Kavaskyre vaase ringi. Kõrgele. Toore ja Tiidu lektun. Ükskord aeg saab otsa istuma, siis jääda enam sa ei, sa ei tohi. Ei tohi. Ei tohi. Järgmine luigel ratsa sõita tohib, võtab kindlasti suund. Mainiti juba tavad silma kaugele. Piile time mees Camul. Miks sa, mu igat, kui ma luigel istet võtan, karusselli mees ei tohi. Ei tohi, ei tohi. Liigutused teeb. Muusika allutajat Jaha juurde. Vaikus. Keegi põletab prahti aedade. Pühab viimaks saab läbi. Vihmad viivad lõpuks lauad liimist lahti, kinni hoida neid ei jõua, ei jõua, ei õua. Roostetavad pidur, hammasrattad kett ja tõrvega. Tere, hea kuulaja, selle saate teema on nagu üks minu huvi nimelt minu huvi on hääled mis häält või mismoodi kõneles mõni tuntud inimene, kellel on, nagu me oleme näinud ainult pildi peal või siis kuskil õpikus, kelle luulet Me oleme lugenud või kelle juttudest. Me oleme vaimustunud olnud. Ja Eesti raadiol on suurepärane fonoteeki arhiiv, siis on minu kätte jõudnud ka kaks sellist toredat plaati, mille pealt ma tahaksin neid hääleneiusid teile. Head kuulajad ka ette mängida. Nii et asume siis asja kallale. Kõigepealt hästi kaugesse minevikku. Läheme aastasse 1937. Ja siis oli Eesti raadiol ka võimalus ennast kuulutada üle Euroopa nagu praegugi. Ja mul on hea meel teile mängida ühte katkendit mingit unikaalsest helidokumendist ringhäälingu ajaloos. See oli siis Euroopa Ringsaade 13. jaanuaril 1937. See oli paljude Euroopa Ringhäälingute otseülekannete ahel head ja õnnerikast uut aastat kogu maailmale. Sellest ahelast sotsid siis osa sellised riigid nagu Šveits, Austria, Belgia, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa ja Eestist võttis loomulikult Felix Moor kes teadvustas siis eesti tantsu-laulu, mida esitasid Tallinna 21. Algkooli lastekoorilapsed. Ja klaveril mängisid, juhatas Riho Päts. Kuulame siis seda helidokumente aastate tagant. Alue ta nii. Tallinna 21. Algkooli lastekoor helilooja Riho Pätsi juhatusel õnnitleb maailma rahvaid uue aasta puhul eesti tantsulaule. Kvaliteet on vilets, aga ma arvan, et kuulaja saab aru, mille pärast. Üldiselt on ka väga huvitavad ajulaadsed näited ka Eesti raadio leheküljel. Kui te lähete fonoteegi leheküljele, siis on selline link või selline koht, kuhu minna ainulaadseid näiteid ja seal on siis ka kaheksa näidet millest siis osa me täna mängime ja mängime teisi, mida seal ei ole. Läheme siis edasi. Läheme aastasse 1936 kus maailma Kristjan tegi ilma ja nagu me kuuleme, siis Kristjan Palusalu oli küllaltki vähese jutuga. Seevastu aga reporter Oskar Lõvi oskas küsida, palju rääkida ka. Ja nüüd siis kuuleme otse reportaaži Berliinist olümpiamängudelt. 1936. aastal. Esimest korda olümpiastaadionil pudru ja kapsad segamini nimelt organisatsiooniliselt küljes tekkis, tekkis, tekkis pausid. Staadionimurul midagi ei toimu, ei võistlusi, käega olümpiaatleetide austamist ning ette, et mängiti Eesti hümni. Ja tõesti, et Eesti lipp masti võidumasti siis kui olid võitjate austamise kohal. Prantslane, mitu, nagu varemalt, vähendatakse isegi teatri-tantsu- ja keskkalu võitja puhalvee. Kas sulle antakse kätte näidata, siin juba enne ära? Värvida ei saanud aga tammepuutaim. Nii tähendab, et harilik kord näeb ette, et igale olümpiakuldmedalimehele antakse olümpiatamm väikesest potikest, mida ta viib kodu mälestuseks võidu igaveseks jäädvustada, siis hakkab nii-öelda kasvatame, kuid seal ei arusaamadest täna nii palju, et palusalu on jäänud ilma võidu pärijata, aga kuldmedal. Ja sellega ei ole kolka. Nii nagu olümpiakomme on, et ainult kullatud on, seal on ta sul praegu taskus ja kui sa tahad uuesti edasi maadelda Aga kas sa nüüd tahad saada koduste terviseid või kõneled veel oma muljetest, jää käigel tervist. Mis, mis su muljed mängudelt vastastest. Meil ei ole enam midagi. Kuidas see väljavaated on? Neid edasi prantsuse, prantsuse maadluses? Seda näeb veel edasi hakata, hellitab lootusi. Nad peaks olema. Peaks olema, see tähendab, et et võib-olla veel võimalusi, teiseks olümpiamedalit. Konstantin Päts oli meie riigi esimene president. Me oleme näinud tema püste ja me oleme näinud tema pilte. Kuidas rääkis Konstantin Päts? Seda vähesed kuulnud. Ja sellepärast hea, et on olemas arhiivia paat, teek, kus me saame võtta välja sellised helidokumendid, mis meid natukenegi valgustavad. Ja kuuleme, milline häälega rääkis Konstantin Päts, kuidas ta sõnu valis ja kuidas ta suhtles publikuga. Kuulete esinemist riigikogu avamiselt aastast 1938. Härrad riigikogu töökorra seaduse järele peab iga riigivolikogu ja riiginõukogu liige pühaliku tõotuse andma, mille järele ta täie õigusi vene, riigikogu või riiginõukogu liikmena võib oma ülesannete ja kohuste täitmisele asuda ette nähtud seaduste järele ja selle tõotuse vastu võtma vabariigi valitsuse peaminister. Et meil aga seaduste järel vabariigi valitsuse peaminister riigihoidja, peaministri ülesannet jänese peale võtab pärast seda, kui riigikogu ja riiginõukogu juba tööle on asunud, tähendab oma juhatuse valinud siis langeb minu peale, kus riigihoidjana peaministri ülesannetes seda ülesannet täita. Pärast palun mina teid selle pühaliku tõotuse andmiseks, austades seda tähtsat akti. Tõusta ja mina loeksin siis teile tõotuse ette, mida teie, igaüks peaksite siis kätte antud lehele oma nime kinnitama asudes riigivolikogu liikme kohuste täitmisele olen teadlik. Ma olen selles ülesandes vastutust Eesti vabariigi ja oma südametunnistuse ning pühalikult tõotan ustavaks jääda Eesti vabariigile. Oma jõu Eesti vabariigi ja eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele naersid tõotust oma nimega lehtedele kinnitada. Lugupeetud riigivolikogu liikmed. Kõik 80 rahva poolt valitud riigikogu liiget on oma pühaliku tõotuse andnud ja sellega viimane takistus kõrgete kohuste täitmisel kõrvaldatud. Astute nüüd täieõiguslaste rahva esitajatele kõrge koja liikmetena oma tähtsate ja suurte ülesannete täitmisele. Ma olen tõsiselt rõõmus, et ma või teid kaua aja järele siin kogus, rahva esindajatena tervitada ja südamest kõige paremad jõudu ja edu teie tähtsas töös soovida. Jaan Tõnissonist on ka palju räägitud. Jaan Tõnisson, pikk ja sirge mees sirgjoonelise poliitikaga. Aga mis häält tegi Jaan Tõnisson, kuidas rääkis, kuidas kõlas tema hääletämber? Kohe kuulate, läheme maisse. 1939. Algul ütlen ta helinaid neurooparaabiate vahelises õhkkonnas välju pruulivõimalusi üldiseks kokkupõrke talla sel juhul ei ole mitte nüüd siis suurriigid vaika väikeselt balti riigid haaratud üldisest katastroofist, eriti nendega, aga ka kuidas tõuseb ligemas tulevikus meie välispoliitika? Kujuneb nii et alal hoita Mäele Bretti ilma riigi sümpaatiat ja vajalik huvid. Sarnasel juhul võimeline ja ühenduses Soome vennasrahvaga ja täiesti balti riikidega. Ning eriti Soovliku toetuste teel, nõnda et näe, üldisest katastroof. Vooluteedel vastu minna paremale tulevikule millele on olnud suunatud minevikus paljude inimpõlvede soovid ja igatsused. Siis tulid uued ajad. Ja aasta on 1941. Ja sõna võtab Johannes Lauristin. Ta räägib nii. Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi kodanikud alles aasta tagasi töörahvas pani kehtima Nõukogude korra. Eestis võitis kapitalistide kurnamise vahendid mõisnikelt ja suur maapidajatelt maa pankureid, pangad. Töölised said ise varade peremeesteks. Vaata, mehed ja vähese maapidajad said maad, mida nad alati on igatsenud. Tööliste, teenijate, talurahva ja haritlaste olukord on paranenud. Töö on kõigile kindlustatud. Arstiabi ja haridus on tasuta. Vanaduse invaliidsuse päevad on muretud. Kõrged korteri üürid on kaotatud. Sest kõik teavad, et tulemused olen parema ühiskonna loomiseks töötavale rahvale endale, aga. Lõpetame hetkeks poliitilised teemad ja läheme kultuuri juurde. Oskar Lutsu teoseid oleme me kõik lugenud nii koolis kui ka vaadanud kino all või teatrilaval. Aga milliste äärt Oskar Luts ise tegi? Nüüd siis kuulete seda meile kõigile väga armsaks saanud juttu, kuidas Arno isaga koolimajja jõudis, aga loeb selle jutu Oskar Luts ise. Aasta oli siis 1947. Pikkade juustega puistama kõrvalisugusi. Sosinal. Mis kull meister ütles, kuni tema toas olid äärne teeäärsed, tunni ajal ei tohi kõnelda. Vaatas esiti politsei poole, siis. Ei jäänud sellega rahule, küsija pani käänest nuuskas nina ja sosistas uuesti. Kas kuulmist ei ütelnud, et koolis india Vaata, kus soliidne mees Järgmisena annan aga sõna EKP keskkomitee esimesele sekretärile Nikolai Karotammele kes kõneleb 12. üldlaulupeol aastal 1947. Väga tore ja väga hea ja väga suur näitleja oli Hugo Laur. Praegu on hea teile ette mängida, kuidas Hugo Laur loeb Gustav Suitsu luuletust kerko kell aastal 59. Nii väikse kodugele halloo, kujundse vooremäe pääl teed kabelile üle palu, lään lõuna vahel lämmel sääl. Kuule Kelko, kelle löödes? See on Soomallell Heing niigut aiva poole, pilves. Nii raskelt, kaebab Iketkell. Vaata koorijad peielise jooksfalatšellustiga. Oma asja ilma nimelise jäime veelgi mõtlema. Hauda kandva Inemise Simm mõtetel Velastuma kõrd talvel kerka kella lüüdi ja nööja Külli omallell. Mu ema aus, sis joodi süüdi. Seemnelistes ammul lehel matulli, vaene korjus, külmand lautsin magasimaa pääl, kui lõpploll see orjus soojemas võitsin tagasi eskaeba ennem puulehed ja kadunu soltõbe lõhn, rahulik jõuhkennete son nägu, pallik istunud kõht. Ogul. Kertu, kelle löödes sellüüa omallell. Taima poole pöörles nii raskelt Kaibat Ikep, kell soo käe, Ohtid Kagno sälga tõstnud toobri puud Su kässi, lehme pen. Mõõdvoik essanna suud, poi harva üle koduläve summalo jõudse kooliteelt siis tuuli teenib rängem ess kuule, eme lihtsalt meelt. Kui imelik. Ma armastan nii kavva-kavva ema, arm. Kui valulik, jääb mõnu liig Hilda Elo saatus. Karm. Kõrt talvel kelku, kelle lüüdi. Käiagi linna näitusele, kask ööd Kaagelka, kellele ilves ei löömist, ene omallell. Tas körd, Moaus, kahju vas sümnes, googerko Kell ookerto Kell. Voldemar Panso tuntud lavastaja, näitleja teatripedagoog kõneles aga 59. aastal just sellise häälega. Tuli jäi seisma suure laua ette, käed püksitaskus, mad läbi akna tänaval, kus 100. lund. Indrek seisis laua otsas. Ja kui nad seal kahekesi nõnda seisid, rääkis härra Maurus pisut nagu endamisi pisut nagu Indrekut õpetades. Meid oli seitse venda ja neli õde. Ning meie vanemad elasid vanaks jäigaks otanud surmani. Aru aga ajab hulluks üksainus tütar. Nii palju olen mina oma vanematest nõrgem. Igavene teine maletaja Paul Keres kelle näopildiga rahatähti meil veel taskus on, rääkis 1964. aastal just sellise häälega. Äkki tuleb meelde? Teine punkt, mille poolest maleolümpia lööb kõik rekordid, see on osavõtvate maade arvu poolest, seekord kogunes Tel Avivi tervelt 50, ent maad kokku 300 maletajaga. Pluss esindajad veel. Nii et kokku oli seal malesõpru maa Elvast umbes 500 ümber. Nii suurt hulka maletajad ei ole ükski varem olümpial. Kui meelitanud ja nüüd siis jõuame suurmehe juurde, kes kasvult oli tegelikult üsna tilluke või siis ütleme väike aga tegu, mis ta tegi, ja laulud, mis ta lõi, on igavesti kestvad vähemalt koorimuusikas, kui mitte mujal, näiteks ka tema laul on tuntud lastelaul, rong, see sõitis tsuh-tsuh-tsuh ja loomulikult räägin koorijuhist, heliloojast ja pedagoogilist Gustav Ernesaksast. Ja aasta oli siis 1976, kui Gustav Ernesaks rääkis niimoodi. See ettevalmistusse võistluse pinge langeb täiesti kuku kontserdi ettevalmistused, selle pingega ütles, et millal sa oma suurvormi Ta plahvatama paned sellel momendil seal nii palju ühtelangevusi. Teatris jälle on huvitav just jälgida, et koorijuhina ja ütleme, mar lavastan ja laulukoori on see, et ta lavastab kontserdil edasi, aga lavastaja on juba siis On tutvunud ühe kunstjalaga, siis kindlasti mõjub kuidagi teisel ajendil sai kindlustada torili, tutvunema peab riigi. Aga see tähendab ka seda, et hääldika diletantlik seda lihtsalt ei ole. Ega siis ei maksa kõvasti suuri sõnu siis teha nii et teiste alade kohta mida ja mida edunud. Sedamoodi rääkis Gustav Ernesaks. Aga läheme edasi. Oma aja rännakus näitlejale ja lavastaja Salme Reek on minu põlvkonnale jäänud meelde enne köie ropsina telelavastuses ja vanaemana õunapuu otsas ja loomulikult paljude paljude õhtujuttude lugejana isegi praegu, et vikerraadiost kuulda mõnikord, kuidas reklaam lastele unejuttu. Ja aasta oli siis 92, kui Salme Reek rääkis sellist juttu Ei, ma ei ärka hommikul vara, ma olen harjunud hommikul natuke kauem magama, kuna mu töö on alanud just kell 11, eks ole, siis mul on see aeg nagu magamiseks. Mõtisklused on tavaliselt peale etendust. See on. No umbes kesköö paiku. Kui ei tule, uni ei ole otsest niisuguseid ülesandeid ja, ja kui on suur mure, millega ma pean ise toime tulema. Mis nüüd sellesse vanadus rõõmudesse puutub, siis ma olen oma nooruses väga kartnud seda vanadust. Ma olen lausa vihanud, et ma ei taha, et minule seepeale tuleb, olin omale isegi niisuguse. Kuidas ma teile ütlen. Ma olin 10 või üheksaaastane laps, siis ma tahtsin väga saada 18 aastaseks. Et siis vanem vaba inimene, ma võin teha seda, mis mulle meeldib. Et ma ei pea alluma nägu kodukorra leevendab seda, mida ütleb mulle ema ja ma tahan vaba olla. See oli siis Salme Reek. Kuidas rääkis aga kirjanik Friedebert Tuglas. Aastal 1946, kuulete kohe. Maantee ääres kui palju põlvkord? Tünga Urauldodime oma noorusele. Nonii, elutu, kui võiks arvata. Otsese udude Kaarel tõstab pead, kollane kummelinupp püüab õitseda, madal tuli, lill kirjutab. Tegidki, mõtlesid mardi juhtusid. Ja siis. Kõrg hiirehernes eriline, pisikesel vaevatud tolmupuude all hingeldad, kuid ometi ela. Aastal 1986 intervjueeris Mari Tarand sünnipäeva last-Peti Jalmarit. Ja siis ta luges omaenda luuletusi. Poti just niimoodi. Arco nii et peaaegu 11 poolmetsi teispool järvi teispool rabasid, mis roostevärvi teispool merd, kus murrutud mõttetüür, kerkib müür, teispool müüri, mitte keegi meile laternat ei süüta. Üle müüri mitte ja neid ei hüvita nööri taha ükski värav. Neid ei, sinna sinna lendab kuule läbi öö ja ärkab üles musta ummiknööri unest. Uue looja, süle. Miks tundub saatorfil salalik? Miks patab sind poodnik ja Parisnik Vöödi sulavdale häbimärk? Miks nüüd aeglaselt särab su hullusärk? Miks paistad sinika pilla-poeet nii äri, nii häiriv kui torkiv komeet? Nii jultunud vahel kui valguskiir. Nix, puudub sul pidurdav silmapiir. Kas ei selgu iial? Son, rännuplaan? Ooh, jutusta, jumalik huligaan. Miks hulgud Niiuuti Nix, hoiad Jäniaad oma ime ohtlikku sulepead? Kõik me teame Juhan Smuuli luuletusi ja tema teoseid. Aga mis häälega rääkis Juhan Smuul, seda teavad võib-olla, või siis mäletavad vähesed. Juhan Smuul loeb oma katkendi hea meremeeste hoidja. Aprillil 1967. Hea meremeeste hoidja võttis su isa ära Atlandi peal. Ega ta poleks võtnud, aga ta päästis su isa ära. Laine käest nägi, et mees oli määranud ja väsinud, võitleb viimast võitlust külmas Atlandi mereöös. Ja siis ütles hea meremeeste hoidja Suisale. Võitle oma võitluslainega lõpuni ja siis võtan ma sind oma juurde. Ja laine, kes nägi, et mees läheb käest ära urises hoidja peale. See oli üks laine ta tulli Gröönimaa ja Islandi vahelt läbi, ta õlad jäid teel kinni. Ühest õlast võttis kinni Island ja teisest Gröönimaa ja riimustasita jäämägedega ära. Siis hakkas lai kuulduma kut, loog läks 10 meeter kõrgeks ja vihastas omale valge pea otsa. See oli sant, töine laine. Valge pea turris, tuli ta Jörisedes ja uurisedes ja võttis koosi Põhjamere peale. Vennada tulli muutut, tulli üks laiuskraad jäi teise järele selja taha ja laine möirgas, kui üks lainena üürgama peab. Aga sinu isa andku talle head hingamist, tuli roolivahist päev otsa, oli ta kalasoo Roland ja roolis olid need saatana külg laineta hulluste ära väsitanud, nõnna, et ta vaevalt jalgade peal seisis ja üle teki läks, vaier, et su isa sellest kinni hoiaks, sest ta kajut oli laevaninas. Aga isa oli väga väsinud, ta mõtles maa peale ja sinu peale pois. Maa peale mõtles ta rohkem, sest emad armastas juba enne sind ja sinu peale mõtles ta ka poiss ja mõtles seda. Kui mu poeg tähti selgeks ei õpi, ei saa tast meremeestega kedagi. Järgmist üleskutset, palun ärge võtke tõena. Toompeal on kõik korras. Selle saatetunni lõpetab Edgar Savisaar. 15. mail 990 kostis raadioeetrist selline appikutse. Palun ärge siis Toompeale tormake, seal on kõik korras. Ülemnõukogu ja Eesti vabariigi valitsus kutsuvad rahvast valitsusse kaitsele Toompeale. Interrinde ja töökollektiivide ühendnõukogu jõugud on Toompea lossi sisse piiranud ja seda rünnatakse. Kordan, Toompead rünnatakse. Toimub riigipööre, riigipöördekatse nii Tallinnas kalleelselt, Riias seaduslikult valitud võimu kukutamiseks. Me kutsume üles rahvarinnet, me kutsume üles Töökollektiivide liitu. Kutsume üles kodanike, komiteesid kõiki uuendusmeelseid jõude Toompeale kordama. Eesti vabariigi ülemnõukogu ja Eesti vabariigi valitsus kutsuvad rahvast valitsushoone kaitsele Toompeale. Meid rünnatakse. Toit Tartumaa ja meil on