Kaunist keskpäeva rahva teenrid, tal on au, rõõm ja õnn lõbustada ja kurvastavad häid juba 11. Ilma katkestusteta ilma pausideta. Ja täna loomulikult läheme edasi. Taas kolmikajakirjanike stuudios. Margus Mets Pärnu Postimehes, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe. Sellist hullude päevade ajal käivad osturallid katku ajal, aga nad käivad, olete head kolleegid tähele pannud. Või läheb setteist täiesti mööda. Ma pean tunnistama, mina pistsin pea isegi Stockmanni tänu sellele, et ma pidin auto sinna parkima. Ja mul olid väga kahetised mõtted, et esimene mõte oli see, et noh, inimesed hulluks läinud seal ikka kollaste kilekottidega terve kvartali inimesi täis, et mis te ometi teete, aga siis mõistus sai võita, mõtlesin, aga see on ju hea majanduslikus mõttes, et et öeldakse, et majanduse taaskäivitamiseks on halb see, kuidas joosta hoiavad raha, kes madratsi all, kes kes pangas, et las see raha siis läheb ringlusesse. Ja siis kolmas mõte tuli kohe see, et hoiaga peaksid ostma ikka kauba pärast, mitte Stockmanni. See raha läheb kuidagi natuke üle Soome, Soome lahe ja ainult käibemaks ja et Eesti riigile, et las ikka eesti kapital. Ja neljas mõte tuli see, et pakad, rumalad mõtted, mul kõik peas. Kolm järjestikust mõtet ja sõdurmet, no mida sa ostsid, mina ei ole nende hullude päevade ajal ei Stockmanni kaubamajas teadlikult oma jalga tõstnud, et et mulle meelde ühe oma sõbra kunagine jutt selle kohta, kuidas neid ma ei hakanud nimetama, milline suur kaubanduskeskus seda tegi, et tema, tema ema, töötas seal kunagi, et kuidas umbes nädalas aega ennem nende allahindluspäevade tulekut tegelikult hinnati kõikide kaupade hinnad ülesse ja siis viidi sellel nii-öelda nendel hulludel päevadel jälle nagu alla ja inimesed ostsid tegelikult sama hinnaga, mis nüüd umbes kaks nädalat tagasi olid olnud kõik asjad suure rõõmuga ära, et ma nagu väga väga nagu väga nagu ei usu, nende suurte salleindusesse ostujuhid on tegelikult selle paljastanud, selle loogika veidi teisiti ütles, et seda, et see on ikka spetsiaalses selline odav kaup, mis nende hulludeks päevadeks kokku ostetakse. Ja mõned inimesed on näiteks muuseas kõige enam müüdav kaup, on ju Stockmanni hulludel päevadel WC-paberi rullid. Ma tahtsin öelda, et WC-paber kindlasti, et neid on terve kvartal, aga ühel mõned inimesed üle mõõtnud, et need odavad rullid hullude päevade ajal olid täpselt sentimeetri võrra kitsamad olema kui tavaliselt. Ja tänu sellele ka odavamad. Parim, mida mina omal ajal naisrääkisite korra juba rääkinud olen näinud hulludel päevadel on see, kui Lexuse pagasnik laaditi peldikupaberirulle täis, nii et kes kopikat ei korja, rublad ei saa nagu öeldi vanasti, aga nähtus on ta kindlasti, nii et ega siis laatoni peetud tegelikult ka ütleme, sajand ja poolteist tagasi Eestis, nii et seal on ikka väga vana eesti rahvatraditsioon. Mina ei ole käinud, aga ma olen, ma jagan nagu sellist vahendatud teavet, et kehva pidi olema see hullud, hullud ja ostud ja kõik muu. Et see aasta pidi olema ikka tunduvalt vähem rahvast kui, kui muidu, nii et annab, ikka, annab ikka tunda küll. Aga me elame sellisel huvitaval ajal, et kus ei ole mitte ainult hullused, vaid juubelit ja, ja ta just täna saab Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon 60 aastat vanaks. Sellel teemal on piisavalt palju juba meedias juttu olnud, me ehk ei peatu, aga, aga homme täpselt kaks aastat tagasi saab meie palavalt armastatud valitsus kahe aastaseks. Võtame äkki selle teema järgmisena jutuks. Ja sellest on ka täna vähemalt Postimehe kaks külge täis ja Urmet, sina oled ka avaldanud seal arvamust nii ministrite kui kui muidu kohta. Et mis me nagu võime kõige üldisemalt öelda kaks aastat, Andrus Ansipi valitsust? No tegelikult peaks ju vaatama seda, et et jah, kaks aastat on Andrus Ansip olnud valitsusjuht selles kolmikliidu valitsuses. Aga täpselt enne seda, Ta oli ju kaks aastat ka valitsusjuht ühes ühes teises valitsuses. Nii et tegelikult on ta järjest olnud peaminister neli aastat ja enne seda majandusministri enne seda majandusminister, et selles mõttes järjest oldud nagu aja mõttes nagu kõige-kõige, nagu pikaajalisem nagu peaminister taasiseseisvunud Eestis, et neli aastat küll vahepeal olnud valimised, et seda pole mitte mitte ükski peaminister järjest suutnud etta, absoluutne rekord on muidugi Mart Laari käes, et aga Andrus Ansipil sellega läheb vist 11 kuud veel aega seda ületada, aga aga, ja noh selles mõttes ta on ikka päris pikka aega olnud kahes erinevas ja, ja ta on olnud. Aga mida see ütleb meile? Kui istuks nüüd korraga, on minu meelest? Ta on üks olulisem asi, isegi see, et Ansip pisik kõrvale jättes on tegelikult see, et et 99.-st aastast on tegelikult olnud Reformierakond ju valitsuses alati et reforme on 10 aastat olnud nende otsuste juures, mida Eesti riigis on, on langetatud olnud headel aegadel ja halbadel aegadel. Et selles mõttes on reforme Erakond natukene muutunud selliseks noh, minu nägemuses siukseks koonderakonna tüüpi parteikesed, kes iga hinna eest tahab võimul olla, olgu koalitsioon milline tahes. Et see võib olla nagu pärssinud selle erakonna nagu jõudu, et kas, kas või kui me mõtleme seda, et et ei ole, ei ole enam Reformierakond oma oma sellises tegudes see Reformierakond, mis ta oli 95.-le aastal valimistel, kui, kui Kallase juhtimisel 94 vist tehti reformierakond, loodi nagu tuli, kus ta kehastas just seda tüüpi mõtlemist mis oli väärt ja läks kokku tema nimega Reformierakond ennast öelda, et nüüd nüüdse 10 aastat võimulolemist on muutnud selle erakonna minu meelest nagu üsnagi selliseks võimu erakonnaks, kes iga hinna eest tahab võimul olla ja, ja pigem on hakanud mingeid reforme, olulisi asju nagu pärssima võidan. Nii magus. Nagu Maalehe lahti, hõimu sattus millegipärast postimehest tõesti sama kuues seitsmes lehekülg ette, kus on hinnatud siis olemasoleva valitsuse kõigi ministrite toimekust 10 palli süsteemis. Ja no kui ma nägin seda, et Ansip on selgelt viimane ainult viie punktiga ja, ja kui esiviisikus on rahvastikuminister Urve Palo siis ja ütleme, et Ansipit edastavad ka näiteks Hanno Pevkur, sotsiaalminister kes on suhteliselt äsjane ametisse astuja, võib-olla kelle nime isegi ei teata, siis mul siis ma olin väga imestunud naist, ei ole seda lugenud, sõnad ainult pilte, numbreid vaatanud, siis tuleb välja ja vaatad, et Hanno Pevkuri puhul ei ole näiteks nii mina kui Anvar Samost teda üldse hinnanud, et see on ainult kahe inimese hinde järgi pandud, et jah, ütleme ära nimetatud Need on need inimesed, kes, kes sellel valitsusel on reastanud ja need on tegelikult siis Janek Mägi, Urmet Kook, Kook, Anvar Samost ja Tõnis Saarts. Et ei saa öelda, et need inimesed ei oleks kompetentsidega ütlemised tulemus on jah, veidi selline küsitav, aga võib-olla nii küsitav selle valitsuse väärtus paljude inimeste jaoks on. Et ma ütlen, et mina ei ole iseenesest ka Andrus Ansipi suur fänn, et ma peaks nagu teda toetama, aga ma mõtlen seda, et kui üks mees on olnud peaminister tõesti neli aastat ja kui ta ikkagi nii kehv on peaministrina siis ma arvan, ta nii pikka aega vastu pidanud ei oleks ja tema põhiliseks plussiks mina või miinuseks mina ei peaks, ei pronksmeest ei ütleme majanduslangustega seda, aga minu meelest on ta siiski taganud selle nelja aasta jooksul poliitilise stabiilsus Eesti riigis. Ja see on ka tegelikult väärtust, kui me vaatame kas või muid Balti riike, kui palju on seal olnud hoopis sügavamaid poliitilisi kriise. Ja kui Leedu peab täna ütlema seda, et meil ei olegi enam häid valikut ja Leedu riik on pankrotis siis tänasel hetkel nägid Lätist margin Leedust siiski juba. Et läti pankrot oli, oli läti von Läti kohta võib öelda, et Läti on pankrotis aga Leedu kohta tuli seesama ütlus läbi Leedu peaministri selle nädala, kus ta ütles seda, et pankrot või lisakärped ja tegelikult need numbrid on, on väga-väga nukrad. SKP kohta ütlevad seda, et tal on võib see kaheda 10,5 protsenti. Nii et noh, minu meelest tuleb vaadata seda taustsüsteemi ka ja et Ansip on saanud nii-öelda poksikotiks sellega, ma olen nõus ja milline peaminister ei oleks sel ajal tegelikult poksikotiks saanud, et ma arvan, et kui Jaak Aaviksoo, kes selle küsitluse tegelikult võitis, oleks pidanud viimased kaks aastat peaminister olema. Ma arvan, et ta saaks ikka päris tugevaid Gaute tänasele tänase päevani, nii et tegelikult kõik on selles mõttes suhteline ja ma vaatan ka seda, et kui Ansipile heidetakse ette seda, et ta on teinud nii-öelda neid utopistlik viimaseid eelarveid, mida on tulnud siis negatiivset lisaerootika kärpida, et kas On ikka ainult selles mõttes nagu peaministri süü, et kui vaadata tagasi, siis ükskõik millised analüütikud on tegelikult tunnistanud, et jah, nad viimase aasta jooksul eksinud korduvalt eksinud minu meelest Ansipi nagu võib-olla suuremad vead ei ole üldsegi nagu olnud selles valitsuses, vaid pigem selles eelmises valitsuses. Ehk siis ajal, mil mil. Eesti majandus õilmitses, siis elati nagu, nagu sihukeses roosama vanalikus usus, et kõik see kasv jätkub kuni maailma lõpuni, et et sel hetkel nagu paisus riigisektor meeletu hooga, et, et võib-olla tol hetkel oleks, oleks tulnud natukene nagu konservatiivsem olla. Ja tegelikult juba seesama palju kirjutatud pronksikriisi juured ju tegelikult ulatuvad hoopis eelmisesse valitsusse ehk ehk tegelikult see oli suunatud ju ju riigikogu viimastele riigikogu valimistele, kus Isamaa ja Res Publica läksid kokku mu isamaa ja Res Publica Liidu reforme, erakonnal oli suur hirm selle erakonna ees ja püüti olla veelgi Isamaalise partei kui, kui IRL Well ja siis leiti, et selle selle saavutamiseks tuleb teha mingi suur märgiline asi, et võtame siis selle pronks puhusliku sealt maha, et et see oli niisugune küüniline nagu poliitiline, nagu arvestas, aga kaude viivad need juured suuremate probleemide juured minu meelest eelmiste Ansipi eelmisesse valitsusse. Õudselt meeldib igasuguseid ümmargusi tähtpäevi tähistada aasta möödumine ja kahe aasta möödumine tegelikult meil on, ma arvan, Ansipi valitsusele niikaua kui ta kestab, kas ta kestab siis korraliste valimisteni järgmiste järgmiste riigikogu valimisteni või ta kukub, kukub varem noh, siis on nagu tegelikult õigeaegne, kui hinnanguid anda, et, et praegu on, on suhteliselt ebasobiv moment. Sest et esiteks majanduskriis on, on, on, on, ma ei tea, kus ta on praegu, kas, kas ta et oma oma teekonda või on ta alles alguses või, või hakkab vaikselt juba nagu üle minema. Ja teine asi ega ka aprilliööde ehk pronksiööde, need sündmused ei ole veel oma nii-öelda järellainetust lõpetanud, noh alles me siin eile või üleeile nägime ajalehes pilti, kuidas on värskelt muretsetud, eks ole, veekahureid ja, ja nii edasi, et ühiskonnas ikkagi kõvasti veel keeb ka ka kohtuprotsess on alles tegelikult pooleli, kuigi esimese astme kohtus kohtualused nii-öelda maitsesid suurt ja magusat võidurõõmu, aga tegelikult protsess on pooleli. Nii et et kaks aastat on, on tore. Ta peaks olema nagu valitsuse jaoks pool teekonda, aga, aga ta võib olla ka juba mingi 80 90 protsenti siin. Politoloogid sotsioloogid hindavad, et, et valimisteni peab vastu ja siis siis kukub laiali, noh me ju ei tea seda veel, sa mõtled kohalikke valimisi ja pärast kohalikke valimisi on nagu võimalik jälle uuesti nii öelda pinged, kas üles kruttida ja, ja siis see läheb ka nii-öelda valitsusel põhjalt. Kuid me ju tegelikult ei tea seda viimastel nädalatel täna seda suhu võetud, et noh, kas valitsus ei peaks tagasi astuma tänases situatsioonis siis mõistuslikult läheneda, siis valitsusel oleks mõtet tagasi astuda ainult sel juhul, kui oleks reaalselt arvestatav alternatiiv tänasele valitsusele ja minu meelest hetkel sellist poliitilist jõudu ei reaalselt ei ole. Aga mõtlesin alguses mõistuslikult oleks see lahendus selline, aga alati on, see valitsusi võivad kukutada nii-öelda äkksündmused, on need siis poliitiliselt, on see mõni ootamatu luukere kellelegi kellelegi kapist, mis mis iganes. Et neil on seal, vaatad neid tegelikult võimalike nagu praeguse riigikogus olevate erakondade arvu siis ega tegelikult need valikuvariante praeguse kolmikliidu asemel on vaid tegelikult ju kaks. Ja need kaks alternatiivvarianti on mõlemad sellised, et olemas alternatiivsed variandid on valitsuses Keskerakond, kas siis reforme erakond teeb Keskerakonnaga, saab oma oma oma üle 50 protsendi kohtades kätte või siis teeb Keskerakond on IRL ja keegi kolmas veel tehakse valitsusliit Reformierakonna vastu, et see nagu kolm varianti laiali laias laastus nagu laual ongi, et, et kui kui siin endine õiguskantsler Allar Jõks tuli sel nädalal välja seega et Eesti vajaks erakorralisi valimisi, siis jah, võib-olla siukse idee või teoreetilisel tasandil on see nagu mõte õige, et, et saaks mingi mingi nagu uue hingamise anda. Aga ma hoidsin välja ka väga lihtsalt nagu, nagu arvud, et ma võitsin selle välja, et milline oli toetus erakondadele valimistel 2007 viimastel valimistel ja milline ta on olnud nagu märtsis 2009? Ma arvan, et sama tabelali Andrus Ansipil viimase pressiga ja kui ta need numbreid ta kasutas sedasama rahvas rahvusringhäälingujaamast uuringut. Aga Ansip ei olnud põhipõhine kahte näitajat. Et kui valimistel 2007 said Reformierakond, IRL ja sotsid kolme peale kokku 57 protsenti Althääli ja Keskerakond rohelised ja rahvaliit 40 protsenti siis praegusel seisul märtsis on sellel samal kolmikliidult täpselt sama suur toetus 57 ja opositsioonil 42 protsenti rohkem ja vaata mitte mingit nagu vahet, nüüd väikene vahega survet, sina loed neid numbreid ette või, või Ansip loeb pressikonverentsil ette, ma kuulasin seda pressikonverentsi raadiost. Ja, ja minu meelest oli see Tõnis Lukas, kes, kes suskas sinna vahele, et noh, aga siis pole ju vaja üldse valimisi korraldadagi või kui avaliku arvamuse küsitluste järgi nii-öelda saab populaarsuse teada ja, ja paneme selle järgi valitsusega kokku ja vastavalt, nii nagu need numbrid näitavad, eks ole, et, et muidugi tähendab nii-öelda ratsionaalselt võttes ei, ei ole nagu uuteks valimisteks põhjust. Ainult et, et noh, peaminister ei saa seda sellisel kombel öelda, et noh, Jõksi ettepanek on rumal, nagu ta ütles, väga, ei saa, peaminister ei tohi öelda. No ta oleks pidanud seda põhjendama, mitte võib-olla siis sellega, et, et see muuda poliitilist olukorda eriti, sest toetused on, ei ole, muutun suurusele, vaid ta pigem oleks võinud seda põhjendada. Mis minu jaoks nagu peaargument on see, et kui praegu nagu öeldakse, Mart Laar siin räägib, et Eesti otsib, vajab otsustajaid. Praegu kuulutatakse välja riigikogu valimiste, et toimuksid kõige parem tõenäoliselt siis kohalike valimiste koos tähendab seda, et selle hetkeni ei Eestis enam ühtegi olulist otsust või langetatakse erakordselt rumalaid otsuseid. Aga olulisi ja vajalikke otsuseid ei langetata mitte ühtegi. Ja see, nagu oleme ühel hetkel sellisel juhul, et, et see, mida marguski ütles, et me oleme samal samal samas seisus, mis Leedu või Läti, et et me vajuks veelgi suuremasse sohu, et kui hakata praegu lihtsalt mingi valimissuur, kampaania periood, see on kindlasti üks aspekt, aga Eestis värskenda mälu, aga minu meelest erakorralisi valimisi pole kunagi olnud. Eestis on kardetud seda nagu katku, et tulevad erakorralised valimised ja, ja huvitaval kombel on isegi õnneks läinud alati on alati nii-öelda korralisteni välja veetud, mis ei tähenda seda, et, et erakorralised oleks mingisugune noh, asi nagu halb iseenesest ei ole ju, kui ka kui ka asi läheb lõhki, siis, siis tuleb need valimised korraldada, mitte mitte pigem on Eestis mindud nagu minu meelest hoopis teist teed vägisi pandud uusi koalitsioone kokku ja sellega pälvitud ka nii-öelda valijate halvakspanu, et te nüüd on, mina küll sellist sellist valitsuskoalitsiooni pole, eks ole valinud et tulevad kaks, kolm härrasmeest tagatoas kokku ja ütlevad, et me enam ei klapi. Nüüd teeme, teeme nagu uued uued koalitsiooni. Et see ka ei ole nagu päris õige, et selles mõttes noh ei maksa väga karta neid erakorralisi valimisi. Teine asi muidugi on see, et kas neid peab tegema praegu just täna aprillis välja kuulutama, eks ole, 2009, kui, kui kahed valimised on tulemas, kui kui noh, kõige tähtsamad asjad on ikkagi meie majandusasjad hetkel ja, ja, ja selles olukorras kindlasti ei maksa nüüd tõesti valimiste poole vaadata. Miks ei ole erakorralisi valimisi olnud, üheks põhjuseks on kindlasti see, et meil, riigikogu valimised ja kohalikud valimised on nii-öelda nihkes omavahel, et meil niikuinii toimuvad sellised üleriigilised valimised üle kahe, kahe aasta. Ja mõnes mõttes referendumid jah, ja tegelikult ka sellel aastal, 18. oktoobril toimuvad kohalikud valimised on tegelikult mingis mõttes erakorralised valimised, annavad need indikatsioonid kätte, et milline on tegelik rahva toetus, millistele erakondadele, et ma julgeks isegi sõnastada nii, et et mitte kunagi varem ei ole kohalikel valimistel olnud poliitilises mõttes seda tähendust, mis täna ERR-i küsitlus hõlmab ka mittekodanikku. Tahtsingi just sedasama asja rääkida, et ERR-i küsitlus käib riigikogu valimiste kohta mille puhul on valimis valimisealised Eesti kodanikud ehk need, kes saavad riigikogu valida. Kohalikel valimistel saavad valida ka mittekodanikud. Selles mõttes kohalike valimiste üle-eestiline tulemus ei ole päris nagu võrdse võrdsena ülekantav riigikogu valimistele sest kahtlemata kohalikel valimistel saadab edu rohkem neid erakondi, keda just mittekodanikud valivad. Ehk Keskerakonna toetus on kindlasti kohalikel valimistel üle Eesti oluliselt kõrgem, pigem oli Riigikogus oleneb siiski regioonist vägevusest, et ma olen kindlasti nõus, et Ida-Virumaa ja Tallinna valimistulemused hoopis teised, mis riigikogu valimistel, aga kui võtta ikkagi muu, aga Ida-Virumaal ja Tallinnas Laadoga saared võtta Haapsalu, Pärnu, Tartu, Lõuna-Eesti, mis iganes Kesk-Eesti, siis tegelikult sea Vannatlike. Jah, aga, aga olles küüniline, võiks öelda ka nii, et sa võid need saared ja Läänemaaga võtmata jätta, sellepärast et lõppude lõpuks Tallinnas elab ikkagi kolmandik Eesti elanikkonnast, nii et see seal on, seal on väga, see oli väga karm ütlus. Ma saad aru, see on puhtalt tehnilises mõttes, see on puhtalt tehnilises mõttes ja, ja, ja ega siis ilmaasjata Tallinnas ei, ei käi praegu selline jaskar selle võimu ümber ja linnaosade asjade ümber. Eesti riigis on muidugi ajalooliselt olnud mitmed korrad selline situatsioon, et Eestis, Tallinnas on omaette valitsus nii-öelda ja väikesed vürsti Reidikesega ümber. Nii on, aga, aga ega ega sa fakte moonutada ei saa, et Tallinnas elab üks kolmandik Eesti elanikkonnast. Aga räägime veel nii-öelda riigi tasandil, enne kui me jõuame siis nii-öelda sellele omavalitsus ehk ehk linnaosas ja Tallinna asjade juurde, et koalitsioonileping on nagu ammu korstnasse kirjutatud. Et kas, kas üldse sellist dokumenti on vaja kas või saab, saavad valitsejate ilmaga hakkama? Tegelikult tuleks praegune koalitsioonilepingu tühistada, seda vist, pakkus rahvaliit välja, ütles, et et on selge, et, et praeguses situatsioonis edasi minnes tuleks kõigil kolmel erakonnal, kui nad tahavad nagu jätkata, unustada oma oma valimislubadused ja avada ja see koalitsioonilepingu uuesti ja mõelda läbi seda, mida on võimalik teha ja mitte iga hinna eest hoida oma valimislubadustest kinni. Et noh, maksupoliitika on tõenäoliselt see, mis, mis selle reaalsuse nagu kätte toob, et igal kolmel suurel praegusel valitsusel, kuna ma olen seal oma huvi reformierakonnal, üksikisiku tulumaksu langetamine isamaale ja Res Publica liidul, siis esimese lapse peal täiendav tulumaksuvabastus ja, ja sotsidel siis tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, et, et see on nagu esimene koht, kus, kus tegelikult see koalitsioonileping nagu tõenäoliselt nagu väga põhimõttelises kohas. Aga kas on üldse võimalik praegu nii-öelda vana lõppenuks kuulutada ja hakata jagelema õue ümber, et ei noh, selles mõttes, et kas see on reaalne, millega poliitikud hakkama saaksid enne valimisi? Aitäh, mina nii kriitiline ei oleks, et seda koalitsioonilepingut enam üldse ei ole, sest et needsamad kõige olulisemad punktid, mida sa just äsja loetlesin, on tegelikult ju reaalselt olemas, et maksusüsteemi ei ole tänaseks hetkeks reformitud, nii et selline. Aga see võib tulla ei tulla, võib alata, aga tänasel hetkel on siiski koalitsioonilepingu põhipunktid täiesti jõus. Kuigi on pideva löögi all. Juurde lisada jah, põhimõtteliselt on see nii, aga tegelikult ju koalitsioonilepingus on väga-väga palju muid lubadusi ka, et noh, kasvõi see, et mis siin oli, mis siin valimiskampaanias oli, oli see algul, oli see, et igale õpilasele läptop, mis muutus lõpuks igale õpetajale läp topiks, et noh, ma arvan, et et see ei ole praegusel hetkel väga oluline asi nagu teha, et, et ja nõnda edasi, et neid, neid näiteid on ju selles koalitsioonilepingus on väga palju sisse pannud mida, mida, mida praeguseks inflatsioon ei ole mõtet enam nagu kuskil nagu no aga ütleme nii, et koalitsioon sihib nii-öelda valimisi. Kõigepealt kahe aasta pärast, mis on kahe aasta pärast, eks ole, et, et kas praeguses situatsioonis, kus, kus nüüd ootame selle europarlamendi valimised ära, aga kohalikud on poole aasta pärast jämedalt öeldes. Kas, kas, kas üldse on mõtet hakata nii-öelda seda pandora laegast avama, sest kunagi ju ei tea, mis sealt välja tuleb? Ei, ega ilmselt ei hakatagi, et kuigi Isamaa oodata, ma arvan. Ma arvan, et ära täpselt selles mõttes nagu Jaak Allikul õigused väga määravaks saavad kohalikud valimised. Et näiteks rahvaliidu seisukohalt, et rahvaliit tegelikult ju püsinud istama kohalikule toetusele riigikogu riigi tasandil on tal väga halvasti, mõtlesin tõehetk rahvaliidu jaoks. Aga ta on tõehetk on päris mitme teise erakonna jaoks, et et mõned ka tegelikult juba ka Europarlamendi valimised. Meenutame kasvõi Res Publica saatust, Res Publica tuli võimsalt poliitikas, et sai palju kohti. Ja nende jaoks oli esimene selline tõehetk, häving Euroopa Parlamendi valimistel, kus nad täiesti ootamatult ei saanud mitte ühtegi mandaati. Nii nagu Rahvaliidul, et noh, see, see nii europarlamendi valimised kui ka kohalikud valimis on tegelikult noh, Margus on õigused, okei veel tõmmata täpselt, sest ühtedel on, mittekodanikud saavad ka valida. Aga ta annab ikkagi väga selge indikatsiooni, et, et mis on nagu selline poliitiliste jõudude nagu tegelik toetus nagu rahva seas küsitlusi võib teha, aga küsitlused ei näita kunagi ikkagi seda, et mis nagu reaalses valimissituatsioonis toimub. Aga ma tahtsin öelda seda, et me ütlesime, et pandora laegas nagu ei tohiks avada, et tulemused on ettearvamatud, siis tegelikult ega igal krokodillide ööl, kui tehti eelarve kärpeid, tegutseb pandora, laegas siiski avati? Muidugi enamik asju topiti sinna kiiresti õnnelikult tagasi. Ja kui nüüd tuleb lisakärpeid hakata tegema, siis laegas tulebki tegelikult uuesti avada. Laegas ongi juba lahti, kui mõelda seda, et pensioni teise sambasse tahetakse maksjat. Lõpeta. Ma just tahtsin öelda, et meie oma saate koduleheküljel on ka praegu üles pandud väikene meie oma gallup, nagu meil see traditsioon on ja täna küsime, et kas kokku hoia ühe abinõuna pooldate sissemaksete peatamist teise pensionisambasse. Ja see tulenes muidugi sellest, et, et majandusprognoos näitab siis riigi ametlik rahandusministeeriumi oma näitab kaheksa poolt protsenti miinust. Aga tegelikult see miinus võib olla palju suurem, see pollar terve suurusjärgu võrra suurem, ütleb SEB analüüs. See oli vist 12 12 12 protsenti? Jah, et et kuskilt peab see raha ikkagi tulema. Mina jälgin väga täpselt, mul on nagu kaks kaks sammast, et üks on sedasama, teine sammas, kolmandat mul ei ole, aga ma olen oma väiksele pojale teinud, mis on nüüd viis aastat olnud selline pisikene investeerimiskindlustus ja tegelikult temal maksamma sellesse sambasse öelda 500 krooni kuus muna tohutult kahju see, et ma olen vaadanud seda, et viimased kaks aastat, mida rohkem maksan, maksan 100 500 krooni, aga Kimmo summadega ikkagi kahaneb ja täpselt sama on juhtunud ka sellesama pensionisambaga, et see ei ole vihmas paari aasta jooksul mitte sugugi suurenenud, vaatamata sellele, et mina ja valitsus on teinud pidevalt sissemakseid ja seal mul tekkiski mõte see, et kui me teaksime, et maailma majanduses siin kahe aasta jooksul mitte midagi paremaks ei lähe ja kõik meie sambakeste raha, mis on investeeritud siis üle maailma igale poole laiali, et tegelikult need investeeringud hävivad tasapisi, teine makseid, ideed tegelikult tulemust praktiliselt ei ole, et siis võiks võtta seda mõnevõrra ikka tunduvalt rahulikumalt. Sellele on vastu teine loogika, et, et ka praegusel ajal on kõik aktsiaturud põhjas ja, ja mingil hetkel nad niikuinii hakkavad tõusma, et kui me praegusel hetkel lõpet lõpetame sinna noh, nagu mingeid uute investeeringute tegemise siis praegusel hetkel on võimalik see nii-öelda osta neid odavalt ja need hakkavad midagit kasvama, et seal on võimalik teenida nende pealt. Aga praegusel hetkel ei pane sinna midagi, hakkame ootame ära, millal saabuvad head ajad, siis me peame ju selle ostma ka neid märksa nagu kallimalt, et seal nagu tõusu võimalusel omakorda väiksem. Ja see nagunii mitme otsaga asi minu, mul on täpselt põhimõtteliselt sama asi, mul on ka teine sammas ja et eelmise aasta septembris hakkasid need kukkuma septembris-oktoobris, ma põhimõtteliselt jälgisin nutuvõru suu ümber, kuidas nad kukkusid mul pidevalt seal ja, ja siin ma ühe Eesti tuntud majandusanalüütiku rääkisin, siis tema ütles seda, et kuule enda närvide hoidmiseks ära vaata seda ja ma ei ole vist novembrikuust saadik nagu põhimõtteliselt seda vaadanud, aga aga ma, ma kujutan ette, et see summa on sealt kindlasti nagu vähenenud, hoolimata sellest, et ma olen sinna ise ja riigi juurde kogu aeg paljud inimesed, sedasama, et tegelikult tal puudub igasugune emotsionaalne side selle sambaga hetke tänu sellele, et viimaste aastatega tõesti juhtunud raha nagu vähenenud. Mulle üldse on emotsionaalse sidemega halvasti rahasse. Kas rahasse saab suhtuda emotsionaalselt, aga igal juhul, meie, see ei ole raha ja see on tegelikult sinu turvalisus ja turvalisus on alati emotsionaalne, mis on raha. Praegu on, heidab meie kallup, et 58 protsenti ehk üle poole ei toeta siis kokkuhoiuabinõuna see suhe on suhteliselt suhteliselt tasakaalus. Jah, aga ma pidin sama asja teie käest, et mis, mis teie arvate, praegu on, seis on, on väga segane, mingeid otsuseid pole ju langetatud, Ühed, majandusteadlased ütlevad, et, et tingimata peaks seda tegema, teised ütlevad, mitte mingil juhul. Ei, ühed räägivad usaldusest riigi vastu, teisest räägivad lihtsalt rahakoti paksusest, sest vaata, kui ma seal küsitlus nägin, siis ma ütlesin ka see, et noh, see nagu, kas küsimus ei jah, et, et mul ei ole selles küsimuses nagu selles mõttes ei jah seisukohta. Et et, et näiteks kui praegu see, need inimesed, kes teise sambasse panustavad, nende selline see rahvapension, riigipension saab olema tulevikus nagu oluliselt nagu väiksem, kui nendel, kes, kes teise sambasse panustanud. Et kui, kui selle tingimuseks on, näiteks on pakutud välja üks võimalus, et need maksed peatatakse. Aga selle võrra, seda nii-öelda rahvapensioni osa hiljem noh, et see seda osakaalu nagu suurendatakse. Et, et ma arvan, siin on siin on nagu see, et, et tuleks nagu leida mingi selline, kui minnakse selle samba kallale, teise samba kallale. Siis tuleb leida ka mõnes mõttes mingi selline kompensatsioonimehhanism. Et mis, mis sest, sest nagu laiemas filosoofilises mõttes seda, et, et kui me oleme rõhutanud seda, et mis neid eristab Venemaa, seda ennekõike on see, et meie jaoks on olulised lepingud, meie peame lepingutest kinni, Venemaa peariik on teinud teise sambaga oma inimestega selles mõttes nagu ju ju lepingu inimesed arvestavad, et riik käitub seda lepingut sõlmides usaldusväärselt, et riik ei tagane oma lepingust. Et see on nagu riigi seisukohalt teise sambasugused prauhti ära lõpetatakse, ütleme kolmeks aastaks või kaheks aastaks sõnad nagu inimestele riigi usaldusväärsuse ja seisukohalt kohutava hoobi. Et seal tuleks. Ma ma saan aru, et kui on väga hädasti vaja, siis peaks olema mingi mehhanism, mis, mis inimestele ütleb, et noh, nagu et, et seda nagu usku natukene nagu, nagu taastaks. Mina jään ikka enda juurde seda, et kui me peaks ette seda, et põllumajandus langeb veel kaks aastat, siis mina ütlen, sedasama musta auku raha panemine, kasulikum oleks ka see, kui see riik investeeriks raha teisiti, kui inimene suunaks raha tarbimisse. See, et kui see raha tegelikult nagu reaalselt hävib seal kahe aasta jooksul, siis on mõtet see kaks aastat rada ja tõesti peatada. Ühesõnaga, sinuga sinu ei tea, Margus on nüüd see, et sul peaks olema õigus seda välja võtta. Siin on juurdemaksed peatamist jah, et kui see raha, mida me kahe aasta jooksul sinna juurde maksame reaalselt v, mis sa juba oled maksnud, see jätkub endiselt hävimist. Seal ei ole vahet, kui keda juurde makstava raha hävinud. No siin on ka välja pakutud seda, et kuna tegu on tõesti kahepoolse lepinguga, siis ja kui, kui üks pool selle nii-öelda vägivaldselt katkestab siis peaks olema ka teisel poolel õigus oma võtab raha ja kõndida sinna suunas, kus talle meeldib, ehk siis võta see raha välja ja ja, ja kas minna minna autoga, kauplusse või toidupoodi või mis iganes, kui palju sinna raha on kogunenud ja teha oma rahaga, mis iganes hing ihaldab. Aga seda õigust meil ei olnud, siis võime öelda seda, et siis on lõplikult hävinud, siis on meil seal siis on sealsamas herinud jah. Ja samas samas tõepoolest ei tea ju, kui, kui, kui kaua see kestab ja kui siin Ivari Padar ütleb, et, et noh, see oli küll niisugune arglik, ilmselt mingi sotside noh, enda enda tuleviku kindlustamine, et, et peaks olema mingisugune mehhanism, kus pärast nii-öelda taastatakse ja kompenseeritakse inimestele mingit protsendist rääkinud mingist protsendist, siis on ju selge, et mida, mida, mida see tähendab riigile, kes, kes väljub kriisist, see tähendab seda, et, et kas siis võetakse jälle laenu või, või siis Ta kosunud eelarvet hakatakse kuluta kulutama selle peale, see ei ole ka just eriti väga, väga niisugune reaalne lubadus. Mulle tundub, et puhtalt isiklik arvamus, mis on tekkinud selle info baasil, mis on, ütleme siin paari nädalaga olen ma suutnud endale hankida ja ise juurde mõelda, on see, et mina arvan, et see ei ole, see ei ole kaos, kui aastaks-kaheks need juurdemaksed peatada. Kaheks esialgu kaheksa, aga kui kriis jätkub, siis no majandusanalüütikud ütlevad seda, et kui see kriis jätkub selles tempos kuskil rahastad, siis paari aasta pärast lihtsalt ei ole enam kuskile mõttes langeda puht teoreetiliselt ja praktiliselt et siis peab see tõus tulema, sest et et milles selle kriisi olemus on, et öeldakse, et see usalduskriis ja nii edasi, tegelikult seesama tsüklilisus on tingitud lihtsalt ületootmisest muust mitte mitte millestki. Et selleks, et noh, nagu saate kuulajad oleks huvitav, ma ütlen majanduses nagu, kui mitte 100 protsenti teisele seisukohale, aga, aga ma ütlen seda, et mina arvan, et neid teateid, et ta tegelikult ei tohiks, et et kahel põhjusel riik mängib oma usalduse oma inimeste silmis maha ja teisalt puhtpragmaatiliselt, et praegusel ajal jah, võib-olla sammud mõnda aega hävivad, aga praegusel ajal on võimalik osta aktsiaid ja paigutada raha märksa nagu nagu soodsamalt ja tulevikus võib-olla suurema kasvu perspektiiviga kui, kui. No aga kui siin praegu on jutt järjekordsest mingist seitsmest miljardist, mida riik peab kärpima, kus, kus see raha võetakse, noh, see, see annaks nüüd ju mõnusa portsu, eks ole, peavad kaks miljardit kolm kuni kolm kuni seitse räägitakse. No see ongi see jah, et kas lihtne on see niimoodi ära teha, et, et siin on ju see eelmine Negatiivne kärme, mis tegelikult tehti ju ka juba kaheksa protsendise majanduslanguse nagu teadmisega, et see puudutas ju absoluutselt kogu kogu kogu Eestit, kõiki neid kõiki valdkondi igalt poolt oli midagi kokku hoida, et et nii nagu on, on see point, jah, nojah, et kas, kas, kas, kas tehakse üks niisugune suur asi ära ja kõik need teised valdkonnad jäävad nagu nagu kärpimata veel kord ja paljudes kohtades ma olen, ma olen 100 protsenti veendunud, et ei saa enam kärpida. Et nagu kohutavalt raske valik, et ma ei kadesta neid inimesi, kes tegema tegelikult neid alternatiive on, aga need alternatiivid kõlavad hoopis kohutavalt, kui me räägime näiteks sellest, et ära kaotada üldse tasuta kõrgharidus, kui me räägime seda, et võib-olla peaks ka põhihariduse saamine olema osaliselt tasuline ja, ja nii edasi. Nii et ma arvan, et ikkagi siis valutum oleks neid pensionisambaid kärpida, kui minna näiteks kogu haridussüsteemi kallal. Ma ei, kes on ütelnud, et kogu haridus? Keegi ei ole seda öelnud? Ma ei usu. Lihtsalt teie põhiseadusesse on sisse kirjutatud põhiseadust muuta, et see, see ei ole võimalik, ei, ma näitasin, lihtsalt ma arvan, siin on üks artatiivi, on, mida, mida ütleme, vasakpoolset parteid on, on propageerinud, maksu tõusnud. Aga maksutõusust ei taha keegi kuulda enne valimisi. Vähemalt vähemalt see koalitsioon mitte. Aga, aga see on nüüd ütleme nii-öelda kuude küsimus. Aga ütleme, suured probleemid nagu ikkagi haigekassa raha ja tulevased pensionitõusud pensionid peavad tõusma lõppude lõpuks pensioniraha üldse, eks ole. Nii, seda peaaegu 400000 pensionäri peavad oma pensioni kätte saama täna, homme ja ka ülehomme. Et need on tegelikult ju need suured probleemid, mis, mis seisavad nüüd valitsejate ees, kuidas need laenud lisaks, noh, nendest on sellest asjast on hoopis väära ja selles mõttes see on väga suured, kui ma ei eksi, siis Eestis vist on hetkel kas kuskil 630 650000 tööealist inimest. Et, et noh, see hetk, kui, kui tegelikult see suhe, see 33 protsenti sotsiaalmaksud, mis läheb nagu 20 protsenti pensionikassasse ja 13, et ravikindlustus nagu tehti, oli Eestis 800000 töötajat. Et ja kui, kui ärge nendest 630000 ja, ja, ja me räägime veel, et tuleb siin 100000 inimest, kes seal tõesti ilma siis on nagu selge, et just see valdkond ja nii pensionilt kui ravi eelarve satuvad väga-väga-väga suure nagu löögi alla. Sellel nädalal oli siis tööjõuturul selline, et töötu tuli ligi 60000 ja tööturuametil oli nendele 60000-le inimesele pakkuda täpselt 387 töökohta. Et see pilt on muidugi täiesti katastroofiline. Aga siin ei ole enam küsimus mitte selles, et ei ole sobivaid töökohti, vaid töökohti kui selliseid üldse. Et päris kuutekümmend kuut tahate, on, oli vist 55000 55800 siia ma vaatasin järgi tööturuameti koduleheküljelt Eesti töötute arvu läbi aegade, et millal ta kõige kõrgemale on olnud, on olnud kõige kergem 2001. aasta aprillis, kui oli vist 57000 töötut. Et ka arvestades seda, et viimastel kuudel on nädalas lisandunud 2200 ja 500 töötut mis tähendab seda, et suureks reedeks, järgmiseks reedeks on meil püstitatud halvas mõttes uus Eesti rekord, töötud Tasiseisveestes Nonii ja mis aitab, krooni devalveerimine või seda sõna ei tohi suhugi võtta, aga, aga üks mees teab, et see toimub 18. Oktoober. Noh, need ennustused, et 18 oktoober nagu tehakse seeneline, noh on selline poliitiline, selline nagu asi, aga aga selles mõttes laias laastus, et me oleme nagu kui me räägime sellest, mis on Eestis siuksed nagu tabuteemad, siis nagu krooni devalveerimine on totaalne nagu tabuteema. Et sellest pole nagu räägid, sellest nagu ei taheta rääkida, ei taheta kutsuda kurja välja, öeldakse isegi, et ainuüksi selle eitamine on kriminaalkuritegu. Aga, aga Päevalehes oli ühel majandus äri ärilehe ajakirjas rannikul. Mik salul oli, oli väga, väga nagu hea, nagu tegelikult artikkel, et et tegelikult ju krooni devalveerimine on, on ju see, et, et kus meil õnnestuks kogu kogu riigis nagu kollektiivselt ju inimeste nagu palku mõnes mõttes nagu vähendada, et, et võib-olla selles perspektiivis vaadata siis nagu, et see oleks nagu töötada. Palun kõigepealt Margus kangestus ja siis hakkas naerma restoran seal ees tumedates ülikondades härrasmeeste pildid. See puudutab ka sellel nädala teemat, ehk siis avaldati meie riigifirmade ja tippametnike palga. Palgajärjekordne nimekiri. Ei, ei ole kohutavaid asju, sest üks kus devalveerimise kohta veel, et Valgevene rubla on kaotanud siin mõne kuuga oma väärtusest 30 protsenti venelasi elavad, elavad ka edasi, selles mõttes, aga aga mis nendest ülikondades meestest rääkida siis? Minu meelest on väga-väga paljud sellised kaine mõistusega inimesed öelnud seda, et riik on elamist viimastel aastatel teatud unelmates tuleviku tulevikuunelmates. Ja nüüd olen hakatud rahastama uuesti siis nendesamade riigiametnike ja riigiettevõtete juhtidelt palku. Sel nädalal avalikustati jah, avalik rahandusministeeriumi väiksed, sellised palgad tulid juba varem välja nii-öelda Eesti panga ja aga tuleb tunnistada, et selline soliidne riigi tippametnikku ja riigiettevõtte palk on kuskil siis nüüd miljon krooni aastas. Ja huvitav on, huvitav on kuulata nagu kommentaare samade enda inimeste oma, kus nad ka tänasel hetkel põhjendatud sellega, aga kuskilt peab minu sissetulek tulema ja ma ei saa ju riigiameti kõrvatel kuskil mujal tööl käia, kui see palk oleks oluliselt väiksem. See kõik on iseenesest nagu õige, et kui, mis on aastaid räägitud, et okei Eesti Energia peadirektor, juht peaks saama siis kuskil kaks miljonit krooni. Võib-olla minister peaks tõesti saama miljon krooni aastas, aga sihtis ka teisiti, et siis peaks Eesti riigi keskmine olema kuskil seal noh, ehk 300000 krooni aastas. Tänased reaalsed sissetulekud on oluliselt väiksemad, et kuidas siis nii-öelda 25000 nagu et kui kui tipud ei tule toime ja peaksid selle palga juures kuskilt kõrvalt tööl käima, kuidas siis nii-öelda rahvas sellest välja tuleb, et see ongi see, see vastuolu, et mis tänasel hetkel kõlab nende poliitikute suust väga õõnsaks ja kuulasin väga tähelepanelikult Eesti Panga juhtide avaldusi, et nad olid siis tõesti võib öelda ka meedia ja avalikkuse survel siis vähendavad oma sissetulekuid kuskil 10 protsenti. Väga kena, ma ütleks, et sutsu vähem. Kuigi sel nädalal tuli ka uudis, et nad on teeninud viimase aasta jooksul 1,2 miljardit Eesti krooni kasumit, mis siis peaks justkui põhjendama selliseid kõrgeid kõrgeid palku. Seoses sellega, et Eesti pank teatas, et mitte mingil tingimusel siis majandusteadlane arrak käis välja mõtte, et selle Eesti Panga kasumi võiks võtta praegult. Riigi. Ja siis preestri langes nagu sõnum, et oi, et see nüüd ja mingite pühade alustalade kallale minek ka minu meelest, kui meenutame 90 üheksandat aastat kui, kui oli Mart Laar, sai peaministriks, kui Eesti riigil oli ka väga keeruline seis eelarve sisuliselt ikka väga kõvasti miinuses siis oli meil selline Poliitik pääsenud riigikogu nagu Tiit Toomsalu. Tiit Toomsalu tegi minu meelest toona ettepaneku, et tuleks võtta Eesti Panga kasumist ja raha ja panna seda riigieelarve aukude lappimiseks ja siis oldi ka algul, et toom seda, mida ta räägib kes ta onju. Aga minu meelest mõne aja pärast tehti sära ja võeti keskpanga kasumist mingi suhteliselt suur summa ja pandigi nagu riigieelarvesse ja, ja siis lõpuks olid kõik sellega rahul. Ilmselt aga nende palkade. Mul on veel see, et ma arvan seda, et mina oleksin rahule jäänud seda, kui Eesti pank oleks alandanud oma sissejuht. Tippjuhtkond oleks alanud palka 20 protsenti, see oleks selline nagu hea hea toon selliste numbrite puhul. Sest et enamik neid poliitikuid ju kogu aeg seletavad kärbete vajalikkust mõistavad nii-öelda tüütute raskete olukorda, aga ütleb, et see on paratamatu, küll see üle läheb, et nad mõistavad kärpeid. Neid kärpimisi but tegelikult isiklikud neid endid. Ja antud juhul tegelikult erandeid ja mul tuleb, eks Urmas Reinsalu nimi tuleb, tuleb meelde, kes, kes ei ole minu teada ja autokompensatsiooni välja võtnud ja, ja nii edasi, aga need on ikkagi üksikud erandid, nii et alati Needsamad, tipp-poliitikud, tippettevõtjad, riigiettevõtjad kaitsvaid hästi nagu enda sissetulekut mõtteliselt, see on põhjendatud ja see ei muuda majanduse suunda kui tervikut, et ma võin ju endalt nii-öelda 100000 krooni aastas kärpida, aga ega see ei päästa Eesti majandust. Jah, aga noh, kui me ei räägi nüüd eesti pangast, keda me oleme siin tümitanud saadete jooksul küll ja küll ja, ja avaldanud arvamust, et nad elavad sellises elevandiluust tornis ja ei puutu nagu tegeliku eluga kokku ja nende avaldused on elu, elukauged ja ülbed ja ja nii edasi, aga, aga sellesama riigiettevõtete juhtide palgaskaala, tähendab ma ei saa aru, ta mulle, mul ei ole peas nagu mingit loogilist seletust, et kuidas need kujunevad. Et kuidas, kuidas nüüd selle, selle ettevõtte nõukoguga, kui lihtsalt annab juhile 2,4 miljonit ja Margus, sa ütlesid, et kujunenud arusaama, et Eesti Energia juht peaks teenima aastas vähemalt kaks miljonit, vaata, mis peaks kust see, kust see nagu aru saan kaks korda umbes rohkem kui, kui peaminister, kes, kes vastutab ühtlasi ka Eesti energia eest, tegelikult vastutab. Tuleb, tuleb meelde kuskil nelja-viie aasta tagune artikkel, kus analüüsid täiesti põhjalikult, kuidas palk tegelikult kujunenud on, seal oli tegemist, oli, oli võetud nii-öelda koefitsient kuidagi eesti vabariigi keskmisest palgast, siis ettevõtte suurusest toodud analoogid, teistest riikidest, arvestatud Eesti Energia käivet ja nii edasi, kui seisneb, põhjendate ära, et see number ei ole võetud lihtsalt laest, et nii suur võiks nagu palk palk olla. Mul on muidugi täiesti kindel selles, et et nende suurettevõtete puhul ei saaks Korralikke juhti näiteks palgaga 25000 krooni kuus. No see on teine äärmus. Aga iseenesest miski 15 25000. Nii, aga kui me võtame selle kaks miljonit krooni sisse, teeb kuskil 160000 krooni kuus kus on see siis see keskmine on, mulle tundub, et see on nagu ebaõiglaselt suur palk, kus on see keskmine ja maailmas on tegelikult see, et suurfirmade juhid saavad alati enammakstud kui riikide presidendid ja peaministrid. Nii et ma mäletan, kui seda analüüsi sai nagu loetud, et siis siis tundus, et see asi on mõistlik. Aga selge see, et eriti rasketel aegadel ütleme seda, et lasti lahti tegelikult General Motorsi juht sellel nädalal kõigepealt kokku 98 protsenti ja, aga ta ei teinud seda sugugi mitte nii-öelda vabal vabal tahtel ta ikka hoidis oma hüvesid kuni viimase viimase hetkeni. Nii et kaheksa protsenti miinust oli nii-öelda see viimane, viimane panus. Võrdleme General Motors, kelle juht sai 70 miljonit USA dollarit aastapalka ja see langes pärast ühe miljoni peale. Või siis meie võrdleme riigiettevõtet nimega Eesti energia või, või Eesti raudtee või Tallinna sadam, mis iganes, eks ole, noh, et olemas ikka mingisugused mõistlikuse skaalat ikka vaatame riiki ja vaatame tema tema sissetulekut, tema SKT-d, vaatame elanike arvu ja nii edasi. Mitte mitte ei hakka võrdlema mingisuguste maailma hiidudega. Ma olen täiesti nõus, sest et ega ka kolmas tabel on siin kõrval ju meie omavalitsuste juhtide sissetulek ja kui siit lugeda seda, seda kroonid nii-öelda. Urmas Kruuse, Tartu linnapea, kelle aastasissetulek on ka 831000 krooni, mis on viimasel aastal veel üle 100000 krooni tõusnud. Eriti markantne Mystery saue linna peades. Ega Viimsi Viimsi vallavanemad 790000 krooni aastas teisel kohal kõlab üsna üsna õõnsalt, meil tegelikult kriisile on veel väga palju aega mingisugusest tõelisest kriisist. Huvitaval viisil mõistmiseni, et ka riigiametnikud ja riigi tippjuhid ja riigiettevõtete juhid taipaksid seda, et hakka puudutama ka neid endid. No et vesin oma sõnu, ei, see oleks eriti mina, siis lubasime rääkida ka õiguskantsleri sellest nõudmisest, et et ja teadaandmisest, et Tallinnas linnaosade kaotamine on, on ebaseaduslik, räägime siis saate viimaste minutite jooksul ka sellest. Seda enam, et ka see haakub eelmise jutuga, et ka Tallinna linnavalitsus on, on alles äsja oma palkasid tõstnud ja ja, ja keeldub neid ka praegu alandavast, aga, aga see on hoopis üks, üks teine jutt, mis siis nüüd edasi Tallinnasse peab saama? Õiguskantsler ütleb, et, et see on ebaseaduslik. Linnavalitsus ütleb, et, et see ei ole ebaseaduslik. Asi läheb kohtusse ja seda hakatakse seal siis nüüd menetlema. Kõik see võtab aega ja, ja valimised on kohe ukse ees. Näh, et nüüd on voli puhtprotseduuriliselt rääkida, kuidas, kuidas need asjad liikuma hakkavad, on see, et et need Tallinna linnavolikogul on aega 20 päeva otsustada, et kas nad vaatavad oma oma otsuse ümber või mitte, on või võib olla ka nagu natukene selles Indrek Tederi nagu selle, kuna mul on see põhjendus ka ees nagu motivatsiooni osa, et nagu ütleb, on see, et et, et tegelikult ju Tallinnas ju linnaosasid ära ototot, moodustatakse mingeid erilisi teistsugused nagu nimega üksused mida tegelikult ei seadusega teha ei saa. Seadus ütleb, et sul võib olla kas linnaosa või osavald. Ja tegelikult jääb sisu ei muutu, sisu ei muuda, nimi muutub ja. Mu eesmärgi mõte on see, et et formaalselt kaotatakse linnaosad ära, ehk siis suurendatakse teatud linnaosade nagu rolli kohalikel valimistel, noh, ütleme lihtsalt välja, et Lasnamäe kogu linna Tallinna valimistel kasvaks, on selle asja nagu tegelik nagu mõte, et ja Tederi noh, nagu selline otsuse sisu on see, et see on selline selge nagu trikitamine ja, ja ja läheb selles mõttes nagu seadusega nagu põhiseadusega ja veel paariseadusega vastuollu. Noh, väga huvitav asi saab toimuma esmaspäeval riigikogus, kus seesama Teder peab. Õiguskantsler Teder peab vastama siis juba Keskerakonnast küsimustele seoses selle soolise võrdõiguslikkuse seadusega selle vastavuses põhiseadusega, et noh, elame nagu huvitaval ajal, et et Ma ei ole täpselt aru saanud, et kui asi riigikohtusse läheb, et et kas siis sügisesed valimised toimuvad Tallinnas ühe valimisringkonnaga või, või toimuvad mitmega, siin on nii erinevaid tõlgendusi. Ja missugune on lõppkokkuvõttes mida, mida valitakse, missugune on see volikogu liikmete arv siis lõppkokkuvõttes mis, mis, mis Tallinnas kehtima jääb ja milline millised seadused jäävad peale? Ma ei tea, aga siin hakatakse juba vaikselt rääkima sellest, et et Tallinna valimised Tallinnas ei toimugi valimisi, tähendab, et kui nad ka toimuvad, siis on pärast apellatsioon nii, nii võimalik, et, et tulemused tühistatakse. Nii et, et mis, mis on kõige, mis kõige kurvem, sest ma ikkagi tuletan meelde, et Tallinnas elab üks kolmandik Eesti elanikest. No tundub, et selle vaidlusega läheb täpselt nii, nagu ka kõikide altkäemaksuskandaalide ja muude majanduskuritegude puhul, et läheb heade juristide ilusaks vaidluseks. Ja võidab see, kes, kes on lihtsalt paremini, et seal ei ole tegelikult seost enam ei noh, ei ole nii-öelda poliitilist lahendust, Tallinna linn on sama poliitilise otsuse otsused teinud, aga see, millisel kujul minu meelest sügise Tallinnas valimised toimuvasse ei sõltu enam tallinlastest, see sõltu ka tänasel hetkel enam ta Tallinna linnavalitsusest ega volikogust juristidest. Ja see arvamus või see tulemus on ette prognoosimatu, tänasel tänasel hetkel ma arvan, seda ei tea ka juristid ette. Sama õiguskantsler ka, et milline on see lõplik lahendus, milleni sügiseks jõutakse? Mingil hetkel jah, vabariigi valimiskomisjon peab hakkama tegema ettevalmistusi valimisteks ja vaja nii-öelda alates pileti anide trükkimisest ja lõpetades kõikide muude logistiliste organisatsiooniliste küsimustega ja, ja kui see asi pole selge, siis noh, siis ma ei tea, vot siis siin me räägime juba nii-öelda riigi usaldusväärsusest kõige, kõige laiemas mõttes, mis ka väljapoole riigipiire paistvam see tegelikult ju kogusel nagu vaidluse kõige suurem miinus on see, et inimeste nagu usaldas nagu oma riigi ja ka omavalitsuste vastu kahanenud, et kui vaadata kas või neid institutsioonide usaldusväärsuse uuringuid, mida, mida teeb turu-uuringud teevad siis poliitilistest institutsioonidest on presidendi ja kohalike omavalitsuste usaldusväärsus oluliselt kõrgemad kui usaldus valitsuse või riigikogu vastu, et, et noh et see, et range, loomulikult või väga paljude inimesteni usaldus kohalike omavalitsustega muidugi nagu vähendada. No kindlasti ta ei puuduta kohaliku omavalitsuse tulemuste mõtte muudes maakondades, välja arvatud Tallinnas need nii-öelda kahel kolmandikul Eesti territooriumist rahvastikust. Nii et ma arvan, see samad ei saartele ega Pärnusse Tartusse tulemust ei mõjuta. Nii ta on jäigem, igal juhul huve, huvi ja, ja pisukese murega vaatame kõik kõige esimene termin on siis mingi 18 17 päeva, kui, kui, kui Tallinna linnavõimul on aega öelda oma vastus ja, ja siis läheb, kui see vastus on eitav, siis läheb õiguskantsler riigikohtusse ja sealt hakkab see asi siis lumepallina edasi kerima. Aga täna oleme sunnitud lõpetama. Urmet Kook, Margus Mets, Aarne Rannamäe olid täna stuudios, Urmet ootab üle arvuti ääre veel gallupi tulemuste, mis näitab noh, natukene numbreid muutunud selgemaks. Et siis küsisime, et kas kokkuhoiu ühe abinõuna pooldate sissemaksete peatamist teise pensionisambasse ja jah-vastuseid on on 65 protsenti protsenti, nii et ma küll ei oska hetkel öelda, kui palju on on siin meie lehekülge külastanud ja ja kui palju on oma arvamust avaldanud, aga, aga protsent on igal juhul selline. Aitäh kuulamast, aitäh kolleegidele. Ja ilusat nädalavahetust.