Täna on meie saatekülaline jälle tuntud väliseesti literaat ja avaliku elu tegelane Hellar Grabbi et rääkida ühest teisest väliseesti kirjandus inimesest luuletajast Ivar Grüntalist, kellest võib-olla Eestis liialt vähe teatakse ja teenimatult vähe teatakse. Hela krabi, sina oled ajakirja mana teine ja viimane toimetaja, aga enne seda oli toimetaja juba nimetatud Ivar Grünthal. Ja nüüd on olukord, et teid on küll peetud suurteks sõpradeks, aga elus silmast silma olite te koos ainult kahel korral. Teie suhtlus ja teie niisugune vaimne kontakt oli rohkem kirja teel. Millal toimus esimene kontakt? Kui ajakiri mana Rootsis tookordsete nooremate Literaatide poolt rajati 1957, siis värvati wind, kui ma väga noor mees, olin mana esindajaks Ameerikas Tiiet Grünthal iga algas kirjavahetus 57.-le aastal. Nii et aga teel ja vaimsel teel oli kontakt olemas. Aga esimest korda isiklikult kohtasid teda alles 63. aastal, kui ma organiseerisin talle mitme Eesti organisatsiooni abi kasutades ja neid selleks veendes ringreisi Põhja-Ameerika Ühendriikides. Aga nüüd, kui väga täpne olla, siis ega Grünthal ei olnudki selle idee autorid, autoreid olid 12 noort eesti kultuuriinimest. Kas on õige, et öelda, et Ivo, Iliste ja Alur leinans olid need, kes selle ideega välja tuli? Panid kõigepealt Ivo Iliste ja Alur Reinants tõesti, ja nad kutsusid juure Ilmar Jaapani ja Ivar Grünthal, kes olid veidi vanemad, aga põhilised, nii palju, kui ma ka nüüd vaatan tagasi ilma Grünthal panuse ja rahakotita ei oleks vana, üle paari numbri püsinud. Kui nüüd juba jutt läks rahale, siis me teame, et Grünthal oli arst, see tähendas kindlat pidevat sissetulekut ja see võimaldas ka ajakirja üleval hoida. Ta maksis ajakirjale lihtsalt peale, ütleme lihtsalt välja. Peale, kuid sai osa raha Rootsi tulumaksusüsteemilt tagasi. Kuna ta andis mana välja kahjumiga, siis ta sai oma sissetuleku arvelt sealt midagi jälle tagasi, on väga komplitseeritud maksuasjad. Nonii nüüd aasta 63. Ta tuli Ameerikasse, nagu sa ütlesid, üliõpilaskoondise kutsel, et esineda seal, pidada loenguid. Meenuta seda esimest kohtumist, kui te silmast silma esimest korda nägite. Ma veel mainiksin seda, et ta saabus kümmekond päeva pärast Kennedy mõrv lubamist ja terve tema mõttemaailm oli sellest faktist kurvast traagilist faktist mõjutatud. Ta ennem käis ära Chicagos ja Torontos ja siis saabus Washingtoni kolmeks neljaks päevaks ja muidugi kokkusaamine, kuna ma olin kirjasõpradeks saanud, siis oli väga sõbralik. Kirjandusõhtu ja nii edasi. Vist isegi oli kaks esinemist. Ühel ta luges enda luulet ja teised andis ülevaate uutest vooludest eesti pagulaskirjanduses ja ma mainiks üks huvitav õhtu, viisin Grüntali välja kuulama Dixilanud džässi ühes selles. Jazzi restoranis Dixilanud jazzi by uus ja seal ta tegi mulle ühe ettepaneku täielikult ootamatult teist, nagu võis aimata. Tal oli vaja tuge mana toimetamisel ja tal oli siis juba mõte peas, et võib-olla tema loobub toimetamisest. Ja ta tegi seal Dixilanud džässi kuulates ja viskit kahekesi juues mulle kaks ettepanekut. Kui sa nimetasid viskit, räägi, mis margid kummalegi sobisid. Grünthal õppis seal maitsma võiski Sauer niuke poolmagus või hapumagus kakleri, mina jäin, päev on kuskilt. Milline jook on päämiselt lõunaosariikides Ameerikast ja see läks kokku hästi Dixilantšassiga, sinna ta oli siis veel õlut sisse panna või ei mittealkohoolset õlut, vaid ingveriõlut siinse räili. Ja siis Grünthal järsku pakkus mulle ministri kohta pagulasvalitsuses. Ta kuulus rei valitsuse toetajate hulka ja oli ise uus valitsuse koosseis moodustamisel vist Heinrich või Aksel marga juhtimisel. Ja Rootsis asuv pagulasvalitsus tahtis laiendada oma kande ja toetuspinda põhja Ameerikasse ja otsustasid teha kolmele isikule ettepanekud valitsusse astumist. Teed olid Heino Susi, Lauri Vaska ja kolmandale mina. Selle ettepaneku lükkasin kohe tagasi, kuigi ma põhimõtteliselt toetasin Eesti rahvusnõukogu Rootsis ja selle baasil valitsust. Aga see oli veidikese liiga eksootiline muusika noormeestele Ameerikas. Teine ettepanek oli Grüntalile, et ma astuks kaaspeatoimetajaks tema mana juures tema kõrval kohale ja võib-olla aasta-kahe pärast võtaksin mana üle seda ettepanekut lükanud tagasi, vaid nõustusin. Nonii aga nüüd selle ülevõtmise juures tekkis teie vahel esimene ja ainuke konflikt tekkis rahapinnal. Seal oli jutt, oli toetusrahadest. Ja ma olen sellest kirjutanud ühest kohast, kus sa võtsid minu kätte laekusid tellimisraha Ameerikas ja Grünthal üleandmisel ta mitte pahatahtlikult, aga Sonja inimloomuses. Ja need rahad, mis tema käes oli, ta jättis enda kätte üle ei kandnud ja tahtis, et ma mana jätkan. Aga see probleem, see asi sõbralikult lahendatud. Nojah, tal oli niikuinii kahju kulusid kandnud. Ja ja mina ei kandnud mana välja ajamisel kahjumit, see polnud mulle võimalik, ma ei olnud arst. Aga ma sain siiski organiseerida asja, niiet mana tellijad ja mõned toetus, tellijat ja nii edasi, et oli isegi väikene ülejääke, mis siis minu isiklikud kulud tasus. Aga need paljud inimesed, kes olid siiamaani mana harjunud saama ilma maksuta, need lükkasid kõrvale suures osas Jah, Grünthal saatis paarile 100-le inimesele nagu potentsiaalsed kaastöölised, isiklikud tuttavad. Pagulasvalitsustegelased saatis neile mana, nüüd ilma rahata, aga mina ütlesin, et keegi ei saa ilma rahata, makske ja enamik hakkas maksma. Ja alguses tiraažid olid korralikud, tiraažid hakkasid langema, hiljem. Ma rootsi täpset tiraaže ei tea, kas küllap see 1000 siiski oli ja minu ajal tiraaž tõusis 1500-ni aga siis muidugi aastate möödudes pagulaskonna põlvkonnavahetused ja nii edasi. Pidevaid tellijaid oli 80.-te aastate keskel, millal veel manal oli hoog sees 800 900 ümber ja kui võrrelda praeguse Eestiga, kus keelel ja kirjandusel on alla 1000 tellija minu teada ja Vikerkaarel, siis samuti siis oli siiski võib üllatavalt palju. Ja kui potentsiaalseid lugejaid arvesse võtta nende hulka ja paned ikka seesama külaskäike Ameerika suurlinnadesse. Teil oli ka New Yorgi Eesti Majas oli avalik õhtu, räägi natukene neid muljeid. Ja maalin ühe organisatsiooni esimees, Eesti üliõpilaskond USA-s vilistlaskogu mille patronaaži all ja organiseerimise nii Grüntali kui hiljem Laabanija, Lepiku ja Endel Kõksija Ring resid Ameerikas toimusid ja siis oli referaat konverents New Yorgis, kus Grünthal esines nii pagulaskirjanduse ülevaatega kui enda luule esitamisega ja ühes sümpoosioni populaarteaduslikus sümpoosionil ja praeguste huvitav mainida. Mu koolivend Endel Tulvik osales ka seal, kellele paari päeva pärast toimub tema 80. sünnipäeva juubelikonverents Tallinnas vastuvõtt Tallinna raekojas ja õhtusöök mustapeade klubis. See nyyd üritus selleks ajaks, kui minu praegused Nad jõuavad eetrisse, on juba toimunud, aga see oli huvitav, et Grünthal ja Tulving esinesid mõlemad sellel 1963.-st sümpoosionil New Yorgis. Nüüd aga niisugune küsimus. Ants Oras on öelnud, et Grüntali niisugune novaator Los või ainulaadsus on võib-olla tema luuletustes hakanud võib-olla natukene juba tuhmuma aga ta on osutanud sellele, et kaks tema niisugust värssromaani, et need on säilitanud asjatundjate jaoks oma tähenduse. Kuidas sina seda asja kommenteeriksite, seda Ants orase seisukohta. Kui sa mainisid, et sissejuhatuses Ivar Grünthal luuletajana on Eestis praegu kahjuks suhteliselt vähetuntud, sisse on õigus. Aga ta pagulaskirjanduses Läänes välis-s keskel oli siiski päris hästi tuntud ja siin on huvitav ehk mainida ennast pikantset asja tema ja Kalju Lepik. Mitte et nad võib-olla isekeskis nii seda ei mõtelnud, aga neid peeti nagu luule rivaalideks. Sama põlvkonna poisid, mõlemad luuleuuendaja head. Kolmas oli Laabalaga, Laabanali kõrgemates määrides hõljus, tema isikust trügimisest osa ei võtnud. Sa mainisid Ants orast ja tihti vaieldi, et kumb siis kõvem luulemees on, kas Lepik või Grünthal. Ants Oras, kas Aleksander aspel ja Ivar Ivask arvasid, et Grünthal on parem, ei ole õige sõna? Ta meeldis neile lihtsalt rohkem. Kuna Arvo Mägi ja Ristikivi Kangro jälle arvasid, et Kalju Lepik on see number üks selles põlvkonnas. Ja selle ümber selline kirjad olemuslik. Reitingu poleemika on alati huvitav ja toob kirjandusse elevust ja tiraažid. Tõus. Luulekogude tiraažid on alati olnud väikesed, siin mainigem möödaminnes, et kui Arbojad kerkisid Alver ja Talvik ja sang ja siis nende luulekogude tiraažid minu teada ei ületanud viit sadat eksemplar. Räägime veel tema luules kui tema luuletajatee algus oli väga niisugune, selline noore inimese avalikud väljaütlemised kindlasti paljusid häirisid ja sinna tuli juurde ka veel see tema arstikutse arsti kogemus ja, ja see jõudis tema luuletustes päris naturaalsel kujul. Nagu hakati mõnede kirjandus vaatlejate kriitikute poolt veidi isegi pahandati, et ta toob liiga palju meditsiinilist erootilist temaatika hakkama luulesse. Aga sellega see oligi üks tema eripära, kuid temas skaala diapasoon või kuidas seda öelda, oli ikka palju laiem Taron Eesti isamaalist luulet väga hea, vaat siis tal on mõtteluulet. Ja tal on ka täitsa mahedaid pehmeid luuletusi, mis on hoopis teine gaasi, kui milles teda süüdistati. Ma näiteks loeksin ühe salmi, mis mul rahast võib-olla meeldegi tuleb, minu isa, ta isa ja vendi, nelja uppunud kalameest, helde käe ja kuldsuulegendi liidab luulemis, irdub veest. Et kes seal vihtlevad teispool udu, nende plaan, Taanid ja püüded on siin kõrvuti kergem värk ja pudu nagu õllega tembit viin nagu hunnitud viirukipannilaid niukse ja surmaaim voogab lahte kui veeaur vannilainel lehvib jumala vaim. Nii et siin ei ole arstiteaduse või erootika ka ju midagi. Tegemist on väga sügav ja traagilise alatooniga luule. Tema isamaalisust sai juba kord nimetatud, aga näiteks nüüd selle kogumiku neitsirike, mis on Tartus välja antud Hando Runneli tegevuse tulemusena näiteks viimane luuletus on tal ka jälle küllaltki sotsiaal reaalpoliitiline väga niisugune no sekkuv ja, ja oma seisukohta avaldada on see, mõeldud on siis muidugi seda keegi vaadat ja teda on nimetatud seal kolmanda maailmalootuseks, mis siis koos tšehhi vara hukkumisega siis see lootus nagu kadus, nii et ühesõnaga küllaltki kindel niisugune päevapoliitiline. Kui ei tulegi see luuletus meele, kuid Grünthal ta oli kaasa haaratud Rootsis valitsevast mentaliteedist, kolmanda maailma toetamisest kapitalismi ja kapitali võimu vastu, mis ka praegu globaliseeruvas maailmas on ju päevakorral. Ja Chee oli, ma ei hakka oma tõlgendust siin. Hoopis see oli, see oleks juba ajalugu ja poliitika, aga see oli paljudele läänemaailma noorte intellektuaalide kangelane siiski, nii et miks imeks panna, kui Grünthal kadeda kiitis? Nonii Me teame, ta elas Swisbys oma arstitee, esimese osa põhiosa töötas ta Jette poris. Ta oli Eesti niisugusest vaimuelust eemal, aga teisest küljest ta ei olnud ka päris nagu hästi omaks tunnistatud. Mis sai selle põhjus olla? Ma ei ütleks, et vaimuelust eemal oli, aga ta oli. Ta oli kirjanduslikust läbikäimisest eemal, ta elas alguses Viistis ojas maal ja pärast jõetaboris Lõuna-Rootsis, kuna eesti otsene kirjanduselu käis kuigi ka kahes kohas ju Lundis. Ma ikka pääses Stockholmis ja Stockholmis, mitte publiku poolt, aga kirjandustegijate poolt. Grünthal läks nendega tülli, seda sai juba ennem mainitud, et nemad hindasid lepikud kui number üks selle põlvkonna. Vastas ka mõnede solvangute ja Salvangutega ja isegi mõnes oma luuletuses väga selgelt äratuntavad nuhtles. Nii Arvo Mägi kui Karla lepingut. Ilmselt oli siin ka ideoloogilisi erinevusi ja vasturääkimisi. Ta tundis ka selles plaanis teatud nihukest tõrjuvat hoiakut. No nagu juba sa mainisid luuletust Tsee Lepik mägi olid nagu rahvuslikkuse pinnal ainult Eestiga, nagu piirduvad Karl Ristikivi, muidugi oli maailma ajaloo suurepärane tundja ja tema ajaloolised romaanid on kohati fantastiliselt head. Aga Grünthal võttis Läänemaa Euroopa intellektuaal maalide hoiaku, kus rahvusluse rõhutamise kõrval oli ka Ta internatsionaalsus. Ja tema väljendas vaest oma artiklites mõtteid, mis ei läinud ütleme, range rahvusliku joonega kokku, aga selles ületas teda muidugi Ilmar Land Klavan kes oli täielik kosmopoliit ja internatsionalist selle sõna parimas mõttes. Loba, neil vist õnnestus kõik need rünnakud ja kriitik endast nagu kõrvale lükata, ta lihtsalt ignoreeris neid. Olen ma õigesti aru saanud? Labane ei hoolinud konservatiivide kriitikast, aga Grünthal võttis seda südamesse rohkem. Nii nüüd veel nendest kahest värss romaanist, mida sai siin nimetatud Peetri kirikukellad ja laulu võim on kaks Grüntali suurt tööd, magnum, hobust ja neid tuntakse veel palju vähem kui tema üldist luulet. Sest need on väga rasked, sest et värs romaan ei ole ju enam pool aastasada kirjanduse elu keskmes, ükstapuha mis Maal. Grünthal muidugi ta mõttes võib-olla Puškini peale ja kõik need Alveri tõlked puskinist ja Heinrich Heine peale ja Ta oli värsivormivirtuoos koos, siis ta oli kaks pikka värs Ani perfektses vormis ja keerulise süžee ja targa intellektiga tehtud kaks värs romaani. Või jäid ka välisEestis vähetuntuks, kuigi Ants Oras väga kiitis tema esimest värs romaani Peetri kiriku kellad mis on ilmunud ka eraldi raamatuna, kuna ta teine värs romaan 65. aastal valminud romaan värssides. Laulu võim on ilmunud ainult juppide kaupa, kuigi tervikuna ajakirja mana veergudel. On selge, et ajakirjas ei saanud niisugust pikka teost avaldada, siis ajakiri kannatab selle all. Aga teisest küljest siiamaani ei ole ta siis ametikaante vahel ilmunud. Ei olegi ilmunud ka mitte nüüd taasiseseisvunud Eestis, aga Ma olen kuulnud, et laulu võim võib-olla ilmub juba sellel aastal omaette raamatuna Hando Runneli poolt juhitud ilmava ka kirjastuse väljaandel. Sest et Ain Kaalep kirjutab praegu sellele saatesõna, nii et ma olen kindel, et see raamat ilmub ja siis võib ka laiem eesti kirjandus huvides huvi. Laskond kainesin uue, sõnasin seda ja lugeda. Ja siinkohal oleks huvitav mainida, et Kuima Grünthal külastasin Rootsis 85. aastal. Siis ma palusin teda kokkuvõtlikult jutustada mulle laulu, võimu süžee ja need ideed, mis seda kannavad ja ta jutustas sellest ja ma kasutasin seda tema enda kondenseeritud aruannet oma värs romaanist ühes artiklis. Ja nüüd kuulsin, et Ain Aleb kasutab seda ka oma saatesõnas ilmuvale raamatule. Nonii loodame, et see raskesti ligipääsetav ja raskesti loetav raamat see värssromaan leiab, siiski tähelepanu kaob, kui ta ilmub siin Eestis. Maa ehk mainiksin paari lausega, milles laulu võim räägib selle peategelane, üks väljamõeldud eesti tuntud laulja Khanis nimega Ants Luuberg ja see, kelle elu nii õndsa Eesti vabariigi ajal kui Nõukogude saksa okupatsioonide ajal kuni uue vene okupatsiooni oli, see romaan käsitleb ja küüntal kasutas selle peategelase Ants Luubergi prototüüpidena kolme eesti tuntud lauljat. Tiit Kuusik, Georg Ots, Endel Pärn. Selle Luubergi biograafias on kõigi kolme biograafia elemendid sees. Ja ma arvan, et ka muusikahuvilistele peaks romaan huvi pakkuma. Sa nimetasid külaskäiku Jöteboris 22 aastat hiljem, pärast esimest kohtumist, aga need kaks aastakümmet, mis sinna vahele jäid, tekkis ka tahtmine selle mehega jälle uuesti kokku saada, tema nööbist kinni võtta. Vahepealkirja vahetuski oli soikunud ühele kahele kirjale aastas ja kui ma ikka Rootsis paar kord käisin, ma käisin rohkem Stockholmis ja Grünthal lasi Göteborgis, mis on kõrvalmarsruudilt ja tal oli suvila boostaadi lähedal Rootsi läänerannikul. Ja ühel siis võtsin kätte ja läksin talle sinna külla. Minu abikaasa Irja onupoeg Ilmar Belas jõetab orgis head, kui koos naisega olime Rootsis isoli Peterburis ja siis avaneski võimalus, kuna sugulane Ilmar napp viis meid autoga Grüntali suvilasse, seal mitte seal kaugel oli ka Eerik Haameri suvila, seal sai käidud. Grünthal oli muidugi hea meel, et keegi teda veel mäletas üles, otsis seal, ta elas suhteliselt tagasitõmbunud kaheksakümnendatel aastatel ja SAISis sõprust uuendatud ja kui ta mult küsis, millist jooki ma eelistan aastaseid uiskist Saaver ja tal tuli kohe meelde, et see oli täpselt sama mark, mida tema 22 aastat varem Dixilanš kuulates Washingtonis oli joonud. No kui palju need 22 aastat olid mõjunud, kas oli tunda niisugust distantsi tekkimist? Ei olnud üldse tunda. Tants oli vahepeal nagu tõesti tekkinud, see on ju loomulik, et kuna mõlemad Managa tegutsesime, siis peeti nagu suurteks kirja randus rinde võitluskaaslasteks. Mina rektrootsigemplemisest osa peaaegu ei võtnud. Nii et sõprus oli, aga mitte juust, rindevõitlus. Tuleb ära nimetada ka seda, et ta kuulus väga noh, niisuguses Eesti oludes prominentsuste seltskonda, see oli kolmanda põlve haritlasi perekond, mida ei olnud väga tihti Eestis. Alustame sellest, et tema lell oli tuntud luuletaja ja kirjanikke Remm Grünthal Ridala, siis tema emapoolne vanaisa oli tuntud Eesti poliitikategelane Jaan Poska. Ja tema isa oli jurist ja ka tähtsates valitud ametites Eesti vabariigis. Jaa Grünthal luulest rääkides kriitikud pahatihti unustavad, et tal on ka suur hulk täielikud Eesti isamaalisi patriootliku luulet mida ta nagu perekondlikku liini pidi võttis. Poliitikaeliidi hulka üks vanaisa oli Jaan Poska Tartu rahutooja ja ta lell tuntud luuletaja ja literaat Villem Grünthal-Ridala. Ta isa oli riigikohtunik Timoteos Grünthal ja ta ema oli üks esimesi eesti naisjuriste naisliikumise edendajad Veera Poska-Grünthal. Nii et Grüntalile oli vaimseid ja isavalike eeskujusid küllalt vile ta väärikalt järgisteid. Kas tema on niisugune kõrge või lugupeetud päritolu lõiga tema käitumises ja suhtlemises välja? Ma arvan, taolisest kogu aeg teadlik, aga ta eputad sellega. Nii et siin on mingeid märke läinud Märkaliseezzee andis talle enesekindlust, aga ta ei hõõrud seda kunagi kellelegi nina alla. Ja siiski elasta üksildasena ja eemaletõmbunud ja natukene võib-olla ka siis kibestununa seal poris. Ma ei ütleks, et ta eriti kibestunud oli muidugi igav luuletaja tahaks, et tema luule leviks rohkem ja pääseks avalikku kirjandus ringlusse või portaali vahepeal sellest muidugi pettunud, et tal olid võib-olla suuremad ootused, lootused, kui retseptsioon seda lõpuks õigustas. Aga pagulasVälis-Eesti oludesse retseptsioon oli ka teatud määral väärastunud, asetati rõhku asjadele, mis kirjanduslikult ei olegi nii tähtsad. No sinu kui toimetaja kaustas, on kindlasti ka tema käsikirju, tema luuletusi, mis ei ole manasse jõudnud, kui palju ja mida sul on? Ma korrigeeriksintsid selles suhtes tüütaks, mis tema koondkogusse neitsirike, mis tartus ilmus, ei ole jõutud. Selles neitsi riik, kes, mida Hando Runnel tänuväärset välja andis, on ikka mitmeid kümneid luuletused, mis tal on. Puuduvad. Seda mainisid ühes artiklis, aga ma ei oska praegu seda nii tagu täpsema täpsustada. Kuid igatahes neitsi riike, selle sisu ei ole ammendav Grünthal luule suhtes, rääkimata nendest värs romaanidest kahest, mis seal puuduvad. Aga nüüd on ka mingisugune oletatav päevik, millest on säilinud ainult seitse lehte vist kas on sellest päevikust midagi teada? Jah, ma leidsin, tähendab, mul oli vahepeal ununenud, aga pool tosinat aastat tagasi oma arhiivi korrastades ja Grünthal ikka austad välja võttes leidsin Taali pole saatnud, manas avaldamiseks katkendi oma mälestustest. Ja see on väga huvitav, katkenud see käsitleb esinemisi päevi pärast Nõukogude vägede põgenemist Tartust. See on, see oleks siis suvel 41, eks ole suvesõda, nagu seda nimetatakse, need on saanud väga tabava nime Suvesõda Jaagust, Grünthal, Treffner, istina, noore koolipoisina, mis ta võis olla kuus, 17 osa alles. Suvesõjast on palju kirjutatud, seda ma ei hakka siin selgitama. Aga huvitav on see, et tema ema Veera Poska-Grünthal kirjutab endale mälestustes, kuidas Taarja üks koolivend, püssid seljas, koju tulid söömast, sest et rindejoon jooksis piki Emajõge Tartus paar nädalat ja nii, et Grünthal sai seal veidi püssirohtu nuusutada. Väsinud ja näljased poisid vajusid voodisse nagu kotid ja elu ei olnud kerge, sel ajal. Ja muidugi ta sai päris sõjaväemundri selga Soomes, kus ta lõpetas ohvitseride kooli. Aga nüüd veel see üks niisugune märksõna nagu jalakaliin sellest on ka nendes mälestustes. Ja ma ei saanud seda, manas seda katkendit avaldada, mille üle ta võib-olla vihastas isegi, aga no mitte põhjalikud, sest kontaktidega jätkusid. Tema kirjeldab, kuidas, kas käisid mahalaskmised Jalaka liinil. See termin peaks vähemalt ajaloo uurijatele tuntud olema, kui Eesti metsavendade poolt juba ja Talpaku mehed ja kõik, kui armee lõuna poolt Emajõge välja peksti, siis hakkas ka jaht päris või oletatavale kommunistidele. Ja neid veeti väga pealiskaudse kohtuotsusega. Mahalaskusele Grünthal iseenda kirjelduse järel ei võtnud mahalasust, osa oli ühes teises rühmas ja ta pealegi ühtset linnupüsse õiget pauku ei teinud. Aga ta kirjeldab jalakaliini mahalaskmist paaril leheküljel ja nimetab seejuures ohvitseride ja mahalaskjate mitme tuntud isikunimesid. Aga loomulikult väliseesti õhkkonnas jaga üldiselt puhtinimlikult, kuigi oli surmaga küsimus ei saanud neid nimesi avaldada ja terve see stseen oleks olnud väliseesti avalikkusele liiga krõbe. Kuigi mul ei ole kahtlust, et Grünthal rääkis tõtt. Ja üks moment veel, see oleks olnud magus suutäis Nõukogude propagandale. Ja sellest oleks nõukogude propaganda kinni võtta ja öelda, et meie oleme kogu aeg rääkinud, et seal valge terror või võimutses ja Grüntali need mälestus katkenud oleks andnud sellele nagu teatud määral toetust mis ei olnud Grüntali poolt sellisena mõeldudki. Aga külma sõja õhkkonnas ma pidasin paremaks seda mitte avaldada. Sa ütlesid, et tema püssi ilmselt pauku rajal ei teinud, aga hiljem oli ta ka soomepoiss, seal ta ilmselt pauku tegi, ma ei tea siis, kui palju ja kui tihti ta läks selle uuesti õppima meditsiini, ta läks Helsingi ülikooli ja siis ta läks Soomest Aleks, otse Rootsi. Tema oli üks neist soomepoisse, kes Rootsi läks, oli vist nii? Ei. See on siin ühes artiklis tõesti mainitud, et ta läks Soomest Rootsi ei, tema tuli nii nagu üle 2000 poisi tulid Soomest ikka Eestisse tagasi. Ja need ohvitseride kooli lõpetanud lipnikud. Nende enamik jäeti Kloogale ja nad lülitati Eesti 20. relva, SS-diviisi tagavararügement idesse kalja Paldiskis. Ja kui Grünthal nägi, et tema ei pääsegi kohe rindele, vaid võib-olla viiakse koos tagavararügemendiga Saksamaale siis ta võttis ette ja läks paadiga Rootsi, aga nii et Grünthal oli siiski selle legendi hoiate seas, kes Eestist kaitsva Soomest tulid. Aga siis, kui ta nägi, et ele mõne mõtetele sakslased viivata leegionäride Saksamaale, siis ta lahkus Rootsi. No ja tema elukäigu järgmised perioodid on meil juba siin räägitud, ta töötas oma kogu teadliku tegeliku eluarstina eduka arstina, kas siis alguses viibis, pärast jääte poris? Nonii, sorri siis lühike meenutus Välis-Eesti luuletajast. Grentalist aitäh, Hellar krabi nende meenutuste eest, kuulaja küsija rollis rihm. Martin Viirand.