Tere, mina olen Riho Lauri Saar ja minuga koos tuleb eetrisse järjekordne saade sarjast. Lapsepõlv ja kirjandus. Tänane saade saab alguse 30.-te aastate lõpust ühest täiesti tavalisest eesti perekonnast Märjamaal, kus sirgub üks näiliselt täiesti tavaline poisslaps. Aga selle poisi elu ei jätkunud enam nii väga tavaliselt tasatud oma kodust Tallinnasse ulakusi tegema, saadetakse seejärel hoopiski Siberisse ning jõuab lõpuks tagasi inseneriks õppiva üliõpilasena. Aga inseneriks see poiss ei saanudki. Täna teame me seda kirjeldatud poissi hoopiski kirjanik Arvo Valtonina ja temal ka tänase saate külaline. Head kuulajad. Arvo Walton siin saates varem kõnelenud inimesed on tunnistanud, et reeglina need, kas oma päris esimest kätte võetud raamatut ei mäleta või siis oli see esimene valik täiesti juhuslik. Kas teie mäletate, mis oli esimene raamat, mida te teadlikult kätte võtsite, ükskõik, kas ta siis seda veel lugesite? Aitäh ma ei julge sellele väga täpselt vastata, ma olen nimelt sündinud Märjamaal, meie pere oli suhteliselt lihtne. Niukest väikest väikest äri ajas Isamaa raamatuid meil kodus palju ei olnud aga niisuguse lugemise suure vaimustuse avastasin ma Tallinnas, kui isa oli arreteeritud 44 lõpus. Kohe, kui venelased tulid ja siis ema tuli Tallinna õe juurde, olime pool aastat peaaegu et tema saaks siis isale sinna vanglasse toitu järele viia. Ja siis oli meil vaba aeg ja Tallinnas õpitud ulakuste kõrval, siis avastasime ka raamatukogu ja lugemise, räägin sõna mee, sest ma olen kaksikpoiss ja, ja kaksikud võib-olla selle poolest erinevad, et neil on küllalt tegemist omavahel mängimisega. Ja kui peres on üksik laps, siis ta võib olla emiteerib vanemaid ja emiteerib ka lugemist. Palju vares varasemas eas lugedama küll oskasin juba enne kooli, aga, aga et oleks niisugust pidevat lugemist olnud, aga valt pärast pärast seda ja see oli siis 45. aasta alguses tekkis suur vaimustus ja avastus nii filmi kui kui siis raamatu suhtes. Kas te seda hetkega mäletate, millal te lugema õppisite, mille abil olid selleks raamatud, olid selleks ajalehed olid selleks juhuslikult tähtedes klotsid. Tähtedeks klotsid olid meil ka täiesti olemas ja nende abil me küllap ikka leppisime jälle ma räägin, meie õppisime ka lihtsaid sõnu kokku panema ja kokku lugema. Ja ka mingeid lasteraamatud olid siiski olemas, aga kahjuks maja ei või küll öelda, mis oli midagi väga-väga lihtsat aga hilisemat lugemise teha paremini meeles. Ma pean ütlema, et 45. aastal siis olid veel raamatukogus läheksid raamatud hävitamata ja seal oli toredaid lasteraamatud võitlus looduse, kuldraamatusari ja ja ka hiljem noh, keerulisemaid asju. Ja hiljem muidugi oli Märjamaa raamatukogu siis lasteraamatukogu oli mul nagu oma teine kodu, kus ma siis peaaegu kõik läbi lugesin, mis kätte sain. Jõuamegi nüüd nende raamatute juurde, mida te siis lugema omal ajal hakkasite? Võib-olla võtame esimese elamuse. No mul on üks selline raamat, mida ma olen siis lapsepõlves 11 korda läbi lugenud ja kui imelik see ei ole. See oli üks vähestest raamatutest, mis meil kodus oli olemas, see oli kivikese nimed marmortahvlil. Ja kui ma kunagi nõukogude ajal niisugusele intervjuule vastates kirjalikult just nimetasin, et mul on ka selline raamat olemas, mida ma olen palju kordi lugenud, väga huvitav. Üks keskkomitee mees arvas ära, mis raamat, see oli, täiesti üllatav. Ega ma siis ka ei eitanud seda, nii et niisugusi patriootilisi kasvatuse ütleksin, olen saanud siis tänu selle kivikese romaanile ja tänu Andres saalile miskipärast Andres saali. Praegu keegi ei hinda, isegi kordustrükki igasuguseid on olemas, aga, aga ma ei tea, teda oleks praegu uuesti trükitud. Loomulikult ta oli parasjagu naiivne. Aga selline tore eestimeelne või noh, niuke muinaseesti, kangelaslugu oli seal kindlasti olemas ja ta kindlasti vääriks praegu tähelepanu. Kas ma sain õigesti aru muidugi teie kodus väga palju raamatuid ei olnud. Ei olnud palju ja ma isegi kui ma silmad, et laseksin, siis mul ei tule ette niisugust eraldi raamaturiiulid olid ja kapid olid meil mingeid lasteraamatud. Oja mäletan üks üks oli mingi lugu lehmast, kes tahtis tiigriks saada Andrea, kes värviti vöödiliseks Jaagaga tiigrite tast ikkagi ei saanud, see oli üks igatahes esimesi lasteaia, mis meil oli ka kodus ja, ja mida ma luges? Kas siis, kui te kivikast saali lugesite, kas see oli puhtalt selline omal käel kogemine ka ka sellise patriootliku poole pealt või, või oli ka, kui soodustas ka kodune õhkkond kuidagi sellist meelsust? Ei, ma arvan, et seal ikka valdavalt omal käel, aga väga kodus oldi loomulikult absoluutselt eestimeelsed, kuigi ema alustasid küllalt vaeselt ja aga väga kiiresti töötasid ennast üles ja olid niisugused alevi keskmised kodanikud ja, ja nad ikka niipalju pidid silma paistma, et isa oli üks esimesi, kes alevist ära viidi. Muidugi tulemuste põhjal, nagu ikka. Viis ja noh, nihukest mingit raamatut kultust eriti olnud ema luges rohkem vist, aga noh, naisterahval ei olnud ju kolme lapse ja tööde ja koduhoidmise kõrvalt eriti palju aega selleks. Kas teil ajalehed, kogudus käisid? Vot, ma ei mäleta seda, ausalt öelda, ajalehti oli, aga kas nad olid tellitud ja kuidas seal see oli, sest noh, ütleme päris Eesti aja lõppu ma ju ei mäleta, nii. Selliselt sul on sündinud 35, nii et 39, kui mäletan seda ärevust, et raadiost kuulati sellest pakti sõlmimisest ja seda ohutundest, et venelased on tulemas ja ei kas seda ka siis ajalehtedest loeti, minu meelest olid mingid ajalehed olemas, aga saksa ajal vist ei olnud. Aga neid saksa surnaale, neid liikus mingi pildi pildiraamatuid ja või pildi pildiajakirju pigem. Saal ja Kivikas on hea põhi, mille pealt kindlasti võiks kõikvõimalikku sarnas kirjandust edasi lugeda. Poliitilised olud muidugi Eestis muutusid, ilmselt ei soodustanud enam sedasorti kirjanduse lugemist. Mida te edasi hakkasite lugema? Oi, ma lugesin siis, kui, kui see suur lugemistuhin tuli ikka ikka väga palju ja kõike loomulikult ikka valdavalt lasteraamatuid, seiklusjutte ma teen, siis olid veel saadaval, ei olnud raamatukogudes ära hävitatud, kogu see eestiaegne kirjandus hävitati paraku ka lasteraamatuid ja ja ma ei tea, kas hiljem neid üldse nii-öelda järgmisel põlvkonnal oli võimalik neid raamatuid lugeda, kui neid hakati jälle uuesti välja andma Seiklusjutte maalt ja merelt saias ja need mäletan niisuguseid väetisi nagu omal jõul läbi mustade maa ja, ja salakaubavedajate võimuses ja, ja nii edasi. Loomulikult laps tavaliselt autoreid eriti ei mäleta, aga mõned siiski. Kuidas te lapsena muidu olite, kas te olite selline rahulik poiss või või pigem selline, kes kippus tempe tegema. Noh ma arvan, et ma olin kuskil keskel, nii et võrreldes oma rahuliku vennaga olin ma loomulikult palju rohkem krutskeid täis, aga üldiselt olime üsna kuulekad ja ja korralikult Vastavalt Tallinnas hakkas meid natuke rikkuma, aga kui me alevis jälle tagasi läksime, siis siis muutusime jälle normaalseteks nii-öelda tasasemataks. Aga nii, et see lugemine oli ka ikkagi üks tegur, mis palju vaigistas või pani, pani asju meeldivalt paikadele, see oli nii-nii tore tegevus, et nagu ikka paljudki maga teki all taskulambiga lugenud, kui otse ei keelatud, aga, aga päris magamisajast ikkagi ei meeldinud see lugemine emale. Kas ma võin ka küsida, mis seal Tallinnas oli, sellist, mis ajas võib-olla rohkem krutskeid tegema? Poisid suhteliselt tagasihoidlikult sattusid linna poistekampa ju pärast sõda oli kohutavalt palju igasugust laskemoona, relvi. Nii et meil kõigil olid püssi ja kahuri mingit laskemoona flakikaid siis prügimäel. Praegu on suured tehased seal tulika tänava taga seal olid siis mingid prügimäed, kus siis need suuremad poisid siis lasi mingeid pauke ja ja noh, väikseid hospidalis siis ka selle asjaga kaasas ja see tundus nagu olevat loomulik. Aga siis, kui tagasi läksin, siis ma sain korraliku nätaka püssirohtu põletades, põletasin, haara ja siis siis oli ka nendel laskemoona huvidel lõpper. Kas sellest võiks järeldada ka, et kui see suurem lugemistuhin lahti läks huvitasiti, tehke rohkem just konkreetselt sellised seiklusjutud, võib-olla mitte, mitte nii palju enam lasteraamatut või, või on sellist žanrilist määratust pisut keerulisem teha selles vanuses veel? Asi läks loomulikku rada pidi edasi alguses lastelaat, muinasjutud muinasjutud meeldivad siiamaani mul mulle ja siis ikka seiklusjuttude pääl, aga kõike, kõike muud, nii et ma olin tõesti nagu Enda meelest Märjamaa lasteraamatukogus peaaegu kõik läbi lugenud, nii et kui ma mäletan niisugust juhtumit, et võtsin raamatu kurat pudeli, see tundus huvitav olevat, et niisugune muinasjutt võiks olla, aga siis tuli välja, et see oli mingi karskusseltsi väljaanne mis oli viina vastu nagu suunatud ja see jäi küll pooleli. Nagu viinaga probleeme ei olnud, ma ei pidanud. Seoses traagiliste sündmustega Eestis 1949 teie lapsepõlve ei jätkunud enam mitte Märjamaa lähedal, vaid hoopiski Siber. Ei, jah, ja siis muidugi katkes ka see, see lugemise periood sellega, et tuli vene kooli minna, vene keelt ei osanud sugugi ja mina õppisin seal ära ühe raamatu toel, siis vene keele ja ja see oli nii ebaõnnestunud valik, kui veel, võib-olla see oli nimelt Aleksei Tolstoi, Peeter esimene, mis oli täis arhaisme ja keerulist keelt. Murdsin ennast sellest läbi ja kui ma selle siis olin lõpuni läbi murdnud, siis, siis ma oskasin ka juba vene keelt, nii et võisin koolis juba juba paremaid inteka saada. Kuidas selline keelevahetus teie lugemust mõjutas? Ilmselt tuli tükk aega lugeda ka vene keeles. Jah, seda küll, aga noh, üksikuid raamatuid oli ikkagi saada saada ka midagi saadeti kellelegi järgi, aga ega see oli talurahvas rohkem ja saadeti pakke ja hoiti ennast hinges. Nii et noh, niisugust vaimuvara saatmist eriti olnud ja ega seda, mis neljakümnendatel 50.-te alguses avaldati Eestis uudiskirjandust. Ega see nüüd Siberisse viidud inimesele ka palju vaimutoitu ei oleks pakkunud. Ja kui midagi klassika oli, siis siis ja mäletan, et skandaali punane must saadeti järgi ja, ja neid me siis lugesime küll eesti keeles. Aga ma pean ütlema, et teine niisugune tuhin oli siis, kui ma olin 17 umbes. Ja lugesin vene keeles juba ladusalt. Siis mäletan, et lugesin läbi peaaegu kogu see ekspiri, lugesin Bayronid, mida eesti keeles ei oleks sel ajal üldse kätte saanud ja nii edasi, nii et seda klassikalist kirjandust oli isegi nendes Siberi rajooniraamatukogudes tõesti olemas ja, ja on peaaegu kogu Tolstoi, olen läbi lugenud muidugi Dostojevski, et me ei saanud, see oli keelatud tol ajal. Aga siis oli nagu teine senine joast tunud lugemisperiood ja kolmas võiks öelda, oli siis, kui ma pääsesin pool sohki Siberist. Ülikooliga tehnikaülikooli sest Siberist tulnud ei olnud mingi tantsu pääseda, Tartu Ülikooli mandaat komisjonist läbi ja siis siis täiesti teadlikult, istusin ikka nii palju kui võimalik päevad läbi raamatukogus ja taastasin siis seda Eesti noh, keelt, eesti kirjandust, aga selleks ajaks muidugi oli palju ära hävitatud raamatukogudes. Aga siiski oli, oli palju alles, mäletan, et lugesin seal siin materlingi sinilindu ja nii edasi ja nii edasi, niiet ikkagi oli, oli saada ja nii-öelda et see oli ka tead, teatud mõttes teadlik teadlik lugemine ja sel ajal juba hakkasin vaikselt sahtlisse kirjutama, ise tegelikult olin kirjutanud natuke ka varem juba Siberis nii eesti kui vene keeles, aga hiljem hiljem nagu vene keeles ei ole kirjutanud ainult ühe ühe diplomit. Kas te hindaksite enda lugemust lapsepõlves, kuidas iganes me seda aega ka ei määratle, mis pikkusega, kas hindaksite oma lugemust suureks või pigem tavaliseks. Ma ikka loodan, et pigem suureks, sest tõesti noh ka hinded võisid natukene kannatada ikka lugemine oli nagu sageli esimesel kohal ja, ja me ei tea kunagi niisugust asja, võib-olla toimub inimesel mingi alateadlik valmistumine oma tulevaseks professiooniks või elu valaks ja ja kas nüüd see kirjanikuks saada tahtmine oli nii väga teadlik, aga, aga mingisugune noh, ettevalmistus ka ikka käib inimesel ja õpitakse ikka lugemisest ega, ega muudmoodi kirjanikuks ei õpita. Te olete hariduselt õppinud hoopiski mäeinseneriks. Tehnikaülikooli toonasesse TPIsse minek oli siis osaliselt ka sundvalik, nagu me juba rääkisime või oma vestluses puudutasime. Aga siiski mäeinseneriks õppimine on väliselt üsna kirjandus kaugemal. Kas raamatute kirjanduse lugemuse ja selle eriala valiku vahel saab või tasub üldse mingisuguseid seoseid otsida või teie puhul või oli see puhtalt ikkagi selline ametialane valik? Midagi peab õppima? Jah, tähendab tollal oli, see oli 54, veel olid need Stalini hõljandused õhus. Igal pool oli TPI. Eestis nii nagu minu siinsed sugulased, vanem vend mul pääses Siberist, oli siin. Ja tema mõju mingil määral valikus oli ka. Aga mäeinseneri valisin väga proosalisel põhjusel. Esiteks oli seal Rubla, või siis vanas vääringus 100 rubla kõrgem. Ja kuna vanemad Siberis edasi, siis ma pidin ise kuidagi toime tulema. Ja teiseks, nagu tundus, et see eriala võiks olla pisut romantikat sisaldav rohkem kui päris niuke tavaline inseneriala mis tegelikult ikka mulle väga hingelähedane ei olnud. Muinasjutte me korra juba selles vestluses mainisime. Te olete hiljem ka ise kirjutanud muinasjutulise lugusid, ka luulet. Kuidas oli nende žanrite ka lapsepõlves, kas muinasjuttudel või luulel oli kuidagi teistmoodi Koht teie loetud kirjanduse seas? No ma arvan, kuna sellest muinasjutust ikkagi algab igal lapsel võib olla. Kokkupuude kirjandus, et kas ta on siis jutustatud, hiljem olen oma lastele jutustanud muinasjutte, ise käigu pealt neid välja mõelnud. Nii nagu paljud vanemad seda teinud. Aga et ta nüüd jäänud jäänud selliseks. Hendrix, ma ei tea, millest see tuleneb, vaevalt, et see nüüd selle lapsepõlvelugemise seetõttu just tingimata on. Luule, ta praktiliselt oli, väga vähe kokkupuutumist, mingeid lasteluuletusi lugesin, Nad oleksid mingit iseäralikku muljet jätnud, ma ei julge öelda, aga koolis oli meil päris toredad kirjandusõpetajad, ma mõtlen, kuni selle kuuenda klassini, mis mul õnnestus Märjamaal käia panid kirjandit kirjutama. Küllalt sageli. Meil õnnestus, mul hästi mitte eriti, olenes pakutud teemast ja pandiga luuletusi kirjutama, nii et ma mäletan mingi pika lugulaulu, kirjutasin ikka korralikult trimmis rütmis muinaseestlaste vabadusvõitlusest ja selline selline ja ka mingeid teisi lõõtsa, aga minu kaksikvend oli niisugune praktilise kallakuga mees, nii et ma pidin luuletused ka tema eest, kirjutas. Laste puhul on sageli niimoodi, et raamatuid vahetatakse, vahetatakse kogemusi ja nii laieneb ka lugemisvara. Kui palju teie sõbrad mõjutasid teie lugevust? Noh, sõpru oli palju ja nagu ikka lastel käivad luuremängud ja salgad ja igasugused niisugused salaühingud. See oli minu lapsepõlves ka olemas, aga, aga nende sõprade hulgas siis oli üks, kes oli samuti väga huvitatud lugemisest, kirjandusest, kes samuti kirjutas Said kirjandite nimi. Juhan Märjamaa, huvitaval kombel oli ta siis aleviga sama nimi ja ta hiljem pikki-pikki aastaid. Temaga meil oli jah, niisugust muljete vahetamist ja raamatute soovitamist ja temal oli samuti vist kogu see raamatukogu läbi loetud nagu minul. Mis teemal te kõige enam ühist keelt leidsite, kas te mäletate seda? Vaevalt menüüd seal eriti teemasid jagasime. Kõik, mis oli huvitav, oli huvitav, aga eks ikka see poiss poiste värk ikka rohkem seiklusjuttude pinnal nagu nagu toimis. Oli ju neid tüdrukute lugusid ka, lugesime loomulikult neid ka. Ma küsiks veel korra selle muistse vabadusvõitluse kohta mis iseenesest võib see tunduda naiivsevõitu küsimus, et mis on selles teemas sellist, mis nii palju paneb end seevastu huvi tundma, kuid küsiks siiski kui me lähtume sellest, et see oli eestiaegne kirjandus. Eesti oli tol ajal vabama, sellist surutist võib-olla ei olnud, kõik oleks juskui võinud olla hästi, kui me räägime veel ennem aastas 39, avatud on ka sel ajal ilmunud, et et milles see huvi siis ikkagi. Kas see tundub selline müütiline kauge aeg, millest on tegelikult vähe teada? Ei, no aga, aga Need aastad, kui mina lugesin, eks ole, need olid ju ikkagi juba okupatsiooniaastad ja ja Eesti ei olnud vaba ja, ja siis noh igasugune mingisugunegi kangelaslugu minevikust ju alati toetab rahva rahva vaimu ja sellised ajalooraamatud on ju tingimata Ta igale rahvale vajalikud. Noh igatahes suurt huvi pakkus Ümera jõel Metsanurga oma ja. Ja sellised asjad lihtsalt on, nagu igal rahval vaimule toetasime. Sageli ei oska näiteks panna ennast teise teisest rahvusest inimese olukorda. Ma olen kirjutanud romaani Tšingis-khaani, st eks ole. Tšingis-khaan on igale mongalile rohkem kui isa. Tähendab olin Mongoolias siis Mongoolia ajaloolased ja ei hakka kirjanikud, kui nad julgesid juba rääkida ja olin natuke nende head arhiiv joonud, siis nad lõid vastu rindu ja ütlesid, et meil on kaks isa, meie bioloogiline isa ja teine on Tšingis-khaan. Tšingis-khaani tol ajal ei tohtinud üldse rääkidagi. Partei oli selle ära keelanud, nüüd on ta tema mälestusmärgid igal pool üleval. Aga eurooplase jaoks ju koletis koletis, eks ole. Ja, ja alles hiljem nüüd on mõned raamatut. Üks eesti kirjanik on muistse vabadusvõitluse kohta öelnud sellise lause, et muistne vabadusvõitlus on Eesti ajaloo müütiline suur pauk, sellest saab kõik alguse. Kas te olete selle väitega nõus? Ei, ma ei arva seda, sest sest noh, niisugune juba küps inimene vähem protsess ikkagi mitmekülgselt ja ja uued ajalooandmed ikkagi räägivad, et meie ühiskond oli sotsiaalselt diferentseeritud ja kõik see noh, muinaslugu kuldajast ja kõik olid koledad. Kungla rahvas kuldsel alistas eestlus võrdsetena siis murumäel see meid pole noh, väga usaldusväärne küll minu jaoks kunagi olnud, eks oli ikkagi diferentseeritud ühiskond ja, ja olid omad probleemid ja ja omad õnnestumised ja ebaõnnestumised ja ja kui meil oleks näiteks ristiusk rahulikult vastu võetud, oleks meie saatus kindlasti teine olnud. Aga, aga seda kahjuks ei juhtunud nii nagu sa oli Skandinaavias näiteks ei jõudnud jõutud luua EKRE tsentraliseeritud riiki, mis samuti oleks oma väiksusest hoolimata sel ajal ta polnudki rahvaarvult nii väike võrreldes teistega olles teise saatuse läinud ja minul on selles mõttes noh, ajaloole võib-olla natuke teistsugused vaated, kui vähemalt olid tollal ütlemäena aru, et Jakobsoni kõned pidid olema ja tegid oma töö ära. Aga see sakslaste vihkamine ja, ja see On asi, millele saab ikkagi mitmeti vaadata, meie õnn oli see, et meid risti osustati läänest. Ma tegelen ja nüüd praegu nii palju soome-ugri rahvastega ja see õigeususurve on kõige jõhkram olnud, mis trahvid on sandistanud peale siis administratiivse ja majandusliku röövimise. Nii et see saksa noh, kate on ka hiljem kaitsnud, seda ei pea nimetama saksa. Olen täiesti veendunud, et see horduri ja me võiksime rahulikult käsitleda kui oma riigi riigina ka selles aadelkonnas, kes küll rääkis alguses ladina keelt pärast alamsaksa keelt ja otsis oma juuri kuskilt Saksamaalt, oli ikkagi väga paljude perekondade puhul Eesti, Läti juurtega ja tulite siia sõjasulased, otsisid naisi ja nii edasi naised kannavad edasi rahvaluulet. Need, neid asju, noh kindlasti ajalugu vaatab, vaatab veel ümber üsna üsna tublist ja praegugi tehakse näitajaid. Ja kas või selline näide, et kui Vene ajal oli, näen, ma mõtlen pärast Peetrit olid ju Venemaal praktiliselt Rahvuskeeltes näiteks raamatuid välja anda koole, koolides, õppida. Varssavis oli Varssavi Krakowi, see oli põrandaalune ülikool, näiteks sel ajal, kui ta oli Venemaal ja Leedus dialid, raamatute trükkimine leedu keeles keelatud, siis eesti Teie olite erandolukorras tänu just saksa aadli aadli helkonnale ja ja sai rahulikumalt areneda. Meie ärkamisaeg muidugi, meil ei ole sellist kangelaslikku minema ikka nagu leedulastel ette näidata, aga see, mis meil on, muidugi võib-olla me liialdame. Ümera lahing oli üks paljudes lahingutes, millises õnnestus eestlastel võita. Siis kohe ka kirjutatakse, aga see on arusaadav iga rahva poolt. Et võib-olla teeks isegi meie rahva vaimsele tervisele kasuks, kui me suudaksime sellise orduaja nii-öelda iseenda ajaks samamoodi muuta nagu võib-olla näiteks nagu soomlased on sama edukalt suutnud suurvürstiriigi aja liita iseenda ajalooks. Ma arvan küll, et see, see ükskord juhtub, noh, soomlastel oli natukene teine olukord, nad olid rootslaste all ega need rootslased nende suhtes on siiamaani üleolevad ja ülbed. Kui meile öeldakse, et Rootsi aeg oli hea aeg aeg siis järgnenud vene aega võrreldes, kus toimus ikkagi päris orjastamine hoolega siis jah, soomlastel oli hoopis teine olukord laste all Ferteegis, neil olid oma rahal ja palju õigusi siseselt tänugasnelmani ja teiste tegevusele. Nii et noh, kõikide rahvaste ajalood on erinevad ja, ja nendele tuleb omamoodi rahulikult. Aga kui nüüd selle küsimuse juurde tagasi tulla, siis vana Aet loomulikult kasvatab meid, aga, aga aga temale tuleb alati ka vaadata. Niisuguse kaine ja kriitilise pilguga. Te mainisite selle jutu sees juba korraga meie idapoolseid sugulasrahvaid. Kas huvi nende vastu on tulnud juba hilisemas eas või on see alguse saanud ka kuskil lapsepõlves? Noh, ikka niisugune tegu, suvi on tulnud hiljem lapsepõlves võib-olla oli ainult see niisugune otsing? Mäletan, et kui ma meil kodus oli maailma atlas ja vaatasid seda atlast ja ja Eesti oli nii pisike teiste maadega võrreldes talikel ilusa sinise värviga selles atlases siis, siis noh, võis mõelda, et see on juhus, et mina olen sündinud siia ja ja tahaks, et ka meie riik oleks vägevam, suurem ja sama, eks ole, ajaloost võib-olla samas laagrillaseda sellised rahulikud või nagu vene ajal on, kas ta on haarav, 19. Nendega on kirjutanud Alid Malabret Brempsi vähem ettevõtlikud, tähendab see tähendab seda, et nad ei vallutanud oma naabreid eriti vaid taganesid selle surve all. Nii et, et see huvi jah, oli pigem otsing liitlaste või toe järgi maailmast ja keelesugulased oli üks selline loomulik variant, aga teisest küljest ka tekkis selline ikkagi kaastunne nende olukorra suhtes ja kange tahe, eks ole. Et nad ikkagi ellu jääksid ja nende keeled, kultuurid säiliksid. Ja see tähendas meie oma keele kultuuri säilitamise eeldus, sest nagu mitmed on öelnud, et kui kaovad nemad järg meie käes ja ja nõukogude ajal, kui ma välismaale ei pääsenud eriti, siis ma liikusin üsna palju igasuguste väikerahvaste juures ja nagu Ekstra uurisin, siis milles on nende säilinumise tegur nende elujõutegur miks nad on veel elus, miks nad on nii tublid ja paljudel rahvastel oli see väga erinev. Aga kui me arvestame venelaste etnogenees, siis on vähemalt 50 protsenti soome-ugri alget. Olgu, seda tõestab veel ajaloolased, ise räägivad ainult need viimase ajakultuurist. Loogilised raamatud on nii šahhanistlikud, kui nad kunagi varem pole olnud kus ainult slaavi algest räägitakse, aga tühja sellest, see on nende alaväärsus kompleks. Nii et see harjumus. Assimileerida teisi rahvaid on on põhiliselt laagrilaste peal nagu välja töötatud ja sellepärast on need rahvad ka rohkem ohustatud kui näiteks türgi rahvad või mõned väga ürgse olemuse säilitanud siberi rahvad, kellel muidugi mingit perspektiivi. Pikka-pikka aega säilida ei ole. Aga Meie tublimad suuremad soome-ugri rahvad võivad velvet Mis mul ikka vastavat näkku niukse tegijaid on palju siis siis liida kõik need päevad kokku. Et ega nad ise ka väga optimistlikud kõik ei ole. Kõik on erinevad rahvad väga-väga erineva iseloomuga. Nagu te ütlesite, te olete palju ringi rännanud eri paigus. Lugemuse suhtes on sageli niimoodi, et lugemist võib samuti mõjutada keskkond. Kas te olete kunagi mõelnud selle peale, et kas keskkond viibitud paigad on, on mõjutanud kuidagi teie lugemiseelistusi harjumusi? Teinekord tuleb lihtsalt kaasa kaasa ju mingi huviga koos, eks ole, täiendada sedasi loetava põhjal, aga aga eks hilisem tegevus on käega lugemise mõttes on olnud sageli suhteliselt professionaalne, tähendab olekas siis otsinud Ma kirjutamise jaoks ainest. Näiteks Tšingis-khaani kirjutamise eel lugesin igasugustes raamatukogudes vähemalt neli aastat igasuguseid materjale, eriti palju Hiina kohta. Ja hiljem ka mitmete asjade jaoks. Nii et suhteliselt harva tuleb seda ette, et võtad lihtsalt raamatu kätte, et ajaviiteks, et lõdvestuda ja nautida siis seda teise mehe kirjutatud lugu. Loomulikult seda on aga, aga noh, niisugune lugemus nagu noores põlves, seal see on kindlasti vähenenud, tähendab, ta on ta on suunitletud Te mainisite ennem, et kuskil sellises hilises lapsepõlvest tulid ka need esimesed katsetused sahtlisse kirjutada, mis teemadel need olid ja tuli see lihtsalt iseenese seest nagu, nagu kirjandus tavaliselt sünnib, keegi ei tea, kust ta täpselt tuleb või olid need konkreetsed nähtused, inimesed, sündmused, mis ajendasid midagi kirja panema. Mõned olid ikka kirjanduslikud eeskujud, ma arvan, tähendab ennekõike kui ma mõtlen sellele, et ma kolmandas klassis kirjutasin, siis mingisuguse seiklusloo Aafrikas Eiklevast poisist pooleli see muidugi jäi, üks koolivihik sai täis ja, ja sellega asi asi, kas, aga need olid sündinud ikka nendest loetud raamatutest, õhtustest, unistustest, sellistest kus sa sisi, seal ikka kangelane ja ja tegid igasuguseid vägevaid tegusid. Ja see oli nüüd üks selline näide, siis tuli see keelevahetuse moment ja, ja siis siis ja siberis maga, midagi kirjutasin, aga kahjuks need kõik on ära põletatud. Kui ma tagasi tulin, siis sugulased nagu väga kartsid, eks nad olid kaunis. Olid niukseid ala, Saltecošedrin. Tigedaid satiiri selle nõukogude korra kohta ja võib-olla võib-olla nad tõesti olid ohtlikud, aga aga tegelikult see ära põletame. Tark tegu ei olnud. Minu traditsiooniline küsimus kõigile saatekülalistele on saate lõpu eel olnud ikka selline, et mida tähendab teie jaoks üldse lapsepõlv. Millist osa inimese elust hõlmab või on see üsna hoomamatu suurusega. Kas teie teadsite mingil hetkel, et nüüd on lapsepõlv läbi? Küll, ja mingis mõttes ju ikkagi Siberisse viimine oli ka üks selline piir, kus, kus see lapsepõlv, ükskõik, see oli ju ka kole, kui nii võtta, eks ole. Lähed ilusamad, mänguaastad olid isegi saksa okupatsiooniaastane, olen siga siis viie-kuueselt seitsmeselt, on on ju üks tore mänguperiood ja siis tulid, eks ole, isa äraviimised kogu see sündmus, mis oli õhus ellujäämise nii-öelda võitlus, et siis siis Siber ja kõik need asjad. Mälestuses on ikka väga varasest ajast ainult ja kui mitmed kirjanikud ju toituvad nii-öelda oma oma lugudes oma lapsepõlvest ja sellest keskkonnast noh, kasvõi Tammsaare kaasa arvatud siis minul nagu seda ma ei ole ise teadlikult eriti tähelepanu, et kindlasti on seal mingeid elemente, mingeid detaile, mis tulevad sealt ja iseloomus ja selles nii-öelda vaimses Nad on muuseas, on on lapsepõlv väga olulisel kohal, aga aga niisugust ja teadlikult selle aine sära kasutamist, seda ma ei ole, kuigi ma olen nii palju kirjutanud ei, ja ma ei oska, igatahes välja välja tuleb. On üksikuid lugusid, muidugi, aga aga see ei ole minu puhul kuidagi määra. Mõnel kirjanikul on näiteks selline Nähtus väga iseloomulik, et ta kirjutab kõik oma kujud nagu iseenda pealt maha, modifitseerib neid ja, ja nii edasi noh kasvõi vetema näiteks. Hilishiljem võib-olla, aga jah, seda, seda ma nagu ka ei ole, ma loon selle kuju ikka kusagil väljaspool ennast. Nii et võib-olla see ütleb ka, et et see lapsepõlve minema ei ole oluline. Palju palju tegureid võib olla ka see, et ma kaksikpoiss olen, eks ole. Sõna mina tuli üldse, ma ei tea, mis vanuses käib seal kogu aeg meie. Teiste või noorte poole, siis, siis võiks ikkagi öelda, et. Lugemus on oluline ja, ja kui me siin kirjanikud võitlesime kirjandustundide säilitamise pool Siis sellel on ikka palju suurem tähendus kui ainult. Eluks vajaliku vaimse pagasi ja kui D lugemise ees, siis ega tekst kuhugi ei kao, tekst ikkagi jääb. Ja, ja loomulikult on kohutavalt palju kirjandust ja, ja kõik teostavad ennast. Muudkui kirjutavad kirjutaja õigusel seda massi vaadates mõtlesin, miks mina veel kirjutan. Aga, aga see on nähtavasti ikkagi oluline inimtegevus ja kui vaadata kas või meie poliitikuid, siis nad tahavad mingi kunstijalaga ka veel kõrvalt tegeleda, et ennast kuidagi jäädvustada nii-öelda. Nii et see raamatukultuse Ühes seoses tuleb öelda, et, Niukest rikast sisemaailma, sest elu selle kaudu siis nad võiksid ja peaksid last suunama, lugemisele, jutustama, neile. Ma pean ütlema, et minu lapselapsed neid on juba üheksa. Kõik veel ei ole lugemiseas, aga, aga kõik on suured lugejad ja, ja see on tore ja keegi ei ole neid selleks sundinud, aga kuidagi seal on nende sees. Võib-olla käib üle põlve, ma ei tea, aga mu lapsed lugesid ka ikka päris palju. Te kuulasite saadet lapsepõlv ja kirjandus. Ja täna rääkis oma elamustest kirjanik Arvo Walton. Saade lapsepõlv ja kirjandus on valminud koostöös Eesti Kirjanduse seltsiga ning selle tõid teieni Maristombahja Riho Lauri saar. Aitäh kuulamast ja peatse kohtumiseni.