Hea raadiokuulaja MINA OLEN tänane reporteritunni saatejuht Sven Paulus ja kutsun sind kaasa Ruhnu saarele. Tegemist on mandrilt vaadates Eestimaa kaugeima punktiga, mis asub Lätile lähemal kui Eestile. Kui arvudest rääkida, siis asub see pea 60 püsielanikuga 12 ruutkilomeetrine saar Läti rannast 40 ja Pärnus teha 100 kilomeetri kaugusel. Ja selline kaugus paneb paljud asjad paika. Nii näiteks ei saa Ruhnule ja sealt tagasi reisida vastavalt soovile. Mõnel korral tuleb head lennuilma oodata mitu päeva. Kohalike ja külaliste reisimine on üks asi. Ent lennu- ja laevaliikluse taga on muudki elulised vajadused. Kas või toidukaup, peab ju kuidagimoodi Saarele jõudma. Ja erinevalt teistest saartest pole Ruhnule iialgi jääteed olnud. Distants oleks liialt pikk. Mismoodi on siis elu võimalik sellisel väikesaarel, mis kuulsust kogunud 2006. aastal seal ringi uidanud karuga saarega, mis on kaetud tasuta wifiga ja kus elektrienergiat annavad kaks tuulegeneraatorit. Tänases reporteritunnis saavad sõna Ruhnu vallavanem Aare Sünter kohalike ettevõtja luise Jõers ja kultuurivedaja Siiri Paulus. Jää head kuulamist. Ja me jätkame reporteritundi siit Ruhnu vallamajast. Ruhnu vallavanem Aare Sünter, millised praegu Ruhnu ees seisvad kõige suuremad probleemid? Üks kõige suuremad probleemid, mis praegu Ruhnul ees seisavad, on sellest üleüldisest majanduslangusest tulenevad probleemid. See on mõjutab meil neid väga tugevalt transpordiühendust Ruhnu saarega käesoleval või eeloleval suvel. Ja eks oma mõju toob veel siin selle ja järgmisel aastal ka kaasa. Et see on praegu suuremaid probleeme, mis on siin nagu lahendamisel. Mis seis üldse valitseb selle probleemi osas transpordiprobleemi osas? No hetkeseis on selline, et endise vedaja Saaremaa laevakompaniiga on neid maavalitsus lepingu lõpetanud. Ja nüüd on, otsitakse nii-öelda uusi lahendusi suvise laevaliikluse suvise, ühesõnaga ühenduse pidamise lahendamiseks. Et siin on muidugi mõningaid variant, randid on juba olemas. Et nüüd nende variantide vahelt tuleb siis kaaluda, et kes millist otsa sõitma hakkab ja mismoodi, et üks täiesti võimalikest lahendustest on see, et suvel hakkab käima nii lennuk kui ka laev. Ja üks hakkab lihtsalt teist kompenseerima, et laevaga läheb põhiliselt kaubavedu ja lennukiga, siis põhiliselt inimestele. Ühest küljest tulebki ära katta kohalike elanike reisimisvajadus, aga teisest küljest, saar sõltub üsna palju turismist ka, et saaksid turistid ja kohale tulla. Jah, Saarseta taga palju turismist, et siin on, kes on otsesed kasusaajad turismi pealt ja kes on kaudsed kasusaajad turisi pealt kasu saavad peaaegu kõik. Aga On muidugi, mis on need kõige suurem, mis ongi sellest samast majandusolukorrast tulenevalt on rahanumber ja see, mis rahanumber endaga kaasa võimaldab tuua, see ongi see, mida me saame lahenduseks. Et raha kuskilt juurde saama sai ja tulemus ei ole. Jaanid ongi konkreetselt, et mis selle raha eest saab, nüüd tulebki leida kõige kõige parem lahendus. Kõige suuremad võimalused, mis selle rahast üldse saada võimalik, on. Kui selle transporditemaatikaga edasi minna, siis tegelikult eelmistel Tal on olnud see pilet siiasõiduks üsna kulukas eelmisel suvel laevapilet edasi-tagasi 900 krooni. Kas sellel aastal on plaanis ka mingil moel seda pileti hinda võib-olla alandada või muuta tingimusi veidi paindlikumaks, sest sellise majandusseisu juures ütleme 1000 krooni panna? Ruhnu riisi jaoks ei ole võib-olla paljudel turistidel päris võimalik. Sellega ma olen täiesti nõus, et see pileti hind eelmisel aastal oli kõrge ja ta võiks olla madalam. Eks muidugi praeguseni mingeid lubadusi välja käia ei saa. Aga tähendab, on sellega arvestatud ja mõeldud ja soov oleks küll seda pileti hinda vähendada. Et muidugi saab kokku lüüa nüüd, kui palju on dotatsiooniraha, kui palju tulevad need laevad ja lennukid, nemad raha küsivad, et oleks selline võimalik? Normaalne ühendus tagatud, siis eks sealt kujuneb piletid välja, ma tõesti tahaks loota, et see piletihind on väiksem, kui oli ta eelmisel aastal, sest eelmisel aastal oli pileti hind tõusis tänu sellele, et üldse suvel laev sõidaks. Kuna oli juba kevadel, oli jälle, oli probleem siin laevaga, siis selleks, et laev sõidaks, siis oli lihtsalt ind, tõusis. Sest turisminduse koha pealt vaadates on kõik vajalik olemas infrastruktuur paigas ja teenusepakkujad, samuti. Jah, põhimõtteliselt on, inimesed on valmis turiste vastu võtma siia, aga jah, eks see transport on nüüd omaette küsimus, et täpselt meile konget nii palju, kui raha on, nii palju saab ja kui raha seda ei võimalda, siis eks tagasilööke tuleb kindlasti, et kui arvestada siin eelnevate aastate turismituristidega või inimestega, kes Ruhnu saart külastasid siis On küll, võrreldes 2006. aastaga, kui oli siin suur karu, puu on küll turismituristide arv Ruhnu saarele vähenenud. Ja noh, arvatavasti vähenevad ka sellel aastal, aga seda, et suve jooksul siin mingi 2000 inimest ikka saare peal ära käib, üle selle, see võiks olla täiesti reaalne. Võib-olla on uut karu vaja. Kas uut karu võib olla? Mõne aja pärast, aga võib-olla äkki mingit muud siin looma, et oleme siin naljatledes võib-olla krokodilli või midagi muud sellist huvitavat, mis mis inimesi jälle elevus ajast. Aga kui tõsisemalt rääkida, siis valla poolt vaadates kuidas seda Ruhnu saart just nimelt turistide jaoks veelgi atraktiivsemaks muuta. Üks asi, mis, Detulisi saart turistide jaoks atraktiivsemaks muuta valla poolt ega midagi siis suuri hüppeid siin nagu teha ei saagi, hüppab käima tasa ja targu ja, ja ei saa üle oma varju hüpata ühelt poolt teiselt poolt see, et ei saa mõnda asja arendada liiga kaugele, jättes teised asjad arendamata, et ei saa nagu mööda hüpata teistest võimalustest. Et sellepärast nagu vaikselt tuleb asjaga edasi liikuda ja eks ka muidugi turismitalupidajad on omalt poolt, et peavad ka mõtlema, et kuidas teha just konkreetselt nende talus olemist atraktiivsemaks, et turistid tahaksid nende tallu tulla ja seal olla. Mis puutub neid turismitalus endid, siis seal on vallal suhteliselt vähe võimalusi nagu asja liigutada võib mõjutada ja olnud ei peagi sellega tegelema, et see on ikkagi iga ettevõtja omasi. Kui veel nüüd mõelda nende Ruhnu ees seisvate probleemide peale tükk aega on oodatud uut koolimaja, mis seis sellega praegusel hetkel on? Uue koolimaja on seis praegu selline, et on koolihoone punkt on nii-öelda projekteerimisel kuna on siin olnud mõningat seisakut siin muude muude tööde ja, ja teemadega, miks kooliga ei ole nii aktiivselt tegelenud. Teine asi on see, et siin olid ka mõningat raudteeolud erinevate võimaluste teemal ja, ja ka rahaline külg, et kuidas asja odavamalt teha. Et nende suhetes on nagu asjad natukene lükkunud. Kuna meil on üks summa, mis meil praegu hetkel olemas on, ülejäänud summat, mis on, on sellised, millest me võime nagu nii-öelda loota või kuskilt oodata, lootuses, et ehk saame, aga Neid ei ole käes. Ja see summa, mis meil olemas on, sellega me üritame võimalikult ökonoomselt läbi ajada, et võimalikult palju selle raha eest saaksime ja see ongi lihtsalt tuleb teha erinevaid valikuid ja valikute tegemine teinekord, et võtab rohkem aega, kui võib-olla, et jah, tahaks raha rohkem käes, oleks. Aga selline hea lootus, millal võiks olla see koolimaja valmis? Koolimaja valmisoleku aega ei ole kellelegi ütlenud ja ma ei taha seda praegu öelda, sest Ruhnus on ehitatud juba neli korda koolimaja, neid on viies kord, kui seda ehitama hakatakse. Iga kord on välja öeldud enam-vähem ajad, millal lubatakse vundamendi paika paneme, kõik need korrad on seal panemata jäänud. Sellepärast ei tahaks nagu ära sõnuda ja ainult lootused, ehk ehk õnnestub lähiaegadel sellega pihta hakata ja edasi minna, kuna suur töö on tegelikult ette juba ära tehtud. Koolimaja iseenesest on ainult hoone, aga kas lapsi jätkub, et sinna koolimajja siis ka sisu saaks? No loodaks, loodaks, et lapsi jätkuks ja siin, kui võtta nüüd Ruhnu saare arengut tuleviku poole perspektiivis on siin praegu algatatud Ruhnu saare peal kolm erinevat detailplaneeringut. Kus on peaks Ruhnu saare peale tekkima umbes 37 elamut. Muidugi lootused kõikidesse elamutesse tulevad pered elama, see oleks nagu natuke liiga suur lootus. Loodakski mõnedesse peres vanadesse majadesse tuleksid püsielanikud ja siis nendega kaasa kaasa tuleksid ka, kui nad noored pered, Nad, tulevad ka lapsed ja tulevad ka koolimajast koolimaja planeeritud küll 20 kuni 25-le õpilasele. Ma arvan, et arenguperspektiivi on ja ega need detailplaneeringut ka ei ole arvestatud neid ühe-kahe aastaga valmis on, ma arvan, et see on, võid võtta oma paarkümmend aastat. See areng samas ka koolimaja ei ehita me nii-öelda üheks kaheks aastaks, vaid koolimaja peab olema niimoodi, et ka 50 aasta pärast öeldakse, et jah, see koolimaja on õige ja seal hoolima paraja suurusega. Mitte et kümne-viieteist aasta pärast hakkame mõtlema, kuidas uut kooli mehitleja jälle uuesti nii-öelda selle triangiga algusest pihta hakkad. Nii et tegelikult kordata siin ka varem välja öeldud mõtet, Ruhnul oleks vaja uusi elanikke juurde, kui palju ja millega neid siia meelitada. Ruhnus oleks võimelised ära elama täiesti vabalt kuskil 120 kuni 150 inimest püsielanikest, seda on arvestatud juba 70.-test aastate lõpust alates. Kui on tehtud igasuguseid Ruhnu arengu kavasi, siis on need numbrid seal ka kogu aeg läbi käinud, et see ei ole mitte nüüd värskelt välja meel number. Samas on see, et ega Ruhnu on nagu ma ikka ütlen ka miljoni võimaluse maa, et kui inimesel pea õlgade vahel oskab ise nuputada ja, ja välja mõelda, siis siin on väga paljugi, mida teha. Samas on ka meil on hea internetiühendus, on võimalus teha kaugtööd Ruhnu saare peal, et ei peagi olema siin nii-öelda kohapeal ja kohapeal käsitsi midagi nokitsema, vaid saab ka üle interneti töitja kas kuskile sekretäriks, kuskil raamatupidajaks või siin on ka inimesi, kes seal tegelevate kodulehekülgede valmistamisega või IT-teenustega, mis on ka täiesti võimalik Ruhnu saare peal teha. Samas on, tean inimesi, kes on tegelevad küll mitte Ruhnus, aga tegelevad tõlketöödega, raamatute tõlkimisega on ka samamoodi, et elavad kuskil kaugel mere ääres metsa sees ja kuus korra käivad siis ainult nii-öelda raha vastu võtma, nii et et ülejäänud kõik on arvutitöö, jäi meilidega kõik seda võimalik korraldada. Ja see samas jällegi eeldab seda, et selline transpordi side maismaaga oleks korras ja olemas. Jah, see tähendab kindlasti eeldab kindlasti ka transpordi head transpordiühendust et kui siin nüüd paar aastat, mis seda majanduslangust nagu arvestatakse paar aastat oleme ka arvestanud, et meil jah, selle transpordi poole pealt asi minna viletsamaks. Midagi ei ole teha, see ongi see rahanumber on see, mis kõik tegelikult paika paneb, kas meile meeldib või ei meeldi, tahame seda või ei taha. Aga läbi on täiesti käinud mõte ja arutlusel on ka täiesti tõsiselt see teema, et aasta pärast ehitada Ruhnule oma laev, mis oleks Ruhnu tingimustele vastav, vastaks oma mõõtudelt oma rahva vedamisel võimalustelt kandevõimelt kauba vedamiseks. Et sellise laevaehitus ja sisse Ruhnu liinile sõitma panna. See on täiesti praegu hetkel täiesti reaalne idee ja loodame, et paari aasta pärast see saaks võimalikuks. Siis muutus, kui transpordiühendus tunduvalt paremaks. Uutest potentsiaalsetest elanikest veel rääkides, siis tegelikult mõne viimase aasta jooksul on siia tulnud küll noori peale ja olete isegi siin tegelikult üsna värske asukas. Kuidas tegelikult sellega lood on, kas elu siin väikese saare peal on lihtsam või palju raskem kui kusagil mujal? Sõltub, mida siit saare pealt tahta, et muidugi, kui sa tahad iga iga tunne trammi peale istuda ja maksimarketisse sõita, siis seda võimalust siin ei ole, et ja, ja seda võimalust ka ei tule siia kunagi arvatavasti kui meeldib, loodus, meeldib, selline maalähedus meeldib käia mere ääres jalutamas, metsas vaikust, vaikset linnulaulu laulu kuulata, siis see on tegelikult selline koht. Ruhnu on see koht, kus on see olemas? Ongi, et sõltub jah, mida inimene tahab, et kui ta ühte saab rohkem seda teisest peab loobuma. Et kui sellest heast transpordiühendusest ollakse nõus loobuma, siis ongi, vastutasuks saabki ilusa, ilusa ranna ja ilusa looduse ja küllaltki vaikse rahulik kui elu tegelikult. Aga kui ta nüüd ei ole transpordiühendusest loobuma, siis ei ole midagi teha, siis võib-olla tõesti Ruhnu ei ole see koht, kus kohas ta nagu suudaks vastu pidada, suudaks elada. Et siin ongi, et kui ühtegi asja saad rohkem, siis teist seal vähem, et lihtsalt ei ole nii, et ainult saab. Kui saad, siis peavad ka millestki loobuma. Ruhnu näol on tegelikult tegu Eesti sellise kõige kaugema maanurgaga, vähemalt mandri pealt vaadates asuta ikkagi Lätile lähemal kui Eestile. Kuidas on lood sellise riigi toega või tähelepanuga? Möödunud aastal külastas Ruhnut president Ilves, käis siin ka kultuuriminister Jänes? Sellised üksikud korrad pälvisid küll meedia tähelepanu, Ruhnu oli jälle mõneks ajaks meedia huviorbiidis. Aga kuidas siin kohapeal olles tegelikult selle asjaga on kasse, riigi tugi on tunnetatav või ajab ikka sellist omapäi saares asja, sellist meretagust asja? Üks riigi tugi on siin saare peal olemas, sest et ega need laeva dotatsioonid ja kõik need suured summad, mis on väga suured summad, mis riigi poolt siia saare sisse pannakse, selleks, et see niiviisi elada saaksid, on tegelikult päris kolossaalsed. Et ei saa öelda, et neid riigi tuge ei ole, teise külje pealt on just see võib olla mõistmise koha pealt on, jääb teinekord puudu ja seda ei saa öelda nüüd, et see oleks kellelegi nii väga pahatahtlik suhtumine asjasse vaid tegelikult on lihtsalt ainult teadmatus. Tallinnas inimesed võtavad vastu otsuseid, teevad mingisuguseid pabereid, mingeid otsuseid, mingeid eeskirju, aga nad ei ole kordagi käinud, sellise kauge väikse saared on nagu Ruhnu. Nad ei tea, milline elu on siin ja kas need otsused ja need reeglid, mis nad seal teevad, et kas need siin ka toimivad. Et see ongi see, et lihtsalt kuna nad ja ei ole käinud ja unustavad. Ma arvan, et on alles väikesaared, siis lihtsalt sellepärast mõningad seadused on tõesti sellised, kus meil Ruhnu saare peal nad ei saa eksisteerida, ei saa kehtida. Ja see on nagu, seda ei saa kellelegi väga süüks panna, see on lihtsalt rohkem teadmatusest tulenev, mitte keegi pahatahtlikult oleksid tahtnud kuskil käru keerata. Üks asi on suhted riigiga ka, millised on need kohapealsed suhted. Kuidas hindate kohalike koostöövaimu? No eks see kohaliku oste vaim käib niimoodi nagu sinus hoid kord üles, kord alla, et et ega väiksed ühiskonnad on väiksed ühiskonnad, kas nad on väikse saare peale ja nad kuskil mujal on oma probleemi probleemidega teistsugused, kui on võib-olla seal suured ühiskonnad, et linnalinnas suures ridaelamus ei korterelamus, naaber ei tunne naabrit nägupidi näinud ja teretab, kui trepi peal kokku saab, siis Ruhnus teatakse kõik algusest lõpuni, teatakse isast, emast ja vanaisast vanaemast alates kõik enam-vähem. Ja keda kuskil keskus käib ja kes mida räägib, kõik on siin kogu aeg nii-öelda kõigil silme all teada. Et selle pärast, nagu on see ühiskond natuke teistmoodi, just need väiksed ühiskonna, nii nagu ma ütlen, et ainult Ruhnus, aga seal on ka täpselt, on ka omamoodi igal pool teistes väikestes kohtades. Ja kui inimesed kõigest kõike teavad, siis tekivadki sellised võib-olla et üks ütleb ühte, aga ei mõtle päris niimoodi, teine räägib selle asja edasi oma nii-öelda arusaamist mööda ja kolmas inimene nii-öelda on tige ja vihane, näe vaata, mis öeldi. Aga siis, kui otse allikast küsipslad välja topsutel natuke teistsugune. Et aga votsiaalikust küsima ei lähe, siis ongi selline asi, et ollakse omavahel tigedalt vihased nagu täpselt, mille pärast teise peale tige ollakse. Aga see on lihtsalt jah, väikses ühiskonnas ja kuna ta käib jah, niimoodi üles-alla, et suveperioodil, kui on väljaspoolt rohkem inimesi, siis on nagu sisemine elu rahulikum on siuksed aastas paar perioodi, kus sisemine elu kisub pingeliseks. Aga see on tundub, et seaduspärasus olevat ja, ja siin ei ole asi kinni inimeste seas ei ole kohas kinni asja lihtsalt tõesti sellise väikse ühiskonna eripäras. Lõpetuseks Eestis armastatakse üsna palju visioneerida, fantaseerida, vaadata tulevikku, kui nüüd vaadata näiteks 10 aasta taha aastasse 2019, milline on teie visioon või nägemus Ruhnust, mis siin kohapeal on? Ma ma ütleks isegi veel kaugemale selle koha pealt, et 10 aastat võib-olla Ruhnu, võta Ruhnu ajaarvestust muu maailmaga siis võib siinseid aegu korrutada neljaga. Et kui mujal mandril olevad asjad korda seal võib olla nädalaga, siis rummust tahad sa või ei taha, selleks läheb kuu aega mujale päevaga, siis siin läheb nädal aega ära. Et siin on aega nagu liigub natukene teistmoodi. Ja mis on, sõltub kõik sellest ühendusest ja kõikidest muudest asjadest, kas ei postki on see, mis on, mujal, on 24 tunniga tuuakse post kätte meile, poiss, teinekord kaks nädalat liikuda, milles Mandrini, mida mitte kuidagi aru saada, post, nii kaua Ruhnu tulija, miks ta Runust nii kaua ära läinud on? Aga meil on lihtsalt halvad lennuilmad ja lennuk ei lenda ja lükatakse edasi ja täpselt niimoodi see asi ongi. Et sellepärast siin on nagu teistmoodi jah, kaugemasse tulevikku vaadata siis tegelikult Ruhnu saar on koht, mis, mis on võiks olla ka kauges tulevikus väga, väga selline atraktiivne, ilus koht. Muidugi, seda nii-öelda ütlevad, räägivad kõik kõik saared ja kõik kõik kohad, et nad tahaks olla kõige ilusamad, kõige paremad ja kõige eesrindlikumad ja nagu seal eesti südamed, Eesti keskkohad. Aga rummus on, mis on, potentsiaal, on tegelikult see, et ta on ühest küljest ta ei ole nii kättesaadav nagu teised kohad ja kui arvata, et, et toome hästi palju turiste, vot siis me saame hästi palju raha siis tegelikult mingi hetke pärast on tursid kõik ära käinud ja neil ei ajaks ei ole enam atraktiivne, siis tuleb hakata mõtlema välja uusi asju, mida iganes, et neid jälle uuesti uuesti meelitama hakata. Ruhnu on koht, kus kohas inimesed käivad selle pärast ja käivad korduvalt, et siin on vaikne ja rahulik. Ma olen ise turistide käest küsinud, et miks te Ruhnu tulla tulete või miks, mis te sidrun saanud olete siis kõige esimesel kohal on see, et selline hästi vaikne, rahulik siin siis hakkavad tulema alles kirikuid ja tuletornid ja muud vaatamisväärsused. Aga põhiline, mis on vaikus ja rahu ja seda inimene käib siin nautimas mitte ainult üks kord, et ta on üks kord elus vaikse rahu kätte saanud, rohkem enam ei taha, vaid see on asi, mida ta tegelikult tahab pidevalt saada. Ikka aastas korra tahab korrannast maanduda, puhata, tulla, olla muust ilmast eemale. Selle, see on üks põhjus, miks Ruhnut ei saa üle üle paisutada turistidega, et kui oleksin iga viie meetri pealt oleks turist, vast oleks ta sama, mis Viru väljak, Viru tänav Tallinnas. Palun, kes tahab niimoodi inimeste seas käia, saab, seal ei pea tulema. Ja eks muidugi kauem siin kümne-kahekümne aasta pärast, see asi võikski nii olla, et Ruhnus arvel võiks elada seal 100, natuke üle 100 inimese, inimesed teevad, toimetavad, nokitsevad oma asjadega on leidnud omale tegevused, mida, kui hästi otsida, on võimalik leida siin. Mulle väljundid ja oleks selline käiks lõbus seltsielu olemus on meil siin rahvamaad olemas, selliseid algbaasasjad on olemas, mida veel ei ole, neid on võimalik välja ehitada, teha ja arendada siin. Et oleks baas olemas, kus peale inimesed saaksid tulla, kust pealt saaksid asja edasi arendama hakata. Ja oleks väikesaar, käib piisavalt palju turiste niimoodi, et ära majandada oma inimesed siin ja oleks siis selline nii-öelda ütle massturismi, aga niisugune väike turismi ja see kui huvitav koht, kus kohas väljaspoolt inimesed tulla just vaikust Raunud saas võiksin käia rohkem võib-olla, et leida omale Ruhnus kohaga teadvuse inimesed ja, ja sellised, kes on tulevad, istuvad rahulikult kuskile toanurka ja teevad oma teadustööd, kirjutavad artikleid, asju on väga hea ja soodne, rahulik koht. Et selline vaikus ja rahu on see, mis tegelikult rummus võiks nagu jätkuda ja, ja edasi minna. Nii et kokkuvõttes elu väikesaarel on võimalik. Elu väikesaarel on täiesti võimalik sõltuvalt nendest inimestest, kes seal väikses arvel elavad, kas nad tahavad seal elada või nad ei taha seal elada. Ja nagu enne mainisin, kui nad tahavad elada, siis nad peavad panema paika prioriteedid, mis on nende jaoks tähtsad, mis ei ole tähtsad, mis on need võimalused, kuidas selle saare peal elada? Kui muidugi omale jaoks paika ei ole neid pannud, siis, siis on meil tõesti läheb keeruliseks nendel inimestel siin või noh, üldse väikses kohas elamine. Et tagant palju tuleb arvestada teiste inimestega ei saa olla ainult mina ja maailm. Ja on see on, et kui ei ole omavahelised suhted on head, siis ei ole mingi probleem koos elada, koos eksisteerida. Aga et inimesed jah, kes, kes tahavad elada, saavad elatud ja kes ei taha, eks need ongi sellised, kes tulevad ja lähevad. Kes omale, mis nagu eesmärgiks võtnud on? Aitäh, Ruhnu vallavanem Aare Sünter ja soovin jõudu. Tänan teilegi. Niisiis, teravaim mure on transport. Möödunud aastal liialt hilja selgunud laevagraafik lõi üsna sassi kohalike turismiettevõtjate plaanid sest mitmed koha broneerinud inimesed ütlesid mõjutuse ära ja läksid puhkama mujale. Vallavanem Aare Sünter-il on hetkel aega täpselt kuu, sest aprilli lõpus pannakse praegu saart mandri ja Saaremaaga ühendav lennuk seisma ja asemele peab tulema midagi muud. Teadmatus, mis edasi saab, tingis ka selle, et möödunud nädalal avaldas neli Ruhnu vallavolikogu seitsmest liikmest vallavanem sünterile umbusaldust. Põhjusena toodi välja haldussuutmatus. Eesti keeli tähendab see, et vallavalitsuses ei taha asjad ja paberid kuigi hästi liikuda. Mis umbusaldusest saab, selgub sel nädalal. Meiega põikame jutujärjega ühte Ruhnu kahest poest. Ja me jätkame Reporteritundi, siit Liise talupoest. Räägime Ruhnu ühe suurima ettevõtjaga, Luisa Jõersiga luise. Kuidas näete teie praegust elu siin Ruhnu saarel? Turismiläbelt noh, praegu meil natukene nutune selle transpordiga, aga aga ma, ma ise arvan ja usun, et see siiski laheneb. Võib-olla see selle aastane variant või, või kaks aastat järjest ei ole just kõige parem, aga aga hiljem ta ikkagi laheneb ära ja ma arvan, et need meie nuhtlused. Me oleme nagu harjunud sellega, et, et ükskõik, mis olukord meil siis lõpuks ette antakse või võitleme me nii palju, kui me võitleme, me nagu ennast paneme, siis paneme nagu ise sellesse olukorda, et me saame sellega hakkama. Ja jääme ellu. Mis on selle tinginud üldse, et on tekkinud need probleemid ja turiste on vähemaks jäänud, on seesama transpordi küsimus. No me tegelikult ju veel ei tea, kas see suvi on palju turiste vähem sellepärast et eelmine suvi oli tulistaja. Ja võib-olla kõik need, kes kõik tahavad väljamaale minna, need, võib-olla siis nüüd tulevad siiapoole, nii et et salajas me siiski ikkagi loodame, et me päris ilma leivata ei jää. Te olete ka teinud päris palju investeeringuid viimastel aastatel just majutuse osas kõiges muus. Millised on plaanid, kuidas neid investeeringuid tagasi saada või katta? Ei no ega me rohkem midagi suurt ei mõtlegi, mida teha, kui ootame, et kas need inimesed tulevad või ei tule, nii et et ega me kuskil laiemalt müüa mäe, ennast ju ei saa ja ja rohkem meile, siia talvel ja kevadel ja sügisel ka inimesi, kes siiski ei tule, sellepärast et esiteks transport ja teiseks ikkagi inimesed tulevad siia Ruhnu eelkõige siis, kui on puhkused ja koolivaheaeg. Kui seda äripoolt vaadata seda poepidamist, millised probleemid siin esile kerkivad? No kui me jälle selle suve juurde läheme ja selle transpordi juurde, siis, siis kindlasti peaks suvel saama kolm korda nädalas vähemalt kaupa tuua. Et kui nüüd kuulda neid jutte, mis siin kuluaarides räägitakse, et see transpordi osa jääb väga viletsaks, siis siis see on küll väga suur probleem, aga aga noh, eks näib Milline on selline riigipoolne tugi või toetus, et on seda tunda ka, et aeg-ajalt käivad siin küll tähtsad isikud Ruhnut väisamas küll president eelmisel aastal või kultuuriminister, aga ka senior, reaalne tugi on tunnetatav ka. Tegelikult mina, mina küll ei tunneta võib-olla selle kultuuriministri koha pealt, et, et see, meie õnnetu Korsi talu saab võib-olla lõpuks ometi jalad alla. Aga ettevõtjana ma küll ei tunneta riigi riigi riigi toetust tegelikult muidugi riiki paneb meil seal laeva käima, nii et selles mõttes meil ikkagi toetus on olemas, aga aga noh, niimoodi otseselt sellest, et noh, nüüd käis president ja tänu sellele on meil see või see siis siis minu arust küll ei ole. Aga lähitulevikku vaadates, mida te kõige enam ootate, milline Ruhnu tulevik võiks olla? Meile võiks siia natukene rohkem inimesi tulla noori koos peredega juurde elama. Ja, ja siis me võiks selle saare päris ilusaks saareks teha. Aitäh. Paljudes Eestimaapiirkondades kurdetakse pidevalt, et igav on, keegi võiks midagi teha, aga lihtsalt käed rüpes istumise ja kurtmise peale ei hakka ka midagi liikuma. Tuleb ikka ise ette võtta ja teha. Muuluka talus elavat Siiri ja Reigo on MTÜ Ruhnu kultuurielu eestvedajad ning samal ajal peavad ka osa ühistuid, muuluka ja Combat sõun. Uurime lähemalt. Ja me jätkame Reporteritundi Ruhnu saarelt, kõneleme muuluka talu perenaise ja mittetulundusühingu, Ruhnu kultuurielu ühe liikme, Siiri Paulus jõega. Siili kuidas sa näed üldse seda praegust Ruhnu elu siin kevadel 2009. Natuke problemaatilise arvestades just seda, et transpordikorraldus on veel ikka lahendamata aga muus mõttes arengujärgus saar. Et päris palju MTÜ poole pealt päris palju projekte on käigus ja, ja esitamisele esitamise Margus ja esitatud nii, et osa projekte esitab siis MTÜ enda alt ja on projekte, mis ka esitatakse Ruhnu valla alt. Ruhnu vallavanem just ennist mainis siin oma intervjuus, et tegelikult inimesed, kes tulevad Ruhnu saarele elama peaksid ka leidma iseendale siin tööd pollal väga palju neid töökohti pakkuda ei ole. Sina ise oled elanud siin juba õige mitu aastat ja leidnudki endale töö, mismoodi see käis üldse. No käis see sellest, et siin kohapeal ei olnud ühtegi ööd ühtegi mittetulundusühingut ja, ja idee mittetulundusühingu toomisest algaski sellest, et kirjutada projekte ja kes saab taodelda raha on ikkagi mittetulundusühing eelkõige selle jaoks, et arendada kohapealset elu ja edendada siinset elu, kultuuri ja ehitada välja infrastruktuuri olulisi objekte. Ja loomulikult muuluka ja Combat sõuni osaühingu loomisel oli, oli eesmärk pakkuda kas siis natuke teistlaadset, majutust, teenust ja ka meelelahutust, mida, mida siin eriti palju pakutud ei ole. See ongi vist olnud seni üks Ruhnu põhilisi tegureid, et tulevad küll turistid siia ja võib-olla kõnnivad läbi küla vaatavad ära muuseumi, aga ülejäänud ajaga pole suurt midagi peale hakata. No just nimelt, et kombatse uni eesmärgiks oli being pooli projekti kirjutamisel ja EASi toetuse abil see pakkuda siin ühte alternatiivset võimalust vaba aega meeldivalt ja huvitavalt veeta. Millised on olnud üldse need mittetulundusühingu Ruhnu kultuurielu projektid, mida te olete seni läbi viinud? Projektid on väga mitmesugused, on olnud erinevaid kultuuriüritusi, mis hõlmavad näituste korraldamist kontserte, Ta korraldamist, nii muusikalisi kui tantsulise etteasteid, jaanipäeva, aastavahetuse korraldamisi ja teine pool on siis kas infrastruktuuri laiendamine või, või kitsaskohtade kõrvaldamine näiteks esimest projekti seas oli teeviitade paigaldus, et natuke vähe oli neid teeviitasid, et inimesed eksisid ära. Ja suuremad projektid on seoses lastega kõik seoses lastega. Et vald oli taotleja rahvamaja teise korruse väljaehitamise osas, mis siis peaks tulema? Laste noorte vaba aja keskus ja MTÜ Ruhnu kultuurielu on päris mitmeid projekte läbi viinud, mis on siis seoses lastega lastemängud? Siinne inventari soetus ja elementaarne remont vajalikes ruumides ja samamoodi projektid, mis mille abil loodetakse korda teha koolimaja ja soetada sinna inventari lastele. Nii et selles plaanis tegevust ja tegutsemist jätkub. Jätkub ja, ja väga palju, ainult tihtilugu takerduvat kõik sellised asjad omafinantseeringu taga, et Ruhnu vald on väga väike. Ruhnu valla eelarve on samuti väga väike, sellel aastal veelgi väiksem nagu kõikjal mujalgi, aga, aga see on ainuke asi, millega on võimalik üldse siia midagi saada, need projektid mingil muul moel. Ole ettevõtjaid, kes, kes finantseerikside ehitisi või, või teeksid omal algatusel midagi, et siin on ikkagi ainult mittetulunduslik pool ja ja võimalus ka vallal endal taodelda, aga see eeldab omafinantseeringut ja see, see on praegu natukene probleemne. Vallavanema jutust jäi tegelikult kõlama ka see mõte, et mujal Saaremaal kui ka mandri peal ei saada tegelikult päris hästi aru. Ruhnu sellisest eripärast või siinsetest spetsiifilistest probleemidest tuleb tegelikult päris palju käia neid seletamas, kuidas selle projekti kirjutamise ja nende läbiviimise koha pealt see asi paistab. Päris palju on probleeme, aga õnneks esitades projekte Saaremaale, kui seal kohalikud bürood vaatavad läbi dokumente ja, ja nõustavad ja toetavad taotlejat, siis seal on juba hakatud vaikselt aru saama, millised erisused Ruhnus kehtivad, et et kütust on meil võimalik olla näiteks kohapeal osta ikkagi ainult La kütust ja meil ei ole siin bensiinijaama eme? Ei, meil ei ole võimalik ka lennukisse kanistriga Saaremaalt bensiini Too tuua, samamoodi on suur probleem transport, et talvisel ajal või ka mitte päris talvise vlevaid sügisest kevadeni, kui lendab lennuk, siis põhimõtteliselt ühtegi ehituskaupa, ühtegi plahvatusohtlik asi, aga midagi muud me ei tohi ju siia transportida, et sa ei saa ka remontida sellisel ajal, et päris paljud projektid ootavad näiteks ehitusasjad just teostamist ikkagi ainult suvisel ajal siis kui sõidab laev. Ja, ja sellised muud erisused samuti, et siin kohapeal on ju tegelikult oma ala spetsialiste ikkagi väga vähe, aga ehitajate või, või muude ala spetsialiste, et mandril Saaremaal on tegelikult valikuvõimalusi palju laiem, et siin kohapeal lihtsalt ei ole inimesi. Kui selle kultuuri poole peale veel mõelda, ühest küljest loodate siis pakkuda ja oletega pakkunud neid kultuuriüritusi kohalikele inimestele, aga kuidas turistidega lood on? Turistid võtavad tegelikult kultuuriüritustest oluliselt rohkem osa kui kohalikud, ehk siis kultuuriüritused tavaliselt on planeeritud suvisesse aega, mil kohalikele inimestele ei pruugi aegagi olla oma tegemiste ja turistide kõrvalt mingisuguseid üritusi külastanud, nii et tegelikult külastada tavus võrreldes nüüd kohalike ja turistidega Kristjan rohkem oluliselt kõikidel üritustel olnud kui kohalike pluss veel see, et kui mingi asi peaks nüüd olema tasuline, siis kohalike ei taha eriti raha välja käia näituse tasu näol. Küll aga teeb seda meelsasti turist ja turistile salatiatraktsioon lihtsalt juures, et kohalikule ei pruugi see niivõrd korda minna. See asi, mis siin toimub ja ta võib-olla ka varasemalt kursis sellega, et kui on näitus, kus, kus on üleval koha peal maalitud erinevat maalid loodusest ja millest iganes veel, siis kohapeal inimesed, paljud on neid näinud kellegi kodus või, või nad on tuttavad nende töödega, aga võõras seda ei ole. Mis üldse on see Ruhnu tõmbenumber nüüd peale ilusa looduse, mis siin on, ja rahu ja vaikuse? Rahu ja vaikus siin tegelikult suvel selles mõttes ei ole, et siin on üsna lärmakas, et aga noh, võib-olla mõne teise turismipiirkonnaga on see rahulik kohta, aga Michael eelistaksin mina turistina eelistaksin ikka seda loodust, et ja loomulikult kõike muud, mida siin pakutakse, et eks ta ole sarnane sellega, mis mandril pakutakse, mingi imeasju siin ei paku, onju. Aga eks ta ole omanäolisem ja olete saare inimeste poolt jälle mingil määral kujundatud, et kõik on natuke teistmoodi kui mujal. Mis üldse tõmbab inimesi siia, või need inimesed, kes on siin juba korra käinud, mis kutsub neid tagasi, kui olete näiteks vestelnud mõne sellise püsiva turistiga, kes igal aastal võib-olla külastad sedasama. No tõmbab neid tagasi ikkagi see, et nad saavad omaette näiteks perekonnad, kes siin käivad omaette olla, ilma et neid segatakse, neile võimaldatakse privaatsust. Nad Sa pead ise oma oma päeva sisustada, ilma et keegi neile igasuguseid teenuseid peale suruks ja pakuks, et et see vast on üks asi ja teine asi. Siin see eraldatus võimaldab jõuga tegeleda selliste asjadega, mis endale just meeldib, onju, et kes, kes tuleb näiteks ja maalima, onju hea keskkond on see sellisteks taolisteks tegevusteks, et siin on korraldatud erinevaid õppe õppereise sellisel näol, et et tuleb siia, keegi õpetab midagi ja toob selle grupiga kaasa väljapoolt, kellele õpetatakse midagi, et et siin on keskkond väga soodus selle jaoks. Kui veel minna kohalikku elu peale tagasi jutuga, siis tegelikult viimastel aastatel on olnud päris mitmeid noori inimesi ka perekondi, kes on siia Ruhnu tulnud teise samamoodi mõned aastad tagasi oma perega mandrilt siia tulite, mis muudab selle elu siin eripäraseks võrreldes mandriga? Seitse saada oma elu ise kujundada selliseks, nagu sa tahad. Et väga palju mujal on ikkagi etteantud kindlad piirid, kuidas asjad käivad väikestes maakohtades, võib-olla on see suitsu, seal on nagu siin Ruhnu saarel, aga suuremates asulates on ikkagi väga selgelt reglementeeritud, mis, kuidas käib, on ju siin nagu öeldakse, et kel visatakse nurka siin aeg ei käib teistmoodi kui, kui mujal. Ja, ja siinsed ikkagi valida tulles siia ka jälle oma tegevuste juurde, et sa võidleiba teenida põhimõtteliselt sellega, mis sulle endale meeldib. Oled sa kirjanik, tuled siia, kirjutad siin raamatuid. Ja turg on vaba väga paljudes nišides. Aga millised on väikesaarel elamise miinuspooled? Miinuspooled on jälle kõik takerdub tihtilugu transpordi taha, et transport toimib ja on olemas, siis mina miinuseid ei, üleüldse ei näe, et miinuseks ei ole ka minu jaoks, et hambaarsti koha peal ei ole, hambaarst on Saaremaal olemas notarid ja kõik muud asutused ja ettevõtted, kus oma asju ajama siiski on olemas ja alati on võimaldatud trumme inimestel ka ühepäevareisidel käia ja kõiki neid asju ajada. See ei ole probleem. Teeme siis, kui see transport ei liigu ja paratamatu on see, et me oleme Eestimaal kõige kaugem nurk keset merd ja, ja käib siin laev või lennuk. Ka sellel transpordivahendile on omad miinused, omad miinuspunktid, millal ta lennata või sõita ei saa ja siis sellest tingituna tulevad need probleemid. Nii et igal õhtul päris linnas kinos käia või teatris käia, tegelikult ei saa. Ei saa, aga ei ole ka suurt vajadust selles mõttes, et need inimesed, kes tahavad käia, need lähevad nädalavahetusteks, naudivad kultuuri, väljapoolsaart ja kes, kes naudivad kodus filmide vaatamist või või teevad kaabelteatrit, siis seda saab ka. Kui veel järelkasvu peale mõelda, kui palju seda järel kas või siin on, et plaanis on uue koolimaja ehitus mingil hetkel. Kas lastega saab kasekoolimaja ikka täidetud? Plaanis on vähemalt see, et kui tabel lapsi on vähe, siis tuule rikkus loodetavasti kui renoveeritakse raadiohoone, on plaanis koolijuhtide arvamuse kohaselt teha õpilasküla ehk siis väljastpoolt ka probleemsed õpilased, õpilased, kes vajavad vaheldust, mis iganes põhjustel võivad siia tulla, siin on neil juhendajad, nende eestkostjad, head vaatajad ja nad saavad siin rahulikult õppetööga tegeleda, et et see, et koolimaja on suur ja õpilasi pole, et kui kohapeal ka väikseid lapsi või koolis käivaid lapsi on vähe, siis, siis see on ainult üks pool, et võib-olla ongi hea, kui väljapoolt tuleb juurde lapsi ja ja on selline väikese segasumma suvilat huvitav ja teistmoodi. Aga kohapeal edasi ja selle jaoks, et õpilasi juurde saaks, oleks lihtsalt noori perekondi vaja juurde. Kui selle peale mõelda, siis mida peaks arvestama, kui mõni noor perekond nüüd otsustab ühel hetkel, et pöördume tagasi loodusesse, jätame selle kireva närvilise linna elu maha ja lähme näiteks Ruhnu saarele, paneme seal elamise püsti, hakkame elama. Mida tegelikult kõike tuleks silmas pidada, selle juures. Kõigepealt tuleks siia kohapeale ise tulla ja elada natuke, aga ilma, et sa kõike sildu selja tagant põletaksid vaadata, kas kohapealne elu, siin elu toimimine, elutempo ja ka see näiteks arvestama, et kui sul on plaanis midagi teha, siis kunagi sa ei saa kella pealt seda teha, alati on 1001 viivitust, mille tõttu üks asi lükkub edasi, et kõigi nende asjadega ennast kurssi viia ja siin kohapeal proovida natuke aega elada ja mõelda, millega tegeleda. Ja kui see kohapealne elu tundub olevat väga hea ja ja perspektiivikas töö leidmise tegemise näol siis loomulikult tasub proovida tulla siia elada, aga noh, kõigepealt tuleb pinda sondeerida. Igal juhul, praegu, vaadates suvel ette, on lootust olemas, et sel suvel turistid ikka siia tulevad ja selles mõttes siin ja majandusliku pool ei jää mitte kiratsema. Lootus sureb viimasena, nagu öeldakse, et mina olen täiesti veendunud, et ta hakkab siin laev nii Saaremaalt, Munalaiu või Pärnu poolt sõitma, kui palju ta inimesi mahutab, see on iseasi. Inimesed siia tulla, haavad võib-olla mitte nii suurel hulgal kui eelmine aasta, aga ootame ja vaatame, mis saab. Mina olen positiivselt meelestatud ja täiesti kindel, et turism vähemalt 2009. aastal Ruhnu saarel toimib. Aitäh, palun. Mõneti on Ruhnu nagu Austraalia üks kauge koht maailma otsas, kuhu pageda igapäevamurede ja lärmi eest. Imo liivaluidete ja hööver Kirkest tormimurruga kaetud rannal ringi kõndides leiab rahu ja vaikust küllaga. Kui tuleb aga aeg tavatsivilisatsiooni tagasi pöörduda, võib näiteks selguda, et kuigi Ruhnus on ilm täiesti kuldne, siis sel päeval lennata ei saa. Sest Kuressaares, kus lennuk peaks väljuma, on alanud tugev lumesadu. Nõnda tuleb Ruhnule minnes ja seal viibides varuda kannatust. Saatejuht Sven Paulus soovib seda nii Ruhnu asukaile kui ka külalistele. Aitäh kuulamast.