ebamugav, aga, aga muidugi on ka olnud sajandeid, kus seal jälle silda pole olnud, seda jälle ehitatud, jälle lõhutud. Aga praegu saab siis ilusti sinna Evia saarepoolele ja alguses, kui sa seal saarel sõidad, siis me läksime nagu põhja suunas, siis ikka veel märkad, et, et suhteliselt palju külasid ja ja esimene küla, kuhu me siis sattusime näiteks. Ja kus me ära eksisime, kandis nime poliitika. Jälle mõtled, et kuidas poliitik. Et täiesti täiesti ilmetu küla, aga, aga poliitika oli ta nimi ja ja noh, kreeka keeles seda võib umbes tõlkida kui linnajuhtimise kunsti poolisson linn. Ja, ja siis kui sa näiteks ei eksinud näiteks Paide linna särav ja kaldud näiteks liiga paremale, siis ei kõla kuigi tähendusrikkalt, aga ütled, et me eksisime poliitikas ära ja kaldusime liialt paremale. Kohe tähendus, jama suur tuleb ikka vasakule kaldud. Aga siit edasi hakkas tõesti selline hõredam asustus, rohkem metsa, tormakaid mägijõgesid ja mööda niisugust ilmselt väga IZ orgu mööda, mis kulgeb sealt kuskilt saare keskosast. Jõudsime Prokopi külasse ja siin tuli teha tõsine peatus, sellepärast et siin on siis jälle üks väga tähtis puu kasvamas. Ja see on euroop papa puude uurijate andmetel siis Euroopa kõige jämedam puu üldse. Ja seda otsida ei olnud kerge, sest keskmine kreeklane loomulikult inglise keelt ei räägi. Aga niimoodi inimeselt inimesele küsides niimoodi me ikka lähenesime umbes õigele kohale ja igatahes kui me olime juba suhteliselt selles kandis, siis seal tee ääres oli üks tavern. Ja see emand, kes meile sealt kohe rõõmsalt vastu tuli vaatas mulle otsa ja küsis inglise keeles, Big Tree. Ma ei tea, kas ta luges mu välimusest välja, et ma olen niuke suurte puudeotsija või tuli see sellest, et enne katki olid mõned välismaalased sama asja küsinud. Aga rohkem ta inglise keelt ei osanud, ta kutsus oma poja, kes rääkis hästi inglise keelt ja, ja see siis ütles, et jah, et sitta nii kilomeetri kaugusel see on ja, ja siis me tegime niisuguse pikema peatuse ja ja see oli tõesti väga kena loodusega paik, seal ümberringi kasvaski plaate nimetate. Platon on nüüd selline puu, tema lehed meenutavad vägagi vahtralehti, nad on niisugused sõrm, hõlmised, nagu öeldakse, tema tüvel on mõnikord tundnud laiguti mahakoort. Nii et see tüvi paistab niisugune laiguline. Ja siis sügisesel ajal ripuvad talvel niuksed viljad nagu justkui pika niidi otsas, niisugused karvased või ogalised kerakesed, nii et selle järgi tunnet ärasöödavad. Ei, viljad ei ole söödavad. Aga nad on väga efektsed, nagu mingisugused ehted seal puu otsas. Ja, ja praegu, sügisesel ajal oktoobrikuus olid nad värvunud niisuguseks kuldkollaseks ja mõnikord isegi oranzikaks need lehed. Ja see puude all oli õitsemas alpikann. See on jälle huvitu, et see, mis meil peenral kasvab, kasvab seal metsa all sellised roosakad õitega alpikannid ja ja, ja kas siniseid sügislilli ja, ja seal metsa all siis vulises nisugune lai jõgi. Aga väga madal, üsna kiire vooluga, üle jõe läks üks niisugune sild ja ma natukene üritasin seda mööda minna, aga pöörasin ümber, see oli ikka tõeliselt vana sild, õõtsad väga põhimõtteliselt. Nii et ta vaatas, on tarkuse ema jah, jah, et parem mitte katkestada reisinud nii varakult ja siis lihtsalt jalad lahti ja mis sest, et sügisene aeg, et jalaga kallata. Teisele kaldale ja seal siis mõne aja pärast me jõudsime selle puu juurde, ta on ümbritsetud niisuguse väga laia kiviaiaga, nii et 100 meetri laiuselt ümberringi on kiviaed. Ja noh, see puu on täiesti kirjeldamatu, ta tantsis. No no ma mõtlesin, et loomulikult ära ka tüve ümbermõõt, 18 meetrit, see ütleb vist vähe, aga aga noh, kui mõelda, et Eesti jämedaim puu, Tamme-Lauri tamm, rinna kõrguselt on ligi kaheksa meetrit, siis üle kahe korra jämedam, kui, kui see meie Tamme-Lauri tohutult võimas harud lähevad neljaks seal kuskil kahe meetri kõrguselt ja seal sees oli õõnsus ja avavust selles sõõnsusesse oli, oli paraja ukse suurune ja seal taga oli see õõnsus ise noh, läbimõõduga oma kolm meetrit. Ja niukene, seisad seal seal selle Euroopa jämedaim puu sees. Ja, ja mõtled, et mis tunne on sees, keegi elas ka või mis oli tõenäoliselt aeg-ajalt peatunud, mõned näiteks kas karjased või siis mõned rändurid, et oli nagu tunda, et, et seal aeg-ajalt oli peatutud, aga muidu ta oli täiesti puhas, ilma igasuguste märkide taha sinna sisemusse oli siiski kraabitud mingisuguseid nimetähti siia-sinna. Aga aga see õndsus ise oli pigem niisugune tunne, et, et siin oleks endalgi hea varju leida, kui väljas on koerailm. Ja küllap nii on ka see sajandeid olnud tegelikult. Ja selle puu vanuse kohta väga ebamääraseid andmeid, ma leidsin ühe oksa, mis oli murdunud, noh, ta oli niisugune poolemeetrise läbimõõduga ja ja sealt ma lugesin kokku juba üle 300 aasta ringi. Nii et, et kindlasti see puu on sajandeid vana, aga keegi ei tea, kui vana ta on. Ja, ja üldiselt ütleme turist, kes tuleb tänapäeva Kreekasse praktiliselt seda puud ei tea, seda juhatata kusagilt, ta on natukene nii öelda kitsama ringi informatsioon, et see tõesti nii on. Minu meelest seal võiks küll olla mingi niisugune inglise keelnegi kirjeldus või või juhatus sest Euroopa vägeva emapuu tiitel väärib seda. Aga kui me tulime nüüd see puu juurest ära, siis, siis loomulikult läksime taverni sööma ja ja siis pereema poeg umbes kolmekümneaastane meesruumis saleksi, oli ta nimi, ta rääkis hästi inglise keelt, temaga oli hea suhelda, ta oli seal sündinud ja kasvanud. Ma küsisin, et kas ta teab mõnda lugu selle vägeva plaat, Ta nii kohta ja ta ütles, et üks lugu, mida ta on kuulnud, on niisugune, et kunagi elasid siinkandis valachid. Et see on jälle, et kogu see Kreeka territoorium on, ütleme, etniliselt tohutult kirju ja sajandite jooksul tan veel mitut pidi muutunud valachid eksoleval ahvid on rahvas, kes on rumeenlased sugulased aga tõesti ka ajaloolaste andmed. Tal on nad elanud seal kajevia saare põhjaosas. Ja et siis olid nad nagu iseseisvalt, aga siis siis kreeka väesalk tuli sinna siis sõjaretkele ja, ja, ja et selle legendi järgi siis kreeklast väejuhataja olevad siis selle puu istutanud 800 aastat tagasi on või ei ole. See jääb muidugi saladuseks, äkki on, äkki on ümber lükata ka isa. Aga igal juhul on kogu see Evia põhjaosa tõsti looduse poolest väga eriline, sest enamik Kreekat on ju suhteliselt tihedalt asustatud, seal on elatud tuhandeid aastaid tihedalt ja, ja selle inimese mõju aastatuhandete pikkuse tegevuse mõju on, on maastikest peaaegu igal pool tunda. Aga seal Eevia saare põhjaosas sa peaaegu unustada, et sa oled kreekas, seal on palju metsa, nii palju voolavat vett ja, ja suhteliselt vähekülast. Aga seal, kui me läksime nüüd siis saare kõige põhjapoolsemas otsa, siis seal asub jälle üks paik, mis oli tuntud juba Antiik-Kreekas ja selle paiga nimi on tipsou. Edipsov on siis juba antiikajal olnud tuntud kui niisugune kuurort ja tervisevetepaik. Et näiteks Aristoteles, tuntud teadlane veel teame kõik ta nime vähemalt kirjutas 2300 aastat tagasi. Et Édith, sous on kõige parema ravimi toimega kuumavee allikad, mida inimkond üldse teab. Nii palju, nagu siis kreeklased muidugi inimkonda teadsid. Aga igal juhul käidi noh, rohkem kui 100 kilomeetri kauguselt näiteks Ateenast juba sinna tipsousse juba tol ajal. Ja hilisemast ajast näiteks kui roomlased olid juba kreeka tänastamas, siis rooma kindral sulla näiteks ka täitsa regulaarselt. Sa Lädib so kuumaveeallikatesse käis oma oma konte ja, ja, ja liikmeid ravimas, et see on läbi aegade olnud kuulus koht ja praegu käivad ka seal just ateenlased, ta ei ole nii palju tuntud välismaalaste hulgas, Acaiust, kreeklased siiamaani peavad suurt lugu, seal on niisugune pisikene linna kena ja, ja kui me sinna jõudsime, oli juba hämar, siis on see tüüpiline rõõm näiteks nendes Vahemere maades reisides. Et loomulikult me ei olnud pannud kinni mitte mingi töömaja, vaid linna servas. Üks seltskond mehi mängis kaarte. Küsisime, kas siin kuskil öömaja on? Jah, siin minu juures on, ütleb üks kaardimäng ja täiesti viisakas tuba, et oli nagu selleks ette valmistatud, et keegi tuleb ja, ja et siin pakutakse võimalust ööbida. Ja, ja kui see on, siis nüüd, siis see kuulus spaade ja kuumaallikate koht, siis muidugi järgmine küsimus oli, et kas siin lähedal on mõni kõnespaa moodi asi selles vanaaja mõistes, nagu spaad iseenesest on ka ju sajanditevanused ja algselt nad ongi kuumaveeallikate paikades sellised kohad, kus inimesed tulid tervisevetele ja sisse mees ütleb, et aga minul on. Siis me läksime, vaat kõik on olemas ja siis ma läksin, vaata, mis see siis on. Väga lihtne. Kogu see linna asub nagu mäeveerul ja need kuumavee allikad tulevad sealt kuskilt mäenõlva seest välja ja üks nendest voolas. Tal ei olnud muud vaja kui suunata Ta see allikas siis ühte nihukese väheldasse basseini rätikud, inimestele ja raha tuleb. Õnnetähe all sündinud see vend ja, ja terve see linn, kujutan ette, on elanud siis sajandeid niimoodi, et tegelikult looduse and kuumavee allikad on olnud neile rahamasinaks vaja ja, ja tegelikult noh, kuumavee allikad mis asjad need on looduslikult loomulikult on see viide sellele, et siin maapõu on rahutu ja et siin on mingid vulkaanilise protsesse maa sees toimumas. Et ega see ei ole ju muutma isegi noh, kogu Kreekas praegusel ajal ei ole ühtegi aktiivselt toimivat vulkaani, aga selliseid paiku, kus vulkaanid on varem pursanud vaigus maa, sisemus on kuum, neid on väga palju. Kas mitte Santorini saarel poleks Santorini saarel on väga-väga võimsad ja, ja seal on ka olnud üks üks väga purustav maavärin, mõned sajandid tagasi. Aga siin kuumaveeallikaid ja niisuguseid kuumaveeallikate piirkondi on Kreekas 700. Nii et niisugusi paika, kus inimesed lähevad lihtsalt loodusliku kuuma vee basseini on kreeka tihedalt täis tegelikult. Seal ei ole seda probleemi, mis meil vaesekestel siin aeg-ajalt, et sooja vett ei ole. Jah, seda probleemi ei ole, On ja kuidas veel ja et vaata, et liigagi palavaks ei lähe ja mõnikord on nad ehitatud nagu meie enda kogemused näitasid, siis mõnikord on nad siis natukene ümber ehitatud ja ja seal võetakse ka seal käimisest raha. Teises kohas on jälle riik, kui kohalik omavalitsus selle natuke korrastanud ja raha ei võetagi. Ja kolmandas kohas ei ole ka midagi korrastatud, aga inimesed käivad lihtsalt seal kuma kuumaveeallikas kõne looduse and. Aga noh, eks neis, kummale allikates ole ju käidud Euroopas ja teistelgi mandritel. Aga siin oli üks asi, mis mind tõesti natukene nagu meelitas, oli see, et et siin pidid olema kuumavee allikad, mis tulevad maa seest välja merepõhjast. Et niisugust asja ma ei olnud veel kogenud ja siis seda, seda tahtsime tingimata proovida enda naha peal. Ja siin noh, me läksime siis järgmisel hommikul õieti sinna, see oli üks minut kõndida meie ööbimispaigast mere äärde, sinna oli see maja peremees meid juhatada. Tänud. Ja hommik oli oktoobrikuu kuskil 17 kraadi ikkagi nagu nagu natukene kõhedavõitu. Ja kui varba merevette panid, siis see oli, noh, ma arvan, mingi 18 19 karastatud eestlasel kannatab minna, aga midagi väga-väga kuum on, ta nüüd ei olnud seal oktoobri lõpupoolel. Aga siis, kui me juba vette läksime ja natuke ujusid, siis järsku tunned, et, et põhjas on nagu noh, kuidas öeldakse. Katel keeb või põrandaküte. Ja tõesti, tuleb põhjast tuleb sooja vett ja seal ujus ringi kohalik kreeklane, kes muidugi suurima rõõmuga kreeklastele väga tüüpilised kohe hakkab suhtlema ja ja juhatab selle koha peale, kus on nagu kõige parem koht seal meres. Ja see oli nüüd tõesti selline, et seal oli isegi näha merepõhjas vesi ei ulatunud päris üle pea, aga seal põhjast tuli välja helesiniseid jugasid ja need mullitasid kohe, neid oli mitmeid. Ja siis muidugi mina muidugi kohe varbaga proovima, et kuidas helesinine juga, kuidas selle temperatuur on, see oli ikka nii kuum, et ikka tõmbasid varba ära ikka. Ja seal muidugi seal kohapeal oli väga mõnus olla, sest seal oli see kuum vesi oli segunenud selle jahedama mereveega ja oli just paras. Kuigi see parajus oli niisugune, selles mõttes suhteline, et tihti oli nii, et üks külg nagu haudus teine pool külmetas külje ümber. Aga selle peale ma küsin hilinenult, et kui juba varba kõrvetas ära ja see tuli kiiresti ära tõmmata, et kuidas seal aedades siis need väikesed basseinid nii-öelda kuuma vee basseinid, mis nutikad inimesed endale ise korraldasid, kuidas siis sealse veetemperatuur? Nad on, nad on ikkagi väga täpselt ära timmitud, sest timmitud, kuidas siis samast mäenõlvast tuleb ka külmaveeallikaid. Vett on seal rohkesti ja, ja osa nendest külmaallikatest lihtsalt juhitakse ka hinna ja ja niimoodi timmitakse seda, seda hästi parajaks väga leidlikke ja meile igapäevane neile igapäevane, et keerad ühte kraane ja keerad teist kraani ja ja samal ajal mõelda, et niimoodi on olnud aastatuhandeid selle koha peal. Et see seal veab, nelik, jah, see on tõesti looduse suur kingitus. Evia saarelt. Me läksime nüüd küll juba edasi mandrile. Ja igal juhul tagantjärgi just seesama tunne, et, et see saar on just nende jaoks keda tõmbab Kreekas loodusesse. Siis on, on see tõesti üks väga vahva koht, aga sellega siinkohal selle reisiloo lõpetakse kuulaks lõpetuseks seda reibast kostas haisse ja Harris Alex ju laulu, kus nad laulavad koos. Tänane sissejuhatav saade Kreekasse ja põhiliselt olime siis müstilisel evi saarel ja saime tuttavaks sealsete loodus imedega millest tuleb juttu. Järgmises saates läheme termopüülide haagitsusele ja Barnas mägedes. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula. Rändaja.