Nüüd kihnukeelse uudise õhtas kihlased, siinik seal merd. Me oleme Here Mario. Kuna praegu on käimas elus jõuluaeg, siis ka tänases saates teeme juttu pühademeeleolust. Kuna Kihnus ostate jooksul välja valitud aukodanikud, siis nendega ma täna juttuangi. Kas teitel Ingrid Rüütel on juba jõulupuu ikka toas? Kuusk on toas ja ja lapsed oma sõpradega vehkisid selle ära. Mis söömäsiga oma peres ning oma mehele ning jõuluaeg No tegelikult meile kõigile meeldivad täiesti tavalised traditsioonilised eesti jõulutoidud nagu verivorst ja hapukapsad ja, ja niisugused asjad on meil ikka jõulude lauses. Mis näiteks Teidele sellest lõppevast aastast kua niisugune kõige meeldejäävam asi oli? Koolinoorte laulupidu oli tõesti väga meeltülendav ja see, et, et väga palju noori võttis sellest tõesti südamega osa laulsid ja, ja pealtvaatajad ja kava oli väga hästi koostatud, seal oli vanu laule, oli uusi laule ja oli selliseid laule, mis kõikide südant soojendas. Asjade Uuetatega Uielt aastal. Ootan, et see majanduslangus võimalikult kergesti mööduks valitsuses mõtleks, kas nende peale, kes tööst ilma jäävad, et mis teha, et nad leiaksid uut tööd Eestis ja mitte kuskil välismaal. Kas olete siis pühade aeg, kes koos perega olles oma mõtetega Kihnus? No ikka koju lähen, lähen jälle arvutisse, hakkan jällegi tegema seda Kihnu tantsude väljaannet, mida me praegu teeme, kus Tallinna ülikooliga. Kas teistel on näiteks ka mõnda kiinu rahvale jõule puhul edega ütelda? Soovin tõepoolest kõikidele kihtmestele rõõmsaid jõule, rahulikke ja rõõmsaid ja väga õnnelikku uut aastat. Teguderohked ja, ja rõõmsad. Kuulama, aga nüüd, miks 2007. aastal Kihnus aukodanikuks valitud Harri Jõgisalu oma jõula Eestimaa veel Kodoiveda? Nad tuli kuuks ajaks ära siia loomingulisesse majja Loviisasse, sellepärast mul on ikka üks töö käsil ja, ja siin on hästi avar ruum ja võimalust kõiki neid asju nii laua peale laiali panna ja järjestada ja, ja niimoodi mulle see võimalus anti, et ma sain siia tulla. Et sa oled siis jõulud Soomemaal? Ma olen jõulud ja Soomemaal. Kuidas siis Soomes ka jõula vasta võetesse? Mul on niisugune tore koht, et ma olen kohe Loviisa raekoja vastas ja siin raekoja ja minu vahele jääb ehitud tuledes jõulupuumajad ümberingi, kõigil akendel on need tuled ja liiklus on üsna elav, veel õhtul raadios muud ei tulegi, ainult jõulujuttu. Aga võrreldes on nad jõulus ikka rohkem kinni, meie peame neid kuidagi omaette või ei räägi sellest nii palju ja jõulumeeleolu on ikka olemas täiesti kohe ja mul koduga on ka ühendus, kogu aeg helistatakse ja räägitakse, mis seal tehakse, nii et ma päris ära irdunud ei ole sellest oma kodumaast. Säsia saagu viielt tulevalt aastalt, võtad. Kõigepealt, ma ootan seda, et selle raamatu valmis saaks ja siis tahaks natukene puhata ja lugeda ja seda on viimasel ajal saanud väga vähe teha. Et kas oled oma mõtetes jõuluhanekeskkond, ihnus? Need inimesed on mul kogu aeg silma ees ja, ja mark on mulle helistanud ka siia ja see tegi mulle ka väga head meelt ja ei, 100 keenud ma ei saa unustada mitte kuidagimoodi, ma soovin kõike geenlastele, jõudu ja head tervist ja häid jõulupühi ja head uue aasta algust. Kus kohtusega sea, Kasemarkama, jõulud veedad? Peale kõik need jõulutsi mani all ning meid, seal on jõulud kõik kambris, see tähendab, et, et oled, on siis ning paljud ei saagikoda olla, sest tuleb seal saare keskuse vahet ning albusi pidades näitel ju sar keskuse avamine siia järgmisel nädalal oli kolme kümnendamalt olemas ja ette palju seal teha veel. Kuidas siis seal on viimane aasta läinud? See aasta oli, et keeruline ju kõike meitele, see riigikogu töö ning Kihnus ja maniaki mitmel konverentsil oldud, nagu see kevadine hülgekonverents olid ning sügise kormoranid poolt ning vasta ning, ja et palju on veel ju järgmiseks aastaks valmista mõelda seda asja siis Kihnu instituut tegema peab ning mittelsi uuel aastal mitmed raamatut tulemas ning Velzi mõnigi neistel järgi uustrükki minemas ning vaja veel üle lugeda ning. Kas sa oled mõtlen, et asja kua Uielt aasta toetajad. Need kihnlased, kes maise maal elavad, et hakkaks mõtlema, kuda siis Kihnu taha kolida ju maise maal on ette palju noorigi Tadžikis töötavad õpetajatena või muudes ametites ning võiks mõelda, kuda Manijale ning, ning Kihnu taha, kui tulla ette, palju peaks veel tegema, et kalurite lõika tööd oleks meres kala ette vähe, kuid peab teadlastega nõu pidama ning, ning kalakaitsjaid korrale kutsuma, sest et siia enne jõule just Manija meestel kalakaitse sõitis mutid puru ning mitmelgi vanemal kalamehel oli, et APU ega kaluritel selle vastab. Olete ju, kui, kui tullakse ja kontrollitakse. Aga kui sul on kõik vardas, kui seal on võrkel märgid peal ning õige silmaga mutid meres siis küll karistada sellega ei tohiks, et mutid puruks sõidetakse. Et kas ka jõuluaeg, et sa oled oma mõtetes Kihnus? Ikka jah, Kihnu tuleb siit üle mere ning ning järgmise aasta mina tahaksid kihnu keele ikka selgeks ka õppi. Kihnu naised juba Veneetsias käisid, siis ikka võtsid nagu vana saunaviha teade ning istusid, tantsime, aga rääkimisega ikka ette palju tööd teha veel ja taas kõikjale kihnastele öelda, kus iganes tega ei põlanud, olete te saarel või olete te maise maal, et, et hoidke oma keelt ja hoidke oma kultuuri ja, ja kandke oma Rafariidi ning see on üks Eestimaad ja seda tuleb ikka ette õrnalt hoida. Nüüd aga lähme oma jutujärjega üle Kihnu rahvamaja. Välivahetuse käis koos esimest korda keelekoda keele kotan kutsutud need vanemad kihnlased, kellele param kiinu Kelvel säilon Nikysi mõistvalt Noortele ning õppijatele nõu anda. Selle korra olid kohal siis kaevanduleeli noodi veeda. Arvi Maie, Neeme, Salme, Oru, Vilma, ärme Roosi Ansu, Juttani, Kaja, Jaan vahepeal ikka läks, jookseks andmiseks ning arutluseks. Täitsa tunne, nagu kõik oleks laadal Pärnus. Kogu tulekut juhatas Kase Mark. Sa seal nüüd tulemus on jõulud, eks ole, aga vanas kihnu keeles jõulud tähendas hülgeid sisse, toodi tume jõulutuma, sisse kohe ei olnud, vaata, polegi kusagil. See võtab igati nii Minerva sinna peale, kui tahad kõik põõsaalused, tajude niukesed, jämedad võtmite hullu jämedam, siis Nonii vabanna seia äge vanasõnana proonil koguneb. Järgmise korra panema leiate ku valasena reel kas võim jääma 50 hülgame valgustajate kihnu küla jah, jääl Triegi oma kihnu keelt omavahel, kui, eks ole praegu, ütle kuule tähed ei näe alates veebruari jo keelekojas oldudega kamandad, kui me ise vallast räägime, ju me peame õieti õpetama ühtedest, kõige enne me nii võtab, see asi on kässon, Jumid, äravai, lumi, kära, Jumiga, Jumi otiga, Jumi seal, jääpurikad, lumi, Jumiga. Ja ka Uursi oru Vilmalt nii kaevandoleelilt, et kui tihti peaks hakkama siis keelega taga koos käima. Ikka võiks kuusk korra kindlasti. Sellepärast et kui meie ühe-kahe-kolme kuu tagant roma, siis juba onu väemeitel see asi, mis asja me arutasime, neid tegime nii et kuus korra võiks olla kui Jelmatik lubamlik, sui ju lihtsam, aga aga talve nagu üle mere käivimine, mismoodi tali jälle tuleb, mitte et on ju kiine keele, selle tulemas lastele näetegi, kui ta ütelda, kas aabits, veahapped, see tuleb välja selgitada, kuidas on õige, on huvitamine seda koormale jälle otse koobane õiged prillid lääne loe otsast lõpuni, selle läbini pärandaja kohe, et siis üheksas jaanuar, kui järgmine kokkusaamine on, siis tuleb üks tõsine arutlustada või me peame selle aabitsa ABC kõigeneme, arutame, kuidas õigunud, alles siis hakkame muud arutama, mina keelekojal täitsa suu lahti, kuulasi Kuda vanemad kihnlased, seda õiget kihnu keelt ikka jääksid ning eeldasid on ikka üsa palju sõnus, asja pole kuulnudki ning täitsa kadedaks tegi, tahaks ka kõiki asju teada, aga eks minul aega seda veel õppi ole. Koa Need olid piinukeelsed uudised Eesti rahvusringhäälingu, Pärnu stuudiost ka minu poolt kõigile jõlus, jõulubee, nii head uut aastat.