Tere hommikust. Olen luteri kiriku pensionil vaimulik Toomas Paul. Ja tahaksin selle nädala hommiku palvustel rääkida kardinaal voorustest. Tean küll, et voorused ei ole meie ajal moes. Vooruslik neitsi. Eks see kõla sama eksootiliselt nagu aganaleib või härjaäike. Kui kellegi kohta öeldakse, et ta on vooruse verstapost siis ei ole see tunnustus, vaid Põldlik, pilgem. Aga ärme hoolime sellest, mida meie kaasaegsed ülbelt jõlerin arvavad. Uskuge, asi on väärt, et minna mõttes tagasi antiikaega endale kõigepealt selgeks teha, miks tollal peeti inimese elus tähtsaks hoopis teisi asju kui praegu. Platon tõstis vooruste hulgast esile neli kui sellist, mille küljes ripuvad või mille ümber keerlevad teised väärtuslikud iseloomujooned. Ja sellepärast nimetataksegi neid an proosiusest alates kardinaal voorusteks. Ja mulle hirmsasti meeldib sõnade lapsepõlv ja mõelda sellele, mida nad kunagi algselt tähendanud on. Ladina keeles Kardo tähendab ukse hing, telg või pöördepunkt. Ja tuletis kardinaalis on hingede Kauks ja alles sealt edasi põhiline, peamine niisiis kardinaal voorused on need uksehinged, mille küljes ka teised ripuvad. Muuseas, samas sõnastan ka katoliku kõrge piiskop kardinal peamine piiskop, kelle ümber tiirlevad teised. Alustame siis tarkusest või arukusest, mis Platoni meelest oli kõigi vooruste allikas. Tarkus Kreeka Sophia killus, naise nimi, millel enam-vähem vastab ladina sapientsija, ei olnud pelk teadmiste hulk, millega mälumängus võita vaid elutarkus, oskus näha maailma tervikuna. Niisiis me võiksime eesti keeli öelda arukus või mõistlikkus ja stoikut mõni sajand hiljem plaatonist võtsidki mitte niisuguse üldise mõiste Sophia, vaid fronymus ning ladina keele vaste sellele on prudentsi ja ja kui temast räägitakse arukusest ehk mõistlikkusest Põhi voorusest, siis see tähendab, et niisugusel inimesel on võime erinevates jaga keerukates elu-olukordades langetada. Adekvaatne otsus, kuidas peaks toimima. Paulus palub teedest laste eest, et jumalannaks neile tarkuse aimu tema taipamisel ja koloslasteist et neid täidetaks jumala tahtmise taipamisega kõiges tarkuses ja vaimses mõistmises. Tarkus on olulise kindlaksmääramine nagu Pauluse palves Philip laste eest. Ma palun seda, et ei armastus üha enam enam kasvaks taipamises ja kõiksuguses kogemises olulise kindlaks määramises. Et oleksite selge meelega. Kui järgi mõelda, siis eksida saab vaid tark. Rumala puhul on iga komistus endastmõistetav. Esimene samm arukaks saamise teel on taibata, et mõistust napib. Jaakobus ütleb, aga kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palub jumala käest, kes kõigile annab ilma pikematega hurjuta. Ja talle antakse. Paluge meiegi, issand, anna meile tarkust, mida me vajame õigesti elamiseks. Ära lase kellelgi pidada ennast liiga targaks. Ta ei lase ennast juhatada, kaugemale nägema ja sügavamini mõistma. Anna taibata, et sinu kartmine on tarkuse algus. Aamen.