Tere hommikust, olen luterliku kiriku vaimulik Andres Põder ja loen teile hommikupalvuse mõteteks kirikukalendris tänaseks päevaks antud piibli kirjakohad. Kõigepealt vanast testamendist Jeremija raamatu 31. peatüki esimesest salmist, kus jumal ütleb, ma muudan nende leinarõõmuks ja uuest testamendist Luuka evangeeliumi seitsmendast peatükist 13.-st 14.-st salmist. Kui issand nägi ema, hakkas tal temast hale. Ja taastus ligi ja puudutas surnuraami, mis peale kandjad jäid seisma ja ta ütles. Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles. Igal päeval sünnib ja sureb inimesi, elame surmavarju maal. Me elame nende kõrval, kes leinavad. Me pole keegi hoitud kannatustest ja surmast, mis võiks asendada leinarõõmuga. Elu pole teater, et lihtsalt vahetame maske. Võime leppida saatusega, mis ei tähenda muud kui konserveeritud leina või unustada. Abivahendina pole seegi muudkui konserveeritud elu. Leinajad on raske lohutada. Ometi peitub selles inimlikus ürituses jumalik missioon. See muudab meid tähelepanelikuks, paneb küsima võimaluste järele, mis meil on ja mida veel võime leida. Paneb küsima jumala järele. Ainult jumala tegu saab teha imet, muuta olukordi ja meie hingeseisundit asetudes jumala poolele oleme ka ise seal imeteenistuses. Prohvet Jesaja kirjutab issanda jumala vaim on minu peal. Ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumid talandlikele, parandama neid, kel murtud süda, tröösti ma kõiki leinajaid andmanile, laubaehte tuha asemele rõõmu oli leinarüü asemele ülistusrüü kustuva vaimu asemele. Kuidas ta saab seda anda? Vähemalt kahte võimalust pole raske mõista. Esmalt see, et nähe Savaramas seoses oma leina ja mure põhjusid võime leida, et oleme neid valesti hinnanud. Sõjapäevil tuli ootamatult üht perekonda vangistama rühm sõdureid. Vanemad peitsid kiiruga oma lapse keldrisse ja lükkasid keldriluugile kapi. Miks mu vanemad minuga nii teevad, miks nad mu hülgavad aastas pois pimedas keldris. Alles hiljem sai ta teada, et ta ta hoiti võimaliku hukkumise eest teda armastati. Jumala sõnum on, et inimese elu on enamat kui hetkeseisund, kus valitseb surm, pimedus ja kannatused. Meil tuleb neid taluda, aga see pole kõik. Apostel Paulus ütleb kirjas roomlastele et on veendunud, et ei surm ega elu ei praegused ega tulevased ajad, ei kõrgus ega sügavus. Ega miski loodu suuda meid lahutada jumala armastusest, mis on Jeesuses Kristuses. Selle igaviku perspektiivi nägemine ja kogemine toob südamesse rahu ja näole naeratuse. Teiseks tuletab jumal meelde, et tema on elu ja surmaisand. Minu käes on surma ja surmavalla võtmed, ütleb issand, ilmutusraamatus. Kristuse ülestõusmine surnuist Proclameerib võitu surma üle. Seda meelevalda surma üle ilmutab Jeesus Kaleinavale emale, kelle poja ta elustab. Ära nuta enam uskudes Kristuse kaastundmust, seega ka surnute ülestõusmist ja igavest elu. Nagu sõnastab usutunnistus. Oleme meiegi rõõmu osalised. Täitkuse rõõm tänast päeva päeva, kus kahtlemata on leina ja muret, kust teame, et see viib meid surmale lähemale või kus päev jääbki mõnele viimaseks? Saan siiski osa igavikust on jumalaking, tema armastuse valgus Kristuses teeb igast päevast pidupäeva. Loosungi kalendri koostajad on lisanud tänase päeva juurde lõigu minu kunagi kirjutatud luuletusest. Lausa valguseks. Valus on äratundmise rõõm. Lubamul issand, juua sellest tainsaimgi karikast, milles on leida sinugi valatud verd, siis pole karta ka surma laia, kuid lahjat merd. Aita Jeesus neil vastu võtta ja jagada rõõmu sinu käest. Aamen.