Tere hommikust, olen luterliku kiriku vaimulik Andres Põder ja loen teile kirikukalendrist tänaseks päevaks antud piibli kirjakohad. Kõigepealt vanast testamendist Jesaja raamatu 50. peatüki 10.-st salmist, kes käib pimeduses ja kellel puuduv valguskuma, see lootku issanda nime peale ja uuest testamendist Luuka evangeeliumi, 18. peatüki 39.-st salmist, kus pime, hüüab Taaveti poeg, halasta minu peale. Hommik on aeg, kus pimedus muutub valguseks. Me peame seda endastmõistetavaks ja ei kujuta elu teisiti ettegi. Kui aga leiaksime ühel hommikul, et seda valgust ei tuleb, et maailm jääb pimedusse, nii on ju kahjuks paljude pimedate elus. Ometi särab neis sageli välja valgus, mida mõnelgi nägijal ei ole. Nad näevad südamega. Matteuse evangeeliumis küsib Jeesus dramaatilise küsimus, et kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus. Hiljutised katastroofid maailmas ja meiegi maal on külvanud paljude südametesse pimedust, mida ei peleta uusaasta, ilutulestik või päikesesäras supelrannad. Mõni tänavalaps pole oma hinges veel hommikut kogenudki. Ometi on nägemine elu küsimus, nagu seda kinnitab ka pimeda hüüd, halasta mu peale. Piibli mõttes tähendab pimeduses käimine selgusetust oma elu suhtes. See võib olla suutmatus otsustada ja valida oskama tus, lahendada keerukaid pere, töö või majandusprobleeme, hirm ja lootusetus kannatuste ja surma palge ees. Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust, kes elavad surmavarju maal. Neile paistab valgus, kõneleb Jesaja oma raamatu üheksandas peatükis ja ütleb. Meile sünnib laps, kellele pannakse nimeks imeline nõuandja. Vägev jumal, igavene isa. Rahuvürst. Nimi on isiku sümbol. Selle abil leiame telefoniraamatust üles numbri, et võta ühendust oma tuttavaga. Internetiajastul avab nimi meile faili või portaali et siseneda täise uute võimaluste maailma kellel puudub valguskuma lootku issanda nime peale. See on universaalne tarkus. Kui me midagi meeles peaksime pidama, siis nimelt seda. Mäletan koolipõlvest, kuidas õpetaja arvates pidanuks korrutustabel niivõrd peas olema, et seda ka une pealt suudaks ette uuristada. Mõistagi pole see ju paha, tark tegu oleks teada hädaabi numbrit 112. Kui palju on aga neid olukordi, kus me juba ette teame, et ükski number ei anna vastust, et ükski inimene ei saa aidata? Hommik iseenesest ei too sisemist valgust üksnes lootus ja selgust tuleviku ja igaviku suhtes. Üksnes issanda Nivi, mis avab jumala plaani. Kes hüüab issanda nime, see pääseb, ütleb apostlite tegude raamat. Vaimulik, kirjanik Evald Mänd ütleb. Usu tõeline olemus seisneb silmade avamisest. Kristlik elamus, avab elu, annab meile tagasi kaotatud võtme kasutada oma talente misseni meie hinges on uinunud. Ta muudab meid ennast, meie kaasinimesi ja tervet maailma. Kristuse käsi, meie silmadel, tema sõnad meie südames. Nõnda astume uuesti ellu inimesena, kes püüab kõiki asju õiges valguses näha. Laskem palvel ja jumala sõnal valgustada meie tänaseid probleeme ja muresid. Meie otsimisi ja Ülesandeid, meie mõistust ja südant. Keegi on meenutanud oma lapsepõlvest, kuidas ta kord õhtul pimedas aitas isal kuurist puid saagida. Ta pidi lambiga valgust näitama, aga unustas töö ja hakkas pimeduses ringi vaatama. Valgus kõikus, kuhu juhtus. Isa oleks peaaegu saega kätte tõmmanud, ära ringi vahib, näita valgust sinna, kuhu vaja. Noomis ta. Issand, sina oled valgus ja sinus pole mingit pimedust. Aita meid usus sinusse keskenduda oma ülesandele, Katana. Isegi siis, kui tundub, et pole mingit valguse kuma. Halasta meile, et võiksime elada seda päevavalguses. Aamen.