Olukorrast õiglus. Nad juba stuudios jätkuvalt ajakirjanikud Anvar Samost, Kalle Muuli ja Loomingu peatoimetaja Mihkel Mutt. Teeme sellist aastat kokkuvõtvat saadet. Eelmises tunnis rääkisime siin nii presidendivalimistest kui majanduse üldisest käekäigust kui ka sellest missugused vastikud kombed on hakanud kõige selle toreda taustal maad võtma. Räägime natukene toredatest asjadest veel, et üks väga kena hoone on Eestis selle aasta jooksul valmis saanud ja kümned tuhanded inimesed on seal hoones käinud. See on kunstimuuseum tuntud kui kumu Tallinnas Kadriorus presidendilossist mitte nii väga kaugel. Vaevalt, et leiab nüüd Eestist enam ühtegi inimest või poliitikut kes ütleks, et seda asja polnud vaja, kuigi ma mäletan, et olid ka ajad, kus nagu öeldi, et et kultuur on hoopis midagi muud, mitte see, kui ehitatakse suur paekivist ja betoonist maja. Ja minagi mäletan neid poliitikuid, ma ei tahaks neid peaaegu mainida, sest eks inimesed arenevad targemaks, kes kuskil ei mäleta, mitu aastat tagasi aeg läheb ruttu, rääkisid, et et selle asemel, et siin oma kunst välja riputada, selleks võib bussitäite kaupa saate inimesi Kesk-Euroopast, Lõuna-Euroopasse, Luubrise kõikidesse muuseumidesse, et see olevat palju tähtsam. Võiks siis oota küll selle vastu ei sul ega üks ei välista teist loomulikult võiks saata, aga need inimesed ei ole aru saanud, mis asi on kultuur, mis asi on sidusus, mis üldse on üks väike riik tervikuna. Ega siis see ei ole asi omaette, kui me saadame kellegi kuhugi muuseumisse, näitame talle, et see nüüd ilus värv ja seen ilus joonis ja siin on see piiblimotiiv kajastatud ja nii edasi, see on hoopis teine asi, see mingisugune kitsam. Ma ei oska öelda, mis esteetilise kasvatuse üks haru võib-olla loov, loova suhtumise kujundamine. Aga mis on kõige, milleks on õieti kuu vahe? See, et näha mingit asja järjepidevusest mingist püsinäitusest, kui sa näed, kuidas mingi üldse see ei puuduta ainult kunsti, see käib samamoodi ka heliloomingu kohta, kirjanduse kohta, majanduse kohta, filosoofia kohta kõige kohta, kui sa näed midagi teatavas jadas, kuidas midagi millestki välja kasvanud, kuidas on mingi asi arenenud siis sa näed seoseid, eks sa taipad neid seoseid ja sinna kõrvale panna, ütleme maalikunstile veel näiteks kirjanduse areng sinna juurde panna rahvakultuuri areng, gastronoomia areng minu pärast, kas või seksuaalkäitumise areng, kui kõik need hädad on kõrvuti, siis tekkib nende omavahel uute seoste paljusus. Nii öeldaksegi, et kui sa mingit ajajärku kellelegi õpetad, ütleme noh, kunstikoolis või ülikoolis ei ole mõtet õpetada eraldi kirjandust, tuleb paralleelselt sinna juurde võtta ka kujutav kunst, selle aja riietumine kõik kokku. Vot see see annab uut liiki teadmise, mis on võimeline genereerima uusi teadmisi, see nii-öelda loov teadmine. Ja seda ei saa aru, need inimesed, kes ütlevad, et saadame bussiga kas Viini ooperisse või Luuvrisse. Ei Me saame Eestist, mis ta oli ja mis ta võib-olla aru siis, kui meil on olemas mingi asi tervikuna korraga võimalik läbi vaadata. Vaat sihukene lühikene loeng tagantjärele mõjute, kellele. No eks need tagantjärele asjad paistavad kõik teistmoodi, et ka ka kui me jääme selle kumu juurde ehitistest, siis see, mis praegu on 700 800 miljonit krooni, oli 10 aastat tagasi, kui seda asja otsustama hakati, oli kindlasti teine summa häda. Midagi 450 450 oli tol ajal hoopis teine summa, kui ta praegu on, et me räägime siin majanduse kasvust 11 protsenti aastas, aga aastal 97 või kaheksa tehti negatiivsed lisaeelarveid riigile ja ei olnud sugugi neelused. Et ma saan täiesti aru nendest vaidlustest, mis olid tol ajal ja, ja ka nendest inimestest, kes võisid tollal väga skeptiliselt suhtuda kunstimuuseumi rajamisse sellise summa eest sellisel ajal, kui see summa oli proportsionaalselt riigi kuludest või, või kultuuritehtavate tehtavatest kulutustest palju suurem, kui ta oleks praegusel ajal olnud. Et tagantjärgi tundub alati selline ehitus nagu noh, mis see siis oli, 700 miljonit, saime hakkama, saime hakkama, maja tundub päris ilus olevat ja lagunenud ja, ja kõik on korras ja tore, et selles mõttes nagu praegu hakata nagu hindama, et näetegi küll olid need lollid, kes olid vastu, mina ei olnud, ei vastaga poolt, mul puudus arvamus. Nii ükskõikne, aga sa oled nii külm, on sõlminud tegevusvaldkonnas jumala tulla, aga sa oled Eesti kodanik, sa tead, igal riigil, kes peab endast lugu, on olemas teatavat atribuudi nii hästi nagu on lipp, vapp ja hümn on olemas ka rahvusooper, on olemas näiteks emakeelne entsüklopeedia seal ja on olemas ka kunstimuuseum. Ilma selleta ei saa olla sümbol. Täiesti nõus, ma rääkisin konkreetsest ühest hoonest, mis, mille ehitamist üks kümmekond aastat tagasi arutati ja mis pandi ritta siis, milline ehitada enne kas Eesti Rahva Muuseumi kunstimuuseum ja ja millises järjekorras millisteks aastateks nad peavad valmima. Et mis ma tegelikult selle jutuga tahan ütelda, on see, et praegu kui meil on riigieelarvekasvud tõesti nii suured ja samal ajal oleme olukorras, kus noh, aastakümneid ei ole Tallinna linna tegelikult kultuurihooneid ehitada ehitatud kui Ta kõrvale tõesti Se Coca-Cola Plaza Nokia. Et keegi just mingis aastalõpusaates ütles, et ei, esimese Eesti vabariigi ajal ega, ega praegu ei ole ehitatud tervesse Eestisse mitte ainsatki spetsiaalset teatrimaja. Nõukogude okupatsiooniaastail tõepoolest ehitati mõned aga, aga see selleks, et et kui me räägime üldse kulutustest kultuurile, siis praegust oleks selleks õige aeg, et kultuur on alati selline asi, millele antakse siis, kui kui on või peaks antama siis kui on, et siis kui nagu on otsade kokkutõmbamise ajaks, siis on kultuuriliselt veel vähem lahata. Ja samamoodi oli see 10 aastat tagasi, kui kumu hakati ehitama, et siis ei olnud selliseid võimalusi kui praegu ja, ja sellepärast ta ka kindlasti tekitas palju rohkem debatti ja kui palju rohkem ka vastuseisu, sellepärast et kui raha on vähe, siis tuleb väga hoolikalt kaaluda, kuhu seda panna. Kuidas seal Kalle muidu selle Sakala keskusega on, et oled sa lammutamise poolt või vastu? Täpselt samuti üsna üsna ebamäärasel arvamused minu meelest nagu kui oleksin asemele ehitada midagi ilusat ja head siis võiks täiesti rahulikult ära lammutada, kui ma teaksin, et sinna tuleb ilus, hea ja vajalik maja, miks mitte. Et ma ei arva, et see Sakala keskus on selline väärtus, mida iga hinna eest peaks tulevastele põlvedele säilitama ainult sellepärast, et on Sakala keskuse jätta kohta on juba valmis ehitatud. Et ma usun neid inimesi, kes ütlevad, et see ruumide jaotus seal on ebaotstarbekas, et seda ei ole võimalik nagu mõistlikult kasutada seda maja. Aga samas ma ei arva, et peaks ilmtingimata ära lammutama ainult sel põhjusel, et ta, tal on ebaotstarbekas jaotused, võib-olla saaks nagu teha nagu otstarbekamaks selle või saaks mingi juurdeehitusega kohenduse, nii nagu algselt oli plaanitud. Et seda peaks vaatama nagu selle järgi, mis tuleb, mitte selle järgi, et kas nüüd lammutada või mitte lammutada. Eks ole, kõik kardavad, et ma, ma ei arva, et me peaksime käima linnas ringi sellise pilguga, et Tartu, võtame selle maha, võtame selle maha, võtame selle, selle jätame alles. Peaks nagu vaatama mingisuguseid. Pilguga ringi linnas, tegelikult kui me vaatame seda, palju on eelmise aastaga Tallinna kesklinna, kui me räägime Tallinnast pidades silmas linna, eks ju. Mis, mis ka nagu oleks nagu linn, eks ju, et kui vaatame, mida siiani ehitatud, kuhu on ehitatud, kuidas on ehitatud, siis kohati tahaks tõesti kahe käega silmad kinni panna, aga kohati jälle, kui sa näed, et mingisse kohta võiks nagu ehitata, aga mitte ei ehitada 10 aastat seisavad mingisugused jubedad lobudikud, siis tahaks ka kahe käega peast kinni võtta. Et kahetsusväärselt see Tallinna volikogu ja Tallinna linna kommunaalpoliitik olukord on olnud täpselt selline, et. Ma kujutan ette, et 30 aasta pärast mõni ajaloolane või arhitektuuri ja ehitusajalugu uurides teha ka pidavaid ja põhjalikke järeldusi linnavolikogu poliitilise jaotamise suhtes selles suhtes, milline kinnisvaraarendaja sai, millise erakonnaga hästi läbi selles suhtes, milline erakond milliseid kinnisvara arendajalt sai raha ja nii edasi ja nii edasi, et see on äärmiselt Järjepidev mis siin praegu toimub ja, ja väga-väga kole tegelikult kokkuvõttes ainuke järjepidevus, mida ma näen, ongi seesama Sakala keskuse asi, et et olenemata nüüd siis valitsuse. Ma mõtlen Toompea valitsuse või, või, või alllinnavalitsuse koosseisust, on seda järjepidevalt nagu mängitud kogu aeg ühte väravasse selle eest muidugi au nagu nendele arendajatele nad on väga osavalt käitunud, eks ole, ja see on ka see asi, mis mulle põhiliselt vastu hakkab, tegelikult, et seda on tõesti kõikvõimalike kombinatsioonidega kõik võimalik. Poliitiliste otsustajate poolt kogu aeg mängitud ühte väravasse, see asjaajamise viis ei meeldi mulle. Võib-olla see uus hoone on isegi väga mõistlik ja väga tore, aga asjaajamise viis tekitab ka minus protesti. Tekitab minust protestiga see, kuidas see Sakala hoone on praegu ühe erakonna poolt sisuliselt kaaperdatud. See, see asi on niivõrd käest ära läinud, et seal ei olegi nagu mingit mõistlikku võimalust sellega kuidagi suhestuda. Tahtsin lihtsalt, kuni valimised saavad läbi, et siis nagu otsused ära langetada, see on ka väga kole. Tegelikult. Tegelikult ju kõik kired lähevad kahte lahtrisse, ühed, kes kasutavad mingit esteetilist argumente, hoone on ilus või inetu, kas ta sümboliseerib midagi või mitte. Ja teised on siis need, kes seda eetilist külge sealjuures võimendavad, et see, kuidas asju aetakse just nimelt see, et see on tehtud jälle mingisuguste poliitiliste jõudude mänguks ja, ja ühesõnaga, kuidas käiakse ümber avaliku ruumiga, mida justkui mingi võim, olgu siis poliitiline või rahaline võim, arvab, et ta võib sellega käituda nii, nagu ta heaks arvab, ignoreerides sealjuures laiema avalikkuse huvisid, see teeb paljusid inimesi vihaseks, sealhulgas ka kultuuriinimesi. Seda hoonet konkreetsemalt puudutab igaüks meist loomulikult teab, kes on tegelenud kinnisvaraga, et jah, ümberehitamine on tihtilugu kallim, kui on uue püstipanek, eks ole. See maja ei ole üldse mitte inetu, ta täiesti kena, ilus maja, ei, kui vaatame ümberringi kogu seda ansamblit, mis sealjuures on see vana poliitharidusmaja ja Estonia teater ja, ja see ka välisministeeriumi maja, see kõik on üks eklektika segasuga rääkida, siin on mingisugune ansambel, mida see hakkab häirima, selles mõttes võiks see hoone seal täiesti olemas olla. Aga minu väike etteheide, kui see on just see, me tahame, mina tahan säilitada arhitektuuri kui teatava ajastu nii-öelda väljendust, et sellega midagi väga jäigalt või üks-üheselt sümboliseeruks. Nii nagu mõni Kružovka või mõni mõni Stalini-aegne maja. Ma tean kohe, et see sellest ajastust pärit kitsalt kindlalt selle väljendus. Aga see Sakala keskuse seen kena majaga, ma ei saa öelda, et oleks nüüd midagi väga spetsiifiliselt nüüd nõukogude ajale omast. Seda ma ei oska öelda. See seal, see, mis seal sees toimus kunagi Karla katedraali mõtte, kõike, ega siis see, mis sinna sisse taheti, mis, mis, mis konverentsi seal peeti, ka sellel pole midagi pistmist selle maja, kui arhitektuuritootega. Mis puudutab showca, siis mina olen küll kahe käega selle poolt, et need asjad, mis tuleks igalt poolt võimaluse korral Maalehe Ma jätaksin, mõned alles jätaks isegi mõnda alles, mingi mitte ühegi teise arhitektuurilise tüüpprojekti, ühegi teise tüüpprojektiga ei ole Eesti linnade sellist üldist ilmet, et läbi ajaloo ja mitte ainult, vaid ka tegelikult maapiirkondade üldilmet nagu rohkem ringi. Sul on täielik katastroof. See on katastroof kõikides asulates on püsti seal kahe-kolme mitte ainult rushovkad, vaid ka mingeid kohe kolmekordselt ühise. Jah, need elamud, ridaelamud. Vaata, see siin on inetu muidugi Ida-Virumaalt pärit, see kindlasti mõjutab tema selliseid arhitektuuri selliseid valikuid ka ja siis ma hea meelega jätaks olles, aga ei, ma ma seda ei arva. Aga noh, nii hull see asi ka ei ole minema uue üliõpilasmalevaga lammutama, päris see, see mina olen muidu väga selle idee poolt, ükskõik siis kes läheb, aga neid. Eesti maastikku risustavad nõukogude aegseid kuule, hooneid võiks tõesti lammutada Sakala keskust ma tõesti ei tea, kas lugeda sinna kole hoonete kategooriasse või mitte, sest et ilmselgelt on ta midagi enamat kui lihtsalt üks jube tüüpprojekt. Aga kui üldse keegi räägib nõukogude aegse arhitektuuri koledusest, siis jah, need Kružovkad ja kahe-kolmekordselt sovhoosielamud, mis on kuskile silma seoseta, mingisse maastikku. Mis on juba tegelikult see laiem probleem, mis nagu Tallinna linnas on see, et ei ole olemas mingit ettemääratud reeglistiku, millest ka kinni peetakse, siis kui nagu ehitus tegelikult käiku läheb või vähemalt ei ole seda jõudu, mis, mis peaks sellele rahasurvele vastu, et sellest isegi, kui mingid reeglid on, siis nendest sõidetakse lihtsalt erinevate trikkidega üle, sellepärast et need kümned miljonid kroonid, mis seal taga on, need, need lihtsalt avaldavad survet. Aga kui nüüd mõtelda kahe asja peale üks on siis linnaruum ja teine asi on see asjaajamise kord mis, mis, mis peaaegu iga sellise suurema hoone puhul tekitab küsimusi, küsitavusi ja vaieldavusi, isegi isegi viiekorruseline elamu Kadriorus on, on saadud tavaliselt mingisuguste Suserdamiste Vuserdamiste tulemusena. Et siis. Ma pigem eelistaksin siiski head ja ilusat maja, ükskõik on see lammutatud või ümber ehitatud Sakala keskus kui, kui seda, et selle protsessi tulemusena ei sünni üldse midagi või sünnib mingisugune väga halb tulemus. Väljendan ennast halvasti, aga tahan ütelda seda, et ega meist keegi enam ei ütle mööda Tallinna linna käies selle peale, milliste poliitiliste intriigide tulemusena valmis üks või teine maja 100 aastat tagasi. Missugune erakond, kellele seal ära tegi ja kelle taskusse, kui palju sealt raha voolas, et linn on ikkagi nagu pikem jäävam ja püsivam asi kui Keskerakond. Ma arva, aga. Võtame ikka see, milleks seda Sakala keskust, härra Rebane ja teised nüüd planeerivad, sina pead tulema, kobarkino, ma ei saa sellest aru. Üks kobarkino on, mis ta nimi on Coca-Cola, mingi keldri keldri Plaza ja ma olen seal käinud jumal selle kunagi täis, seal on enamik saarlasi ka tühjad ja nüüd tahetakse teha teine samasugune kobarkino, mis olevat äriliselt ennastõigustav ettevõtmine ja see on vähem kui kilomeeter sellest eelmise, mis on ka pooltühi. Need minule jätab kogu see The võtmine, vot sellepärast ma olen selle vastu natukese lammutamise vastu, see jätab kahtlase mulje. Mulle. Need jutud on väga ilusad, sinna juurde see projekt ei ole üldse mitte halb, aga kas tuleb säärane ja kas sinna sisse tuleb ka see kultuuriline pool, ma kardan, et see läheb sinna ikka selle puhtalt ärilise ärilist teed ja see mulle eriti ei meeldi. Ma ei usu, et Eestis kultuur niipea ennast ära tasuma hakkaks, siis peaks ikka rahvas väga jõukaks minema või väga-väga kiiresti paljunema, aga, aga, aga mis teha, ka sel aastal tuleb negatiivne ivani. Olukorrast riigis. Oleks ilmselt mõistlik nüüd tulla Eesti ja muu maailmasuhete juurde. Oleme olnud nüüd. Poolteist aastat. Euroopa liidus on vist nii? Natukene mõni kuu rohkem vist? NATO-s ja samas need. Ohud või väljakutsed, millega me siin maadlen, tunduvad olevat ikka täpselt samad. Räägime Euroopa Liidust endiselt nagu kui millestki, millest me asume justkui nagu väljaspool, et keegi teine otsustab kuskil seal neid asju meil ei ole nagu suurt mõju. Ja kui me, kui meie uus kaitseväe juhataja ametisse sai, siis väga paljude inimeste suureks rõõmuks samuti paljude inimeste suureks kurvastuseks teatas ta, et Eesti suurim julgeoleku oht lähtub Venemaalt. Eks ta sealt lähtub, selles ei ole vist kellelgi kahtlust, aga, aga samas on ka võib-olla et nagu väär kujutada seda ohtu tõesti sellisena, et kohe tulevad tankid üle piiri. Et, et see on see julgeoleku oht, et see ohu mõiste on kuskil rahva alateadvuses seostanud just just sellega, mis Venemaa nagu 1940 ja hiljem 44 Eestiga tegi. Ja see selles mõttes on nagu kindlasti see väära pildi loomine. Aga see, et kui meil üldse julgeoleku oht on, siis see on venemaa. See on jumalast õige, sinna sinna nagu midagi midagi juurde lisada või maha tõmmata oleks nagu oleks nagu imelik. Et ma ei kujuta ette, et peaksime nagu ohtu kujutama Poolast, Lätist, Soomest, Rootsist. Ma ei tea, millised riigid veel kõne alla tuleksid või Ameerika ühendriigid. Et kui, kui mingid ohud on, siis need on globaalsed ohud, nii nagu on Londoni metroo või, või Madridi raudteeohus. Meil muidugi hulga vähem, kuna me oleme väiksemad ja vähem tähtsad riigid on mingisugused keskkonnaohud, mis seostuvad siis kas merereostusega või tuumareostusega. Ja on mingisugused sellised üldised ähvardused, mis võivad ka venematul. Eks need keskkonnaohutulega seotud suuresti nagu Venemaaga, sellepärast et ka sel aastal need kaks naftareostust, mis meil siin aset on leidnud. Need on ikkagi seotud seetõttu, et Venemaalt veetakse suure hooga naftat, naftatooteid piki Soome lahte välja ja aeg-ajalt juhtub, et mõni tüürimees eksib ja laev sõidab kas teisele laevale otsa või või siis on lihtsalt tegemist puhta sigadusega ja kuskil loputatakse mingeid tanke avamerel. Nii nagu seda ei peaks tegema. Aga tulles nüüd selliste konkreetsemate julgeoleku või välispoliitikateemade juurde tagasi, siis see aasta on tegelikult ikka hästi selline Venemaa kesknaastu olnud Eesti jaoks. Kust kohast, mis ka ei vaataks, et kas me vaatame seda, mida ütles uus kaitseväe juhataja või me vaatame seda, mis toimub kogu Euroopas energeetika plaanis või me vaatame seda? Mille ümber on keerelnud suur osa meie selleaastasest sisepoliitikas, ma mõtlen seda nii-öelda vabastaja kuju teemat. Venemaa on igal pool risti põikidest ees. Ja loomulikult see on hea, vaat et ajutiselt lõppes. Kuidas öelda metafoorne või demagoogiline ümber nurga ütlemine, me räägime mingisugusest vaenlasest, potentsiaalsest ründajast oleks võinud otse ära öelda, kellega tegemist on ja head. Et uus kaitseväe juhataja seda tegi. Loomulikult keegi ei usu, praegu maailmas tuleb meile meie suunas relva relvastatud rünne. Sest hoopis teistmoodi saab meile ära teha. Ja kuidas Venemaad eriti ei taha ja öelda, et me oleksime ka Venemaa silmis nii õudsalt tähtis. Aga venematabki kiusata meid vene meile siiamaani andestanud meile, et me nii-öelda tema armastuse hülgasime ära läksime, sellepärast Venemaa kiusab kogu Venemaa poliitika, meie suhtes on üks kiusu ajamine, ükskõik mida me teeksime, me oleme ikkagi see see esimesel, ütleme, lahutuse algatanud. No ma ei tea, kas naine või partner, kes läheb ära ja küll proovib pärast ka nagu inimlikke suhteid hoida ka, on nüüd abielupooli, kes ka pärast lahutust, no mitte kuidagi ei taha, ei saa enam viisakalt läbi saada ja niimoodi ka Venemaa käitub meie suhtes. Aga, aga kiusatada mitt kavatseb selleks ta kulutab võib-olla mingi kolmanda, ütleme, kui kujutame ette välisministeeriumi hierarhiat, siis ütleme, mingisugune ülemine aste, teine aasta ütleme, kolmanda astmelaua ülemusi, see, kelle ülesanne on organiseerida Eesti kiusamist nimodi. Piltlikult öeldes, kaks võimalust on selleks, üks on muidugi see Energia probleem, millest me natukene ikkagi sõltume. Kuigi mitte eriti palju, jumal tänatud, ainult 15 protsenti, eks ole meie gaasivajadusest või on 15 protsenti, mis meil läheb vaja see siiru viru kütmine ja jumal tänatud, mitte põlevkivi, ei ole idee minu meelt väga rõõmsaks, vaid see, et kas pool või kui palju on Eesti pinnast, on kaetud metsaga. Nii et külma külma meie kunagi. Meie meelt kõigil rõõmsaks tegema see tuleviku asi, seal sa neid puudega ei küta ja Lasnamäed ka mitte. Sest see on võimalik ikka võimalik hakkepuiduga miksi kütab, tuleb, tuleb pirukas. See on tegelikult kolmest balti riigist ainukene selline riik, kes on energeetika osas nagu iseseisvus, on asi, mis meil on nagu väga üldse kohale ei jõua. See on tegelikult üks väga posid, siis me võime Vene energia, nagu ma saan aru kõrvale jätta, kui me oleme iseseisvad ja sõltumatud või seda ilmselt kõrvale jätta, aga me võimelistele Sellesse tunduvalt väiksema noh, ütleme niimoodi tunduvalt ligemalt, kui see analoogselt lätlaste või venelaste puhul eriti lätlaste puhul, kes tegelikult üle 60 protsendi oma energiatarbest nagu peavad sisse vedama Aga teine viis meid kiusata loomulikult üle meie peade Brüsseli kaudu, see on ju põhiline, kuidas ma oskan seda teha, kavatseb panna meile nii-öelda aru pähe, kutsuda korrale. Ja siin on muidugi väga tähtis see, mismoodi mis, kas on olemas Euroopa liidu terviklik poliitika Venemaa suhtes, see, millele meie uus president kogu aeg rõhub, et me peame sellele kõige rohkem, saame loota, et Euroopa Liit kui nii-öelda üks mees või üks isik on vastamisi Venemaaga, sest Euroopa liitu Venemaa kuulab meid, ta ei kuula. Aga selle seisuga nõrk koht on selles, et mis siis, kui Euroopa Liit peaks võtma mingil põhjusel vastu säärase Atituudi Venemaa suhtes, mis meil ei ole soodne, mis me siis teeme? Ma lisaks ühe asja siia juurde tegelikult lisaks kiusamisele on venelastel on tegelikult väga oluline see mõju, mis neil Eesti ja teiste balti riikide üle on. Siin on üks ajalooline paralleel, mis minul kogu aeg püsib meeles ja ei taha meelest ära minna, see on see, kuidas Venemaa tollases Nõukogude Venemaa kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel saavutas poliitilise mõju erinevate tolleaegsete nii-öelda puhverriikide üle ja seda valdavalt tõesti tehtud üldsegi mittesõjaliste vahenditega, seda tehti majanduslike vahenditega. Venemaa asutas kõikides nendes temaga piilnevates väiksemates riikides erinevaid ettevõtteid, kes tegutsesid mingisugusel äri alal valdavalt need olid naftatooted või ka mingi muu kaubandus, kuhu siis kaasati Nende riikide ühiskondade eliiti. Pakuti Tylektari kohti, pakuti jurisconsulti kohti, pakuti neile osalusi eesti keeles, võime sellest lugeda sellest samast palju tsiteeritud Magnus Ilmjärve raamatust. Ja oli ainult üks liik, kus seda majanduslikku mõju ei õnnestunud kasutada poliitilise mõju saavutamiseks naljakal kombel. See liik oli Soome, Soome on ainukene koht, kus venelastel ei õnnestunud nendele sobival viisil luua ühtegi ühisfirmat sisse. Sööd Ta kohaliku äri või poliitikaeliiti, mis tol ajal olid tihedalt läbi põimunud nagu muide ka praegu, millest me praegu rääkisime. Ja nagu me näeme, siis Soome saatus on ka edaspidi olnud oluliselt erinev näiteks sellest, kuidas läks Eestil või Leedul võitši. Kell tollases olukorras või mõnedel muudel riikidel. Selles mõttes ongi väga oluline, et me ise väga täpselt saaksime aru millised on olnud ajaloolised paralleelid ja võib-olla saaksime aru ka sellest, et Venemaa ei ole suu nii palju muutunud, nagu me seda näha tahaksime, nagu Euroopa liit on, aga näha tahaks nagu võib-olla üldse kogu maailma üldsus näha tahaks. Venemaa on ikkagi umbes selline, nagu ta kogu 20. sajandi vältel olnud. Ideoloogiline värv on teistsugune, aga mingid geopoliitilised ambitsioonid on suhteliselt Nõus Anvar ja, ja nõus ka Mihkel Mutiga selles, et Venemaa poliitika nagu selline põhiline tegevus on kiusamine või kiusu ajamine. Aga, aga kui me vaatame nüüd ennast selle lahutanud poolena, siis minu meelest me võime endale täpselt samuti heita ette seda, et ega me ei käitu mingi muu malli järgi, et see rahva haavata saamine on ikkagi väga valus olnud ja, ja meie hoiakud võivad olla küll põhjendatud mineviku ajalooga aga ega Meie enda nagu poliitika on ka üsna selline üheplaaniline ja, ja, ja kui võimalik, siis ikkagi on avalikkuse hoiak ikka Venemaa suhtes, kas kiusab või parastav. Me meil on hirmus hea meel, kui läheb Venemaaga Venemaa halvasti kõiki asju, mis saaks Venemaale nina peale visata. Mega viskame nina peale ja siis ka, kui on piirilepingu sõlmimine, siis peame ikka mingisuguse preambula või klausli kuhugi panema, et ütelda, et Venemaa siga küll diplomaatilises ja viisakas vormis, aga, aga kui tootasin Soomega võrdluse, siis Soome on täpselt samasugune Euroopa Liidu riik kui Eesti. Aga Soome ainus poliitika ei ole sugugi see, et ajame asju Euroopa liidu kaudu, et Euroopa Liidul peaks olema mingi ühispoliitika, nad toetavad seda seisukohta. Aga peale selle on Neil raudne põhimõte, et mitte keegi teine ei saa meie eest meie endi asju ajada meie suure naabriga. Ja mis teha, soome, ajab ka otsesidemeid Venemaaga ja, ja saab ka otse Venemaaga läbi ja ei ole sellist kiusu ajamist, ehkki seal on peetud samas minevikus või 100. omas aegruumis, ka sõjad on ära peetud. Mina mina vaidleks mitmele punktile vastu, et kõigepealt ma tahaks nagu öelda, et mulle eriti ei meeldi see lahutus, analoogia, kuna see viitab abielule. Abielu pole Eesti ja Venemaa vahel kunagi olnud selleks analoogia, mida hea meelega. Ütleme Venemaa moslemikulusid, kuna see on see ette määratud lasteabielu või ma ei tea midagi seal see võib olla üksteiseks. Ma ausalt öeldes ei ole nõus Kalle selle lähenemisega, et me nagu kogu aeg rõõmustaksin, nagu Venemaal halvasti läheb. Ausalt öeldes seda märganud iga kord, kui Venemaal läheb midagi halvasti, siis näiteks mina olen nagu tõsiselt nagu mures, sellepärast ma arvan, et ka väga paljud teised inimesed on mures selle pärast, et kui Venemaal midagi halvasti, siis lõppkokkuvõttes ei tähenda meile pikas perspektiivis kunagi midagi head. Kahjuks on niimoodi, et Venemaa viimase aja arengud annavad äärmiselt vähe põhjust rõõmustada, seal ei ole millegi üle rõõmustada, kui tapetakse tuntud ajakirjanik. Kui mürgitatakse ära karanud spioon, kui aastaid kestab Suurbritannias on vähe kahtlust, kes teda mürgitas, eks vaevalt küll, et sellega tegeleda meile ka muidu uurijad teevad tühja tööd ja noh, ega siin uurijad ilmselt ei tee tühja tööd. Uurijad ongi nagu leidnud, et see nagu palun, toodi otse Moskvast Londonisse. Aga, aga meil on vähe põhjust rõõmustada selle üle, mis Venemaal toimub. Mul oleks hea meel, kui ma saaks rõõmustada selle üle, et näiteks Venemaal oleks taas võimalus. Anda välja poliitiliselt sõltumatut ajakirjandust, teha mõni telejaam, kus oleks võimalik Venemaa kohta kuulata nagu sisuliselt. Anvar mingeid need ongi nagu Eestis maalitud pildid, mida sa edasi annad, praegust? Ei, see ei ole. Niikaua kui Politkovskaja väidab, ostetud nii kaua oli Eesti ajakirjandus peaaegu surmkindel selles, et Venemaal ei ole sõltumatut ajakirjandust olemas, aga siis järsku tapeti ära üks sõltumatu ajakirjandus. Et loomulikult on, on Venemaa, Venemaa paljud kanalid riigikontrolli all, ma olen sellega päri. Aga ütelda, et Venemaal üldse ei ole sõltumatut ajakirjandust, on ju ilmselge vale. Või Novaja Gazeta või muud asjad sõltumata me võime seda sõltumatust defineerida kuidas tahes, aga aga me loome ise endale mustvalgeid pilte kogu sõltumatu. Et ajakirjandus, mis jõuaks enamusena vene rahvas tegelikult ikkagi aastaid juba olemas, ei ole. Siin ei ole vajagi nagu väga vaielda, minu meelest see on suhteliselt nagu suhteliselt nagu ilmselge fakt, ükskõik millise vene telejaama peale me oma televisiooni vastuvõtja ei häälestaks, me näeme sealt ikka enam-vähem üht ja sedasama. Mis puudutab veel Soomet, siis Soome Venemaaga iseseisvalt asjaajamise traditsioon pärineb ühest teisest ajal, kus mitte sellest, millele mina viitasin algusesse, pärineb sellest 40 et aastate teisest poolest, siis kui tõesti Soome oli üksinda, oli nagu lääne poolt nagu maha kirjutatud raudse eesriide taha. Soome tõesti pidi üksi hakkama saama. See on see nii-öelda refleksiivid käitumine, mis pärineb sellest ajast. Ma arvan, et Euroopa liidule tervikuna oleks ja Eestile eelkõige ka selle Euroopa Liidu liikmena oleks kasulikum tõesti Euroopa liit ajaks Venemaaga asju ühel häälel, otse üksmeelselt, nagu seda on ka sel aastal muide, Soomes mitu korda üritatud. Aga mis ei ole nagu sugugi niivõrd hästi nagu õnnestunud, kuna Venemaa poliitika on risti vastupidine, Venemaa ei taha ajada Euroopa Liiduga asju. Venemaa tahab ajada asja eraldi Itaaliaga, Prantsusmaa, Saksamaaga, Soomega võib-olla ei taha üldse ajada asja Eesti, Läti ega Leeduga. Need riigid ei ole tema jaoks üldse oluliselt selles plaanis. Vaata, see, mis sa rääkisid praegu, põhimõtteliselt ma olen nõus sellega, kui Venemaal läheb hästi, ta on jõukam, siis on tal ka, noh, ta ei karda nii palju, ta ei ole hirmul. Aga Venemaa on erijuhtum, ma ei saa siin midagi teha. Venemaal võib minna väga hästi, aga ta ei hakka ikkagi, võib-olla ei Eestisse, Lätisse, Leedusse, kaid, kellesse veel paremini suhtuma, see ei pruugi niimoodi olla. Mis puudutab vaba ajakirjandust, see on väga kahe otsaga asi. Vene ajakirjandus on vaba, niipalju kui asi puudutab Putini ja tema klanni ja veel mõningate asjade käsitlemist, muidu on see täiesti vaba. Hiinas on ajakirjandus meedia täiesti vaba. Sa võid rääkida selles mõttes, sa võid rääkida, seal pornograafiat teha, sa võid seal kõike kõike muud, välja arvatud kompartei juhtiva osa küsitlemine ühiskonnas, kõik muu on lubatud. Aga see ongi niimoodi, et siin on kaks eri Kakseli kaasust. See kõlada väga triviaalne, aga mulle tundub, et ajakirjandusvabadus on umbes selline asi nagu rasedused seda saab, kas, nagu see sakas olemas olla. Ei, see ei ole niimoodi, siin on olemas aste aste aste-astmelt. No hea küll, on olemas täiesti ajakirjandusvabaduse puudumine. Ma ei oska öelda, Põhja-Korea ühel pool on Põhja-Korea ja teisel pool on siis kõige vabama ajakirjandusse on Eesti, kuhu vahepeale panna need ülejäänud riigid, kuhu panna näiteks Ungari, kuhu panna, ütleme Tšiili ütleme, Pinocheti aegne Tšiili on olemas, pehmed diktatuurid olemas, kõvad diktatuurid, aste ei ole, looduses, ei ole olemas. Siukseid jäiku astmeid. No selge on see, et igatahes igasuguste vabaduste asjus tehakse edetabeleid üle maailma ja järelikult nad on erinevad, kui need saab erinevalt paigutada, aga see selleks, kellega parasjagu eeldavad eel, eelmise aasta juurde tagasi tulles, et Eestist nagu oli eelmisel aastal seoses Venemaaga laias laastus üleval, siis kaks suurt teemat, üks oli see kõik, mis toimus Tõnismäel pronkssõduri üle ja ümber ja ja mida, mida võiks minu meelest näha mingisuguse kas siinsete vene poliitikute või siis otse Moskva poliitikute aktiivsusena, et siinseid venelasi kuidagi koondada. Et siin mingisugust vastasseisu tekitada. Ja teine võib-olla, et mis, mis mitmete ostude ja mitme mitmesugused sellised transiidiäri ümber toimunud, kaasa arvatud võib-olla et isegi Eesti raudtee ümber toimunud asjade puhul silma torkas, on siis vene nagu kapitali ja vene vene ärimeeste huvi ja võib-olla et riiklikud seotud ärimeeste huvi siinse majanduse poliitika vastu, et need olid ehk eelmise aasta tendentsid. See on umbes järg sellele, mis sa enne mainisid, kuidas esimese vabariigi ajal siia nii-öelda saadi käsi sisse meie kütuse, kütuse, igasugustesse transiitidesse, aga kas praegu on ka siis olemas tõesti see, see oht, mina ei näe selles suurt vahet, kas on mingisugune vabalt turult siia saadud operaatorfirmad või meil on minister, kes haldab seda ala ja kes on vene-sõbralik, mis vahe sellel on eriti ja mis tähtsus on selles strateegilisusel selle raudtee puhul? Ega ei tule ju ometi Narva poolt soomusrong enam siia, keda siis Eesti tihtipeale ei lase või mis mõte on sellel mida tähendab egoga? Intele kolmekümnendatel aastatel tegelikult ju Eesti ei sõltunud oluliselt sellest mingist nafta petrooleumiärist, mida tehti Venemaaga. Selle äri mõte oligi ju mitte selles, et et kuidagi majanduslike vahenditega kägistada Eesti vabariiki, vaid selle mõte oli selles, et siduda ära olulised inimesed. Ja mina näen Eestis praegu väga sarnast pilti sellega, kuidas seotakse ettevõtjaid, kuidas seotakse nende ettevõtjate kaudu poliitikuid, kes on nendele ettevõtjatele tänu võlgu, kuidas seotakse poliitikuid ka täiesti otse. Selle asja kahemõttelisust on ka võib-olla selles, et teatud juhtudel need ettevõtjad ja poliitikud saavad aru, et neid seotakse ja teevad seda mängu kaasa täie teadmisega sellest, mis toimub. Teine pool võib olla selliseid, kes tegelikult ei saa aru, kes omast arust teevad äri, kasutades seejuures kõikvõimalikke toredaid võimalusi. Aga alles 10 aasta pärast mõistavad, et see, mida nad tegid, ei olnud. Ma, see ei puutu päris otseselt sellesse, aga ma ma küsiksin, et et kas nende meeste seas, kes ühel hetkel moodustasid selle raudtee erastamise rahvaaktsiaseltsi viis või kuus aastat tagasi, kas nendest tänaseks kõik saavad täpselt aru, milles nad nagu osalesid, et kas see oli nagu tõesti ühemõtteline soov osta ära 66 protsenti Eesti raudtee aktsiatest või see oli äkki kellelegi suhteliselt hästi välja mängitud plaan, selleks et kõikvõimalikele välisinvestoritele näidata, et kogu Eesti ärieliit on selle raudtee müümise vastu ja ükski mõistlik investor siia autot ostma ei tuleks. Ega ma ei oska sellele küsimusele vastata, ma ei ole selles seltskonnas olnud ja ma tahangi öelda seda, et ma arvan, et ka paljud selles seltskonnas olnud tõesti ei oska sellele küsimusele vastata. Kui, kui tol ajal ärieliit tahtis ütelda, või need ärimehed, kes sinna koondusid, seda, et nad on raudtee müümise vastu, siis siis minu meelest nad tegid õigesti seda. Sama asja me võime märgata ka siis, kui me näiteks vaatame seda, mis seal pronkssõduri ümber on toimunud. On terve hulk inimesi, kes ma arvan, päris siiralt, võib-olla mitte kõige mõistlikumal moel üritavad väljendada rahvuslikke mõtteid, ideaale. Tead sa mõnda sellist, kes nagu päris siiralt ma arvan, et on päris palju tegelikult ja seda sa ometi ei arva, et Kalev Rebane päris siiralt juhtub piketeerima erinevates kohtades. Ja ma tahtsingi sinna jõuda, et, et samas mõne inimese käitumist vaadates vägisi nagu ma ei suuda seda uskuda Londonis siiras, et kas inimene teeb seda teadlikult või on teda kuidagi provotseerida, tunduda, kuidagi mõjutatud või on ta lihtsalt väga lihtsameelne kergeusklik inimene? Ma ei oska öelda. Fakt on see, et väga raske on pidada juhuslikuks ja seda, mida sa pronkssõduri juures on toimunud. Samamoodi nagu oleks äärmiselt naiivne pidada juhuslikuks kõike seda, mis sel aastal Eesti raudtee ümber on toimunud. Pronkssõdurit siis jah, see mil kombel pidasid ennast üleval nii-öelda meie mehed, nii-öelda rahvuslased, see oli küll allapoole igasugust taset. See oli ju lällav ja mitte eriti meeldiv seltskond, kuigi seal oli ka korralikke inimesi nagu Jürjestam, aga aga oli väga ebakorralike. Minu arvates. Ma ei saa ju üldse nagu sellest küsimuse püstitusest aru, et miks oleks pidanud järsku eesti nagu rahvuslaste mõistlikum osa või, või mida sa silmas pidasid sinna pronkssõduri juurde üldse mingit meelt avaldama minema, sellepärast et see pronkssõdur seal seisnud. Ei ole ka võinud seisma jääda, asi on ju selles peituda, ära viia, pronkssõdur oled, võib, võib, võib, võib, mitte leiaks olnud seal, aga, ja oleks ka jäänud. Asi on ju selles, et ta ei ole mitte enam see, ta ei ole ju mitte mingisuguste vanakeste kooskäimise koht selleks, et mäletada oma ohvreid. Ta on saanud mitt uut mõtet nii-öelda taimelavaks käilakujuks, teatavatele, elementidele, kes on Eesti vabariigi suhtes selgelt Supersiivsetel seisukohtadel. Ja kus siin see tähendab, nad on vaenulikult meelestatud, et seda ümber nii-öelda paisata iga, kust see tuleb, see meeleolu, kas see on orkestreeritud Moskva poolt, seda mina ei oska öelda, see on kapo ja ja teiste organite asi. Aga et ta nii toimib siin selge ja ümber profileerida, seda nagu on tulnud tuldud siin välja natuke naiivsete ettepanekutega. Jah, aga seda ei saa teha, sääraseid asju ei saa ümber profileerida. Ei saa öelda, et see nüüd kõikidele surnutele kõikidele, et midagi üldhumanistliku nii nagu kooskäimise kohad, olgu selleks klubid, kunstnike, mingisugused salaurkad, tikivad altpoolt, nii tekivad ka kooskäimise kohad altpoolt. Ülaltpoolt ei saa öelda seda. Ma tuleks selle energeetika teema juurde tagasi, mis on Venemaast suhteliselt lahutamatu veel, et meil on tegelikult ka paar päris head uudist sellest aastast. Teil ei ole nagu mingite väikeste juriidiliste vaidluste tõttu voolu sees selles kaablis, mis kulgeb Eesti ja Soome vahet, aga järgmisest nädalast ma saan aru, et see vool sinna sisse lastakse ja majanduslikus mõttes ma arvan, et päris kindlasti see elektronhakkab liikuma seal pigem ikkagi lõunast põhja Eestist Lätist ja Leedust, Soome sellepärast et see elektrihinnavahe on selline. Aga see kaabel võib töötada ka teistpidi ja sinna kõrvale tõenäolisest ehitataks tulevikus veel mõni kaabel. Ja selle asja majanduslik aspekt on kahtlemata oluline, aga oluline on ka julgeolekupoliitiline aspekt. Eesti on siiamaani selline koos Läti Leeduga selline täielik energiasaar, kelle ainsad ühendused energiavõrkude, olgu selleks siis gaasitorud või elektrikaablid, nõo vald ainult ida suunas. Leedulastel läheb ilmselt veel aastaid aega, heal juhul 10 aastat, aga võib olla ka rohkem, kuni suudetakse valmis ehitada võrreldav ühendus Poolaga. Ja noh, selles mõttes me peame, oleme väga õnnelikud, et see asi on nagu äriliselt tasuv, ta on ära tehtud, ta on olemas võib-olla taga nagu laieneb, teine asi, mille osas leedulastel kindlasti on, nagu suurem roll on seesama uue tuumareaktori ehitus suletavate hinnaniinali aktorit tasemele ja see sinna esialgu on kaasatud väga mõistlikul moel võrdsetes positsioonides kolm balti riiki, nende kolme riigi energeetikakompaniid, see on ka asi tegelikult, mis tõenäoliselt on nendele, kes julgeolekupoliitiliselt meile ehk halba soovivad äärmiselt ebameeldiv. See oleks väga hea, mitte ainult majanduslikus plaanis vaika julgeolekupoliitilises plaanis, kui Balti riigid oleks sellise projekti kaudu omavahel tihedalt seotud ja kui see projekt oleks tõesti ellu viidud nagu võrdsetel alustel, need on mõlemad äärmiselt head uudised. Olukorrast riigis. Mõtleme nüüd korra vaadata, siis ka ettepoole, meil jätsin mitmed otsad erinevatest teemadest üles. Ei jõudnud eriti presidendivalimiste kõrval rääkida Nendest parlamendivalimistest oleks äkki veel ühe tunni ja kahjuks, sest me ei saa päris nii iseseisvalt võtta. Ei jõudnud rääkida nendest parlamendivalimistest, mille kampaania juba käib ja ka majanduse ja välispoliitika osas. Rääkisime põhiliselt sellest, mis nagu juba juhtunud on, aga mitte sellest, mis veel nagu juhtuda võib. Ma hakkaks võib-olla tõesti Parlamendi valimiste poole pealt nagu peale, et ma ei ole väga optimistlik, nagu võis siin aru saada, juba enne sõitsin üleeile või eile Tallinnas ringi ja lisaks siis Keskerakonna plakatitel, kus lubatakse suuremat palka. Nägin ka Reformierakonna plakatid, kus lubatakse samuti suuremat palka. Mina tahaks küll saada. Loomulikult, kes ei tahaks, et see on nagu väga mõistlik, et ausalt öeldes siiski ei saa aru, kuidas me oleme nüüd pärast päris ehkki aastaid parlamentaarse demokraatia arengut erakondade arengut jõudnud sellisesse punkti, kus erakonnad on siis lõpuks leidnud selle ühise madalaima võimaliku nimetaja, milleks on raha. Ilmselt on võimalik ka sealt edasi minna, lubada meestele suurima suuremat suulist võimekust või midagi sellist, aga aga juba see praegune punkt on minu meelest piisavalt kole. Eks seda raha ikka kogu aeg lubatud võib-olla, et võib-olla mitte sellistes organisatsioonides, et palk või, või mingi muu asi, aga noh, kui eelmistel valimistel olid Reformierakonna loosungid tulumaksu vähendamine, siis see oli ka sisuliselt ju raha lubadus. Kui teine valimisloosung oli vanemahüvitise kehtestamine, eks see oli ka sisuliselt raha, raha, raha lubamine teatud juhtudel teatud inimestele Mis sealt vastu, nii tulumaksuküsimus kui ka lastetoetuse võis emapalgaküsimuste mõlemad adresseerisid. Mingeid suuri konkreetseid väljakutseid, mis Eesti ühiskonna ees seisavad, üks adresseerib seda majanduse konkurentsivõime teemat, teine aga demograafia probleemi, mis on tegelikult väga tõsine, millest liiga vähe räägitakse. Need olid mõlemad selgelt maailmavaatelised valikud, mida valijate ette pandi, see, kas inimene tahab saada rohkem palka või ei taha saada rohkem palka, see ei ole mingi valik, kõik inimesed tahavad saada rohkem palka. Erakondadel võiks olla nii palju julgust, et öelda, et teatud keskkonnas teatud ajahetkel teatud tingimustes ei ole suurema palga lubamine vastutustundlik. Noh, lõppude lõpuks ei ole ka selle riigi riigi maksta Väga keeruline on see, mida sa, Anvar praegu ütlesid, need valimisloosungiks formuleerida valimisloosung peab olema ühene ja selge midagi lubama. Negatiivne valimisloosung on iseenesest, et ei mõju hästi, sellepärast. Imelik, et just see uus erakond, ühenderakond on sul ikka uus erakond. Või see on, kui sul on kaks vana siin, võib öelda, siin võib tuua igasuguseid paralleele. Hetkel särane paralleel. Võtame taskulambi, kus on kaks patareid, vana ja uus patarei. Me teame seda, me teame seda instruktsiooni, et ärge pange vanu ja uusi patareisid kokku, aga noh ühesõnaga see on kõik need analoogiad, need on ju lonkavad tegelikult. Nii et ma ei tea, kas see on uus, mitte imelik just, et see erakond tuli välja säärase loosungiga, et õnn ei ole rahas või, või millest ta siis on? Mul tuleb sellega seoses meelde üks Hando Runneli vemmalvärss, kui tohib seda ette kanda, kuigi juba jõuluvana on ammu käinud, aga see oli niimoodi, et meie meie siht on sirge, kindel igas lõigus igal rindel. Õnn on leivas, õnn on vees, usu seltsimees. See ilmunud, aga no siin öeldud, et, et noh, siin on küll positiivselt öeldud, et õnn, leivasõnn on vees, aga nüüd see uus erakond ütleb, et õnn ei ole rahas. No ma saan aru, see mõte on jumala õige muidugi õnn ei ole rahas. Aga raha on ka vaja ja sellepärast see ei ole õige mõte, natuke valesti vormitud. Minu meelest see keskendumine nendele loosungitena vähemalt selliste loosungite puhul ei ole nagu eriti mõistlik tegevus selle selle peale sellepärast kui ma hakkan nagu ette kujutama, kuidas kuidas noh, kui ma tavalisi nagu valimislubadusi ikka kujutan ette, kuidas nagu võib ellu viia, ütleme, vanemahüvitist võib maksta ja tulumaksu saab alandada, kui ma hakkan ette kujutama, kuidas sa kujutad ette, kuidas viiakse ellu seda, et kõikide Eesti inimeste palk hakkab tõusma või kuidas see käib nagu inflatsiooni kaudu või, või ei, ma, ma püüan ette kujutada mõlemad, et suuremat palka kõigile ette kujutada, seda, et õnn ei ole rahas. Ma ei suuda ette kujutada, kuidas viiakse ellu valimisloosung, õnn ei ole rahas, mida siis tehakse? Milline on valitsuse tegevusprogramm? Sa jooksed iseenese järjest samasse lõksu, millest rääkis, et nende valimisloosungite keskendumine sisulises plaanis võib-olla tõesti tahtsingi ütelda, et see, see, see ei ole nii tõsine, et sellest üldse rääkida. Jama, need loosungid kirjeldavad erakondi, kui meil oli möödunud valimiste ajal oli olemas Reformierakond, kes asetas oma valijate ette maailmavaatelise valiku, tegelikult olgem olgem ausad, see oli niisiis nüüd on meil olemas Reformierakond, kes ütleb oma valijatele parem palk. See, et noh, Keskerakond selliseid väga rahaliselt kokku arutama tuttavaid lubadusi harrastab, see ei ole nüüd kellelegi uudis, eelmine kord oli neid muide astmeline tulumaks siiski veel jah, aga no see on ka hea paralleel, ma just tahangi öelda seda, et see poliitiline protsess ei anna muhe nagu kõige rohkem nagu lootus selles suhtes, mis meil järgmise Parlamendi ajal nagu toimuma hakkab. Samas see järgmine parlament, mis 2007. aastal kokku tuleb, tõenäoliselt saab olema äärmiselt oluline parlament Eestile, kuna siin on mitmeid asju, kus Eesti peab olema 70, tegema äärmiselt täpseid ja konkreetseid valikuid. Kui sinna valitakse inimesed, kes oskavad lubada ainult paremat palka, suuremat palka. Suuremat jõukust, mingit järelejõudmist kuhugi siis oleme olukorras, kus isegi selle Parlamendi 101 liikme puhul meil ei ole põhjust rääkida poliitilisest eliidist, vaid meil on tegemist kodanikega, kes vajutavad nuppu ja keda juhitakse omakorda mingi veelgi kitsama grupi poolt. Ma tean küll ma kõlanud nagu mingi Jüri lina, aga see, see, see, see paistab, paistab suhteliselt tõenäoline. Mina soovitaks ka selle hõbepaberist mütsikese pähe panna, et kiiritatakse, aga, aga no demokraatia olemus on see vähemalt. Ta toetub parteidele ja valida saavad, saad ikkagi partei nimekirju, jätame üksikkandidaadid välja, neid ei ole juba ammu Eesti parlamenti valitud, et et mida sa siis teed, kui Eesti valimisEesti parteide valimislubadused koosnevadki sellisest saastast, mille täitmist ei ole võimalik isegi mitte ette kujutada ka siis, kui nagu väga optimistlik olla nagu et, et. Mida sa sinna valitsusena parlamenti, kui see valik ongi seal, see, see on nagu kuidagi väga niisugune nagu lootusetu küsimus, et minu meelest on siin ka ajakirjandus, on näiteks väga suur roll. Ausalt öeldes ma hea meelega näeksin mingi järgmise nädala jooksul millalgi ilmuks tõesti mõnes Eesti ajalehes või ka miks mitte kuskil telejaamas või raadioeetris intervjuu, sedasama. Kelle, noh, ma toon sulle näite, kelle plakatit ma nägin, Hanno Pevkur oli seal plakati peal Reformierakonna poliitikale nime all oli kirjutatud parem palk. Et ajakirjanik helistaks Hanno Pevkurile, küsiks, et härra Pevkur, mida te selle parema palgaga nagu täpselt silmas pidasid, ta räägib sulle ja siis 6000 tähe moodi. Ja enne, kui ta jõuab, sest 6000-st tähemärgist ette kanda nagu 250, mille jooksul on tegelikult saanud selgeks, et tegemist on tühisõnalised lubadus, ajakirjanik katkestaks, seda ütleksid härra Pevkur. Täielik möla, mis te räägite, palun räägime asjast, et kuidas on teil kavas ja siis küsiks mingeid konkreetseid küsimusi, seda asja ajakirjandus täidab kuidagi suhteliselt vaevaliselt ülesanne kipub nagu ajakirjanduse hakkame üle jõu käima. Ma kardan, et see on, see on väga hästi mõeldud sul praegu, et küsid nii-öelda olemusest, aga ma tean, mis ta räägib nagu vilunud poliitik, ta hakkab sama juttu uuesti peale ja teame, et see nii läheb, lehm ja lähebki, ei lepi. Tema räägib. Ja midagi ei ole kedagi teist valida, muidu sinagi. Ei, ma olen täiesti olen nende ilusate mõtetega ma olen nende ilusate mõtetega isegi kümneid ja sadu kordi õhtul uinunud. Pisaratega patja märgates ma tean, et sellest ei tule midagi välja. Demokraatiat ei ole võimalik olemuslikult palju paremaks teha, demokraatial on kapiirid. Ta võib-olla natukene parem ja natukene halvem, aga seda muuta ei ole võimalik, seda võib täiendada, sellele võib paralleelselt ühiskonnas eksisteerida kodanikuühenduste tegevust, siin võib olla igasugust muud asja, siin võivad olla kultuuriinimeste ja teiste eliitide panus, aga olemus jääb ikkagi seal selleks ja miks see jääb? Hiljaaegu ma lugesin jälle kusagilt mingid loosungid, et, et peksame aatemehed poliitikasse. Samad aatemehed, Nad on olnud seal poliitikas pool aastat ja nad ei ole enam aatemehed, sest poliitika on iseenesest kompromisside ja teistega arvestamise kunst. Ja see AT-AT iseenesest alati on maksimaalne aadevat Aade ei saa olla pooleldi mitte rasedus. Anvar, vaid Aade on see, mis on täielik kaobki ja kõik nad kaovad. Tõlkisin eesti keelde sellena, et poliitika ongi määratud olema sellise räpane, räpane ja ei, kallid inimesed, ärge toppige oma nina poliitikasse. Minu meelest see on nagu väga-väga-väga vale üleskutse ütlema, et inimesed just topiga. Sellisel juhul, kui, kui sul on niivõrd tugev taluvusvõime Mina ei kasva, mina, mina ei nõustuks, selles küsimuses on, ma arvan, et inimesed võiksid toppida oma nina rohkem poliitikasse ja kui nad näevad kuskil loosungeid stiilis, et parem palk või viie viie aastaga viie Euroopa jõukama riigi sekka jätta see loosung kõrvale küsida, ikkagi nagu sisulisi küsimusi, mida nende erakondadel kavas teha, selleks, et Eestis ei tekiks demograafilist kriisi, mis ohustab meie majandusliku ja üldist jätkusuutlikkust, et me oleme lugenud seda Võimule saavad ikkagi need erakonnad, kes seal praegu on, aga, aga kui nüüd jätta kõrvale need loosungid ja, ja, ja aated ja, ja kõik, see kena ja ilus, millest te rääkisite või ka see räpasus, millest rääkis tegelik valik eelolevat Nendel parlamendivalimistel või õigemini pärast seda on kui mingit suurt imet ei juhtu, on see, kas Reformierakond teeb valitsuse koos Keskerakonnaga või teeb Reformierakond valitsuse koos Isamaa ja Res Publica Liiduga. Ja ta teeb, ma olen üsna kindel valitsuse sellega, kes pakub talle peaministri kohta. See, see ongi kogu kogu need õnn ei ole rahas. Parenes õnn on õnne, kõige suurem palk kõigile, see on kõikide nende loosungite tegelik sisu, on see väga küüniline? See ongi meie tegelik reaalne poliitiline valik. Ja minu meelest me peaksime sellele silma vaatama ja sellest seisukohast ka rääkima. Hääletuskastide juurde minnes ma küsiksin siis Uniline küll, aga mis juhtub siis, kui mõlemad Pakuvad kesk vabandust Reformierakonnale peaministri kohta, kui pakuvad nii Keskerakond kui Isamaaliit ja Res Publica, siis reformierakond otsustab kuma, pakume seda vastu võtta. See tuletab mulle meelde anekdooti, mida kahjuks raadios nagu rääkida ei saa. Aga. Tähendab asi ole küünilisuses, asi on realismis, kas sa saad aru, kuidas asjad on või sa elad mingisugustes pilvekeste peal, kui asjad on nii, nagu nad on, tuleb sellest aru anda endale ja püüda seda väikeste tegude kaudu paremaks teha, vaata Anwar, palju parem on meil siin sellest rääkida, aga sa võid kindel olla, kui sa oleksid seal sees. Sa võid seda rääkida ka einelauas või, või peldikus oma sõpradega, aga teha saali sa ei saa, sest sul on enne erakonna koosolek, kus sa lepitakse kokku, kuidas soovitav hääletada. Mida minu meelest võiks küsida Reformierakonna käest, ongi see, kas te teete Keskerakonnaga või teete Isamaa ja Res Publica Liiduga. Oma sõnadega aga, aga loomulikult sellele küsimusele vastata sellepärast, või ei vastata ühemõtteliselt sellepärast, et see ahendaks kohe erakonna mänguvõimalusi ja, ja nii edasi ja nii edasi, et tegelikult, et minu meelest tuleks rahvale rääkida, kuidas asi on mitte ajada nagu mulli suurematest palkadest suuremast õnnest ja muudest asjadest, küll see õnn tuleb ja kui see palk tuleb ka, aga kõigepealt vaatame, kuidas valitsus moodustada. Ärme unustame, meil on kaks uut erakonda, on rohelised ja see ühenderakond. Vaat ühenderakonnaga olid minul suured lootused nagu ikka. Aga et üks asi sellega seoses mind jätab, kuidagi mitte rahuldatuks, on see, et Mart Laar minu arvates magas maha suure võimaluse praegu ta tuli kolmandat korda. Ta tuli nii nagu, nagu ta ikka on tulnud, tal oli praegu suur võimalus oma imidž täielikult ümber teha, näidata, et ta on tõepoolest gruusia nõustaja, Rootsi panga ma ei tea, kes ja ta saanud suured preemiad oleks võinud rääkida tasakaalukalt, nii nagu Arnold Rüütel, aga tegelikult Mart Laar ja kõik oleks näinud, oo see mees on õppinud ja tark, nii kolmas, kordan nüüd ta tuleb ja teeb asja ära. Tema rikka säärane viks nobe räägib lõbusalt ja kiirelt, kõik vaatavad aha. Ah, see on ikka seesama ja sellepärast ma arvan, et tema, need imago loogid ei teinud praegu 10-sse tööd. Ma ei oska selle peale isegi, ausalt öeldes ma olen nagu mihkliga põhimõtteliselt nõus. Et see ühenderakond ei ole tulnud nii võimsalt kui tal tegelikult potentsiaali ja, ja oli see, see ei ole ainult Mart Laari küsimuste, osaliselt on Mart Laari küsimus ka, aga osaliselt on ka nendesamade loosungite ja asjade küsimus, ma arvan, et Ta ei juletud minna uuesti selle protestivaimu peale, mis tegelikult on olemas ja, ja mida mida, mille valijad tegelikult on olemas ja võeti selline pehmem suund, õnn ei ole rahas. Mis, mis on ka tegelikult väike protestisuund olemas, aga ta ei ole, ta ei ole nii tugev, et mitte ainult mitte ainult et peaministrikandidaadi või erakonna esimehena ei ole küsimus, mis nagu kannab endas seda vana taaka kaasas vaid ka vaid ka muudes asjades, nii et see, see on kahtlemata Ta nagu nõrgemini välja tulnud, kui tal oleks potentsiaali olnud välja tulla selles mõttes Isamaa ja Res Publica liit, et kui nüüd vaadata tulevaste valitsus partneritena, ei ole teinud ennast nii tugevaks, kui, kui nad oleks võinud teha, aga noh, paar-kolm kuud on veel ees. Minul on selle suurema palga teemaga ainult üks lootus, lootus on see, et kui tõesti, nagu riigiasutustes pärast selle uue vana koalitsiooni loomist, mis siis koosnenud täpselt samadest kodanikest hakatakse palka tõstma, Edgar Savisõda targal juhtimisel, et kui seda palka kõvast tõstetakse, siis varem või hiljem seal riigiasutustesse satub järjest rohkem mõistlik ja tublisid inimesi, kes keda on siin aga praegu väga palju sattunud, kes oluliselt tasakaalustavad seda poliitilist Kõikelubatavuse või kokkuleppes õhkkonda, kuidas täpselt nimetada, kes pidurdavad neid poliitilisi otsuseid ja kes kannavad seda Eesti riigi vaimu ausalt öeldes, see, see, see lootus on aasta-aastalt järjest tugevnenud. Et riiki hakkavad juhtima ametnikud tasakaalus. Tahavad seda poliitilist poolt, mis võib-olla viimastel aastatel on hästi palju domineerima pääsenud Praegu ei ole seda tasakaalustamist küll kuskilt näha, sellepärast üha uusi uusi ametnikke pannakse meil järjest vangi, lastakse ka vahest välja, aga aga ma ei usu, et, et maa-ameti juht väga oluliselt tasakaalustaks keskkonnaministeeriumi juhtimist. Küll aga on seda poliitilist ja poliitikapõimumist oluliselt tasandunud, selline tore ametnikega mehitatud asutus mind nagu prokuratuur sellel aastal. Või sa vaidled vastu. Jah ütleme, kui nüüd vaadata prokuratuuri ja, ja võib-olla ka kaitsepolitsei tegevust, siis tegelikult noh, me võime rääkida, et on, on suured, suured, mingisuguse skandaalidega see näitab ka seda, et tegelikult on võimalik siiski mingisugust nagu puhastust teha ja, ja see ei ole lihtsalt üks katel, kus kõik muliseb ja keeb. Vanasti oli kombeks öelda, et sellise positiivse noodi peal me ka lõpetame, see oli positiivne, oli positiivne, kõik jääb nii, nagu on ja läheb paremaks. Kalle Muuli, Anvar Samost. Head uut aastat.