Ajame tänases keskeprogrammis juttu mehega, kes Eesti raadios looduse teemadel viimastel aastatel vist kuigi palju enam rääkinud ei ole, aga ma arvan, et kui ma nüüd mehe nime ütlen ja kui te hakkate natukese aja pärast selle mehe häält kuulma siis väga paljudel kuulajatel tuleb kindlasti meelde ka mehe nägu, sest ta on esinenud palju ka Eesti Televisioonis ja saduja sadu lapsi ja mitte ainult lapsi targemaks teinud. Kindlasti inimesed mäletavad näiteks sellist saadet nagu siililegi selge, väga populaarne Eesti Raadio laste saada. See mees on siiski orgaher, dialoog koolihariduse poolest, aga nüüd pidanud mitmesuguseid ametnike ameteid ja praegu siis Tartu abilinnapea ja just Tartu raekojas Georg Aheri kabinetist seda juttu praegu räägime. Georg, kas on aega veel nende loodusasjade peale mõelda ja, ja oma õpitud erialaga ka vahetevahel tegeleda? On küll sellepärast, et inimesel on, on teatud kired ja ja huvid, mis, mis teda saadavad lapsest saati ja, ja mind on see loodusevärk noh, ma arvan, kusagil mingis viiendast kuuendast klassist peale kogu aeg saatnud ja, ja ma olen tema vastu huvi tundnud. Noh, loomulikult aega kipub viimasel ajal päris napiks jääma, aga aga kui on kusagil võimalik leida mingi huvitav raamat, siis ma loen seda, noh, kuna mul on päris suur niuke enda looduse mängumaa talu näol olemas, kus on metsa ja ja niitu ja soodia tiiki ja, ja kõik söödavärki olemas. Ja lisaks on seal päris suur kiviktaimla ja kõikvõimalikke kasvu maha torgatud aegade jooksul noh siis siis tahes või tahtmata, looduse keskel oled sa peatada vaatama ja, ja, ja nägema ja ja ilmselt ka mingi määra mõistma, kuigi see mõistmine on ilmselt see, mis tänapäeva niukses linna elus kipub no kõige esimesena kaotsi minema. Aga aga ma arvan siiski, et, et see suhe on olemas ja ja kuna ma olen selline inimene, kes ikka aeg-ajalt on ka Tallinnas kasvõi nädalavahetustel, siis mulle väga meeldib Soome televisioon, ma ei ütle midagi halba eesti telesaadete kohta, ma lihtsalt vaatan neid väga vähe. Aga Soome televisioon, mulle meeldib eriti need riigitelevisiooni kanalid, kuna sealt näeb väga palju harivaid filme ja, ja minu viimaste aastate, mis viimast, ütleme viimase 10 aasta lemmik on vaieldamatult olnud üks suur mees on inglane David hättemboro kelle filmid ilmselt on iga loodus inimese jaoks klassika ja kes suudab alati üllatada. Tema taimede maailm on minu jaoks täiesti ületamatu film. Aga see, mis ta tegi nüüd imetajatest ja, ja, ja ka lindudest ma asusin suure skepsisega vaatama tema lindude film ja ausalt öeldes see, et on võimalik ka nendest olenditest, kes tunduvad küll risti-põiki üles-alla läbi uuritud, olevat teha niivõrd põnev. Kaheksa osaline seriaal, noh see oli täiesti mõeldamatu tase ikka minu jaoks ja ma vaatasin seda. Sõitsin spetsiaalselt kogu aeg Tallinnasse, seda filmi vaadates oli küll mitu aastat tagasi, aga ta on siiamaani mulle meelde jäänud. No õnneks Georg Aheri kabineti aknad ei vaata ka mitte raekoja platsile, vaid siia toomemäe poole, nii et tükike loodust paistab ka siit kätte. Nojah, kuigi siin paistavad rohkem sellised noored Pirogovi platsil olevad ja, ja eks me kõik, kes vähemalt Tartu ja Tartu ümbruse elanikud ja ka kes siin tudengid kunagi olnud, eks me teame, miks, miks tudengid Pirogovi platsile kogunenud. Nii et, aga loodustus iga jah. Palju siis sellist väikest sissejuhatust, nüüd läheme selle teema juurde, millest täna plaanis pikemalt kõnelda on. Ja see on selline põnev teema, mille üle loodusemehed maailmas praegugi jälle vaidlevad. Kui nüüd äsja siin detsembris olid need kurvad sündmused ja Lõuna-Aasias sai palju inimesi kannatada tormides siis pärast seda hakkasid ilmuma ajakirjandusse päris rohkelt teateid selle kohta, et näiteks looduskaitsealadel loomad ei saanud hukka koguni nii, et elevandid üritasid oma peremehi päästa ja viisid neid tsunami eelmägedesse ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga me tahame natukene rääkida sellest, et kas roomadel on mingi selline võime või vaist näha ette tulevikku kui palju selle teemaga on tunduvalt varem kokku puutuda. Endale isiklikult suhteliselt vähe ja, ja kui me tuleme tagasi selle jutu alguse juurde mõistmine on hakanud kaduma, siis tegelikult see ongi see, et me näeme väga paljusid asju, aga me ei oska väga paljusid asju vaadata ja uurida ja, ja me, me näeme asju, aga ma ei saa aru, mis seal tegelikult toimub. Ja tänapäeva inimesed on ju tegelikult sest loodusest nii nii kaugele jäänud, et et neile kõige lihtsamad asjad tunduvad juba kas kas või hirmutavana. Sest väga paljud inimesed kardavad ju seda loodusesse, loodus on midagi kohutavat ja üksi metsa minna, siis noh, julgustamiseks ju tihtipeale hõigatakse üksteise uu ja, ja nimesid ja, ja see kisa kostab seal ja, ja noh, kui seda kisa palju tehakse, ega seal ju midagi ei näe. Sest nähakse ikka siis, kui istud vaikselt või kõnnid vaikselt, seisad vaikselt, vot siis hakkad nägema. Ja kui sa näed, siis tasapisi hakkavad ka asjadest aru saama. Ilmselt see arusaamine ongi selline, mis, mis on kaotsi minemas ja millest on natuke kahju. Aga kui nüüd tulla selle kauge maa ja nende sündmuste juurde, siis, siis mulle tundub küll, et ega seal väga palju üleloomuliku jälle ei olegi. Küsimus selles, et meil on väga palju asjadest, ei tea. No alustame kas või sellest, et tsunami vallandajaks oli ju maavärin või maakoorelihe, ega me täpselt ei tea, kumb seal olid maakoor, igatahes panin need lained liikuma ja nii palju, kui mina tean sellest lainevärgist sissiga lained tekkimisel või eel tekib ka küllalt madal heli infraheliinimese jaoks seda infraheli olemast inimene, kuule nii madalaid helisid, selleks et seda kuulda oleks tal vaja mingeid erilisi aparaat ja tõenäoliselt need aparaadid kusagil oli, ta tol hetkel ei töötanud või seal, seal ei olnud neid olemas. Aga loomadel väga paljudel loomadel on tegelikult kuulmine hoopis teisest klassist kui inimesed ütleme, inimese kuulmine jääb sinna 20 ja 20000 hertsi vahepeale. Vanematel inimestel kaob see 20000 jälle kõrvust ära. Noh, me mõlemad oleme ilmselt kuigivõrd lindudega tegelenud, mina vähem seda rohkem. Ja, ja pöialpoisi laul noores põlves oli selgemalt kuulda kui ta, kui ta praegu teda üldse aeg-ajalt kuulanud ja ja sinitihased ja teised sellised suhteliselt kõrgeid helisid kuuldavale toovad linnud kipuvad nagu ära kaduma. See on väga hea jutt, ma ütlen siia vahele, et ma igal aastal täie rahuldustundega olen siiamaale saanud, veel öelda, et ma veel kuulen pöialpoissi. No mina ka kuulen, aga näiteks kui on ikkagi selline tuuliseeriv ilm või või juba mingi mürafoon on olemas, siis aina aina raskem on seda kuulda. Ja, ja see heli, mis jääb sellest 20000-st hertsist nagu ülespoole see niinimetatud ultraheli noh, see on juba nahkhiirte ja väga paljude teiste olendite pärusmaa, aga väga paljud elusolendid kuulevad infraheli ehk 20-st hertsist või sinna allapoole jäävad. Ja ühed olendid, kes seda tunduvad kuuluvat ja kasutavad omavahelisel suhtlemisel, on just elevandid, kellest jutt meil lahti läks. Elevandid on võimelised ise seda infraheli produtseerima, selle infraheli abil suhtlema ja üksteisele siis erisuguseid teateid andma, mida meie kõrv ei kuule, aga mina nad kuulevad ja see ilmselt ka omaaegsetes reisikirjades on Nende reisikirja autorite hämmeldust põhjustanud, et järsku elevandid nagu ilmuvad eikusagilt, ei, ei mingit heli ega midagi kosta, keegi pole appi kutsunud, järsku nad ilmuvad nagu tühjusest oma hätta sattunud kaaslasele appi, aga, aga see, see karje läks tee läinud, et seda meie ei kuulnud. Ja tõenäoliselt see laine poolt tekitatud infraheli ja ka maavärinaga kaasnevat infraheli või madalsageduslikke helisid, need elevandid kuulsidki, kes, kes siis oma peremehi päästma tõttasid. Ja inimesed ei mõista ju, ei saa aru sellest, mida loom neile öelda tahab ja ja võib-olla nii mõnigi tõlgendas seda elevandipäästmisoperatsiooni, kas kallaletungini või milleni iganes, lihtsalt arvati, et loobunud, segi läinud, aga aga loomad jah, tunnevad selliseid, kuulevad selliseid sagedusi, mida meie meie ei kuule. Teised olendid, kes, kes ka ilmselt kuulevad infraheli ja kasutavad väga aktiivselt seda omavahelises suhtlemises, on vaalad just need suured vaalad. Nendel on ju arvatud olevat selline omaette võrgustik üle maailma, nagu kõik vaalad võiksid omavahel maailma meredes sellises suhtlemisvõrgus olla, ütleb, et nad on telefoni miljoneid aastaid enne meid leiutanud ja suudavad omavahel sidet pidada. Samas ei ole päris selge meile inimestele, et milleks neile seda nagu vaja on. Mispärast nad peaksid omavahel suhtlema seal tuhandete kilomeetrite kaugusel ja mida nad üksteisele ütlevad? Noh, üks sõnum, mida nad ilmselt saadavad üksteisele on see, miks, miks üldse väga paljud loomad omavahel suhtlevad ja 11 kutsuvad seal see, see partneri otsing, armuhüüd või kuidas me teda nimetame, et lihtsalt kutsutakse teist, kelle järgi igatsus käib ja antakse teada, et siin ma olen või siis vastupidi, et. Ma nüüd otsin sind ja ütle, kus sina oled, et see on nagu see signaal. Aga ilmselt on seal muid põhjuseid ka, näiteks mõned uurijad on, on minu teada kirjutanud ja arvanud, et kui mõni kiusvaala Parv Aivar rühm leiab suure grilliparve, noh, need on need pisimehikesed, keda vaalad söövad ja ja grilliparved on tegelikult kohati tohutu suured, meie jaoks ettekujuteldamatult suured. On räägitud siukseid Šotimaa suurustest grilli parvedest. No ja kui sa siis saadad selle sõnumi sellisest suurest grilliparvest maailma meredel ulpima õiguse kaaslane ka kahe nädala või kuu aja pärast sinna kohale jõuab, kes selle teate kätte on saanud, siis on selge, et tal on ikka selle kuu või kahe pärast veel söök olemas ja ta ei ujunud asjatult seda pikka vahemaad läbi selleks et sööma tulla. Nii et võib-olla on ka see üks vajadus 11 informeerinud just sellistest suurtest väärtuslikest leidudest. Nii nagu meie inimesed teatama üksteisele uutest naftaleiukohtadest või samasse klassi läheb kuue supermarketi avamine ju tegelikult, et meil on selline market, nüüd tulge siia, fik ostma, siin on kõige paremad, kõige ilusamad ja kõige värskemad ja Sõi eksootilisemad ja mis iganes asjad kokku toodud. Seda, et loomad kuulevad natukene teistsuguseid helisid ka, kui meie kuuleme, on inimene ju ära kasutanud ka näiteks omade tõrjumiseks. Mul tulevad meelde mu kunagised reisid mu armastatud Põhja-Norrasse, kus siis nende suurte sildade peal, mis saartele viivad, on siis sellised helibarjääri, et näiteks rebased ja teised sellised kiskjad ei saaks saartele, kus linnud veel päris kenasti pesitsevad inimestega kõrvuti ja kiskjaid seal pole ja, ja siis nad saavad seal rahulikult pesitseda. Et jah, selline helisein siis on inimesele täiesti läbitav, aga näiteks rebase jaoks mitte. Jah, noh, inimene, kui ta mingi asja, nagu teada saab looduse kohta, siis tema mõte hakkab enamasti kohe liikuma selles suunas, et kuidas seda siis enda kasuks seda kasutada. Et jah, selliseid barjääre, selliseid sein on ehitatud, aga nokaga inimese jaoks kuuldavad helid on kasutatud ja repelendina peletusained lennuväljad tihtipeale kasutavad kõikvõimalike hädahüüde ja karjeid just nende lennuväljale tulevate linnuparvede peletamiseks või siis kullide hüüde või kotkaste hüüde sinna juurde võimides. Et selliseid asju on aga, aga see selline kummaline heli näiteks seal vees nagu vaalad, kasutavad suured vaalad, kasutavad infraheli siis näiteks väiksemad vaalad, delfiinid jõuasin Balti meres elavad pringlid, nemad kasutavad hoopis teistsugust, nemad kasutavad ka ultraheli, mis nahkhiire jaoks ka oluline on. Kusjuures noh, osa uurijaid väidab, et, et tegelikult ega me ju ei tea, kuidas nad seda kuulajad, me ainult arvata seda. Ja osa uurijaid arvab, et näiteks delfiinide on tõeline selline sonograaf olemas, nii nagu on näiteks praegu haiglates ultraheli Sonographil, millega siis sõidetakse inimkeha läbi ja saadakse pilt sisemusest. Et sama võime on näiteks olemas ka juba delfiinidega, et nad suudavad suunata selle ultrahelilaine sinna objektile ja saavad tagasi siis ettekujutuse sellest juba siukse ultrahelipildina. Ja näiteks ma olen lugenud, et mitmetel fiinid käituvad inimestega imelikult, et nad võtavad seda inimest nagu enda sammast, kas aitad uppujat päästa või ja eriline huvi neil on nagu rasedate naiste vastu. Et neid kohe käsitletakse eriti hellalt ja, ja võimalik, et üks põhjus on see, et näevad seda teist olendit seal kehas juba, et tegelikult seesama Sonogrammida, see naine käib arsti juures tegemas, kus saab tema loote kohta informatsiooni, sama pilti läheb see delfiin ka. Ja, ja see äratab temas mingisuguseid mõistlikke hoolitsus, tundeid või, või mis iganes, delfiinid üldiselt on väga oma selliste poegade ja ka poegi ootavate emaste suhtes väga väga hellad. Ja teine põhjus, miks inimese suhtes need delfiinid nagu sellised väga sõbralikud ja tundlikud on, et nad näevad teda läbi. Ehk saavad temast teatud määral nagu röntgenipildi, et luustik ja, ja tema tema kuju tuleb talle sama tuttav ette, nagu ta oma parvekaaslastel näevad. Et ta erineb oluliselt näiteks kalade ja kõigi teiste just tema ümbert tegutsevate olendite, sellest ultraheli pildistest, inimese ultrahelipildis on ju need kaks kopsu, mis on kadelfiinil olemas ja, ja seal pildi peal tulevad need kopsud väga-väga kenasti nähtavale ja, ja sellepärast teda koheldakse ilmselt ka kui, kui oma sarnast karja liiget või keda iganes. Nonii me arvame, ega me päris täpselt ei tea, mida nemad arvavad, kuidas nemad seda pilti näevad, aga, aga meie praegused teadmised lubavad meil vähemalt niiviisi arvata. Kui nüüd nende loodusõnnetuste juurde uuesti tagasi tulla, küll maavärinad ja tsunamid ja muud sellised asjad. Kirjanduses on näiteid korjatud kokku hästi palju selle kohta, kuidas siis eri liiki loomad on reageerinud nende maavärinate peale ja tuleb välja, et näiteks ka väikesed linnud, koduloomad võivad ära tunda seda, et mingisugune paha asi on tulemas ja inimesele seda igat moodi ka välja näidata. Iseasi, kas inimene seda mõistab. Kas nende puhul võiks olla mingi muu mõjur või on nendel siis ka need inimese jaoks kuuldamatud helid, mis neid reageerima panevad. Noh, tõenäoliselt siin on väga-väga erinevaid põhjusi, noh kui me räägime, nüüd läheme tagasi sinna kaugele lõunamaale, siis seal on palju roomajaid. Noh, roomajad tõenäoliselt tunnevad ära need maapinnavõnked, mis kaasnevad selle maavärinaga maalihkega või nende laamade liikumisega seal seal vee all. Ja, ja tõenäoliselt tajuvad ära ka selle suuna. Ja üks teooria väidab ka seda, et tuntakse ära ka ka selle õhuJoonse koostise muutumine, eriti maod on selles suhtes väga tundlikud. Kui me vaatame seda maopilti, siis me alati pildi peal näeme tema kahearvulist keelt. Keelel on kaks funktsiooni, üks funktsioon on see, et ta Neid lõhnamolekule transpordib sinna Jakobsoni elundisse aitab siis see nagu lõhnamaailmapilti saada, kusjuures keele kahe arvulisus on selles mõttes hea, et annab nii paremalt kui vasakult tuleva informatsiooni. Kui see tasakaal näiteks hakkab paremale vasakule kalduma. Ühesõnaga ühel pool on see lõhnamolekulide kontsentratsioon kõrgem, teisel pool madalam siis madu kasutab seda orienteerimiseneta, pöördub sinna, kui see kontsentratsioon on kõrgem, ehk ta jälitab saaklooma sinna suunda edasi, seal tõenäoline koht, kuhu see loom läks, tema lõhnajälge jäi nagu sinna üles. Aga teine asi, et nad tunnetavad vist viimaste uurimuste järgi seda, milline on see positiivsete ja negatiivsete joonide kontserte, inflatsioon õhus ja, ja tavaliselt on nii, et see joonide kontsentratsiooni muutus ennustab mingisugust noh, kas siis plahvatust või järsk muutus mingit ebameeldivat koostoimet, ta tuleb kas vulkaani plahvatusega purskega või siis selle maavärinaga kaasneb see see jooni, koosseisu muutus ja selle tunnetamine ilmselt on see, mis ka sunnib neid madusid siis selle kontsentratsiooni tõusu suunast ära pöörduma teise poole, kus seda, seda ei ole. Ja, ja tõenäoliselt tunnetavad nad ka maapinna võnkeid nagu väga paljud putukad, nagu paljud kahepaiksed, kes reageerivad selle võngetele, mida meie oma kehapinnaga ei tunne meie, meie jaoks ta võib-olla ei ole nii oluline, aga nemad elavad võngete maailmas. Nende jaoks on oluline sõnum. Ja neil on erilised elundid, mis neile võngetele reageerivad, nii et üks, üks põhjus, mis neid loomi sunnib liikuma, võngete tunded, stamine lindude puhul räägitakse ju ka sellest, et, et nad on võimelised tajuma maa magnetvälja, võib-olla, et ka see magnetvälja muutus, mingisugune on mõjunud neile. Ja osa uurijaid väidab isegi seda, et linnud suisa on võimelised magnetvälja nägema. Räägitakse mingisugusest värvilistest punktikestest, mis siis nagu tema pilgu all või tema pildil pida, tema näeb siis muudab oma seda asukohta vastavalt neile punktikest asukoht muutumistele, ta lennul ja pimeduses suudab ennast õigel kursil hoida. Tegelikult väga paljud loomad jälgivad teisi loomi ja, ja kui keegi hakkab juba kuskilt lahkuma ja, ja noh, näiteks kas või elevandid, kes selle infraheli kinni püüdsid, või maod, kes hakkab ühes suunas liikuma, siis see omakorda toob kaasa teiste loomade liikumise, samas suunasest tihtipeale just ka need ohusignaalid on ju väga paljudel loomadel ühesugused ja kui keegi annab oma kaaslasele märku, et oht on tulemas, siis need signaalid tõlgitakse kiiresti nagu rahvusvahelisse keelde kõikidele loomadele mõistetavuse keelde ja signaal hakkab levima. Ja tõenäoliselt sellega tulebki selline massiline plagamine. No ilmselt me kõik oleme kuulnud muinasjutte ja näinud multifilme, kus siis loomad kõik koos põgenevad sõbralikult või, või noh, tegelikult ka inimesed, kes on sattunud mingisse sellise looduskatastroofipiirkonda, siis võivad ka kirjeldada seda, kuidas loomad, kes kogu aeg 11 nagu sõid näiteks tule või vee, B EST põgenevad külg külje kõrval ja ja ei toimu mingisugust sellist võitlust, noh üleujutuste puhul võib madu oma hiirega kõrvuti ujuda ja maalidegi kordagi sihukest tahtmist seda hiirt napsata seal all siis kui mõlemad on ohutusse kaugusse jõudnud, toimub see laps, on meil samuti panti loopia, leopard kõrvuti joosta seal tule eest minema, ilma et ta kordagi püüakse leopard antiloopi seal sööma hakata, sest hädad kõigil üks ja hädas on nad kõik võrdsed selle, selle hädaohu ees. Seda, kuidas loomad 11 jälgivad ja kuidas nad siis neid eluvajalikke, kasulikke või kahjulikke signaale vastu võtavad, on ilmselt tähele pannud kõik need inimesed, kes näiteks Ta on tegelenud lindude toitmisega. Sest kui üks kaks esimest lindu sele teie toidumaja üles leiavad, siis võite kindlad olla, et varsti neid linde seal juba palju ja vaevalt küll, et neil mingisugune kuulutuste leht kuskil olemas on. Selge see, et neil neil seda lehte ei ole, aga, aga meil on teistsugused kuulutused ja teistsugused kuulutamised, nad kasutavad seda tõenäoliselt keskajal kasutusel olnud heeroldi meetodid, kes siis käis ja kuulutas, et nüüd on lood sellised, seal on süüa ja ja teatud määral tundub olevat see keel universaalne. Et just ohu ja rõõmusõnumite puhul loomariigis tundub see keel olevat väga universaalne. Et kõik saavad sellest aru ja see on ilmselt evolutsiooni käigus väga vajalik oskus välja kujunenud üksteise keelt või need ohusignaale mõista. Ja tõenäoliselt ka see, et, et need signaalid oleks ühesugused. Ka see on väga oluline, sellepärast et, et tihtipeale kui mina söön näiteks ja, ja sina märkad kedagi ja sa annad oma signaali ette, siis on minuga tark kohese söömine lõpetada, jooksu panna, mitte jääda vahtima. Kas ma saan sellest signaalist aru ja mis seal toimub, seni võib juba lõvi või leopard, hunt või keegi olla minu juures ja mind tagajalast napsata näiteks. Et mul on vaja vaja sinu signaalidest aru saada. See loovad esperanto on selline, mida yldiselt pole vaja õppida, seal kohe olemas, meil on teineteise keelest, arusaamisel on vahest väga suuri probleeme. Jah, ei, meie ei taha nagu üksteisest sugugi aru saada, aga ja nendest ohusignaali siis täpselt samamoodi, aga loomad mõistavad seda kergelt. Noh, suvel näiteks linde vaadates, kui, kui ikka hädaohusignaali mingi laululinnuke välja annab, siis tegelikult või kui me ise jälle linde jälgime, siis me näeme, et need laulud võivad olla, mida partnerile esitatakse siukses ohutus olukorras, need on väga erinevad ju tegelikult. Aga samas need ohusignaalid eri liikidel on väga niisugune terav süüa ja seda mõistavad kõik. Ei ole vaja hakata rääkima, kas see oli lepalind või punarind või, või lõoke või nad kõik saavad ühest karjatamist, arvud. Asi on kehtia. Tuleb tiibadele valu anda. Siin jutust käis läbi see avastus, et linnud võib-olla lausa näevad magnetvälja. Lindude ränne on olnud üks selline asi, mis inimesi tahes-tahtmata on küll inspireerinud ja küll kukalt sügama pandud, aastast aastasse kordub ja kõigi silme all ta on, kui palju seal neid erinevaid teooriaid, annet, kuidas need hilbud ikka teavad, kuhu lennata ja millal lennata ja kuidas lennata. Ega ma ka ei julge öelda, et ma tean neid kõiki teooriaid, mis, mis maailmas ringi liigub aga tõenäoliselt on see väga keeruline süsteem, mille järgi linnud orienteeruvad, üks kindlasti on sama magnetväli ja kas see kõikidel lindudel toimib, seda me ka ei tea. Uuringud on näidanud, linnud on väga tundlikud õhurõhu muutuste suhtes, neil on väga head baromeetrit sisse ehitatud või või kaasa antud, nad tunnevad tegelikult seda õhurõhu muutust juba mingisuguse teatud kõrgustel paarikümne meetri suuruses vahemikus suudavad nad õhurõhu muutusele reageerida, nii et neil on omad kindlad kõrguskoridorid, kus nad ringi liiguvad ja nad ei tõuse palju kõrgemale ega laskuga sealt palju madalamal. Nad on leidunud sellise optimaalse lennukoridori, seal aitavad neil need parameetrid. Osadel lindudel arvatakse olevat siiski võime orienteeruda tähtede järgi ja, ja see tähtede järgi orienteerumise võime, tähekaardimõistmine on, on neil evolutsiooni käigus kaasa antud. Ja tõenäoliselt on ka osa linde, kes, kes orienteeruvad maamärkide järgi päevasel ajal valgel ajal ja kes lendavadki valgel ajal ja, ja kasutavad võib-olla maamärke ja teatud määral ka seda magnetkompassi. Nii et noh, neid võimalusi, mille järgi lindu orienteeruvad, on ilmselt erinevad ja tõenäoliselt on neil ka võime kasutada erinevat orientiiri erineval päeva ajal või erineval aastaajal. Nii et see lindude orienteerimine ja ränded on üks, üks müstilisemaid asju ja ja vanal ajal, kui inimesed ei osanud seletades arvati, et noh, kus nad ikka, kui nad ära kaovad, küll nad mutta poevad uhk või järve või tiigi mutta pääsukeste kohta näiteks ma olen lugenud, et just niimoodi arvati, et minu jaoks on tegelikult lindude rände juures, mitte see, see ei ole müstiline, et nad siit ära lähevad, vaid minu jaoks müstiline see, et nad sunnitud tagasi iga kord tulevad ja tulevad sinna, kus nad peaaegu pluss üles kasvanud on, seal kilomeetrite ulatuses on see kõikumine nende tuleku ja ja mineku kohta ja kui sa oled kasvanud näiteks mingit pesas tuletad pesast välja, sööd kõhu täis, sööd enda rasvaselt kuu jooksul ja lähed minema. Ja järgmisel aastal tuled sinnasamasse kohta praktilist kilomeetrise täpsuse tagasi vahelisi samasse pessa tagasi, kus sa oled ära läinud. Siis see on ikka fantastiline orienteerumistäpsus, sest palju sa ikka suudad sellest piirkonnast meelde jätta ju selle lühikese aja jooksul katsuge ise kodust ära minna, kus te olete näiteks kuu aega olnud, lähete jalgsi Aafrikasse, tulete täpselt järgmisel aastal samasse kohta tagasi üle kõigi nende mägede orgude ja ma tahan seda inimest näha, kes siukse rännaku läbi teeb. Sulle meeldivad linnud? Minu kirg on teatud määral putukad. Putukatel on hämmastav orienteerumisvõime, noh, võtame need kasud, erakmesilased ja ja muud kiletiivalised, kellel onu Maase surud. Tema ju tuleb väga täpselt oma urgu juurde, kuigi seal ümberringi võib olla näiteks kaheksa või 10 urgu, ta tuleb täpselt oma urgu, sest ta on suutnud meelde jätta selle uru pildi kuvandi endale mällu ja, ja kui seda piltisid, muuta pahatahtlikult mingi oksake või käbi või kivi ära nihutada teise kohta siis ta seda urusuu temast enam ära ei tunne, seda püüab tulla. Kui sa lood selle kujundi näiteks 20 sentimeetrit kõrvale mingisuguse Pole ruutmeetrise kujundi, siis ta tuleb sinna selle uue kujundi keskele, püüab pesa leida, mitte enam ei lähe sellesse vanasse kohta pesa, auk iseenesest ei ärata temas nagu mingeid emotsioone, vaid ta suudab jätta meelde terve selle selle kujundi, mis seal pesa ümbruses valitses. Ja noh, tõenäoliselt lindudel tekib ka mingisugune kuvand, mida, mille järgi nad orienteeruvad ja tõenäoliselt nad eksivad siis, kui see kuvand oluliselt ka muutunud on. Miks väga paljud linnud näiteks ei jõua pesapaika kevadel tagasi, tihtipeale põhjuseks selleks, et see talve jooksul kas seal metsavaim või midagi sealt ära võetud ja ta ei leia seda, seda pilti, mis talle mällu talletanud on, sest vaevalt et tal lõhnamälu on ja ilmselt ka lõhnad selle inimese tegevuse tagajärjel on selles pildis nagu muutunud lõhnapildis. Nii et see maailm üldiselt on keerulisem, kui oskama endast aru saada. Ja tõenäoliselt läheb l kümneid ja kümneid aastaid, enne kui me hakkame kõike seda keerulist maailma tajuma ja seda mõistma, mis lindude rändega kaasneb. Võib-olla räägiks nendest võnkumistele ilmselt ühetoalised, siis, kes võnkumiste maailmas elavadki ja veavad nendest võnkumist sellest väga hästi aru saama, on need, kes elavad vees, kalad näiteks. Kaladel on see võnkumise tajumine tõenäoliselt suhteliselt komplitseeritud juba Nende maailm on keeruline, aga võtab need sellised, kes elavadki puhtalt võnkumiste maailmas ja ja kelle aktiivne liikumine on suhteliselt väike. Need on meduusid ja, ja kõikvõimalikud molluskid, kes seal, kes seal vees ringi liigud, nende maailm on hoopis isesugune, nemad ju kogu informatsiooni vahetavad ja saavadki nende võnkumiste kaod. Aga minu vaieldamatud lemmikud Vetemaailmas on seepiad, need noh, kalmaari või kaheksajalg endiselt kõik, kujutad ette, seepi on enam-vähem samasugune, ent lühemate haarmetega ja ja mis tema eripära on see, et ta on hästi värvikas. Nad võivad ikka neid värve vahetada tohutu kiirusega ja see ei ole lihtsalt sihuke värvide vahetamine, Plinkimine, vaid see, tegelikult on see signaal, see informatsioon, mida üksteisele jagatakse läbi nende erinevate värvide ja ja uurijad väidavad jällegi, et seepiate keel on üks, üks keerulisemaid. Aga samas nad suudavad seda siis aru saada ja üksteisele edasi anda, et kui seepe läheb seal rohelise täpi, sest punasetäpiliseks ja siis jälle valgetäpiliseks üldse värvituks siis see ei ole mitte lihtsalt niisama, et nagu kasukate vahetamine moedemonstratsioonil vaid see on selge sõnum kellelegi teisele, mille tähendust me võib-olla praegu veel aru võib-olla isegi 100 aasta pärast veel aru ei saa, aga millel on tegelikult selge tähendus ja väga keeruline sõnum on seal sisse kodeeritud. Nii et sellepärast on tal ka nii suur aju suhteliselt suur aju siukse peajalgse jaoks ja, ja mis väga oluline, kõigil nendel peaarst ka väga suured silmad, nägemismeel ja üksteise mõistmine sõltub sellest suuresti arenenud silmast keerulist silmu, nagu näiteks Kalmaarilised. Me Me ei oskagi ette kujutada. Sama keeruline tegelikult on maailm ju ka ka putukate maa, et ka seal on need Plinkimised ja signaalid ju väga-väga olulised. Jaaniussikest me kõik oleme näinud, Me teame, milline ta välja näeb, meil on hea meel kumi jaaniõhtu ümbruses. Seda jaaniussikest näeme, paljud inimesed on ääretult pettunud, kui nad siis Russikse üles leiavad, ütelda nii kole. Et üldse pole ilus, ma arvasin, et ongi midagi kaunist, aga tegelikult on seesama nagu igasugune tõugukene tegelikult. Aga, aga ta plingib nii ilusti ja loob meile võimaluse. Noh, mis iganes kujutluspiltide loomiseks, enne kui me temaga siis oleme kokku saanud ja ja signaal, mille tema saadab, seal on ju väga lihtne, et näed, siin ma olen ja ja nüüd mul oleks vaja kaaslast ja pulmad ära pidada. Rohkem midagi ta selle Plinkimisega vähemalt praegu teadaolevalt ta ei ütle, võib-olla kunagi tulevikus, me saame veel teada mingeid keerulisemaid sõnumeid, aga praegu me teame, et see sõnum on suhteliselt lihtne ja, ja kutsuv, neljade sellel klinkimisega meile edastab. Räägime näiteks asjadest, mida me suudame konstanteerida, Camille sisemist sõnumit, nagu üldse ei tea, see on lepatriinu, me kõik teabelepatriinut tähendab talveks kaovad kuhugi ära talvituvad kusagil Eestis, neid ei ole väga hoolikalt uuritud või jälgitud, aga aga näiteks Briti saartel on lepatriinude uurimisega tegeldud aastaid ja aastaid. Ja, ja üks asi, mida me nendest kõigist teame, on see, et on väga tore, kui meil lepatriinuaias on, et siis, siis on lehetäisid vähem lepatriinud, söövad neid, lehetäisid vastsed söövad lehe täis lepatriinud igatpidi hea, kus muidu välja arvatud siis, kui neid on palju ja nad tulevad näiteks lendab meie peale ja meid hammustavad. Miks nad meid hammustama hakkavad, noh, tõenäoliselt nad loodad sealt ka mingite keemiliste jälgede järgi leida midagi, keda süüa, aga me ju kahjuks ei ole nende jaoks eriti söödav. Aga lepatriinud tunduvad olevat inimestele olnud väga olulised ilmaennustajad. Mismoodi nad seda tunnevad, me tänapäeval ei tea, aga, aga mingit kümnete aastatepikkused vaatlused näitavad, et lepatriinud ei eksi talve koormuse ennustamisel mitte üks põrm. Nimelt lepatriinud valivad oma talvituspaiga selle järgi, kas talv tuleb pehme või tuleb ta külm või karge kui, kui see talv on selline külm ja pidevate madalate temperatuuridega lepatriinud lähevad talvituma kõdu sisse maapinna sisse, kus on niiske, kus on soe ja kus on palju puulehti, sinna lehtede alla poevad nad suurte gruppidena paarsada leppadetatud korral. Samas see on nende jaoks suur risk, sellepärast et kutsub tall tuleks pehme siis tekiks seal seenhaiguseid, baktereid ja kõik, kes võivad nad selles mõttes nende elu ohtu panna, tekivad seenhaigused, bakteriaalsed haigused, mis võivad nad siis populatsioonist nagu välja viia. Aga samas karmi talve puhul see on ainuke võimalus, kuidas ära elada. Ja tõenäoliselt karmi talve puhul ka need seenhaigused ei ole nii ohtlikud, kui nad on pehme talve puhul. Ja, ja nad ei ole oma valikutes 10 aastat pikkuste vaatluste käigus kunagi eksinud. Kui nad lähevad ikka sinna sügavusse ära, kus nende jaoks ohtlik siis sellele järgneb alati karm ja pikk talv. Ja kui nad sinna ei lähe, siis talv tuleb pehme ja, ja neil ei ole põhjust oma elu ohtu seada seal bakterite seente seas, vaid nad võivad valida siukse kergema talvituspaiga, kus ei ole nii palju ohtusid ja ainuke külm oleks oht, aga külma ei tule. Aga kuidas nad seda teavad, ei oska keegi öelda, aga äkki lähevad nad alati ja ilmselt juba sadu ja sadu tuhandeid või isegi miljoneid aastaid olla täkke läinud. Et meie ilmatargad niinimetatud ei ole siis seda meetoditele lavastanud, vaid püüavad siin sea, põrnade ja muude testi selliste nähtustega hakkama saada. No ju siis ei ole veel lepatriinu nii jõutud või on ta liiga tühine või on teda raske vaadelda, sest noh, kui paljud ikka meistrid käivad seal kodus hankimas ja vaatamas, kuhu lepatriinu talvituma läinud on. Aga see looduse märkide järgi ilmaennustamine muidugi jaan terve, põnev omaette teema ja, ja siin on ju aegade jooksul olnud ka suuri vaidlusi, Ühed tõsised teadusemehed ütlevad, et see on täielik jama ja samal ajal on siiski olnud inimesi, kes küllalt edukalt on looduse märkide järgi ilmaennustamisega hakkama saanud. Nojah, praktika on tõe kriteerium, keegi tark kunagi niimoodi öelnud. Mina ei julge nüüd siinkohal nagu sõna võtta selles osas, kellel on õigus ja kellel mitte. Ma arvan, et see tõde jääb ilmselt nagu alatigi majandus kuhugi kahe vahele, et et teatud märgid viitavad ühes suunas ja mingi tõenäosusega neil on ka õigus. Ma usun siiski, et looduses on märgid olemas, mis viitavad näiteks sel talvele, noh, tuleb needsamad lepatriinud tõenäoliselt putukad on suhteliselt kindel seltskond, kelle järgi ilma saaks ennustada. Küsimus on ainult selles, kas me oskame neid mõista ja neist aru saada. Ma kipun arvama, et mida madalama arengutasemega soolend on, seda suurema täpsusega tema järgi on võimalik asjade käiku ennustada, sest tema kestvus siin evolutsiooniline kestvus maakeral on ilmselt olnud pikk. Ja see kogemus, mida ta endas sisaldab, on tunduvalt pikem kui, kui näiteks nendel uuemaaegsetel elusolenditel. Et kui me oskaksime neid evolutsiooniliselt pika Elujaga olendeid mõista, nendest aru saada tõenäoliselt nende järgi me suudaksime seda ilma ennustada. Aga kas meil on inimesena aega Teid nii pikalt jälgida, uurida, et neid mõistma saada, see on iseküsimus. Ja, ja selle tõttu ma arvan, et tegelikult seal loodusraamatus on sisse kirjutatud väga palju asju, mis, mis meile oleksid abiks, kui oskaksime seda lugeda. Nii et ma usun, et need, kes looduse märkide järgi ennustavad, et neil on teatud kogemus ja praktika ja õigustus seal sees olemas. Aga ma kipun arvama, et näiteks need seapõrsad ja mis iganes ennustusallikaks on, et need ei kipu enam töötama, kuna kuna need muutused, mis vähemalt meie kliimavöötmes on, on toimud viimase paarikümne aasta jooksul. Nemad enam just need kõrgema arengutasemega loomadki, revolutsioonilised muutused toimuvad pikema perioodi vältel kui näiteks nende putukate ja ja usside ja, ja kas või kahepaiksete juures, et nad ei suuda enam reageerida nendele muutustele nii kiiresti, muutuste kiirus on läinud nende jaoks üle mõistuse suureks ja, ja selle tõttu ennustuse täpsus kipub kahanema. Ja, ja ma kardan, et tänapäeval me peamegi uskuma, kas siis just neid madalama arengutasemega, mis tähendab madalam arengu tase, mis on inimesekäsitlus, aga kasutame sellist mõistet või siis oma aparaate, mida me siiski üha enam ja enam saame usaldada kõikvõimalike asjade ennustamisega ilma ette ennustamisel. See oli jah, nüüd huvitav jutt siin vahepeal sellest, et kes on siis arenenud kõrgemalt ja kes saanud madalamalt arenenud kui korra tulla tagasi nendesamade värvide maailma juurde. Sul oli hea näide seepiast, eks ole, kes tõesti eladki täielikus värvide maailmas ja meie jaoks on selline tark ja meie suur sõber loom, koer elab mustvalges või hallis maailmas. Täpselt, et noh, need värvid on ka sellised, et ega ta ei ole mingi asi iseenesest, ta on ilmselt evolutsioonist teatud olenditele muutunud väga oluliseks kriteeriumiks ja ka värvid, mida meie näeme, ei ole igale olendile samaväärsed. Mutukate värvimaailm on oluliselt nihutatud ultraviolett kiirguse suunas, mida me üldse ei näe ja mida me näeme eriliste aparaatidega ja värvid, mida näevad näiteks putukad põllul on hoopis teised kui see, mida meie näeme. Kollane rapsipõld on putukatele ilus, helesinine. Meie ja putukamaailma nägemine hoopis erinev, arvestamata veel seda, et tegelikult putukas näeb ju maailma hoopis teistsuguse pildina, kui, kui meie, temal on need Fasset silmad või liitsilmad, mis tegelikult loovad selle pildi selliste noh, teatud eraldatud pildikestena panevad kokku ilmselt putukamaailmas kõige täiuslikum nägija on kiil, kellel on mingi 30000 tsirka pluss-miinus viis 5000 silma, mis kokku moodustavad pildi. Ja kui tema seda maailma näeb, siis pilt tõenäoliselt on hästi terav, hästi paljudes teravates piltidest kokku pandud pildiker. Kui siin natuke fantaseerida näiteks, et noh, mis juhtuks, kuidas näeks kinos näidatava filmi mingi putukas, siis tõenäoliselt tema näeks seda üldse mitte sellisena, nagu meie näeb liikuva pildina, vaid ta näeks sellise slaidiprogrammina, mis tema jaoks kulgeb väga aeglaselt, ta näeks siukseid, üksikuid pilte, mida ta ei suudagi liikuvana üldse ette kujutada, sest tema nägemise kiirus või ütleme, see pildi liikumise kiirus, mida tema suudab eristada, on, on umbes kuus kuni kaheksa korda kiirem. Kui kui inimesel on inimesed ja 24 pilti sekundis on see, mis tal juba liikumise illusiooni loovad, siis putukad on see Peaksime liikumise kiirus olema umbes 300 pilti sekundis. Seda liikuva pildina näha. Liikuva pildi nägemine on meil jah, hoopis teistsugune kui ta, kui ta on putukamaailmas ja me ei suuda tihtipeale ette kujutada, kuidas üks või teine elusolend seda maailma näeb. Noh, tulles nüüd tagasi selle koera juurde, tema terve elu on selline mustvalge filmi vaatamine. Aga, aga me peame arvestama, et sinna juurde tuleb täiesti uus kvaliteet lõhnade näol, mida meie ei oska üldse ette kujutada. Ja kui meie ütleb, satume teravate lõhnade küüsi inimese mõistes, siis me oleme väga ärritunud, see lõhnamaailm tungib meile järsku sisse. Me maailm läheb hoopis teistsugused, kui me oleme stressis. Kujutage nüüd koera siin inimeste maailmas, kus, kus on need tema tundlikkusega nina ja inimese poolt toodetud lõhnad, need ütleme, need lõhnaõlid, deodorandid, söögi tegemine. Ta vaeseke võib meie toas piinelda, nii et me ei kujuta seda ettegi, kuidas ta ennast meie meie toas tunneb. Noh, täpselt samamoodi ütleme kõik, võimalik, et tundlikkused, atraktiivne tundlikus, naha tundlikkus. Meile meeldib vürsti meie kassi silitada ja teda Burrudest näppida, eriti lapsed armastavad toredad linnukesed, aga see on ju kassile tegelikult tohutu tundemaailm, mida, mida me ei oska päris ette kujutada, kuidas ta seda kõike vastu võtab, mida meie talle teeme, kui me teda keset puudutame. See on muidugi terve omaette suur teema, aga ma arvan, et mõnel inimesel, kes nüüd seda juttu siin kuulas, võis kõrva jääda. See Georg aher ütles, et vot need putukad näevad seda kollast põldu helesinisena hoopis, et kus kohalt Georg aher seda teab, kuidas putukad näevad Põlda. Ja kust mina seda tean, noh, ega mina ka seda iseenese tarkusest ei tea, aga aga inimesel on võimalus ehitada aparaate, mis suudaksid nagu näha või kuulda nii, nagu seda kuulevad putukad või näevad putukad. Ja eks nende aparaatidega on võimalik siis ka pilte teha ja neid pilte on võimalik siis siis näha inimese silma järgi ka inimesele nähtavaks teha. Nii et et aparaat on ehitatud maailmas ja siukseid, kaameraid, millega näha maailma läbi putuka silma ja kuulda läbi nahkhiirekõrva. Ja üleüldse noh, üks tore koht on näiteks kuidas me saame teada, kuidas üks või teine elusolend maailma näeb, kuuleb, on, on need igasugused Heureka tüüpi pargid maailmas ja, ja ma olen õige mitmes kohas käinud, kus on võimalik näiteks kõrval külge ehitada või sätid oma kõrvad kuulma, nii nagu seda teeb fennekese väike kõrberebane. Ja ausalt öeldes noh, see lärm, mis selles keskuses siis valitseb, kui kuulata seda läbi fenneki kõrvadel, ma saan väga hästi aru, miks ma loomaaias näiteks neid fennekeid kunagi ei näe, miks nad alati magavad, noh, üks on põhjus ööloomad, aga teine on ka see, et nad lihtsalt ei taluks seda lärmimist, päeval valitseb seal loomaaias ja sellepärast parimates loomaaedades on tehtud spetsiaalse töömajad, kus need suured kõrvalised Hennekid ringi traavivad ja oma suurte kõrvadega siis klaasi taga on ka veel inimesest küllalt isoleeritud, nii et nad saaksid oma maailmas rahulikult elada ja, ja maailma kuulata nii nagu nemad kuulevad. Või noh, tulema korras nahkhiirte juurde, kes, kes näevad tegelikult ju kõrvadega sõna otseses mõttes. Sest nemad saadavad välja samuti ultraheli ja võtavad samu kõrvadega vastu ja kuulevad seda ja, ja tõenäoliselt näevad, me ei tea täpselt seda, aga arvata võib, et nad näevad mingit pilt. Aga aga mis hämmastav on see, et putukad, keda nad söövad ja keda seal lokaatoriga kütivad nemad on ka juba välja mõelnud surnud, jälle inimese maailmatoomine loomade juurde, aga evolutsioon on välja kujundanud nendel loomadel ju tegelikult kaitsereaktsioonina tajuvad selle ultraheli lasku või, või lööki enda pihta ja kukutavad sisend alla. Aga samas on ka juba selliseid nahkhiiri, kes, kes suudavad siis selle löögiga pehmendada niimoodi, et enamuse laksuna teda ei tule heina putuka pihta, putukas ei taju teda enam, nii et see maailm läheb. Mida rohkem me temast teada saame, seda keerulisemaks ta läheb, seda huvitavad võimalused tulevad. Ja, ja tegelikult on ju nii, et igal igal mõjul on evolutsiooni käigus tekkinud ka oma oma vastumõju reaktsioon sellel saabutusele. Nii et noh, selles mõttes, kui me alustasime juttu sellest, et kas ma ikka tunnen huvi edasi looduse vastu, siis tegelikult loodus on nii põnev, et et see on üks, üks asi, mida ei saa sul iialgi, ei saa teada temast liiga palju, et sa pidevalt ükskõik, kui palju sa sinna ei süvene. Sa tunned ainult seda, et kui paljusid asju ma tegelikult ei tea ju, kui palju mul lasin avastada selles mõttes noh, väga paljudes kohtades. Noh, võib-olla ma ei tunne ka neid valdkondi, aga mulle tundub, et see maailm kipub nagu väga valmis olema ju väga palju tean, aga üks koht või üks valdkond, kus ma kunagi peab pettuma, on just see looduse valdkond ükskõik, kas taimedest me räägime loomadest, looma, mingist erirühmast, putukatest, lindudest kogu aeg, sa leiad aina uusi uusi huvitavaid asju. Nii et ikkagi väga paljud asjad looduses, mis võivad esimesel pilgul või, või mitteteadja inimesele tunduda täieliku müstikana või, või üleüldse võimatuna, nendele ikkagi on võimalik päris paljudele. Seletus leida noh, tõenäoliselt tasapisi me hakkame sellest lootusest üha rohkem rohkem aru saama. Kurb on muidugi see, et aeg-ajalt me saame mõnest elusolendist teada või hakkame teda mõistma siis, kui teda peaaegu ei olegi enam üldse olemas. See maailm on, on ikka nii, nii keeruline, nii imepärane ja inimese osa siin maailmas tegelikult ühelt poolt võimas, aga teiselt poolt on ta ka hämmastavalt hädine vaatamata oma võimsusele noh, just nende suurte looduskatastroofide juures me me näeme, et kes, kes võidab ja kes kaotab ta enamasti on see kaota ikkagi inimene, vaatamata oma suurele tehnikale ja tehnilistele võimalustele. Lootus jääb ikka alles, küsimus on selles, mis kujul ta alles jääb ja, ja noh, kui me tuleme selle looduskaitse teema juurde korraks põikame siis me räägime looduskaitse teemade juures ka ikkagi inimese kaitsmisest või inimese keskkonna kaitsmisest. Sest nii nagu ma mingi 10 aastat tagasi kusagil loengus olin tsiteerinud, mis mulle nüüd praktilised mõni nädal tagasi uuesti ette öeldi, et ma olin kunagi juhtunud kellelegi öelnud, et tegelikult ega loodusega ei juhtu mitte midagi looduse pika alles. Ja tegelikult ta nii tundubki olevat, et lõppkokkuvõttes võidab ikkagi see, see loodus siin maakeral ükskõik mis kujul ja missuguste olenditega tale kuhugi edasi, aga küsimus on selles, kas inimene suudab seal enam edasi minna ja kui kaugele ja, ja mis kujul selline see elu paraku on ja ja selle tõttu on mõistlik sellest loodusest palju. Teadlased on mõistlik teda uurida ja mõistlik teda teda vaadata, püüda temast temast aru saada, ka see, mina arvan, et näiteks selline suvepäev või kevadpäev või talvepäev või sügispäev, kui sa istud kusagil ja vaatad, mis ümber toimub, kes seal askeldavad, mida nad teevad ja püüad aru saada, miks nad seda teevad, mida nad parajasti teevad. On, on väga kasulik kogu maailma, võib-olla ka iseenesemõistmisel, tihtipeale võib-olla saad sellest palju rohkem kasu selle maailmatoimingute mõistmisel, kui, kui näiteks sellest, kui sa loed mõnda paksu raamatut või way, kuulad kellegi targa inimese juttu, nii et tihtipeale on kasulikum ise ise vaadata, mitte nii väga palju kuulata. Võib-olla see on ka meie kuulajatele üks väike sõnum, et et võib-olla teinekord kuulamise asemel hoopis ise midagi uurida ja vaadat. Loomade tajude, müstilisest, kohati ja väga mitmekesisest maailmast ilmselt võiks rääkida veel tunde ja tunde, aga meie saateaeg paraku hakkab otsa saama. Nii et nii palju neid jutte siis sellesse saatetundi mahtus, rääkis bioloogi haridusega Tartu abilinnapea Georg aher ja küsimusi küsis Toomas Irjaada.