Tere hommikust, kell on 10 minutit, 10 läbi ja jutusaade, alustab Marko Reikop, tänane külaline, dirigent Eri Klas, tere hommikust. Eks ERSO tulite tagasi just siin neil päevil või neil nädalail Ameerika Ühendriikide tuuril, kus siis läks? No tõtt-öelda üheksa vägevalt. Muidugi. Esimene asi, mida kõik küsida, olete vist täitsa läbi väsinud ja ja pillimehed ka ja ma ütlesin, teate, mis täiesti vale arusaam on, kui te mõtlete, et, et kuuajane reis Ameerikasse ilmus, väsitav, võib olla küll nendele, kes teevad vastumeelset tööd, aga me ju mängisime muusikat ja esindasime eesti kultuuri nii-öelda ainult häid sõnu selle reisikoha pealt tähendab kõigepealt, et see oli suurepäraselt organiseeritud. Selle korraldus. Ameerika üks kõige vägevamaid kõrvaldas firmasid Opus kolm kes ongi spetsialiseerunud suurte kollektiivide toomisele Ameerikasse ja see oli ERSO-le väga tähtis reis. Meil oli 100 inimest ka seda, et ega selles meie pressiga raadio- ega telepalju suurt teinudki juttu. Oma asi minul hea meel jagada teiega seda, seda rõõmu, mis, mis tõi ERSO nii Ameerika publikule kui ka minule endale. Ma nägin, kuidas see nüüd Eesti noor andekas kollektiiv kokku kasvas, selle reisiaeg 11 toetas. Nemad enne seda pidasin nendele. Reaga ütlesin, et ärge imestage, et Ameerikas igaüks nagu natuke tahab, tahab head meelt valmistada, sest ameeriklased on niisugune, et tuleb isegi suulinnas vastu ja naeratab. Võib-olla võltsilt, aga minule meeldib palju rohkem kui see, kui suve. Olles võltsida vorm ja kuju, kui sulle öeldakse, no ma lähen, ütleme netis täna-homme lähen. Kus see, kus on võrdlemisi tavaliselt, kui ta oli, tol ajal? Hakatakse niukseid, aga siin on, tuleb, ütleb seal. Vaata nais t või häbel nais t ja kui ma ütlen male haigedele, oi, greid. Öeldakse midagi meeldivat, oi, mulle meeldib teie kampsun. Oi tees, need traksid on suurepärased, tähendab, tahetakse 11 nagu rõõmu valmistada. Ja ma ütleksin, et see meie meie tuuri ajal muutus ka ERSO nii-öelda suhtumine ja isegi reaktsioon, et ühesõnaga ärge häbenege näidata välja tõelise muusika tegemine meeldib teatriersakas naeratava näitava kojas. Kuidas tegelikult, millise entusiasmiga nad võivad mängida ja ja kuidas ma ütleksin, ma olen Ameerikas käinud päris palju üle 40 korra. Aga esimest korda ma sain üldse aru, mis maa see niisugune on, sest et me sõitsime läbi väga-väga palju kilomeetreid miile. Me olime, ma arvan, kus 18. osa osariigis olime kuuma päikse käes Floridas ja Californias olime õhuvaeses Chicago all mägedes. Olime suurlinnades New Yorgis ja ja väikelinnades. Igal pool võeti meid väga hästi vastu. Ester mängis väga püüdlikult ja ta mind just panigi imestama, et sellise pinge juures suurt vigu polnud. Distsipliin oli fantastiline. Meil oli suurepärane solist. Lõuna-Koreast. Käisin Tallinnas. Tegime ühe kontserdi siin aga see, kui te ju ette kujutada, mängida 18 kontserti järjest kahte erinevat klaverikontserti, kohvi, kolmandat ja teist kontserti, ühtegi viga, hea tuju. Päikseline inimene, noor, kena, nii et meil oli niisugune, ütleksin selline. Pulmareis ütleksin mina, niisugune väga hea. Reis nii orkestrile ja ka resultaadid olid noh igal pool olid stendid. Kuidas see asi selles mõttes käib, no ma saan aru, muidugi karnige hoolis ei mängi ERSO, et sinna ma ei tea, kas sinna ei lasta või kuidas see käib. Aga, aga kuidas, kuidas New Yorgis, kas publiku leidmisega on New York on ju maailmalinn, metsik lind, kuidas seal pandaks üldiselt tähele terda sinna tuleb ja kuidas, kuidas publik sinna kontserdile? Koguneb no seda peaksite küsima minu käest, seda ma isegi imestan, et saalid olid täis, saalid olid täis ja tähendab, nende Ameerika-poolne eelreklaam oli siis hästi tehtud. Muidugi peab ära märkima, et väga palju tegid siin ära ka Ameerika eestlased, kes nii-öelda eestlaskond oli igal kontserdil oli seda päris palju ja nad korraldasid meile ka tervele kollektiivile vastuvõtu. Nii Floridas kui ta on Californias ja olid väga tähelepanelikud ja ja noh, vastutasuks mängisime nendele lisapalasid ka ja nende hulgas Elleri Kodumaise viisi. Ja kui viimane kontsert oli San Francisco all läbi saanud siis ma pidasin ka kõne maha, ei ole suurt poliitikamees ja kui suurt ma pole poliitika minu arust väga kaugele, aga aga ma tahtsin parem üks kord ameeriklast niukse kõne pidanud, see Hollywood puhuliskus. Alati kontserdid ees, näitasid Ameerika hümni ja suur Ameerika lipp on paremat kätt, siis ma ütlesin, vaadake vasakut kätt on kahjuks lipp, sinimustvalged, see on selle riigi lipp, kust meie tuleme ja olen pidanud, sellisel juhul siis ma vaatan pildialbumit, siis näen, et ma olen ka pidanud kõnesid omal ajal, kui ma Rootsis töötas ja siis kui kui hakkas nagu kuskilt virvendama, et võib-olla me veel kunagi iseseisvunud miskipärast siis toimus siis nii, et üht-teist sel teemal juhtunud. Dirigentidest räägitakse, leid väärtustatakse väga palju, kas dirigendid ei ole sellised selles sammas mõttes kõrge nukker positsioon orkestri Essest ühtegi pilli teie ju ei mängi, teil midagi käes ei ole. Kui Teide orkestris orkestri ees põhimõtteliselt ei ole, ei juhtu midagi ühtegi helide niikuinii kuuldavale ei too. Nojah, aga siis ei juhtu mitte midagi. Vaadake, see, see on niisugune, kui seda isetegevuslasi arvamused, mis mees seal ees teeb ja saab veel palkas rest. Asi on selles, et see on üks niisugune eriline eriala ja mitte, et Maccinitsiatiseerima seda sinus tähtsaks saama, aga küllalt praegu, eriti praegusel ajal, muidu on küllalt selliseid pillimehi, kes tahaks hirmsasti juhtida. Aga andeka juhi leidmine on väga raske, peale selle juhitakse mitte nii, et dirigita, see, kes käratab peale ütlemiste vahite. Mängige, nii, kui mina juhatan vahel mõni Yorki, et olge ettevaatlikud hakkamegi, mängime, questi juhatajad, statisti, juhatatakse nii-öelda väga isetegevusest niimoodi, sest et see ei ole ju mitte siis tõesti võiks panna sinna medronoomi, kes kes lihtsalt lahti lööb, aga see, see ongi see, see võlukuidasmoodi orkessant, mitte, mitte see ei ole mitte tantsumuusika mängima, see oli tantsud tähtedega, et lööme neli ette ja läheb lahti. Aga sest iga iga löökluga sõda, mina kui nad nooruses boksiga, kuhu üks ütles. Me ei löögist ära, ma ütlesin selle peale, et olge ettevaatlik, ma võin lüüa ka nii, et ega, ega seepeale müümises, vaid see on just selle, selle, kogu selle muusikalise materjali mittelöömises, vaid vaid ühendamises selles kaotas selles tunnete maailmas suplemises ütleks nii ja samaaegselt leida ühist keelt see ei toimu mitte ainult käte abil. Me räägime iga mina räägin vähemalt iga pillimehega, mitte kõva häälega juttu rikkuma, juhatan vaid. Ma vestlen temaga läbi, noh, meie pilgud kohtuvad ja ta reageerib sellele ja sellest tekibki see, see imeline kontakt, missi dirigendi helistab teisele, kellega on mugav mängida, kes on? Noh, see on nagu noh. Kõsud. Koerad kõigepealt nuusutavad üks. Kui läheb peoks, kuidas orkester teisse suhtub, kurat, kuula nüüd, Eri Klas. Dirigeerimisel leiaks pidupäev, meil on hea meel selle üle või või tõmbavad ninad vinguvad, oh näe leeri tuleb. Ei tea seda, mis te minu käest küsite? Tunnete seda niikuinii ära, muidugi ma ütlen, et see reis tegi mulle väga palju rõõmu, aga no ma ei ütleks. Mul mul oleks kuskil olnud konflikte orkestriga. On olemas maid, kus tähendab Ameerika on just see maa, kus mulle meeldib juhatada. Ma olen juhatanud seal 30 kuut eri orkestrit ja alati leidnud suurepärase vastuvõtu ja mõlemapoolse mõistmise. Sest Ameerika orkestris on hästi ette valmistatud. Nad on, nad on kodutöö ära teinud ja ja rõõmuga ütleme, dirigent, kellel pole huumoritunnet, minu meelest peaks selle ameti maha panema. Ei maksa selle oma ülitõsisuse ja arvamusega eriti silma paista, sest et iga pillimees on ka omati ninakas tüüp ja kuidas neid kokku panna, see ongi see, see ongi see, see kunst, seda tuleb õppida. Ega see lihtsalt nagu seda mõtlemine ja hüppamisel, essees ega see, see ei ole balletietendused. Et seda ilus vaadata, vaid sellest peab tekkima mingisugune hingeline ja emotsionaalne kontakt. Milline siis mõjub publikule. Nii et ma sellele küsimusele ühest aasast. Peale selle, sellel, kes te teete ja tahan seda muusikat nii mängida, et see, et see mind ennast vaimustab ja loodetavasti ka neid pillimehi. Aga nagu ma ütlesin, et on väga palju selliseid, kes unistavad sellest pahast sellest kavandamisest, sellest sellest võib-olla muidugi kummardamisest, lillede vastuvõtmisest ja heast kriitikast, mis tihtipeale ei olegi nii hea on mõtet ka järgi mõtet üldse dirigeerimise. See dirigendipulti ei ole mitte see segu, seda ausamba alus. Ja dirigent ei ole mitte mingisugust ausammas nii oma autobioenergia välja teenima. Kas Eesti ei ole selles mõttes nagu nukras seisus, et meil on küll nüüd toreda kontserdi Maarja Võrk siin Pärnu uus kontsert jõhvi kontserdimajaga näiteks ERSO praktiliselt nendesse kohtadesse ei satu? Ei ütleks, ERSO käib, käib. Tuju igal aastal Tartus, Jõhvis ja Pärnus küll jah, aga, ja aga neid kontsessale tähendab asi. Probleeme on nii väiksed, et meil pole lihtsalt publik, pole publikut, nii väikestes linnades. Nojah, see oleneb kõik repertuaarist, milline repertuaar, milline dirigent, milline tavakui leitakse, huvitav kava, siis on rahvas küll ja küll ja ma ütleksin, noh, kas või näiteks siin, ma olen neli aastat vedanud seda Birgitta festivali omal ajal, kui kui ma selle mõttega tulin, et jääda. Et tahaksin, et Eestis oleks vähemalt samasugune festivalil Soomes Savolinna Savoline pisikene linn, paar sõna võtta, aga seal on vana vana linnus või kindlus. Ja sinna sisse mahub paar 1000 inimest ja seal on juba väga kaua olnud ooperi ooperifestivali. Nüüd siin esindus veidi juurde ja nüüd on nii, et ei ole seal eesti publikule häda midagi. Kui huvitav kava tuleb ta igal juhul. Seda on rõõm kuulda, me kuulame siia vahepeal ka ühte muusikat, muusika, palasen meeskvarteti esituses sügisesed kirjad ja see on vist üks teie suurimaid hitte, küll mulle tundub. Jah, aga mis meie laul lauldud, sellepärast me tegime seda omal ajal ja laulsime ju, mis laule, millest mina olen. Aga see, see periood, mida me tegime, tundub, et sel ajal, kui olid hoidinimisest lauluvõistlused, me neid võitsime neist kolm-neli korda osa võitsime nädalat ära. Aga kuna meie oleme ise pillimehed ise, muusikamehed, tundused, et rahvale meeldis või võisime iseennast saata ja meie suur eeskuju oli selline kord, et kui Foffesmann ja sellepärast võib-olla ka, et mina tegelikult ei ole mingi tenor, olen ka bariton, aga see pingestatud. Hääle tekitamine, kui seda nüüd hääleks vististi läks rahvale peale. Kui vaikisin gaasi Kell on need 27 minutit üle kella 10 ja puhume juttu tänases jutusaates. Eri Klasiga. Tervis on teema, millest me ei saa kuidagi ei saa seda puudutamata jätta, aga 70 sünnipäev on teil. Nüüd mõne kuu pärast ees, juunis, seitsmendal juunil, on teil juubeli juubelisünnipäev, et mis, mis näoga ta sellele otsa vaatama? Olen vist nagu pole sel päeval ees on nagu tee nii muretsete mu tervise pärast nägu ollagi. Ega pane mu tervisel häda midagi. Üheks võitleb oma tervise eest, aga no et mul nüüd tuleb ideaalne tervise, seda ma küll öelda ei saa. Ma arvan, et seda võib-olla märganud ka mõned teised inimesed, ka raadiokuulajad, kui ma siin ükskord Saates rääkis vikerraadiost ja saite sellise kergema südameataki, et kas see praegu ei ole nagu selles mõttes ohtlik situatsioon? Vikerraadio otsesaade on ka praegu. Aga see oleneb nüüd teist. Kas te saate aru, et kui ma hakkan segast ajama, siis midagi kinni? Ega ma küll siis vehkisin ja ei saanud enam. Ei saanud nagu sõnasõnaga kokku, noh, lõhkes veresoon ja seda mul ennegi juhtunud ja. Mul on, on kogu aeg kõigub. Ja eks ma neid rohtusid võtan, aga ma ei kavatse selle pärast nüüd veel pilli kotti panna ja ära lõpetada, kuusel tähendab tundub, et, et see, kui ma seda ei teeks, ma jääks veel rohkem haigeks või sureksin kohe seal õige. Küll jah, et kui inimesed väga hakanud muretsema oma tervise pärast ja kodus istuma, siis läheb veel hullemaks, täpselt meeldib see, et mulgi mulgi mehed, kes siis viljandi mulkide selts, kes reageerisid tervise tervisehädale ja siis nad ütlesid, et eri, et see asi ei ole mitte sugugi niimoodi, et ei kuuluvaid iseendale, vaid kogu Eesti rahvale, et tegelikult vastab tõele, et sellepärast mul mul on nagu, ma ei tunne üldse piinlikust tervise kohta küsida, kui nad ei kuulu ainult iseendale. Et te peate Eesti rahvale aru andma selles küsimuses masinaid. Aga aga ma mõtlen, et rahval peaks olema hea meel, et, et niisugune vägev turnee 100 ameeriklaste tehtud ja ja noh, ma olekski kehva tervise juures, siis ma ei oleks seda ette võtnud, aga noh vaadake, ma sõidan mööda maakera, riigikogu aeg ja ja, ja edendanud seda meie kultuuris nii palju kui see võimalik nii teoste koha pealt kui ka kollektiivide koha pealt ja minu jaoks ja see oli auväärne ülesanne. Et meie orkester Ameerikasse sellise kvaliteediga viia ja, ja seal esineda. Aga mis puudutab tervist ennast, siis muidugi iga aastaga tuleb ettevaatlikum olla, kuid nagu te teadsite, teist legendid tegelikult diligendid ongi need, kes hullult kaua elavad. Ja see pika õelusest tuleb võib-olla sellest, et et me tegelema Ühendab inimesi, seal on nii palju positiivseid tundeid, seal on nii palju enese kokku võtmist ja noh, kui te räägite, ükski, et ma ühtegi pildi tegelikult ei mängi, vaid ma mängin ju nii-öelda inimeste närvide peale. Aga no tuletage meelde meie korvpalli suuri tulemusi omal ajal Tallinna Kalev või Ilmar Kullam ega siis ma olen kaua aega olnud, töö oli teistes riikides, samuti Rootsis ja Soomes ja Hollandis, Taanis ja tihtipeale on mind kutsutud eriti Rootsis mind ja omaaegset Rootsi jäähokikoonduse treenerit igasugustes suurtes firmades, et kuidas on võimalik juhtida kollektiivi niiviisi, et sa tegelikult kätt külge ei pane, vaid mõjutad neid oma nii-öelda tunde ja psühholoogiliste ja näiteks hüpnootilist võimetega, kui neid on. Aga asi ongi selles, et et panna ühte kollektiivi koos tegema asja millegi nimel siis sellest saab innustust, nii see kollektiiv kui ka treener oli vist ma olen ka nagu treener, tähendab ma ju ei jookse mööda platsi ringi ja ei pea neid pillimehi ka mitte laval kätega jalga pidi. Maailm ja vististi sellele, et dirigent peab kogu aeg mõtlema 100 inimese eest vähemalt, kui mitte mitmesaja eest. See hoiab tema nii-öelda aktiivsuse ja organiseerimisvõime peab olema väga-väga hästi arenenud, et et viia see nüüd lõppresultaadi välja. No te olete vist üsna mihkel keelte peale ka, te olete olnud nii Stockholmi Kuningliku ooperi peadirigent, Soome rahvusooperidirigent, hoor, Oolhoosi sümfooniaorkestri peadirigent, Hollandi raadio sümfooniaorkestri peadirigent ja nii edasi, see on nimi nimega pikkamas. Loodan, et kui te lähete näiteks Hollandi raadio sümfooniaorkestri ette, siis ma saan aru, ta räägite hollandi keel tuleb siis. No tuleb mingisugune, mulle meeldib eriti see hommikul, kui tule sinna Hollandi orkestri ütleb kes vene keelest midagi täitub, siis see äkki naerma. Hom. Tere hommikust. Hollandi keeles. Kui morse kõlabki ka väga vene keele moodi muiene keel. Temaga vaata, see ongi see, nagu ma enne ütlesin, et dirigent peab olema nii keeleandi kui ka kehakeeleandja, see kehakeel ainult ongi see, mis, mis meid ühiseks ühiseks põimub, lõimuv, kuidas, nagu praegu öeldakse. Aga eks ma räägin, ma räägin seitset keelt, nüüd. Ja Rootsi ja Hollandi kuuluvad nende hulka või mitte. Holland. Nii ma ei olegi seal Roosi muidugi kuuluvuses aga sest Rootsiga mul on ikka oma suhesestes, Roosi oli esimene riik, kuhu. Kusjuures toimub sai ka aasta 85, kuidas Stockholmi Kuningliku ooperi pea dirigendiks sõitis, oli tegelikult ka siin väga sügav, nõukogude aegne Gorbatšov tuli alles võimule, siis oli täielik stagnatsioon. Kuidas juhtub, et Nõukogude Eesti dirigent läheb sellise kapitalistliku kuningriigiooperijuhiks või peadirigendiks, kus üldse toimub? Toimub? Läbi häda kuidagi. Rootsi Stocolümfermoonikud said mind 83. aastal sinna juhatama ja siis vaatasin seal saalis islaseks terve seltskond mitte pillimehi, aga need olidki nüüd Stockholmi ooperimuusikamehed. Kooli direktori poole ja see läks veelgi kaugemale informeeris sellest küll nii-öelda Rootsi valitsus kuni nii öelda kuninga nii välja ja siis. Aga noh, kui te hakkate nüüd Eesti lugu meelde, tuletame siis 80. aastal 17, siis seal Neeme Järvi ja Arvo Pärt Nii et ega teid ei tahetud väga Rootsi viisat anda üldse suhu ei sugugi. Tollane Kerberus Karl Vaino ütles, et aga, aga kas te, aga kas te lähete ka, kuid ei tulegi tagasi massennas oleneb teistelt, kui te, kui te keelate, siis muidugi tagasi ja nii, nii, nii siis nii mind sinna valiti, aga noh, nagu ma ütlesin, et selle taga olid suured-suured, määrajad ja kõvemad kui, kui vaenu. Kuidas, kuidas ooperis Euroopa seltskond vastu võtta, kuid mingist suvalisest Nõukogude riigist tuleb mingi mees meie kuningliku ooperi etteotsa, kuidas, kuidas kollektiivselt? Kollektiivi suhtlus, tegelikult kui ma esimest korda seal juhatasin tekkis kohe selline, kuidas öelda, suurepärane suhe, kuigi ma esimest korda ma põrkasin kokku ühe niisuguse asjaga, mida ma poleks iialgi arvata, et Rootsi on üks, üks koosolekute maa ja ametiühingute kuningriik. Nii et ühesõnaga, kui ma kuulasin seda, siis vajan rootsi keelt ju sugugi. Ja mulle siis tõlgiti ja iga teine sõna oli fakk, Feredik Faferenic. Aga lõpuks ma nagu kasvatatavate poisina Astamise Fafereildil on tule fakvelinegi ongi ametiühing. Ja, ja siis, kui nende nõudmised Ja kui siis seal oli üks pillimees, kes eksis kõveras juttu istudes, esimese iirise mängis viie sentimeetrise pool, aga ainult kui ma ütlesin pools 82 senti, et mängige, ega meie mängisin room Julie ja Julia tütarlast, et meil on siin Carmen etendus, seal on 82 senti ohu ära ära ära laisad, iga poolad tõmbega. Siis tuli see ameti ees ei saaks niiviisi juhatada, sellele pillime otsa ei vaata, et nagu tumm leilis, liigutad käsi, temas pole mõtet, et sellest ei tule midagi välja. Ja no lõppkokkuvõttes ma ütleksin, et et need ametiühingutegelased, kogu see amet viis selle nende põlisrivineerimised välja, sest et ei saa ju hakata ainult jälgima ametiühingu ja kellaaegasid niikuinii peab jälgima. Aga kui ametiühing kaitseks on eaga, milles ta kaitseb, kas ta hea muusika tegema see, et ta peaks seda tiivustama. Nii et eks, eks elus on nähtud igasugust. Ma olen juhatanud musti ja valgeid, kollaseid ja punaseid inimesi. Ei no ma ei tea, kui, kui mitmes riigis kõvasti üle 100 orkestri on minu ees istunud ja tõtt-öelda, ega mul vahet ei ole küll mingisugustes Ma juhatan siin Tallinna Tallinna muusikakeskkooli orkestrit või Londonis, see on sama sama mina lahti näoga orkestri poole ja, ja seljaga saali poole, et kui, kui ma leian selle ühise armukeele ja põlevad silmad, siis, siis sealt tulebki. Nüüd ma saan aru, saan, et Rootsi kuningas on teil selle sinasõber, et kui juhtub vastu, tuleb, ei juhtu eriti viskas, siis aeti ka paar sõna juttu. Nojaa, muidugi Reeda vastu ei tule peale selle noh, kuidas öelda, see eriti mitte, tiivustab eeskuju Roskukoux, igaüks ütleb teisele, sina. Ainult teie öeldakse jumalale ja kuningale. Nii et mingi sinasõber ta mul ei ole, aga, aga noh no neid aastaid oli veel viis aastat, ma olin Rootsi kuningliku ooperi peadirigent ja ja siis kuningas lõi mind rüütliks, andis mulle selle suure põhjatähe ordeni. Millega ma siis ükskord, kui oli Nobeli pidustused, millise lõppkontserti juhatasin sisse tormas sellel kontserdil äkki kulus venessilistrastrapovitš? Et mida me siis mängimas ja sina võid mängida küll, aga mitte minuga, sest et siin on solist appis, fonooteriks Rootsi lauljatar, kuidas mina tahan mänginud ma sealt võib-olla pärast seda? Pärast seda kontserti üsna noh, pidulikku auhindade üleandmist on tavaliselt suur bankett staappsüüdis ehk Rootsi Stocoli raekojas on seal võib-olla sa mängitud lollus massis restorani mängija muidugi, mõtlesin, no vaata, vaata ja nii oligi selle ringis neid lugusid, mida tal oli vaja mängida ja mina kaja pärast istusime siis seal staaži, söötis minu vastas istus, kuulus vened, sellist powskile rind oli täis. Ordenid ja medalid nagu Brežnevi omal ajal, nii et ega see vrakk oli tal nagu viltu ühele poole. Aga minul oli see üks, üks orden ja ta saab siis on sul. Ta andis kuningas selle pärast, kas vormistades püsti läks kuninga juurde, tõi kuninga sinna minul töötajad. Vaat mis asi see on, mis te talle andsite selle peale siis kuningas Carl, kus ta ütles, et no ta on viis aastat meil siin edendanud Roosi kultuuri ja ma lõin ta rüütliks. Ja ta peale sõda on Eestist. Selle pärast poisid. Aga mina tean, kuidas Askool eesti keeles No ja kuningas, kuidas siis ta ütles, et tervise, mitte terviseks. Tere pluss, eks ole tema, tema väljendus Eestist tervisega üle. Kuidas, kuidas on sellises situatsioonis, kui te kohtute siin Rootsi kuningaga ja juhatada tähtsate orkestrite, liiguti sellises kõrgseltskonnas, olete hästi tasustatud, et sellises sellises situatsioonis on kerge nagu sellise inimeseks jääda või väga lihtne on sellises situatsioonis nagu pinn nagu jalge alt kaotada ja tundagi ennast nagu väga tähtsana ja ja arvatagi ennast paremini kui teistest. No ma arvan, kui te siin ütlesite, et magan 70 saama, siis eesti rahvas on teinud mitu Küll vahel, et see on ju niimoodi, et kui mõtled Eesti vabariik, siis Eri Klasi nägu nägu tuleks ilme, Heino ja aga lihtsalt. Ma ei ole kuskil ennast nüüd tähtsustanud või kohe kuidagi ordereid rinda pand peale, jah, selle nii-öelda presidendi vastuvõtt, kus ma tõesti tunnen vahel, et ma näen välja nagu jõulupuu ehted küljes. Üldiselt mina olen minu tuttavate seltskond ja on on väga kirju ja ma ei taha ennast, ma ütlen, et lihtne on sellises situatsioonis tähtsaks minna, ei lähe ma tähtsaks maal selline, nagu ma olen. Seal olengi. Miks see dirigendikepp on, kas see on nagu jäänud mingist vanast traditsioonilisest ajast täitsa käes on lihtsalt isegi nagu hea kuskilt kinni nagu praktiline mõttega. Väga-väga suur praktiline mõte, aga muidugi see ei ole mitte määrav. Ega see kepi mängi. Ja. Tähendab see liigub ja mida selgem see pillimehel on, seda parem. Aga võib juhatada ka ilma ilma kepita ja ja siis ma seda ka teen ja mis puudutab just sellist tuligaato juhatamist ja jagude fraaside kujundamist, siis kepp ei ole see see määrav faktor. Kooride juhid juhatavad tavalised, kuna tegemist vokaalse muusikud, kus olles vahelisust siduvust, siis on isegi kepp liiast. Liiga konkreetne ja me kuulame vahepeal muusikat, Eri Klas siis oma soovide järgi selle muusika satusega valinud, tähendab meeskond, tädi, valisin mina, sest ma ütlen, see selles etega, Naissoo ühel laulu kuulame Jaak Joala esituses siia vahele. Eri Klas on täna külas, Jaak Joala laulis meile Suurepärane laul, ma tean seda poissi nii-öelda sündimisest saadik ja tema, tema ema oli minu kooliõde ja tema isaga ma olin hästi tuttav ja Jaak oli niisugune flöödimängija muusikaalne poissi, need tegi niisuguse suure karjääri nii ilusa hääle ja ja nii sümpaatse olemisega. Ja see oli, ma saan aru, et sellel see laul oli isegi keekas olidki, seal on mingi sellise haiga ajama. Me oleme kõik siin üle elanud, et isegi senini laul. Ma ei hakka rääkima naissoost, kes kes oli üks suurepärane helilooja, fantastiline inimene, kellega koos sai palju mängitud ja tema laule lauldud ja ja tema lugusid mängitud. Isegi see laul oli vahepeal keelatud, sest seal on ühed niisugused sõnad. Kujutage ette, kuhu kuhugi kaugele otsiti, Ma ei tea. Küll, värv polnud õige, sinimustvalge sahtlis liiga palju sinist. Võtke see sinine Mahased, aga punane oleks hea. Tähendab siin meid, eksis värvi pimeduses ja, ja kodumaa armastusest vale nurga all. No ükskõik kui palju te ei ole erinevate maade muusikakollektiivide juhatanud ja kui palju maailmas ringi sõitnud, ma kujutan ette, et üks teie koht, kus te süda, on alati olnud meie sama meie rahvusooper Estonia, et vaatamata sellele, kus te olete olnud, et see on ikka ma kujutan ette, et teie nagu põhivõi elutöö Nojah, sellega ma olen abielus olnud. Kas alates ja see on, see on minu, minu, kus see lähtepunkt olnud ja ma olen temaga praegu seotud. Olen praegu ka veel Estonia rahvusooperi audirigent ja suur tänu siuke tiitel mulle omistada. Siis audirigent, kui selline tiitel antakse, nagu hoitakse orkestrist, nagu eemale sellega audirigent juba on, siis tähendab au. Olemas, aga terrigeerida ei saa. No kuidas ma ütleksin riivadi Estonia Estonia ooperis juhatasid, et mul on nädal aega siis ikka lasteks lasteks meelega tulen ja ja noh, kui kui siin oli, oli raske aeg siin, mis puudutab, kui, kui oli vaja nüüd koondada Estonia teatris inimesi ja ja mul käis selle audirigendid kaasas ka väikene raha, siis ma kirjutasin avalduse, palun võtke see hetkes au alles. Ma arvan, et see ei ole auraha. Et ühega ma olen siis samas reas, kus, kus tavaline pillimees ja, ja peale selle ma pean ütlema, et aga see, see mulle tõesti kõige kallim kollektiiv olnud ja mure tema pärast on mul kogu aeg südames. Kuidas Estonial praegu läheb Estoniasse seal ikka aeg-ajalt juttu olnud, et kui seda inimestevahelised suhted ei ole, selge, paremini, kuidas, kuidas see hetkel on või kas, kas seal on see muutumise paranemise protsessis. Loodame. No kõikidele asjadele oma piirid muidugi kõikidele nõudmistele, mis kuskilt poolt tulevad, tuleb ka reageerida. Aga kiireid ja totakaid otseselt ei ole mõtet sellise suure laeva juures teha, sest see Estoniale ütleb päästepaati miskine Joll vaid see on seal suur laev, seal on 500 500 inimest pardal ja kui see laev pöörab, siis kestab see tükk aega. Ja eks ta on pööranud, on mõned indiviidid tahtnud teda pöörata vastu vastu lainet ja tihtipeale need kaptenid on kas komberdama hakanud kaptenisillal või või sealt ka alla kukkunud. Nii et eks ta keeruline kollektiiv on, aga nagu kõik teatrid, seal on väga palju indiviide enesest lugupidavaid ja tihtipeale ka võib-olla isegi auahneid inimesi. Kõik on, kõik on nii-öelda kokku pluse tasemel ja, ja kui, kui on tihe side, siis ma küll tahaksin öelda nende aastate jooksul, mida mina olen teatris olnud, olen ma saan sealt ainult positiivseid elamusi. No tegelikult te tööl olete praegu nii võib öelda, ma saan ainult kahes kohas, et 2002.-st aastast Tallinna filharmoonia kunstiline juht ja Moskvas asuva Novaja Opera peadirigent. Jah, nii see on. Et Moskvas sõit ongi nüüd paari päeva pärast, paari päeva pärast ees, et kas selline tohutu reisimine. Kuidas see motivatsioon tuleb istuda jälle lennukisse või ma saan aru, et seekord lähed isegi rongiga Moskvasse? Vaadake, asi on selles, et kuidas, kuidas see tuleb see tahtmine jälle sinna istuda, noh kuidas öelda, üheksa lause olete, aga et see, kui sa teed kriminaalne element, tuleb kriminalistika seisukohalt sellele mõrvapaigale. Aga noh, ma olen Moskvas olnud ka varem tööl olema suures teatris päris tükk aega ei ole sellega seotud. Kui mulle, kui ma juhatasin Savolinnafestivalil kahte ooperit, talupoja au ja, ja pajatasid, siis tuli lava taha selle noova joopera direktor ja peadirigent Golobov ja ütlesin, et te peate kindlasti tuleva minu teatrisse juhatama. Ma olin kuulnud sellest teatrist ja see selle teatri ehitas vana suveteatri asemele. Ei keegi muu ta võimuesindaja, lus, kohv, Moskva linnapea ja olin kulutanud selle sõna otseses mõttes õhus teater ja, ja see on ainult 16 aastat vana, see maja. Ja kõik oli suurepärane, kui äkki helistas mulle ooperi direktor. Ja nuttis telefonis, et tead, et meil on kohutav õnnetused. Ta suri erase kolu, teatri ehitati. Et kas oleksite ta, noh, me mäletame ju sealt Soomest kui juhaste seal palvel, et igal juhul tuleksite meile juhatama, nüüd on niisugune traagiline sündmus juhtunud. Kas võiksite austada teatrite kolu sellega, et tuleksid juhataksite tema mälestuseks reekviemi Verdi reekviemi. Ja muidugi nõustusin, jätsin kõik muud asjad ära, sõitsin, juhatasin reekviemi. Pärast seda kutsuti tagasi, tekkis väga tihe kontakt ja Dima. Tegin esimese esietenduse seal see oli Mozarti võluflöödietendus. Pärast seda tuli Armujook ehk siis kõikvõimalike kontserte. Sellise muusikaga, mida tavaliselt Moskvas eriti kuuleme, mõtlesin vaagnerit ja Richard Straussi ja peale selle võiks peibutusoli muidugi see, et et kui ma siin viskasime siin Estonias rahanumbrit. Et mis puutub kollektiivi, et ei saa pidada nii suurt orkestrit, koori siis kui Estonia koori kuskil 50 inimest, siis nõue ooper korras 120 inimest ja kunstihoones ütleme 20 solisti, siis seal on 75 solisti. Niiet ühega, noh, kui ma siia lisan, et see konkurss ja konkurents on nii tugev, et tegemist on väga kvaliteetse asustusega ja Soomel küll tulikene tuluke põleb seal väga intensiivselt. Nii et ma hea meelega ma olen tänavu aasta seal välja tulnud. Sevilla habeme nüüd ma lähen tegema nahkhiirt male, juhatanud sealt palju etendusi ja mul on suurepärane kontakt selle kollektiiviga, nii et ega ma lähen hea meelega tegema huvitavat tööd põnevat eesmärkide nimel ja heade inimsuhete säilitamise nimel peale selle ei tohi ära unustada seda idanaabrid meil siin keegi vahetama just ei hakka. Aga neid suhteid peaksid nagu väga hoidma ja ja ma leian, et, et see, et et Eesti vabariigi 90 aasta juubeliüritused toimusid Moskvas ja just selles teatris noh, ka mitte ilma minu kaasabita oli see siiski selline pauk seal Moskvas, et kohal olid kõikide riikide esindused, saadikud. Meilt oli kohal ka meie välisminister ja, ja Eesti suursaadik. Ja seal viibiskaatit off-off on Lavrovi, Vene välisministri esimene asetäitja. Kes selle peale siis ütles, et ja mis teil viga, kui niuke vent peab siin kõnesid ja, ja me klaarime need ka selle, ütleme mingil moel ka selle, selle pronkssõduri asjad ära saab mingil moel ära, aga, aga igal juhul ma loen seda tähtsaks tegevuseks. Arusaadav see aasta siis laulupeo aasta, Eri Klasi juubeliaastaks laulupeol olete te muidugi kohal, ma kujutan ette juhatada seal ka midagi. Ja ikka ma olen olnud kõikidel alumisel osaline, mõtlen, no need, mis on toimunud pärast teist maailmasõda. Aga noh, väikse poisina olin ma laulsin kooris ja pärast mängisin orkestris ja siis juhatasin ja siiamaale. Ja see kõik toimib inimesed, rõõmsameelselt rõõmsameelsed kohad, täpselt, just nii. Kuidas see käib, ma tean teda teie sellisest ajatabelist või teie kalendermärkmikust, räägitakse legend, et, et eriklassi kalendermärkmik on umbes aastani. 2020 täis, et te teate, mis ela nii hull see ka ei ole ju, teate, mis toimub? Aprillis 2015 15 mitte aga 12 küll, jah. Nii et paar aastat. Ta on ikkagi graafik ees ja. No näete, ma küsisin umbes samasuguse küsimuse selliselt kuulsalt dirigentidelt kui kurt Sanderling. Küsisin ta praegu 95, ma küsisin, et kuidas, kuidas siis tulevikuplaanide. Mul on kõik plaanid kirjaski, tähendab kuni surmani ja veel kolm aastat pärast seda ka veel kõigilt kirjas. Suurepärane igatahes suur aitäh eri klassile, selle selle vestled vestluse eest ja me kuulame ühe laulu siia veel lõppu. Valg, Valgre, Valgre, muusik. Valgre muusikat ja Sulev Luike olles tänase saate Äkki meenus mul tuttav viis hallist paadimehest, kes seal ootab. Äkki kaldal nägin neidu, kes seal mul läbi lippas, soovidesed viiks ta üle. Kiirelt oli seal, tal natsin käe kordus samuti, kui laulus juhtus. Need silmad, need silmad mult võitsid. Ja uduloor meid barrijaska, kui langes. On paat kaldale jõudis, küsisin, millal näen teil hetk elust Mul ei kaoks, võlub leid. Hetkeks tõusis kuuvastast juustu mitte iialgi ning kaldal ootab Pehk. Need silmad, need silmad, muld, sõitseets. Ja koduloor meid ei hakka, kui on, kes neid novelle paat kaldale jõudis, küsisin Mil, olen teinud, et elust Mul ei kaoks, see võluv leiab, et eks ta siis kuuvastaste juursoo mitte iialgi nii kaldal. Oota, Pehki jah, tõesti. Kuuvalgel nägin kaldal ootas pehmegi, jah, tõesti. Kuuvalgel nägin. Kaldal ootas Pein.