Ränder tere stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna, jätkame oma Kreeka seiklust ja läheme Barnassile, sest just sealt see mitmeid kauneid kunste ühendav nimetus pärit on. Ja äkki siis saate jooksul selgub ka lähemalt, et miks käime termopüülide maagitsuses Bornustuse mäe juures. Selline aeglane ja pidulik, laulmise traditsioon on Kreekas äärmiselt vana ja seda nimetatakse mantinaadeseks. Ja praegugi mõnel pool Kreekas niimoodi lauldakse. Jutustavad laulud, aga muusikateadlased olete tahavad, et selle laulustiili juured ulatuvad Antiik-Kreekas ja võib vabalt arvata, et vanu lugulaule noh, näiteks Trooja sõjakäigust lauldi umbes samasugusel viisil. Ja kui me nüüd oma eelmises saates jätsime selja taha Evia saare ja liikusime üle väina juba Mandri-Kreekasse, siis selle koha peal kujutlesin võis olla nii 3000 aastat tagasi liikumas hiigelsuur Kreeka laevastik selleks et minna Trooja sõjakäigule. Sest ajaloolaste andmetel nad kogunesid Evia saare juurest ja, ja siis kuningas, Agamemnoni juht, esimesel läksid siis troojat valutama. Aga kui meie mandrile jõudsime, siis väga lühikese sõidu järel. Me jõudsime jälle kohta, mille kõla ja tähendus tundub meile kuidagi tähendusrikas. Termo tüülidesse ja termopüülide, no mõtled, et mis seosed? No see on loomulikult see müütiline lahing, kus 300 Spartalast kuningas Leonidas juhtimisel võitlesid kümnete tuhandete pärslastega, hukkusid viimseni. Aga selle tõttu jäi see sõjakäik pidurduma ja kreeklased said koguda piisavalt vägesid, et pärslased jällegi minema ajad. Ja nüüd, kui tänapäeval jõuad sellesse legendaarses kohta, siis esimene mulje on niisugune, et, et sa ei saa nagu selle müüdil ja sellel, mida sa näed nagu ots-otsaga kokku, sellepärast et täpselt selle koha pealt, kus haagitsus oli, kulgeb nüüd läbi kiirtee autod kihutavad edasi-tagasi ja siis sa mõtled, kui sa vaatad seda seal siis kõrvaltee kaudu sa jõuad küll ühed mälestusmärkide juurde, seal on koguni kas eri aegadest tehtud monumenti sellele kuulsale lahingule ja kuningas Leoniidasele. Aga siis sa ikkagi vaatad, et mis maa kitsasselts on. Et siin selle kaljuseinte ja mere vaheline ala on tänasel päeval mingit kolm-neli kilomeetrit. Et 300 kõige vaprama sõduriga ei ole võimalik kuidagi seda kinni hoida, seda seda paika. Aga põhjus on jällegi looduslooline. Et selles paigas on toimunud maakerge, mis tähendab siis seda, et maapind kerkib, meri taganeb. Ja termopüülide lahing toimus noh, ligi 2500 aastat tagasi. Ja seda on kõige põhjalikumalt kirjeldanud tollaaegne kroonik eratootus ja tema kirjelduse järgi on siis nii, et, et sel ajal oli see maagitsus nii kitsas, et siit mahtus napilt sõitma üks sõjavanker. Ja siis algasid kohe nisukesed madalad soised alad ja meri. Ja tegelikult 2500 aastaga on see maariba Sis kasvatanud ennast mitme kilomeetri laiuseks. Aga kui sa seal hoolega seisad seal kuningas Leonid asemonumendi juures 1000 ringi, siis sa näed küll, et, et ka praegu on umbes nii, et umbes sellest mitmekilomeetrisest maismaaribast on ainult päris kuiv, kuskil 200 meetrit ja sealt edasi mere poole algavad taas mingisugused soised, et alad ja tõenäoliselt oleks sealt ka praegu üsna raske läbi minna. Aga kunagi oli siis see mererand kosmos Hoise kaldaga kohe lausa siin kaljude vastus. Ja siinsamas selle mälestusmärgi kõrval on siis niukses niukene muldne küngas, see on 10 meetrit kõrge, paarkümmend meetrit, Lai, ronisime selle otsa, leidsime mälestusmärgi ja sinna ümber selle künkaharja oli istutatud ka mitmesuguseid puid. Ja noh, see on kolonase küngas, see on nüüd see, mida jälle hero'd ootus kirjeldab kui viimset Sparta laste vastupanupunkti, kuhu nad lõpuks taganesid. Ja kus siis viimased nagu surid. Ja selle tõenduseks, et just see on olnud see paik, see õige kolonase küngas on peetud seda, et ajaloolased on siin künka ümbert leidnud tohutul hulgal pärslaste pronksist nooleotsi. Et tõenäoliselt võis see niimoodi olla. Kuid ütlevad ajaloolased, see ei ole kindel. Sest tegelikult on kogu see termopüülide maa kitsus olnud läbi ajaloolahingute paik. Ja kui kasvõi võtta need lähemad suuremad lahingud, mis toimusid näiteks pärast seda 300 spartalase juhtumit siis oli näiteks 100 aastat pärast seda toimus täpselt samas kohas ateenlastega Makedoonia laste vahel üks päris tõsine lahing. 200 aastat hiljem sõdisid siin maad kitsusel kreeklased ja Kaljalased ja 300 aastat hiljem roomlased ja pärslased ikka täpselt sama koha peal. Ja põhjus selles, et see on olnud võtmepaiku. Kui sa tuled Põhja-Kreekast ja tahad mööda maismaad pääseda hõlpsasti Kesk-Kreekasse, siis sa pead siit maagitsusest läbi tulema, ühel pool meri, teisel pool on kõrged mäed ja, ja sellepärast on siin ilmselt ka neid lahingute jälgi maa sees ikka peidus veel ja palju. Ja, ja see, et nüüd see Legendaarne termopüülide lahing just täpselt selles paigas toimus, see on tõtt-öelda siiski oletus. Aga noh, kui sa seal paigas ise oled ja seal natuke mõtled, siis ikkagi tuleb niisugune tunne, et, et see lahing on nende lõputu hulga lahingute hulgas, mis inimkond on pidanud siiski kuidagi väga eriline. Et, et sellest on saanud tõesti nagu peaaegu et müüt, et ja, ja see on ikka ja uuesti inspireerinud kirjanikke ja filmitegijaid taastama seda, seda sündmust ja ja seda kindlat veendunud viimse meheni võitlust vaenlase ülekaalukate jõudude vastu, et et see, see on tõesti pigem niisugune müütiline lahing, millest on saanud omamoodi sümbol inimkonna ja ja ajaloo jaoks. Aga sitt termopüülide, st edasi me läksime siis mägedesse ja suundusime siis Barnassose mäe suunas tee keris üles, kõrgemale ja kõrgemale. Aga kõik need mäed siin ei ole noh, võrreldes kasvõi halb pidega. Noh, nii väga kõrged, nad on kuskil niuksed kahe kilomeetri kõrgused ja, ja sealsed maastikud, mis nüüd paistma hakkasid, on väga tüüpilised Kreeka mandriosale. Nimelt nad on peaaegu kõik metsast lagedad, seal on suhteliselt kidur taimestik, kohe kidurest taimestikust näha, et, et siin on väga vähe vett, täitsa kuiv maid on kasutatud ilmselt juba pärast metsade maharaiumist aastatuhandeid nagu ainult karjamaade, noh siin-seal on niisugused maalilised, külakesed küla keskel jälle niisugune hästi värviline kirik, ümarate kuplitega, kreekakatoliku kirikud. Ja, ja lõpuks siis kas paistma ka see meie sihtmärk delfi linna varemed Barnassose mäe nõlval ja kohe oli selge, et kui me siiamaani olime liikunud suhteliselt niukses inimtühjas keskkonnas, siis siin oli liikumas küll mitmest rahvusest suuremaid ja väiksemaid turistide jõuke. Ja siis tuli nagu niisugune mõte, et tegelikult Delfi linn on olnud tublisti üle 1000 aasta kogu Kreeka kõige tuntum usukeskus ja kogu selle rohkem kui 1000 aasta jooksul on seal kindlasti liikunud alati väga palju inimesi. Ja nüüd on seal paigal siis kuulsus, et ta on kunagine usukeskus ja see omakorda tõmbab jälle sinna väga palju inimesi. Et teatav niisugune järjepidevus Delfi linn, mis ta siis oli, kogu antiikmaailm teadis, et siin on apolloni tempel ja muudki templid. Apollon oli siis üks olulisemaid Vana-Kreeka jumalaid ja selle apolloni nii-öelda prohvetiteks või vahendajateks on naispreestrid ehk püütjad. Ja seal delfi templis muistsete kroonika kirjelduse järgi nad istusid siis templi sees veel kolmjalal kaljulõhe kohal ja sealt tuli välja sest kaljulõhest erilisi aure, mis viisid need püütjad siis erilisse seisundisse ja nad hakkasid ennustama, nende ennustused olid küll väga segased, preestrid kirjutasid need kohe üles ja hakkasid tõlgendama. Aga kogu see ennustuspaigana oli see delfi pööraselt kuulus kogu maailmast antiikmaailmas, et seal käisite nende aastasadade jooksul ikka väga kõrged aukandjad ikka väga kaugete maade tagant. Et, et saadasid nagu juhatusi tuleviku jaoks. Ja siis mõtled jälle, et nii nagu kreeka sõnade puhul sageli, et Delfi iseenesest see sõna, selle lon ju nüüd tänapäeval ikka kole palju tähendusi. Et igaüks, kes internetti lahti võtab, kohe tuleb see delfi vastu sulle sealt ja, ja noh, see on nüüd siis Delfi internetikeskkond ja ma ei tea, mida inimesed sealt loodavad, leida aga päris tänapäevaseid imesid ja, või, või ennustusi, nihukesi, prohvetlike ennustusi, mida teha, kuidas olla. Ja, ja minu meelest see mõjub isegi natukene lõbusalt, et see algupära oli siis see, et et preestrinna, kes olid siis niisuguste aurude mõju all andsid müstilisi, segaseid sõnumeid ja nende järel tehti otsuseid, et mingid mingid niuksed, naljakad mängulised, seosed tekivad ka selle internetiga. Aga milline see delfi linn siis praegu kohale jõudes nagu enda jaoks, nagu, nagu välja nägi muidugi seal tohutul hulgal varemeid, nendel varemetel on kõikidele oma lugu ja seletus, seal on apolloni templist võimsad kolmemeetrise ümbermõõduga sambad veel näha, on näha vana amfiteater staadion kus mängid niisiis igal nelja aasta järel maha püütja mänge, mis olid väga sarnased seal Sparta tas toimuvate spordimängudega. Siinses püütja mängud olid rohkem nagu võib-olla vaimsed ja nad olid keskendunud niisugustele vaimsetele väärtustele rohkem olin Spartas toimunud mängud ja, ja, ja veel hiigelhulgal noh, tohutut tähendusega templeid näiteks kaija tempel, millest on ausalt öeldes küll järel näha oli ainult üks, üks kivihunnik siis kaija see oli siis maaema ehk siis maajumalanna, kellest sündis kogu maa ja kogu elu. Ja, ja see noh, tänapäeval on ju ökousunditest üks, on see kaija usk või, või see kaija ideoloogia, mis räägib sellest, et kogu maakera on üks terviklik elusolend kus inimesed ja keskkond on ja kogu elusolendid on omavahel täiesti lahutamatult seotud. See on saanud inspiratsiooni sellest samast Kaiast muistsest Kreeka võimsast jumalast kelle temp meil oli siinsamas Delfi linnas. Aga kõige selle ütleme selle ajaloolise ja niisuguse inimkultuuri kõrval looduse inimesele, tegelikult saab silmapilk selgeks see delfi linna saab ikka väga erilise koha peal. See maastik on seal ikka niivõrd mõjuv, et see ei jäta külmaks ka seda, kes võib-olla ajaloost eriti huvitugi. Ta nimelt asub hästi rahutus paigas, seal selle Delfi linna taga tõusevad, näed vahetevahel kohe lausa püstloodis kalju nõlvadena ülespoole selle linna ees on org ja seal orus on tohutul hulgal oliivi salusid ja rohelust, mis on küllalt haruldane Kreekas. Ja, ja siis tuleb nagu see mõte, et tegelikult noh, looduslikult oligi väga hea linna ja asustuse paik, sellepärast et siin on rikkalikult vett. Ja, ja siinsamas Delfi templite ümbergi tuleb maa seest väga palju allikaid välja. Ja nüüd need küünla kujulised, tumerohelised küpressisambad ja kogu niisugune suurejooneline ja, ja võimas maastik. Et ta väga hästi nagu sobib jällegi kokku selle vanakreeka veendumusega, et delfis olevat maailma keskpunkt. Et siin siis rajatigise linn, sellepärast et, et siin asub maailma keskpunkt, usuti vanasti. No ja siis muidugi see Barnassose mägi, varnassose mägi on, on sealsamas selle Delsi linna taga. Ja ta on kõrgusega kuskil kaks ja pool kilomeetrit. Ja noh, tema välimus, Me ausalt öeldes kogu see mägi, ta on lihtsalt üks võimas lubjakivimassiiv. Aga jällegi see, see teadmine, et mis tähendus on tal olnud nagu kreeka kultuuri jaoks. Nimelt Te usute siis, et selle mäe juures, kuid selle mäe sees on korrilkja koobas. Ja selles Kuriikia koopas kogunesid siis Apollon ja muusad. Ja et see mägi oli ka muusade asukohaks, see oli muusad asukohaks ja selle järgi üks otsuse rühmitus juba lasi käiku selle sõna, et Barnass ja nüüd sellest Barnassist omakorda on siis saanud nagu luuletajate muusikute, kunstnike seltskonna üldnimetus aga ei tea, mis nad siis seal arutasid omavahel Apollon ja need muusad, kui nad kokku said. Mulle ma ise mõtlen, et need muusad muidugi ei olnud ainult nüüd luulekunsti muusika, vaid nad olid ka teaduse muusad. Aga see oli niivõrd kirju ja särav seltskond, et mulle tundub, et nad üldse ei laskunud igavatesse arutlustesse vait nagu mängeldes omavahel niimoodi arutasid niisugusi, ilusaid, säravaid ja väga suurejoonelisi ideid. Kõik see oli väga-väga kõrgelennuline ja, ja, ja see kõik oli, oli väga-väga innustav Marwan Neile kõigile. Nii et, et see oli küllalt niisugune. No niimoodi on ka renessansiaja kunstnikud näiteks seda koriikia koobast kujutanud, et, et, et seal on niisugune lõbus, kerge, peaaegu niisugune meeleolu, nagu oleks paras niisugune rõõmus pidu käimas. Ka huvitav, et tegelikult see, kui riik ja koobas on, on, on olemas seal siiamaani ja selle Kurgja koopa sisemus on ausalt öeldes üsna nisugune igav ja mitte midagi ütlev, ta on lihtsalt üks üks pime koobas ja kohati isegi natuke porine. Aga ajaloolased ja arheoloogid on leidnud sellest koopast küll väga palju muistiseid ja ei ole mingit kahtlust, et see on olnud püha koobas ja, ja ta on suure tähendusega koobas olnud. Ja eksin delfi linnaski, kui sa siin nüüd oled ja jätsin natukene nagu mõttesse, ma lihtsalt mõtlesin seal olles näiteks sellele, et et kuidas siis jälle loodusteaduslikult võiks mõelda selle peale, et preestri hinnad istusid mingi kaljulõhe juures ja sattusid mingisugusesse joovastavasse seisundisse. Et kuidas seda loodusteaduslikult seletada, seda on tegelikult ka väga põhjalikult mõeldud ja uurib Studia. Eks põhjalikumaid uurimusi sellel teemal on ühelt prantsuse geoloogilt. Õieti neid oli mitu, nad avaldasid 2001. aastal inglise keelses ajakirjas geoloogia artiklis kli oma nelja aasta uurimistulemustest ja noh, väga lühidalt kokkuvõttes nad leidsidki, et siit kaljulõhedest immitseb välja teatud gaase ka veel tänapäeval võib-olla tuli neid varem nagu intensiivsemalt ja need tõesti mõjutavad inimese psüühikat. Noh, ja tegelikult muidugi need prest rinnad veel enne seda, kui nad hakkasid siis ennustama, närisid ka oliivipuude lehti ja ka sellel on oma teatud niisugune joovastav mõju. Mingis mõttes jääb see kõik muidugi saladuseks ja, ja salapäraseks. Aga kindel on see, et siinne paik on olnud erakordselt tähtis paljude sajandite jooksul kogu antiikmaailmale. Ja kui ise olin just käinud kastaalia allikate juures, kas Dahlia allikad olid siis need, kus need preestri hinnad üle 2000 aasta tagasi siis kümblesid enne seda, kui nad hakkasid ennustama et siis ilmselt on praegu väga mõjuv paiku, kui sinna ei lubata turisti ligi, seal on nagu raudvere ümber. Aga seal kasvavad niisuguseid millegipärast eriti võimsad puud. Ja ta on niisugune hämar, varjuline ja kaunis, lord Bayron näiteks omal ajal, kui ta siin käis, seda võret veel ei olnud, siis ta käis seal suplemas, selles allikas aga praegu muide meie seal käisime igal juhul siis allikas oli täiesti kuiv. Nii et ma ei tea, kas ta on kogu aeg või oli ta ainult mõnikord aastas kuiv. Aga paiga niisugune mõju on sulle ikkagi väga tugev ja, ja kui ma siis pärast omapäi niimoodi istusin seal oru veerul all orus olid oliivisalud puude otsas, laulis üksikuid linde ja eristasin, üks nendest oli salu-lehelind. Ja sealt alt kostis fantastilist kellamängu, see oli tõesti nagu mingi kester kella orkester mängiks, tegelikult olid need lehmakarjad, kellel olid kellad kaelas ja tegid niisugust tõelist muusikat, see kaikus nagu vastu sealt oru nõlvadelt. Ja siis mingil hetkel nagu tundub, et ma saan kõigest aru. Et üldse kõigest, mis maailmas, nojah, just, ja peaaegu et, et noh, et tõesti muusa puudutus. Ja siis lihtsalt ükskõik, igal juhul oli siin hea istuda. Ilusaid mõtteid käis peast läbi, enamik nendest ununesid. Aga kahtlemata on see Delfi erakordselt tähelepanu väärne paik mitte ainult oma ajaloo, vaid ka looduse poolest. Ja ma arvan, et paar 1000 aastat tagasi võis täpselt selles kohas kõlada vägagi sarnaseid laule, nagu tänapäeva Kreekas on siis need mantinaadesed, mida siia lõpuga kuulame. Seesugune oli siis tänane saade Kreekast, Barnassasest, Delfist ja sellest tundest, et nüüd saan ma kõigest aru millest tuleb juttu. Järgmises saates läheme meteoor mägedesse ja ronime Olümposele. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula. Rändajat. Rändajat.