Rahva teenrid Tra laupäeva hea vikerraadio, kuulaja ja head vaikset laupäeva kell on 11 ja viis minutit ning rahva teenrid alustavad ning täna on siis saates Mart Linnart, et rahvusringhäälingu uudistetoimetusest täpsemalt siis telepoole pealt ja Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest ning Lauri Hussar vikerraadiost. Ning et on vaikne nädal, siis ei tea, kas just selle pärast, aga aga tundub, et sellel nädalal on uudiseid. Vähemalt selliseid uudiseid, mis avalikkust läbi ja lõhki on raputanud, on ka pisut vähem ja midagi ülemäära kõmulist ei ole juhtunud. Aga kui ma hakkan nüüd mõtlema, et võrreldes aastatagusega neide sellel nädala sündmusi võrreldav või kasvõi kahe aasta tagusega, siis sellel nädala uudised oleksid tõenäoliselt toona olnud tõeline sensatsioon. Nii palju on siis vahepeal meie suhtumine uudistesse negatiivsetesse negatiivsetesse uudistesse muutnud muutunud. Aga tänast saadet alustaks ühe, võib-olla väikese mõtteteraga tänasest Eesti päevalehest. Nimelt on siis pikka artikli kirjutanud SIIN teoloog Toomas Paul, kes on esitanud küsimuse, et kui Eestis möödub suur reede suure pidutsemise tähe all korraldatakse kõikvõimalikke suure reede diskosid, et kas see on ikkagi kohane viis, millega tähistada päeva, mil Kristus risti löödi ja ta ristil suri ja ta käib artikli lõpus välja. Muuseas mõte, et kirikud oleks pidanud protesteerima, kui riigikogu kuulutas ennistamise tuhinas suure reede riigipühaks. Üsna selline radikaalne mõtteavaldus ühelt poolt ma saan aru, miks tunnustatud kolumnist ja teoloog sellise mõtte välja käib. Ta teab, kuidas ühiskonnas diskussiooni tekitada. Aga ikkagi, kuidas, kuidas hinnata seda sammu? Jah, ma tunnistan, et Toomas Pauli artiklis on kindlasti iva sees, sest et tõesti, kui me tähistame Kristuse ristilöömist disko ja, ja muu tralliga, siis, siis ilmselt see päris kohane ei ole. Jah. Aga mis puudutab nüüd seda vabam päeva, siis ühest küljest Vaba päev suurel reedel peaks ju andma siis võimaluse inimestele nii-öelda endasse süüvida, mediteerida ja elu olemuse üle järgi mõelda, iseküsimus on jah, kuidas seda tegelikult kasutatakse, et tõeliselt religioossete inimeste jaoks. On sel pühal nagu üks tähendus, teiste jaoks on see täiesti lihtsalt vaba päev, kus kus võib minna diskole ja valmistuda munade värvimiseks, mõtlemata selle peale, mida sa traditsioon iseenesest tähendab. Aga noh, kui me oleme ennast juba kristliku maailma nii-öelda paigutanud, siis, siis ilmselt tuleks, tuleks need kristlike maailma maailma riigipühade riigipühasid järgida. Nii et Eesti on tõesti ennast paigutanud sinna nii-öelda kristliku maailma, aga samas tunnistame teisest küljest, et kõikvõimalike uuringute küsitluste andmetel on Eesti üks üks Euroopa ateistlikumad riike. Meil on inimesi, kes, kes on tõelised religioossed, ikka väga vähe, võrreldes Lääne-Euroopa maadega või kas või Soomega. Ja, ja ilmselt seetõttu see ülestõusmispühade religioosne tähendus on, on ilmselt meie ühiskonnas. No ma ei tea, kui palju sellele mõeldakse, aga, aga teisest küljest jällegi mulle meeldib, kui ma olen õppinud Saksamaal, siis seal on, on see, on see nii-öelda vabade päevade perioodidel palju pikem, et hakkab juba neljapäeval pihta ja ka ja ka ülestõusmispühadejärgne teisipäeva täpselt. Et ka esmaspäev on ja seal on noh, inimesed, tegelikult religiooni kandepind ühiskonnas on suurem kui, kui meile, aga teisest küljest need need inimesed, kes ei ole religioossed, seal käib ka üks väga suur pidutsemine ja möll terve selle aja vältel. Samas ma arvan siiski, et need inimesed, kelle jaoks see päev midagi tähendab ja kes leiavad, et peaks olema selline vaikne ja endasse enesesse vaatamise päev, siis nemad on kindlasti sellise võimaluse üle tänulikud ja ja siin vastu vastu kevadet. Üks selline pikem nädalavahetus, ma arvan, et väga paljud inimesed on selle üle väga tänulikud, juba ainuüksi see võimaldab ka peredel kokku tulla ja koos midagi midagi ette võtta või lihtsalt tunda rõõmu sellest, et on võimalus kokku tulla ja, ja koos olla, nii et selles ei ole midagi kindlasti paha ja teiselt poolt ma arvan siiski, et selle suure reede suure reede riigipühana omamine on ju oma omamoodi ka õpetava iseloomuga meedia ikkagi räägib sellest, mis mis sellel päeval toimus ja mida tähistatakse ja midagi ikkagi ühel hetkel inimestele külge jääb, kuigi minu kogemus ajakirjanikuna ütleb küll seda, et, et väga suur hulk inimesi ei kujuta üldse ette, mis tegelikult suurel reedel juhtus, et hea on vastus üsna sageli on hea vastus, kui öeldakse, et suurel reedel tõusis Kristus surnust ülesse. Et kui selline vastus kõlab, siis on ja märk sellest, et inimesed nagu midagi juba asjast teavad, aga aga, aga üldiselt on, on väga palju ka neid, kes, kes nagu ei kujuta üldse ette, mis, mis, mis toimus ja miks, miks seda päeva niimoodi tähistatakse. Aga see on, selle üle on kindlasti kindlasti selles mõttes kohane, et, et ka selline arvamusartikkel võiks inimesi panna mõtlema, mis ikkagi on tähtis ja mis ei ole ja ja kust me tuleme, kuhu läheme. No eks eks see teema on ju sisuliselt sama, mis jõulude puhul ja jõulude kommertsialiseerumise teema on olnud üleval aastaid ja järjest enam seoses sellega. Mulle meenub üks varasem Toomas Pauli artikkel, mille ma tellisin olles Postimehe arvamustoimetusest öeldemalt jõulude kommertsrealiseerumise puhul. Ja kena inimesena, Toomas Paul kirjutas mulle ära need 5000 tähemärki, mis ma palusin, aga, aga samas ma seal artiklis oli üks lause, millest oleks täiesti piisanud kogu selle sisukokkuvõtteks. Niisugune tõeline filosoofi vääriline aforism oli, oli Toomas Pauli poolt, mis kõlas umbes nii. Vaene kristus, miks pidid sa sündima just jõulude ajal, kui kõigil on nii kohutavalt kiire? No kiire on kiire, kuni ja, ja suurel neljapäeval kogunes valitsuskoalitsioon arutama kärpekava ja tundub, et kõikide nende uudiste järgi on valitsuskoalitsioonil ikka väga kiire selle kärpe läbiviimisega ja sellega on siis ka põhjendatud. Need emotsioonid, mis kärpekava arutamise ümber olla on siis lahvatanud. Kui vaadata kõikvõimalikke prognoose, millest siis rahandusministeeriumi oma jälle millegipärast jälle kõige optimistlikum, siis siis on ajakirjanduses kõlanud hinnanguid, et, et riigieelarvet tuleks veel kärpida seitsme miljardi võrra, selleks et Eestil õnnestuks üleüldse Nende Maastrichti kriteeriumide raamesse jääda, mis on siis nii-öelda esmaseks aluseks sellele, et Eestis saaks euro kasutusele võtta Eesti saaks liituda eurotsooniga? See tundub, siin on juba kõlanud jälle jälle hinnanguid ja arvamusi, et valitsuskoalitsiooni püsimine on, on seoses selle kärpekava ja nende võimalike meetmetega, mida nüüd selle eelarve kärpimise juures tuleks rakendada jälle tõsiselt ohustatud. Ma arvan, et eks praegune valitsuskoalitsioon suures osas püsib Keskerakonna toa toel et lihtsalt ei saa laiali minna. Siis ähvardab Keskerakonna võimuletulek, mida, mida keegi eriti ei taha. Aga tõsi ta muidugi on, et see niisugust koostöövaimu eriti koalitsiooni sees näha ei ole. Seda võiks võrrelda nagu meeskonnaga, kus selle asemel, et, et mängida sõidumängu ja püüa püüda niimoodi vastase väravale lähemale saada igaüks, kes palli kätte saab, raiub, raiub peale, ükskõik kus kohas ta asub. Igaüks tuleb eraldi välja oma kavadega, mille siis teised koalitsioonikaaslased mutta trambivad, ütlevad, et see ei kõlba kuskile, pakuvad midagi omalt poolt välja, kui pakuvad. Aga millest nagu puudu on, on see, et et äkki siis võtaks need kolm koalitsioonierakonda ikkagi kokku ja paneks paika mingisuguse üldise programmi, mis peaks hõlmama endas siis nii ühelt poolt kärpeid kui teiselt poolt meetmeid majanduse elavdamiseks, et kuidas sellest kriisist välja tulla, aga noh, seda ma küll praegu ei näe. Ja see on täpselt see, millest mina puudust tunnen, et me näeme seda, et kuidas äärmisel juhul suudetakse, on suudetud üksmeel leida siin lõpetaja osas siis selles, et töölepinguseadus suruti läbi, mis töötajate garantiisid halvendab, aga et, et mis puudub, on tegelikult see, seesama, see positiivne programm kriisist väljumiseks, nii-öelda see valgus seal tunneli lõpus. Mingist programmist on ometi ju räägitud, aga, aga suur osa selle meetmetest on millegipärast valitsuskoalitsioonipartnerite vahel kooskõlastusringil takerdunud ja, ja see on tõepoolest kahetsusväärne, et meil ikkagi ei ole veel programmi, millega oleks võimalik laiendada ekspordi garanteerimise kas või kolmandates riikides, et see on minu arvates on väga, väga tõsine probleem ja kui siin nii-öelda justiitsminister ja majandus- ja kommunikatsiooniminister on omavahel kerges sõnasõjas, siis ma ei saa aru, miks need mehed ei saa ühise laua taga kokku ja miks nad neid asju klaarivad ära omavahel, miks seda tehakse avalikkuse sees ja ajakirjanduses? See on, see on võib-olla väga-väga tõsine küsimus, aga, aga noh, järelikult kui niimoodi tehakse, siis, siis ei usutagi selliste programmide edusse ja, ja sellepärast nii-öelda püütaksegi kõike selle PR-vankri ette rakendada. Ilmselt ei saa need ministrid omavahel kokku leppida, sellepärast et pärsib hirm, et äkki selle kokkuleppe tulemusena saab see teine avalikkuse silmis mõne punkti rohkem kui, kui mina ja valimistel või äkki tal olla sellest rohkem kasu, kui, kui minu erakonnast. Samas mulle tundub, et, et selle põhjus, miks Eestis nende kriisimeetmete selle positiivset programmi väljatöötamine on, on niimoodi takerdunud. Ja me oleme nii maas tegelikult teistest Euroopa maadest võib olla ka see, et et see on ikkagi mingis mõttes vastuolus meil Medeni levinud ideoloogiaga, mille järgi riik ei tohi majandusse mingil juhul sekkuda. Aga mina tahan siinkohal, mina tahaks siinkohal muuseas tunnustada Tallinna linna ja kuna Tallinna linnas on võimul keskerakonda, siis ka keskerakonda vähemalt, et nad on suutnud kokku panna mingi kriisiajapaketi 300 miljoni krooni ulatuses, mis suures suures osas loob selliseid sotsiaalabi töökohti või neid on nimetatud ka väheväärtuslikeks töökohtadeks, seda võib niimoodi nimetada, mina neid niimoodi nimetaks, mina isiklikult arvan, et et, et ka sellised töökohad on vajalikud sellepärast et kui me täna ka siia tööle sõitsin, siis ma vaatasin, et linn on ikkagi üsna must ja oleks vaja see linn linn puhtaks saada. Ja kõige hullem teede olukord on ikka täiesti katastroofiline iga igast august läbi sõites, mul on autost kahju ja, ja kõik see vajab kordategemist, et kui nüüd tööjõud on juba odavama on võimalik inimesi sellistele töödele suunata, siis, siis seda tuleks, seda tuleks kindlasti teha ja, ja mis puudutab veel, mulle tundub nagu tee-ehitusega seonduvat, siis siin on küll räägitud sellest, et tee-ehituse ja tee hoolduse ning selliste väiksemate teeremontide eelarve on vähenenud. Kui me vaatame, mis on vahepeal nii-öelda hinnad tööjõuturul teinud, pluss siis veel, kui me vaatame, mis on nii-öelda kütusehinnad võrreldes näiteks kas või eelmise aastaga teinud, siis kindlasti ma eeldan, et ka need kulud On on vähenenud, seega seega linn võiks, võiks nii-öelda neid võimalusi ära kasutada teda ja, ja tõenäoliselt sama raha eest, mis eelmisel aastal peaks sellel aastal ikkagi oluliselt rohkem, kasvõi ka teeremondi osas saama. Jah, et nende töökohtade loomine kindlasti ei aita meid mingistki mõttes sellest kriisist välja, et need ei ole ju töökohad, mis, mis looksid mingit lisaväärtust või aitaksid meie majanduse struktuuri muuta. Aga et teisest küljest tõesti on, on tänuväärne ikkagi, et kui, kui inimestele püütakse jätta mingigi mingigi tegevus selleks raskeks kriisi ajaks et mitte, et nad ei oleks pelgalt tegevused. Ühelt poolt see aitab loomulikult säilitada seda harjumust teha tööd ja mitte jääda koju teleri ette mis, mis on kindlasti väga positiivne sellise sellise projekti puhul, noh, justiitsminister pakkus välja ühe variandina, et inimesed võiksid minna tööle konduktorit, eks trammidest-trollidest bussidesse siis ei oleks vaja munitsipaalpolitseinikel pidevalt busse kontrollida ja otsida bussijäneseid, vaid selle ühe bussi kontrollimisega tegeleb siis see konkreetne konduktor, kes väljastab justkui nagu bussipileteid Väga õige ettepanek, minu meelest seda enam, et Riias on või vähemalt hiljuti, kui ma seal käisin, olid nad nii bussi, bussi kui trammi konduktorit täiesti olemas ja, ja ma arvan, et see annab ka, annab ka toob, toob raha sisse, sellepärast et noh, siis on märksa keerukam piletita piletita sõita, kui ikka käib keegi sul selle kotikesega ja pakub piletit müüa, aga, aga mitte mitte niiviisi, nagu eile oli mul kohtumine munitsipaalpolitseiga bussis, kus tulid siis bussi umbes sama palju Mupasid, kui oli bussis reisijaid, sest et vaikse reede tõttu oli tõepoolest bussinud tühi. Kui viljakas reid oli, kas mõni bussijannas kodavate? Ei noh, selles bussis oli nii vähe inimesi, et piletid olemas, aga, aga see, kui palju neid muposid oli, see tuletas mulle see tuli mulle meelde kohe siis kui sa rääkisid sotsiaaltöökohtadest, et noh võimalikult paljudele paljudele inimestele tööd andma. Muidugi tuleb sellega olla väga ettevaatlik, sellepärast et ühel hetkel töökoha loomine on, on, on loomulikult keeruline ja see maksab midagi ja, ja see ja mitte vähe, tegelikult kui me vaatame, mis töökohad maksavad, aga aga siis, kui majandus läheb tõusuteele ja tuleb jälle avaliku sektori kulutusi veelgi hoolikamalt selles mõttes kontrollida, et, et kõik sellised nii-öelda vähem väärtuslikud ja vähem efektiivsed töökohad tuleb kindlasti üle vaadata. Et siis võib tõenäoliselt tekkida ühiskonnas väga suur diskussioon selle üle, kas ja kuidas neid töökohti hoida ja, ja kui siis juhtub kriitiliselt olema väga selline pingeline periood, võib juhtuda, et, et ei olegi võimalik neid töökohti enam kaotada ja siis on ühel hetkel avalikul sektoril nagu kaelas veelgi suurem koorem, millest ta ei suuda sellisel kujul vabaneda. Ja tegelikult me oleme nii-öelda kriisi ajal paisutanud avalikkuse. Ta oli hulka ja kohustusi ja, ja ka ja ka nii-öelda väljaminekuid, aga meil ei ole. Meil ei ole võimalust siis sellisel juhul sellest nii-öelda lahti öelda, et see tõenäoliselt need konkreetsed meetmed, kuidas seda siis lahendada, siis kui majandustõusule pöördub, tuleb väga hoolikalt läbi mõelda. Eks siin sõltub väga palju ka sellest, milliseid töökohti luuakse, et kas need, need töökohad on tõesti annavad nagu mingisugust lisa väärtust nahk, nagu sa siin ütlesid, asfaldiaukude lappimine või, või siis ka majade soojustamine, mis on, mis on ettepanekuna välja käidud või siis, või siis tõesti luuakse töökohad bensiinijaamadesse, kellelegi, kes torkaks sulle selle püstoli sinna bensiinipaaki, millel, millel nagu minu arvates suurt mõtet ei ole. See on loomulikult, ma arvan, utoopia valdkonda kuuluv kuuluv ettepanek, sellepärast see on minu meelest ta üle poolte tanklad sellest on juba või vähemalt pooled Eesti tanklatest on juba automaattanklat, kus, kus kõik käib selliselt, et seal ei olegi enam ühtegi inimest tööl, nii et et ma arvan, et tanklate osas see, see, see teema nagu ei, ei päde, aga küll, aga võib siin jah, nii-öelda väga paljudes muudes valdkondades leida, leida võimalus eriti just ma pean siin silmas nii-öelda seda heakorra, heakorra tööde valdkonda ja ja ka miks mitte tee ehitust. Siin on neid valdkondi veel. Jah, lihtsalt tankla näide, minu meelest oli seal programmis näitena sees, kui ma ei eksi, sellepärast ta mulle meelde jäänud. Nii see oli siis üks, üks näide ühest kriisiaja kriise, paketist, majandust see võib ka natukene elavdada, sest need inimesed, kes hakkavad seal palka saama, toovad ju ikka nii-öelda jälle midagi tagasi tagasi käibesse. Seetõttu selline raha kindlasti mingis osas võib majandust elavdada, aga majanduste ela elavda kindlasti kärpimine, aga samas kui avaliku sektori kulutused on ülemäära suured, siis tuleb kärpida ja valitsuskoalitsioon asub nüüd jälle see kärpekava kallale. Ja, ja mida me siis, mida me siis oleme kuulnud või sellest diskussioonist näinud, et koalitsioonipartnerid on tülis ja, aga on kõlanud kõlanud sotside hääl, kes ütlevad aga et võib-olla ei peakski nii palju kärpima, et võib-olla tuleks hakata üldse makse tõstma ja meil on sellekohane küsitlus, kui üleval meie koduleheküljel? Öelge, mida arvate siis, kes toetajate majanduskriisi ajal maksude tõstmist saate lõpus teeme sellest küsitlusest. Kokkuvõte, aga küsiks teie käest, mis teie arvate, kas on vajamakse hakata tõstma nüüd majanduskriisi ajal on väga mitmeid teooriaid, üks ütleb, et kui majanduskriisi ajal makse tõstma hakata, siis võib see see majandust märkimisväärselt külmutada. No Eesti on ju seni tegelikult käitunud suhteliselt veidralt, et kui meil oli siin suur buumiaeg siis oleks tegelikult tulnud igal juhul mitte mitte maksja sellel viisil alandada nagu meil testi, vaid pigem koguda rohkem terve panustada innovatsiooni ja nii edasi. Aga, ja kahtlemata see tulumaksualandus aitas sellele sellele buumile ja mullikasvule oluliselt raadio. Aga nüüd, teisest küljest, kui me nüüd siin kriisi ajal hakkame makse tõstma, et see on ju taaskordne nisugune tegutsemine mis on vastuolus selliste soovitustega, mida, mida reeglina antakse, kuidas peaks riik kriisi ajal käituma, et kui me vaatame seda, mida teised teevad maailmas, siis pigem on ikkagi mindud maksualanduste teel teed, et kasvõi Suurbritannia on siin alandanud või alandada käibemaks ja Saksamaa alandab haige, kas ta maksu ja nii edasi? Absoluutselt õige jah, kui me, kui me võrdleme sinna buumi ajal maksnud taandamist, ütleme sellega, et valame lõkkele bensiini peale, siis kriisi ajal maksude tõstmine oleks sama hea, kui me üritaksime süsi lõkkele puhuda neile vett peale valades. Ja tegelikult on see, see, see Eesti osale tulumaks on tegelikult praeguseks muutunud tühjaks müüdiks, sellepärast et kui võrrelda teisi Kesk-Ida-Euroopa maid, siis väga paljudes kohtades on, on tulumaks märksa väiksem, väiksem praeguseks juba kui Eestis. Aga aga noh, ja samas, kui me juba sotsidest ainult ettepanekus rääkisime, siis ma ei saa küll kuidagi aru nende vastu puitlemises sellele teise pensionisamba maksete külmutamisele, mis minu meelest on praeguses situatsioonis küll küll ainuõige Ja sotsid ütlevad, et ei ole garantiid, et seda kahe aasta pärast taastatakse ja siis ma olen kuulnud üsna huvitavat ettepanekut, mis valitsuses kabinetis tegid, nimelt nad ütlesid, et, et hästi, et me oleme nõus, põhimõtteliselt, kui maksed teise pensionisambasse peatatakse, aga siis tuleb kahe aasta järel hakata pensionikassasse maksma kolm, kuus kolm pluss viis protsenti, ehk siis kolm protsenti oleks justkui nagu selle pensionikindlustuse saaja poolt välja teenitud tulumaksust. See summa, mis peaks sellesse sambasse laekuma ja viis protsenti peaks hakkama maksma riik, seega oleks justkui nagunii-öelda tõus. Kaheprotsendiline praegu makstakse kaks pluss neli. No minu arust see ettepanek on ka pehmelt öeldes kummaline, et et. Muidugi öelda, et nad pole sellist ettepanekut teinud, aga minu andmetel nad on sellise sellise vähemalt idee ideelaadse ettepaneku välja käinud, et praega jaa, jaa. Selle kogu selle teist pensionisammast puudutava temaatika nii-öelda see suurim probleem Nende maksete külmutamise juures on, on ikkagi see, et et riik taganeb niisugusest pikaajalisest lubadusest pikaajaliselt kokkuleppest ja, ja, ja samamoodi kui nüüd hakata nüüd ootamatult kuidagi neid makseid tõstma, siis seal on samamoodi ju tingimuste muutmine käigu pealt ja ja ütleme, vastuolukord on tegelikult nagu väga raske lahendada. Vaatame seda, et, et need, et need rahad, kuuned investeeritakse, mida siin Eestis kogutakse, siis suur osa nendest umbes 78 80 protsenti läheb ju Eestist välja välismaale ehk siis see, kui need maksed külmutada. Siis nii-öelda see raha jääks pigem siia Eestisse sisse. Aga teisest küljest ju, nagu ma eespool ütlesin, et see, et riigipoolne külmutamine tähendaks taganemis tervisest pikaajalisest lubadusest ja oleks aus, kui sellel juhul ka inimestele antakse võimalus sellest teisest hambast välja astuda. Aga, aga see oleks jälle praktiline, et ilmselt paljud inimesed lähtuksid välja ja selle tulemusena süsteem läbiku. Aga Külli-Riin, sinu kolleegid tänasest Postimehes kirjutavad lehe juhtkirjas, et, et tegelikult tuleb hakata uurima, kuhu need pensionisamba rahad on ikkagi läinud ja kui põhjalikult me tegeleme sellega. Et jälgida, mis, kuidas siis erinevad fondid on meie pensionirahaga ümber käinud, milline on üldse selle fondi tootlus olnud, kuhu nad on investeerinud, kui palju on raha sisse maksnud makstud ja kui palju on sellest rahast järel ja nii edasi. Et, et antud juhul tuleb muidugi Andrus Ansipiga nõus olla, et tuleks uurida, kuhu on siis Eesti pensionifondide raha investeeritud milline on see seis võrreldes teiste riikidega. Ja, ja siis siis me saame nii-öelda ka vastuse sellele, kui hästi on selle rahaga ümber käidud, sellepärast et ühte rahasulatusahju, kuhu lihtsalt nii-öelda meie maksame pensioniraha sisse ja kus see raha lihtsalt haihtub. Sellist sellist asja ei ole meil ka mitte millegi poolest vaja, sellepärast et sellel puudub ju praktiliselt sellisel juhul igasugune Jah, ma tunnistan, et ma ise väga kaua aega mõtlesin, et mina selle teise sambaga ei ühine, aga kui minu käest tohi pihta umbes 100 korda juba pangateller küsinud, et miks ma ei ole ühinenud, siis ma lõpuks alistusin ja alates sellest hetkest. No lõpuks jah, ja alates sellest ajast, kui ma ühinesin, ma tegin seda väga hilja, on see raha, mis ma olen sinna maksnud, ainult ainult sulanud ja mul on ka meeles, et sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk kirjutas Päevalehes Oslo umbes poolteist nädalat tagasi, kus ta ütles, et et juhul, kui fondid suudaksid enda valitsemistasusid vähendada 0,2 protsenti siis see kahe aasta maksete külmutamine ei avalda inimestele väljamakstavatele pensionitele tulevikus mitte mingit mõju, et küsimus on ikkagi fondide efektiivsuses. Jah, kuidas kuidas vananeda oma tasusid vähendama, vahel ei tea. Nad on juba juba praegu. Aga palun väga, siin kolleegid pakuvad välja, et tuleb minna ja küsida, küsida, mida te olete selle konkreetse asjaga teinud, miks, miks on tehtud just selliseid investeerimisotsuseid ja mitte teistsuguseid tuleb, tuleb tõenäoliselt kõikidel minna nii-öelda oma pensionifondide juurde ja küsida üksipulgi üle, kuidas nad on selle rahaga konkreetselt käitunud, ma arvan, et ma arvan, et see on üks, viis, see on üks ini inimese isiklik teema ära, ehk siis ta läheb uuringud noh, tõenäoliselt muidugi vastused on väga demagoogilised ja kui siin räägitakse ka veel sellest, et väga keeruline on üleüldse saada jälile, kuidas fond on selle rahaga ümber käinud ja kui palju on sisse makstud ja, ja kui palju on nii-öelda fondi fondiosaku tegelik väärtus ja seda on kõige lihtsam muidugi kontrollida. Edasi jääb nii et tegelikult neid küsimusi on päris palju, ma arvan, et ma arvan, et need fondid võiksid hakata selgitama, milliseid, milles, millega on siis seotud need, need suured suured kaotused, riskid. Et tõesti, et kui sa vaatad enda enda panga kodulehte, siis sa näed, kui, kui ilusti ja selgelt on inimesele tehtud või lahti seletatud see, kui palju te siis hakkab nüüd tulevikus pensioni saama, kui ta maksab nii ja naa palju, see on väga puust ja punaseks tehtud. Aga et kui sa oled juba selle fondiga liitunud, sa tahad teiste reaalselt näha, ma olen ise ka üritanud seda vaadata, et mida nad siis selle rahaga on konkreetsed teinud, kui suured on need kasvuprotsendid, siis see on küll väga keerulises keeles seal. Ei, tegelikult on ju võimalik seda teada saada, milline see investeerimisportfell on, kuhu nad selle on pannud, ainult et valdavale enamikule inimestest ei ütle need nende fondide nimed, kuhu see raha on paigutatud. Suurt midagi, et noh, kuidas nagu niisugune lihtne ilma ilma majandushariduseta ja pidevalt maailma börsiuudiseid mitte jälgiv inimene peaks peaks sealt midagi aru saama, kas, kas tema rahaga käiakse ümber otstarbekalt või mitte. Aga teisest küljest ma ikkagi monitaksin natuke ettevaatusele c et, et me ei läheks nagunii ohtlikku teede, et et see, kui mingi asi toimib halvasti, ei tähenda seda, et idee või kontseptsioon iseenesest oleks halb. Et kui Eesti pensionifondid on tõesti ei ole suutnud seda raha senimaani hästi investeerides, ei pruugi tähendada, et see kolme samba linasüsteem kui niisugune oleks pesa, tuleks midagi fundamentaalselt muuta, et pigem tuleks asi panna ikkagi tõhusamalt tööle. Mul tekkis tegelikult üks küsimus veel Eesti fondi haldustasu. Eesti fondide haldustasu miinimummäär on paika pandud seadusega, mõneti oleks huvitav teada, kuidas on Nende tasuda ka meie lähiriikides Skandinaavias ennekõike, kus, kus tegutsevad ju needsamad fondid ja ka ja ka Kesk-Euroopas, ma arvan, et, et see oleks, see oleks päris huvitav teada ja siis võiks tekkida ka mingi võrdlus sellest, kuidas, kuidas nii-öelda meie pensionifondifondide haldamise tasuga lood on, aga seda ma kahjuks siin saates välja ei selgita, aga kui me nüüd tuleme veel selle kärpekava juurde tagasi, millest kogu see jutt alguse sai, siis siste tegelikult on siin huvitavaid huvitavaid punkte veel. Ja kui jutt oli sellest, et, et Andrus Ansip on, mis tänasel Eesti Päevalehele ka intervjuu andnud seoses oma nelja-aastase valitsemisajaga, kus ta ütleb, et makse ei tõsteta praegusel kriisiajal, siis valitsuskabinetis on kõlanud kõlanud kõikvõimalikke ideid sotside poolt esitatuna. Aga, aga, aga. Me ju tegelikult öelda, et maksukoormus tõuseb lähiajal, sellepärast et ta on täiesti kindel, et töötuskindlustusmakse tõuseb. Ja ma olen kuulnud, et kabinetis käidi siis ühe erakonna poolt välja ideed. Seda maksimummäära, mis on kolm protsenti, võiks tegelikult tõsta nelja ja poole protsendi peale, ma arvan, et siis sellisel juhul tahetakse tööandja alustuseks panna 1,5 protsenti ja, ja töövõtja kohustuseks kolm protsenti, seega siis neli protsenti neli ja pool protsenti töötuskindlustusmakseks. Sellisel juhul me oleme nii-öelda automaatselt tagasi olukorras, kus Me maksame juba nii-öelda seda tulumaksupõhist maksu, tõsi küll neli ja pool protsenti läheks sellest justkui justkui mujale, ainult nii-öelda nagu nii, kas selle ära? Et, et selline selline nagu samm oleks, oleks tõepoolest juba väga küsitav, kui see töötuskindlustusmakse tõuseks nelja ja poole protsendi peale, kuidas teile tundub? Jah, eks see on ju omanäoline nõiaring, et see muudab tööjõu kallimaks, mis tähendab, et tööandjal tekib soov või vajadus järjest enam inimesi koondada, mis ühtlasi tõstab töötuse määra mis ühtlasi tähendab, et peaks selle tõstma töötukindlustusmakse, sest töötukindlustushüvitiste väljamaksed suurenevad. No see põhiosa ikkagi oleks ka edaspidi ikkagi ju tavaliste töötajatega anda. Et me võime siin küsida, kui kaugele me, me peaksime minema siin solidaarsusega, et sisuliselt tähendab see ju seda, et, et need ettevõtted, kes kes kellel on olnud nii-öelda jätkusuutlikum strateegia. Et nemad hakkavad maksma hüvitisi. Nendele, kes on töötanud nii-öelda selles buumi ajal puhanus sektorites, mis kõige rohkem kokku tõmbuvad, kõikvõimalikud kinnisvaraarendused ja nii edasi No fakt on muidugi see, et, et ega me sellest maksutõusust ei pääse, nii või teisiti, töötuskindlustusmakse tõuseb. Nii või teisiti, küsimus on nüüd selles, et kas kehtestada ka mingeid uusi makse? Sotsid räägivad, Eiki Nestor on vist võtnud sõna sellel teemal, et tulumaks tuleks tõusta, tõsta tagasi uuesti 26 protsendi peale ja tuleks veel automaks kehtestada, mis, mis siis tõenäoliselt on siin mõeldud mitte enam seda, et automaks uue auto soetamisel või et laiemalt võib-olla siis hakatakse ühel hetkel rääkima kui sellest, et et automaks kubatuuri pealt, nii nagu päris mitmetes Euroopa riikides on, on auto võimsuse pealt iga-aastane automaks ja muuseas näiteks Saksamaal tehakse vahet ka bensiinimootoriga diiselmootori vahel ja, ja eriti just kannavad kahju või, või peavad kõige rohkem maksma vanade diiselmootorite omanikud selle teise mootoriga autode omanikud, sellepärast et need saastavad õhku. Et automaks on minu arust kyll väga hea mõte, et et kui ma olen lugenud siin ühte ühte roheliste analüüsi, kui nad võtsid kokku kõik need kõik need kaudsed kahjud, mida see suur auto autoliikluse Eestist kaasa toob ja need olid päris muljetavaldavad arvud. Need mõjud inimtervisele õhukvaliteedile. Külli-Riin need, kes autoga sõidavad, need maksavad juba niikuinii läbi kütuseaktsiisi. Aga aga nendeks väga palju raha kulutatakse ka tee ehituseks ja nii edasi. Pluss veel see, et, et mina, kes ma käin ainult jala, et ma tõeliselt kannatan selle välisõhu kvaliteedi pärast. Aga kui me räägime sellest, et elu maadel peab säilima, siis Ain üheksa, noh, ütleme siiski Saaremaal ma võtan kas või näiteks oma vanemate näitav, kes elavad, kes elavad külas, peavad iga päev autoga sõitma, samas nende sissetulekud ei ole suured, et millega oleks siis sellisel juhul põhjendatud näiteks nendele automaksu kehtestamine ja, ja sellele on sellel nii öelda Otto siiski mõistlikul hinnal omamine, sellel on ikkagi teatav regionaalpoliitiline mõõde, ka sellest ma ei saa üle ega ümber, sellepärast et see on tähtis selleks, et ka ka Eesti äärealadel elu säilib. Sama tähtis on see, et meil oleks hea ühistransport, aga ma usun, et siin teda annab kindlasti kuidagi kuidagi niimoodi korraldada, et see automaks ei hävita elu ääremaadel, nagu sa kardad. Antud juhul auto maksab, võib muidugi hea mõte olla, aga kui seda kui seda kehtestada ainult selleks, et, et koguda rahvalt raha kokku, siis ma kujutan ette, et, et see on täiesti lubamatu. Sellel, sellel puudub küll igasugune mõte ja sellel võivad olla pigem negatiivsed tagajärjed. Aga oled sa käinud mööda Tallinna kesklinna jalgsi ringi, nende suurte magistraalide, mis autosid täis, et võtame kasvõi põhja puies. Viimasel ajal on autosid oluliselt vähem. Võtame Narva maantee, võtame pronksi tänava, et et see välisõhu kvaliteeti, kui ma võrdlen seda kas või mingite teiste Euroopa suurlinnadega, see, see ei, ei kannata tegelikult mingit kriitikat. Ma siiski vaidleks natukene vastu, kui sa oled olnud Londonis ja istunud Londoni liiklusummikutes, siis sa tead, milline välisõhu kvaliteet on Londonis ja ma arvan, et et Londoni välisõhu kvaliteet on kordades hullem kui Tallinna kesklinnas. No Eesti on ju saanud siin etteheited Euroopa Liidust seoses sellega, et meil on õhus väga palju neid niinimetatud peenosakesi mis tekitavad kümneid erinevaid tervisehädasid, et meil ei ole sellega kaugeltki kõik korras, rääkimata mürast ja nii edasi. Nojah, igasugused aktsiisimaksud reeglina kehtestatakse jah, just selleks, et piirata mingisuguse asja tarbimist, aga antud juhul on jutt nii-öelda aktsiauto aktsiisi või kuidas seda peaks nimetama kehtestamiseks selleks, et riigikassasse raha saada, et seal seal on nagu täiesti põhimõtteliselt põhimõtteliselt väär lähenemine. Et Jaanson tegelikult muidugi hea punkte, et, et Mart, et ma olen selles mõttes seda meelt, et, et eks see natuke silmakirjalik ole, et seda nüüd nii-öelda rohelise retoorika taha luuritada seda automaksu kehtestamist, aga teisest küljest minu arvates siht ehk siis vähem autosid, parem õhk ja parem ühistransport on minu arust igati kiiduväärne. Nojah, aga sama, sama on tegelikult juba bensiini kütuseaktsiis ju sees. Sest et ega suuremad autod võtavad rohkem kütust, nii et selle võrra maksavad rohkem kütuseaktsiisist. Mart aga selle eest kütuseaktsiis ei ole sees, kõik need kaasnevad kulutused, mis ja kahjud, mida ta autoliiklust tekitab, kulud, kulud, haigekassa poolt läheb inimeste ravimiseks, kes kelle tervis on kehv seoses seoses kehva õhukvaliteediga. Kõik see häda, Külli-Riin, millest sa räägid, tuleb ju just nimelt kütuse põletamisest. Mida rohkem kütust põletatakse, seda mustab, on õhk, seda rohkem müra ja seda rohkem laekub kütuseaktsiisi. Ja muuseas, 75 protsenti kütuseaktsiisist läheb ainult ehitusele Külli-Riin, ülejäänud läheb siis nii-öelda nende nende muude kahjude. Ja aga, aga sellest ei piisa, sellest ei piisa, et sellest on meedias olnud juttu, kui on kõik need kulud kokku löödud. Selge, sina oled seisukohal, et, et kindlasti võiks kaaluda siin mõningate maksude tõstmist. Automaks, automaks küll, jah. Nii. Me oleme jõudnud saatesse teine, kus me peame selle valitsuskoalitsioonis toimuv arutelu tõenäoliselt kokku võtma ja, ja kui vaadata, mis on toimunud, siis esmaspäevale läheb valitsuskoalitsioon vastu üsna ebakindlad, sellepärast et sotsid on esitanud üsna teravaid nõudmisi ja järjekordselt on õhus suur tüli ja ja räägitud on ka sellest, et koalitsioon võib jälle jälle laguneda. Suuresti sõltub see loomulikult peaminister Andrus Ansipist, kuidas see olukord lahendatakse, aga, aga ma ei, mul on selline tunne, et erakonna uus esimees, sotsiaaldemokraatliku erakonna uus esimees Jüri Pihl peab seda võitlust praegu justkui oma esimese võitlusena ja seetõttu nende kokkulepete saavutamine seekord kujuneb veelgi keerulisemaks kui varasematel kordadel. Juba ainuüksi selle sellepärast, et Jüri Pihl peab nüüd näitama ennast jõulise erakonna esimehena ja ja, ja noh, kindlasti ta on märkimisväärne poliitik. Eesti poliitmaastikul ja meest tuntakse kui oma seisukohtadele kindlaks, jäävad suhteliselt jäika juhti, aga, aga nüüd tõenäoliselt me võib-olla järgmisel nädalal näeme üht kõige tõsisema poliitilist võitlust valitsuskoalitsiooni sees. Kuidas teile tundub? Jah, küllap küllap see nii on ja, ja ma arvan, et sotside nisugune jäik vastuseis sellele pensioni teise samba maksete külmutamisele, mis ju iseenesest praeguses situatsioonis oleks täiesti täiesti õige ja, ja vältimatu käik on see, et nad noh, nad on ju tegelikult ka juba vihjanud, et, et kui me teeme, kui me oleme selles suhtes nõus, siis tuleks. Meil on nagu midagi vastu anda sellest või mingeid meie meie ettepanekuid vastu vastu võtta kas või seesama maksude tõstmine, et nad nagu seovad selle selle vastuseisu ühele asjale mingisugust järeleandmist, aga teises küsimuses Muuseas on meie püsikuulaja, Jaanus kirjutab selle kohta, et ta ei ole päris täpselt aru saanud et aga kas teise sambaga liitunud ka mingi riikliku pensioni osa väheneb ja väheneb, on, on vastus ja kui nüüd riik peatab maksed, peaks sel juhul ka selle riikliku pensioni vähenemise ära jätma. Ka see on tegelikult täiesti õigustatud küsimus kogu selle kogu selle teema valguses ja, ja mul on tekkinud veel tegelikult ka küsimus, et kui me nüüd külmutame selle teise samba maksed kaheks aastaks siis kui me vaatame, kuidas majandus kasvama hakkab, siis ta tõenäoliselt hakkab kasvama üsna vaevaliselt. Ja sellisel juhul peab riik suure osa rahast, mis talle nii-öelda enamlased jätkub nendel aastatel, kui majandus uuesti tõusule läheb, maksma ära sellesse teise sambasse, mis tähendab, et kõik muud sektorid praktiliselt külmuvad, kuna riigil lihtsalt raha ei ole, et, et see võib olla küll väga ilus lubadused, kahe aasta pärast me taastame selle olukorra. Aga ma kardan, et lubaduseks võib see, arvestades seda olukorda ja majandus pöördub tõenäoliselt tõusule väga aeglaselt. Lubaduseks võib see ainult jäädagi. Teisalt meenutame, et kui see teine sammas käivitati, siis oli meie sisemajanduse kogutoodang ikkagi palju palju väiksem, kui ta praegu on. Aga ikkagi, kuidas teile tundub, kas koalitsioonipartnerid IRL-i, Reformierakond peavad minema sotsidega mingisugustele kokkulepetele, selleks, et see koalitsioon säilitada, või kas on siis ühel hetkel üldse soov seda koalitsiooni säilitada, kui erimeelsused nii suureks lähevad, et et enam ei ole enam ei ole võimalik edasi minna. Kriisi tegelikult ideaalis peaks ju kriisnevalda, suurendama ühtsust ja muutma partnereid tugevamaks, aga kui nende vahel on niigi olnud niisugused ilmavaatelised erinevused, siis paraku võib minna ka vastupidi, et hoopis konfliktid süvenevad. Jah, antud juhul tundub see nii olevat ja teine küsimus on, et kui see koalitsioon laguneb, et mis siis, mis siis asemele tulema, on selge, et ega ükski neist koalitsioonipartneritest ilmselt ilmselt väga keskerakondlasena koalitsioon ei taha, no on veel alternatiivvariant sotsidele. Ehk rohelised. Ma ei, ma ei, ma ei, ma ei tea, kas, kas see on mingi reaalne variant Mina siiski seda lagunemispäris hästi ei usu, et minu arust kõige halvem stsenaarium, mis on, on see, et omavahel kembeldakse vaieldakse kaubeldakse midagi välja ja samal ajal ei suudeta ikkagi reageerida sellele praegusele kriisiolukorrale piisavalt kiiresti. Ja lihtsalt lastakse üks võimalus teise järel käest. Igal juhul on peaminister Andrus Ansipil, kellel teisipäeval täitub, siis neli aastat järjest peaministrina järgmisel nädalal tõehetk, kuidas, kuidas edasi minna ja kas see koalitsioon jätkub, aga kui siin vahepeal Keskerakonnast juba juttu oli, siis Külli-Riin tänane Eesti Päevaleht on keskerakonnale pühendanud ohtralt leheruumi ja ja lausa esileheküljel on suur artikkel, mis ütleb, et Keskerakonna suurtoetaja olevat siis intervjuus öelnud, et muidugi ootama vastuteeneid ja ja tegu on skandaalsete, Slovakkia vist mitte ainult slovaki ärimeestega, millega siis täpsemalt tegu on? No tegelikult ju see väike uudispomm lahvatas neiu vaiksel neljapäeval ehk siis ehk siis üleeile. Et Keskerakonna rahastajate seas selgus, et oli kaks slovaki päritolu nime. Ei, kolm vabandust, nendest kaks surid olnud siis seotud Slovakkia autoritaarse peaministri metšary nii-öelda villafääriga. Seega on õhus väide, et need mehed on justkui seda Vladimir Metcherit rahastanud. Ma arvan, et seda ei, ei ei oska keegi niimoodi üheselt öelda, kuna selle Melchiori villa taga olevaid rahade tegeliku päritolu ja põhjus nagu ei suudetudki, see on senimaani jäänud. Tuletame siinkohal meelde, kellega oli tegu, siis sealise Vladimir Metcher oli Slovakkia peaminister üheksakümnendatel aastatel vist vist ligi viis, kuus aastat, lühiajaliselt oli ta isegi president ja teda on süüdistatud ulatuslikus korruptsioonis väärsest meedia allutamises, inimõiguste jalge alla trump Emilise trump emises ja poliitilise opositsiooni allasurumises. Ja kui Vladimir Metcher oleks jätkanud Slovakkia peaministrina, siis ei oleks tõenäoliselt Slovakkiaga Euroopa Liit vastu võetud. Aga tänu tänu just sellele, et Euroopa Liit ütles, et Metcheri suguse mehega me koostööd ei tee, õnnestus tegelikult Melchior Slovakkia peaministri kohalt maha võtta. Jah, nii see on ja nüüd siis selgub, et needsamad Melchiori Nyllafääriga seotud mehed on siis seotud ka Keskerakonna rahastamisega. Aga, aga kuidas täpselt ja, ja kes on see kolmas mees, seda, seda Keskerakond ei soostunud avaldama. Aga huvitav on kogu selle loo juures veel üks seik, kui üks mees, kelle ka teil on õnnestunud intervjuude teha, tema nimi on skandaalis Milan Paalisse ütleb, et loomulikult ootab ta erakonnalt vastuteeneid ja ta tahab, ta tahab Eestis aktiivselt tegutseda ja justkui annab ta ka vihje, et teda huvitab siin kinnisvara. Siis, kui Keskerakonna liikmetelt juhtivatelt persioonidelt küsiti, et huvitav, et miks need mehed siis 1,4 miljoni krooniga on erakonda toetanud siis ei osanud Keskerakonna liikmed küll midagi muud öelda, kui, et et toetatakse peaasjalikult tõenäoliselt maailmavaadetega nad midagi muud ei osanudki öelda, kui nüüd kuulame, et, et mahliš ütleb, et tema hauta hoopis teeneid ja tahab nii-öelda siin tegijaks saada, siis siis see maailmavaate jutti Kui paber olgu öeldud, et, et kui me hakkasime seda teemat kajastama Päevalehes, siis me meil tekkis huvi ka selle vastu, et kes on see kolmas mees, Pavel muusika, keda siis, kui keegi ei teadnud ja siis sai isegi helistada Ühele sellenimelisele ärimehele, kes polnud sugugi üllatunud, et teda Eestis kõne. Küll aga ütles ta, et tal ei ole Eestiga mingeid sidemeid, kuigi samas Keskerakonna nimi ei olnud talle võõras. Aga ta nagu keeldus täpsustamast ja antud ärimees oli, oli tegevsõiduki. Ja ja sõidukite ääri Sloveenia registri andmetel. Ja kui me hakkasime seda teemat kajastama, et siis tegelikult vaatasime ka, et noh, et mis võivad olla need potentsiaalsed nii-öelda Slovakkia Eesti sidemed, et me näeme näiteks et Eesti ja Slovakkia kaubavahetuses väga suure osa moodustavad paberitooted ja teisest küljest tõesti sõidukid sealhulgas neid, mida kasutatakse kommunaalteenuste uisutamiseks bussid, prügiautod ja nii edasi. Minu meelest nagu selle loo juures kõige olulisem ei olegi see, et kes need konkreetsed ärimehed olid, vaid, vaid ikkagi see põhimõtteline asi, et mingisugune ärimees teises riigis annab ühele Eesti erakonnale suure summa raha, siis on ju täiesti loomulik, et ta tahab selle eest midagi vastu saada. No ei ole mõeldav, et et inimene annaks mingisuguse teise riigi parteile lihtsalt heast peast suure summa raha. Aga Mart, miks sa ei usu seda maailmavaate? Vladimir Metcher, tema erakondadest kuulub ka sellesse samasse liberaalide liitu, kuhu, kuhu Keskerakond ja Euroopa Parlamendis istuvad nad ka ühes fraktsioonis, et võib-olla võib-olla on seal siiski mingeid maailmavaatelised ühisjooned olemas. Läheme elame globaliseerunud poliitika ajastul ja tsentristliku ilmavaate toetamine. See ei pruugi olla välistatud. Ja ma arvan, et seda tsentristliku ilmavaadet, kui sa talle nii südamelähedane on, ta siiski toetaks oma omas riigis omal maal mitte nii kaugel kui siin. Aga nagu äärmiselt häiriv on selle juures minu meelest ikkagi just Eesti Keskerakonna liidrite väide, et nad ei, nad ei tea, kes need on, nad ei avalikusta, kes nad on, kuidas kontakti saab ja ei kavatsegi seda teha, nagu ütleb Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. Samas kui erakonnaseadus ütleb, et nad on kohustatud seda tegema. Aga kuidas teistel erakondadel on, sina oled selle teemaga natuke tegeleda? Ma ma huvi pärast käisin läbi nende erakondade koduleheküljed ja, ja ainult Isamaa ja Res Publica Liidu annetajate nimekirjas ma leidsin, seal olid emaili aadressid taga, teistele teistele ainult nimed. Tunnistan, et rahvaliidu omama ei saanud lahti lihtsalt, sest. No aga siis me oleme olukorras, kus valdav osa eesti poliitmaastikust rikub väga konkreetselt erakonnaseadust ei ole, et keegi peaks siin justkui midagi nagu ette võtma. Tegelikult oleks vaja ikkagi ühtseid definitsioone, mida tähendab, see peab olema avaldatud annetaja kontaktandmed, et kas tõesti piisab, kui annetaja kontaktandmed on, on, on, on see erakonna telefon, emaili aadress, kus meid edasi kuskile ei ei juhatata või ikkagi on kontaktandmete ajal mõeldud ikka konkreetse annetaja telefoninumbrit, aadressi. Ma ei tea, kas telefoninumber ja aadress siis peab olema, aga emaili aadress võiks võiks ju ometi olla. Ja muidugi erinevus on siin ka see, et kui on annet Ta nimi näiteks Toomas Luman, siis me, siis me suurem osa meist teab, kes see on, millega tegeleb ja kust teda kätte võib saada, aga kui kui need nimed on tõesti need, mis mulle siin meelde jäänud, slovaki ärimehed, siis see on juba nagu hoopis teine tubakas. Aga sõbrad, me oleme selles saates nii palju rääkinud erakondade rahastamisest. Viimastel. Kuudel jah, oleme, oleme rääkinud ka sellest, et, et erakondade rahastamine toimub läbi läbi sihtasutuste ja olgem ausad, see on tõenäoliselt üsna massiivne, et me ei ole kuulnud erakondade poolt mitte ühtegi reaktsiooni sellele, et kuidas seda asjaolu ja reguleerida nii, et inimesed ja nende valijad, rahvas saaks ka sellest aru, kuidas siis erakondade süsteemi rahastatakse, sellepärast et siiamaani on erakondade sihtasutused praktiliselt täielikult kontrolli alt väljas ja see, mis seal toimub, on sageli ikkagi üsna üsna kontrollimatu. Et see on tõesti ülim küünilisus, et mul on meeles, kui aastal 2004 keelati ära äriühingute annetused parteidele siis väldi, kui nad jäävad ilma nii suurest rahast ja kolmekordistati rahastamist. Riigieelarvest oli varem olnud 20 miljonit aastas, siis tõusis 60 miljonini. Praegu on see 90 miljonit krooni aastas. Aga aga mida me ei ole saanud, ehkki oleme maksumaksjate maksumaksjatena erakondade rahastamist nii palju suurendanud, on ikkagi seesama läbipaistvas, mida meile lubati. Jah, ja me ei ole nii keeruline seda asja kontrolli alla saada, selleks peab olema poliitik. Sellist tahet aga seda poliitilist tahet ei ole, nagu me näeme. Iga kord, kui keegi on püüdnud rahastamise teemat üles võtta seadusandlikul tasemel, siis me näeme, et erakonnad, eeskätt kaks suuremat Keskerakond ja Reformierakond, kes muidu kaklevad nagu vihasemad vaenlased leiavad kohe niisuguse vennaliku kristliku üksmeele panevad seljad kokku, selles suhtes neid katseid tagasi tõrjuda. Ja juriidiliselt on kõik korrektne, muuseas juriidiliselt on kõik korrektne, on ka üks põhjus, miks kutsuti kokku mõttetalgud 2009 teeme ära, mis toimub siis esimesel esimesel mail ja ja kui siin ajakirjanduses on kõlanud spekulatsioone, et see liikumine võiks justkui kujuneda järjekordseks uueks laineks Eesti poliitikas, siis sellel nädalal Rainer Nõlvak selle ürituse eestvedaja lükkas väite ümber, et ta kinnitas, et partei loomine oleks rahva petmine ja ma arvan, et me võime üsna kindlalt selle väite pealt väite pealt oletada, et et minu, Eesti 2009 ei kujune nii-öelda uues uueks liikumiseks, milleks, millest võiks kasvada välja siis erakond, aga, aga mine sa tea, kuidas teile tundub? Aga samas võib, võib selle raames ma kujutan ette tekkide päris palju niisugusi, kohalikke algatusi, mittetulundusühinguid ja nii edasi, millel on kahtlemata ka ka poliitiline mõju. Iseküsimus, kas siis need kohalikud tasemel või terve Eesti tasemel. Filmirežissöör, Artur Talvik on selle minu Eesti projekti natukene kahtluse alla seadnud ja tal on need on päris mitu mõtet, miks ta arvab, et see võib, see võib läbi kukkuda. Kuidas te neid kahtlusi hindate? No väga kahtlust tekitav on, on, on see, kui, kui sulle jääb sinna koosolekule minnes kahtlus, et need inimesed endas ei kahtle üldse oma liikumises, et Tartu taliteksti kirjutajatele oli tunne, et ta sattus mingi usu usu, usuhullude koosolekule. Küsimus pigem vormis kui sisu. Mul õnnestus seda telekanali neli vahendusele vahendusel näol, see on vist nii-öelda telekanal, mis jätkub nüüd Kalev Spordi jälgedes ja ja ma peaks ütlema, et, et vaatamata kõigele see oli huvitav arutelu, mis seal toimus ja päris päris põnevaid mõtteid käidi seal välja näiteks Sten Tamkivi. Eesti üks kõige innovatiivsemad ärimehi, võime niimoodi öelda, kes on, eks Skype'i loojatest. Tema ütles küll välja omapoolse, väga selge nägemuse, kuidas võiks edasi minna ja mida peaks peaks tegema ja kuidas interneti kaasamine ja inimeste kaasamine internetiteenuste ja interneti kasutamise võiks kogu siinset pilti muuta ja, ja see oli, see oli väga värske mõtte ja, ja ma arvan, et et just selliseid värskeid mõtteid see minu Eesti 2009 kokku toobki ja, ja ainuüksi juba sellepärast on see on see projekt kasulik. Kuigi ma pean tunnistama, et ka minus on tekitanud küsimusi nende ideede kokkukogumise korral. Nende võimalik rakendus aga, aga kindlasti ühiskondliku diskussiooni taset parandab oluliselt. Samas need ideed, nagu ma olen aru saanud, peaksid minema analüüsile poliitikauuringute keskuses Praxis, et ma küll väga hindan Praxise pädevuste kompetentsist, aga samas ometigi see ma ei tea, kui kui, kui, kui avalik ikkagi see analüüs peab olema, et see tekitab küsimusi. Ja see minu Eesti 2009 peab ju vastama tegelikult ka mingitele küsimustele, sest ellukutsumise üheks põhjuseks on see Eesti ühiskonna liigne individualism. Et inimestel ei ole ka see, aga samas ei ole jälle inimestel piisavalt pealehakkamist ja algatusvõimet, me võiks öelda, et ei ole justkui nagu piisavalt ettevõtlikkust, et kuidas sellega hakkama saada. Samamoodi on minu Eesti üks mõte seotud ikkagi väga konkreetselt raha ja varadega, leitakse, et Eesti ühiskonnas lokkab liigselt materialism ja ja, ja see kõik, see, mis on seotud raha ja varaga, on liigselt üleväärtustatud, loomulikult veel veel ka siis poliitilise kultuuriküsimused ja nii edasi, et, et see on üsna lai teemadering. Ja kui vaadata veel minu Eesti koduleheküljelt, kui palju teemasid nad tahavad siis on see tõepoolest ega noh, seinast seina. Et, et kindlasti väga muljetavaldav algatus ja, ja me kindlasti siin rahvateenrite, see jälgima ka hoolikalt seda, kuidas neil läheb. No tunnistama, et need inimesed, kes seal nii-öelda ütlevad, et Eesti hindab liialt mingit materiaalset väärtust ja nemad on ilmselt inimesed seal liikumises, kes on sellel tasemel, et nemad võib-olla tõesti ei pea muretsema oma töökoha kaotuse pärast. Heldur kirjutab meile selliselt, et minu Eesti päästab riigi pikemas perspektiivis koostöö solidaarsus eneseusku ja vastu hakata poliitbroilerite nanoajurünnakutele uue identiteedi kujundamisel. Niimoodi kujutan mina, mina siiski olen seisukohal, et ei ole mõtet vastandada meie-nemad, et poliitikud ja siis muu rahvas, pigem ma loodan, et poliitikud, kui nad ei näe üleval õhus seda kahtlust, et et sealt võiks justkui uus partei kasvada, peaksid ise aktiivselt selles küsitluses kaasa lööma, aga vaatame üle nüüd meie tänase kuulaja küsimuse ning küsisime, kas toetate majanduskriisi ajal maksude tõstmist ning 60 protsenti vastanutest ütleb, et nemad ei toeta maksude tõstmist ja 40 protsenti ütleb, et makse võiks siiski ka majanduskriisi ajal tõsta ning ühe kommentaari jõuame veel siia saate lõppu öelda. Nimelt kirjutab Marised, ma olen kogu aeg mõelnud, et õigem olnuks suure reede asemel teha vabaks teine ülestõusmispüha, ehk siis esmaspäev, Vabade päevade arv ju ei muutuks ja ei solvaks tõeliste kristlaste tundeid. Päris huvitav ettepanek. Nii, aga rahva teenrid tänasega lõpetavad. Rahva teenrid olid Mart Linnart, Külli-Riin Tigasson, Jaama Lauri Hussar ja meie soovime teile siit stuudiost. Ilusat peatselt algavat ülestõusmispüha.