Tere kõigile, kes on harjunud suvel pühapäeviti vikerraadiost meie kahetunnist otsesaadet kuulama. Kalender näitab sügiskuud ja tänasega lõpetab vikerraadio sellesuvise väliprojekti. Meie reporterid püüdsid mikrofoni parimaid hetki põhjamaisest heitlikust suvest Saaremaal ja Hiiumaal, Pärnus ja Tartus, tus Paldiskis, viinistus Viljandis ja Haapsalus. Täna mõtleme suvele tagasi, saateks katked pühapäeva südametest. Igaüks saab oma isiklikke mälestusi nendest paikadest meelde tuletada ja võrrelda sellega, mis raadiotegijatele silma ja kõrva jäi. Mina olen tänavuste suvesaadete toimetaja Kaja Kärner. Me alustame Riina Eentalu Viinistu rannast tehtud saatest, mis oli eetris 26. juunil ja kordusena seitsmendal augustil. Tere pühapäeva keskpäevast. Tere tulemast liinistele, olgu siis lausa ise kohale või, või sellesama vikerraadio saate kaudu. Mina olen Riina Eentalu, seisan siin veepiiril ja meri ütleb teile ka. Tere, kui te kuulete, loodetuul käib nimelt selle ranna peale ja lööb siis ka laine üles ja, ja laine lööb randa, nii et see laine siin teile perega ütleb. Ja kui natuke tuul puhub mikrofoni, siis ei ole midagi teha, need rannad siin on lihtsalt tuulised. Tegelikult oleks pidanud vist kingad näppu võtma, sellepärast et selle rannakivide vahel ei ole linnakingist kõige tervislikum jalanõu. Aga olgu peale, ma katsun hakkama saada. Igal juhul see kivine rand on minu jaoks alati olnud palju, palju huvitavam kui liivarand. Kividel nimelt on oma kordumatu nägu ja, ja iseloom. Ja, ja neid vaadates ei ole mitte ilmaski igav, sest alati on sealt midagi huvitavat leida. Pärast tormi on kivide vahel huvitav käia, siis ei tea iialgi, mis sinna kõik tulnud on. No kihe selles rannas jagub. Ja palju on ka hiidrahne, mis on riikliku kaitse all. Üks neist on kohe otse ulatuses otse minu ees. See on mustkivi, mille alt teatavasti kõik Viinistu küla lapsed on toodud. Siinkandis pole seda tähtsat asja kure hooleks jäetud. Neist rühmadest räägime me pärastpoole eraldi veel. Siit eelistatult alustab siis vikerraadio oma suviseid väljasõidusaateid pühapäeva südameid, tuuled mikrofoni ja need pühapäeva südamed viivad teid Eesti eri paikadesse. Täna siis viinistule. Meie välisstuudio on üles seatud Viinistu kunstimuuseumi terrassil, kes vinistele on, see seda näeb. Ja tere tulemast. Me oleme siin kella kaheni. Ilman täna imeilus päikesel värav selgest taevast, kuigi eile 100. vihma ja oli väike hirm, et mis nüüd saab. Meri on natukene valgejänesed, jooksevad mööda merd, laineharjad on valged, sest tuul käib peale külalistemaja terrassile kogunevad juba inimesed niisama ka sinna, kus meie stuudio üles seatud on. Otse mu selja taha jääb üks tore klaaslabürint, inimesed proovivad alati seda läbi käia ja on seal praegugi uudistamas. Täna me siis räägime vinist rahvaga, laulame maha küla hümni. Räägime suvelavastustest, mida sel suvel Viinistul näha saab. Ja eraldi teemana võtame jutuks Mohni saare väga erinevate inimeste pilgu kaudu ja selle laua taga istuvad siin juba õde ja vend Urve Toompuu, kes on Loksal Angela õpetaja ja Ivar Adler, kes on Viinistu külavanem. Ja räägime siis Viinistu ajaloo natukene lahti, tuletame selle jälle meelde, Urve teab seda paremini. 633 aastat on küla vana. Aga missugused versioonid selle küla tekkega on? No legendi järgi, mida ajaloolased küll mitte sugugi ei toeta. Ta olevat olnud Soomes suursaarest meile kaks venda. Need olid heitjaadu. Ja siis nad leidsid, et, et siin oleks paras koht, kuhu oma talud rajada, oma majad rajada ja et nad ei tahtnud väga lähestikku elada, siis siis Heiki tegi oma majapidamise, rajas ühte külaotsa ja Aadu teise ja seetõttu ongi nimistu küla jaotatud kaheks nimetataksegi Heigi otsaksi Aadu otsaks. Siis olevat tulnud ka kolmas vend, olen endale, see oli olnud vendakseli. Lenda Akseli oli oma oma maja siis teinud keset küla ja meil on tegelikult siiamaani ministri külas sellised talud nagu Heigi talu ja Aadu talu ja ja Aksli talu. Aga noh, on mitmesuguseid versioone. On arvatud, et, et see on tulnud ladinakeelsest sõnast, siinitas selle meie küla neemena merre tungiva otsatud. Või et ta tuleb hoopis soomekeelsest sõnast Vii nagu nooletupp, sest vinistun eemal niisukese nooletupekujuline ja arvatakse kaeta võiks olla tulnud sõnadest finnish toorehk Soome külasest, et siin on elanud mitmest rahvusest inimesi peale eestlaste veel ja sealhulgas siis soomlasi. No vist ei ole mitte pärispea poolsaare vanim küla ega ju ei pärispea poolsaare kõige vanem küla on, on pärispea küla. Nii et me oleme ikkagi nooremad, ehkki me loeme oma oma küla sünniaastat Aastaga 1372, sest Tallinna Linnaarhiivis on olemas üürik kus on kirjas, et sellel aastal tuli Tallinna vines Physse ehk siis kalur vimistult. Et kes need või õieti, millal see Viinistu nimi juba enam-vähem sel kujul olemas. Viinistu nimi on, on siis 19. sajandi keskpaigast enam-vähem alguses w ja ühe i'ga ja siis selle järel selle järel juba Viinistu, nii nagu ta praegu on. Kes selle esimesed asukad olid? Ei oskagi ütelda, on teada, et taanlaste aegu olid siin kanda kinnitanud mungad aga et selles külas on elanud soomlasi ja rootslasi ja venelasi, higi ja ja kõige rohkem muidugi viimastel aegadel eestlase Heigi otsaste Aado rääkisime. Aga Levna linn on meil ka ja see on adu otsa kõige viimane pool säält. Naase on ilmsesti seotud siis nende suurte vägevate lahingutega, mis klemme all kunagi Türgiga ja Türgis ajal peeti. Kas nüüd meie lõunalinnas mingisuguseid selliseid lahinguid on peetud? Raske uskuda, aga ta on niisugusel kõrgemal kohal ja ka täiesti mere ääres. Nii et senini teda nimetatakse ka niimodi. Ja ja Valdo rääkis sellest niimoodi, et no vanasti oli seal hoopis karjamaa ja just selle Türgi sõja ajal hakati sinna saadikukohti jagama ja kuna plemina kindlus just parasjagu selle ära võeti ja see see Neeme Ots on ka kõrgema koha peal, siis hakati seda Kaplevnaks kutsuma. Niisugune see on. No meri on siin seda toitu andnud vist? Siin pole põldu olnudki. Ja ei, siin on ikka niimoodi, et kui sa labida lööd maasse, siis tuleb ükski viia siis kui selle välja kangutad, siis tuleb teine kivi, siis tuleb kolmaski, nii et ega meil ei ole siin põllupidamisega eriti jaksu ja jõukust antud ja ja noh, eks selle meregagi on niisugused asjad. Oma vanasõna ütleb siin, et Andabja meri Ottab ja ometigi ei saa sellele merele mitte vastu panna. Siis on ka niimoodi, et no Meri on loomulikult andnud leiva kõrvase ja, ja igal leiva ka, aga ta ei ole kedagi jõukaks teinud. Seetõttu on meil küla ajaloos see aeg, kui, kui nimistu mehed tahtsid natukene jõukamaks saada hoopis muul viisil kui kalapüügiga, nimelt piirituseveoga Soome. No selle piirituseveoga on Viinistu omamoodi kuulsaks saanud, aga selle piirituseveoga on siin külas mõnigi hea asi. Ja. Viinistu küla jõukamate meeste rahaga ehitati ministrile kõigepealt Viinistu rahvamajja. Ja tegelikult piirituseveorahadega ehitati siis meie suur ja ilus ja uhke koolimaja, mis nüüd juba 70.-te algusest ei ole kasutusel ja nüüdseks on ta ka kellelegi vinistust väljaspool elavale inimesele müüdud. Aga ta ehitati jah, ta sai valmis, aastaga ehitati ja ta sai valmis aastal 1928. Ja tõepoolest, suurema osa sellest rahast, mis koolimaja ehitamiseks läks, andsid Viinistu külamehed. On teada, et piiritusekuningas andi Juss ehk Johannes Piive mann andis siis lõviosa sellest summast ja, ja suure summa annetas ka Toomas kain ja mitmed teised külamehed Kaie külameeste ühiste jõududega. Seda koolimaja siis püsti pandi. Siin on alati kultuurne rahvas olnud, ütleme siis niimoodi et vähemasti on see haridusejanu ja, ja kultuurist osa saamiseks. Mina ka olnud, ah aastast 1910 hakatakse rääkima juba Viinistul toimuvast isetegevusest küll laulu, laulu, kooridest ja küll näitemängu tegemisest ja nimelt sellel aastal loodi Viinistu vabatahtlik tuletõrje selts ja selle tuletõrjeseltsi ettevõtmisena ehitati ka Viinistu rahvamaja. Ja no meie küla selles mõttes ehk natukene erandlik teiste külade sealsed meie külas on antud isegi välja oma ajaleht rannateataja esimene number ja viimane number, sest ta eluiga ei olnud väga pikk. Oli aastal 1932 ja selliseid ärksamaid inimesi on siin aegade vältel olnud üsna palju ja ega neist siis tänapäevalgi puudu ei ole. Ei ole õieti, millal see küla on olnud kõige suurem ja, ja kuidas temaga praegu on. Selle külarahvaarv oli kõige suurem siis viimase suure sõja ajal. On teada, et, et neljakümnendatel aastatel oli nimistu külas 500 inimest. Et rannakülad olid üldse suured, ka pärispea küla oli umbes 500 inimesega. Aga kui tuli aasta 1944, siis on teada, et, et kui kõik viimased inimesed, kes siit ära läksid, üle mere vahepeal oli olnud küüditamise aeg, vahepeal oli sõtta minemise aeg ja õigemini sõtta võtmise aeg nii Saksa sõjaväkke kui kui Vene sõjaväkke, siis kinnistu küla elanikkond kahanes laega suurel väga suur. Hästi on teada, et, et külla jäi umbes 150 inimest praegu on meie külas pisut alla 200 inimese. Kogu aeg on see olnud kaluriküla ja nagu öeldud, Põldasin pole õieti olnudki, aga Ivar Mihkel aseminister nüüd on või milleks ta nüüd kujunema hakanud? Kaluri küla ta on olnud ja selleks ta eeldatavasti jääb, olgugi et kalurite kalurite tööd ja tegemised on siin üsna kokku kuivanud. Küll küll seadusloome poole poole pealt, kus, kus nagu Eesti, Eesti vabariigi pool tehti meile üllatus selle aasta kalalubade jagamisel, kus praktiliselt kõik kõik sellest ilma jäid. Ja mis kalurikülas ja siis nüüd on, kui kala püüda ei saa. Aga kuna meri on meil ukse all ja võrgud on igalühel kuuris siis nii või teisiti minnakse kasvõi salaja. See oli nüüd küll tore ülestunnis kalakaitsele. Aga mis, mis külada veel on? Praegu Eestimaal on väga levinud igasuguste pealinnade nimetamine, et noh paljud on kindlasti siin Viinistul käinud ja tulevad siia seda kunsti nautlema, siis ma ütleksin, et vist on kujunemas Eesti kunstipealinnaks. Me ei ole, me ei ole seda taotustel nagu valitsusele sisse andnud, aga aga ta võiks nagu ajapikku niimodi tulla. Just just no merel vist käiaksegi veel antama lõbu pärast või pigem peaks ameti poolest klaverit. Ei, ameti poolest, kui nüüd niimoodi vaadata, siis Viinistu külas on järgi jäänud kolm ametlikku kalurit. Kes on noh, kellel on sellised volitused, et nad võivad mõrraga angerjat ja muud kala püüda. Ja ülejäänud on niuksed harrastuskalurid ehk ütleme rannaelanikud, kes, kellel on lubatud siis merre panna üks võrk v2 võrku. Aga noh, see on niisugune ütleme, iseenda narrimine, ega selle, selle tööga nagu rikkaks ei saa ja isegi isegi leivakõrvast selle kahevõrguga kätte ei saa ka. Võib-olla paljudele pakub lihtsalt huvi ja hobi hobi korras käiakse. Mida siis õieti tehakse, no väikeettevõtlust esindajad vist sina üksi siin külas? No paraku jah, väike kõla, kõrts on küll. Aga see ei pruugi nii jääda, see, ma usun, et et elu läheb edasi ja nagu siin nagu siin ringi vaadates paneb ja ehitused aina laienevad. Et seda väikeettevõtlust kindlasti lähitulevikus saab olema rohkem. Nii et sa mõtled, et, et inimesed on juba ära tajunud, et kõik see, mis juba ehitatud, on, et, et see annab ka võimaluse neil olla pisut aktiivsem oma elu seadmisel. Seda kindlasti lihtsalt inimesed peavad selle nagu omaks võtma. Noh, siinsamas selle muuseumi taga või on, on veel üks tööstus või kasvatus mille toodang vist ka väga nõutud on seenekasvatus. Jah, meil on siin vanades kalatööstuse ruumides on üles pandud seenevabrik pikk või seenetehas, kuda teda niinimetatud. Ja me siis kasvatame küllaltki nõutud seeneliiki nagu Ausseservik ja enda teada me oleme Eestimaal oma mahult ja kasvatamise pinnalt kõige suurem. Nii et meie projektvõimsus nagu võimaldaks kolm tonni ja natuke rohkemgi kuus. Ja paraku see kõik, mis me toodame, seega ära läheb, nii et nõudlust on ja, ja arenguruumi. Soni taustal servik, hakkaksin veel plaanis mingit muud seent ka veel kasvatama. Ja me oleme teinud teda laboratoorsetes tingimustes, oli teine seinale Siitake seen. No tema puhul on see, tema kasuaeg on hästi pikk ja, ja tänu sellele tema hind on ta hoopis teine ja ta on maailmaturul hästi nõutud. Ja noh, me oleme teda neljandal praegugi kasvamas, aga, aga küllaltki väiksel pinnal, nii et me oleme üritanud teda Eesti Eesti turul natukene noh, lihtsalt tutvustamise mõttes nagu nagu müüa ja tundub, et asi, asi nagu areneb, selles suhtes küll Need on ju tekkimas, praeguse on Loksa vald. Kus me oleme, aga on tekkimas suur vald, üks üks suuremaid Eestis, kui Kuusalu ja Loksa on on plaaninud ühineda, on tekkimas siis Kuusalu suur vald enda siinkandis sellest asjast arvataks. No kui vaadata nüüd selle referendumi tulemusi, siis teenistus oli üks valimisjaoskond number üks siis meie valimisjaoskonnas oli hääletamise tulemused näitasid seda, et 86 protsenti hääletanutest, et oli selle ühinemise vastu. Miks see nii oli? Ma usun, et siin on üks, üks väike konks on sealjuures et ühineda. Jah, aga siia jääb sisse veel üks, üks kohalik omavalitsus, mille staatus jääks sel juhul väga kummalisse seisu. See on Loksa linn. Et kui te, kui te nüüd küsite minu käest, et mida mina asjast arvan, siis ma arvan, et see ühinemine on, on tore asi, aga sellisel juhul peaks sinna sellesse valda liitma ka Loksa linnast. Vastasel juhul tulevad üsna üsna kummalised situatsioonid, sest ütleme, tervishoid, kooliharidus, kõik tuleb Loksa linnalt ja ja, ja elanikud on Loksa vallas või nüüd tulevases Kuusalu vallas. Et seal tekib, tekivad väiksed käärid ja ma usun, et see ei tule mitte kasuks, ei Loksa linnale, vallale tulevasele suurele alale. Noh, seda nüüd ei teagi, mispärast nad Loksa linn ja vald enne kuidagi kokkuleppele jõudnud, aga ma olen ka aru saanud, et Loksa linnas on endal kogu aeg probleeme, nii palju on selle võimuga, et et võib-olla ka ehk sellepärast, aga seda ei oska meil siin ära arvutada. No igal külal ei ole mitte oma hümni Viinistu külal, küll on tõsi, ei ole siin veel neid, kes, kes mulle selle täna eetrisse peaksid laulma. Ka 52 oli see, kui tekki tehtise laule. Ei selle hümni sõnade all on aastaarvuks 1947. Ja siis, kui need mehed solid külla veel jäänud, need olid tagasi tulnud sõjateedelt. Ja, ja tõepoolest, meie hümn is on, on terve suur kohvide jada ja, ja meie hümni räägib ainult Viinistu meestest sulaselge Tairi rästi jaga ja miks see nii on, küllap see on meeste tehtud sellepärast. Ja nad ei ole sinna tahtnud mais sisse panna. Nii et tegelikult algselt käidi läbi kõik pered ja iga pere siis perepeast endise laul, eks, ja peaaegu see nii ongi. Uuemale vahel on sinna neid asju juurde tekkinud, aga, aga loodetavasti kuuleme seda varianti, mida, mida noormehed meile ette valmistavad. Aga nüüd, kui meil on him, siis tuleb see ka ära laulda. Ja siin on mul väike üllatus, koosseis on hoopis suurem, kui ma arvasin ja mis on väga hea. Nii et hakkame sealt otsast, tal ütleme nimed ka ära. Siin on vennad. Aivar, see on siis nii halb. Ivor neurokolmer ja Irjaadler, kes ütles, et jumal, siis ma pean otsima akordioni, kuskilt üles tolmu ära pealt puhuma. Nüüd on ta natuke aega harjutanud, näpud liikuma saanud ja nüüd võite minna. Piinad laadi kinni ja ka võrke ja ei saa ka nii kinni rea. Joosep püüab kala, ei ta raisa leiva kaalub kas või grammi, ei, peakoka teenib seal. Ada ja Loona veerel. Ei ka käia. Aga sai ja laupäeva T4 nii ka käia veerel. Arhol poole tiigri ja ta ei, ta ei saanud oma ja. Ja terve tuuni näegi rõkkab, kuid Joosep piina ootab toodud ära. Vaagnakaadi ära. Tuure ja kui tema rinnaviina v plana jutt oli suurem kui täna linna Tiina vedas. Aga nii täie jonni toetajatega, maakondi, võib-olla tihelegaa näegokaadijani lutti ei näe selgelt mõtlejatel ega ta Daiwa saab jaa jaa Reiga juti tea. Andi jabur ora jahti hooletöödega räivad mahti toodud maa joo ja trassi litsid ja luukoti nati. Nii see ainult üks osa kogu sellest laulust, sellepärast kui me oleksime kogu küla ette võtnud, selleks meil õhtuni välja vedanud. Need olid helilõigud 26. juuni pühapäeva südamest reporter oli Viinistu rannast pärit Riina Eentalu. Tagantjärgi saateid üle kuulates märkan, et igasse saatesse oli valitud just sellest paikkonnast inspireeritud laule. Nii alustasid ka pärnakad Annely Erm ja Toomas šalda 10. juuli pühapäeva südant Endla teatri kohviku terrassilt Just Pärnust pärit Kaire Vilgatsi esinemisega ja laulan muidugi Uno Naissoo pärnaõis. Pärnu on teadagi suvepealinn ja lisaks ka suvine kultuuripealinn aga paljudele inimestele hoopis puhkamise ja meelelahutuse pealinn. Meil on need hulk külalisi, kes on seotud kultuuri ja meelelahutuse korraldamisega Pärnu linnas. Need on abilinnapea Peeter Orav, linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Viivi Metslaid ja Pärnuga tihedalt seotud inimene Priit Valkna, kes korraldaksin e-festivali Vootergeid juba õige mitmendat korda ja seekord siis järgmisel nädalavahetusel. Et sissejuhatuseks võikski teie endi käest küsida, et palju te üldse leiate mahti kõikide oma tööde-tegemiste kõrvalt Pärnu sellisest meelelahutuse kultuurielust osa saada. Alustame meie ainsast naiskülalist ehk eks seal, eks minu töökohustusi alla ka maksimaalselt kõikidel sündmustel kohal. Kõigepealt on see oluline näha, mis toimub, kas see, mida ürituse korraldaja on rääkinud ja soovib läbi viia, kas ega tõesti niimoodi toimub. Aga teiseks on kahtlemata see ka üks võimalus arenguteks, et näha, kuidas asju edaspidi teha. Tere päevast, minu poolt ka. Minul tuleb siiski teha valikuid, ei jõua kõikidele suurematele üritustele, aga kõigele üritades seal kahtlemata ma ei jõua. Aga. Näiteks laulupäevad ja meeskoorilaulupäev ja niisugused suuremad festivalid ja meil, ma olen alati kohal. No sellist tervikpilti ma arvan, et ilmselt ei ole kellelgi võimalik päris isiklikust kogemusest saavutada, et neid üritusi on ju on ju läbi aasta, et kui me võtame siin tuleb siia alustada sellest samast majast. Ehk siis kõik teatri esietendused on läbi läbi aasta kultuurisündmuseks tükati kindlasti mõned eredamad endale huvipakkuvamad asjad olid välja ja, ja mingisugune ettekujutus ikkagi, nii et, et mis laadi ettevõtmisi Barno pakub täna oma külalisele jama oma elanikule. Millest see eelistus sõltub, millist üritust valida või mitte. Kui inimene tuleb siia puhkama, siis ta ilmselt tahab jõuda hästi paljude kohtade peal, aga ise siinkohal olles tööd tehes, et millest sõltub see valik Et valik, et kuhu minna ja kuhu minna, a no see on ikka, tähendab antud juhul kultuuriosakonna töötajate osas on, on see Välit kohustuslik tulla, tuleb käia ikka enamus üritustel kõigil. Aga mis puudutab nüüd Pärnu elanikku ja külastajaid, siis kahtlemata on, see valik on seinast seina ikka hästi suur. No mina olen tegelikult natuke keerulisema, kui rivi on siin tõesti, ütleme, jagab ennast, skulptuuri ja võib-olla ka natukene spordi vahel, siis minul tuleb sisuliselt jagada viie-kuue eluvaldkonna vahel ja ega väga sageli tuleb valikuid, kas minna sinna või teise koha peal, nii et. Haridusüritustel, ma olen püüdnud alati kohal olla ikka, aga kultuuris jah, jäävad ainult suuremad ja sundvalik. Minu puhul igatahes. Teatud sundvalikud, siis peame rääkima ka sinu Priit vaagna poolt. Tegelikult võiks ju natukene liigitada Pärnut ka sellise kahe erinevaga Ma väga erineva intensiivsusega tsükliga linnakseks, et see suveperiood on täis väga erinevat kontingenti ja ma arvan, et et siin ongi raske öelda, et millest ühe või esinemise valik sõltub, et Pärn on juba nii palju piisavalt suur noh, kasvõi juba, et Bannon teatrilinn annab mingi mõiste siinsest kultuuripildi erinevatest tahkudest ja, ja mida mina olen kogenud oma ütleme juba kümneaastase festivali korraldustraditsiooni juures, et, et ongi raske nagu suunata päris tervikut ühele mingile kindlale valdkonnale või ühele kindlale maitsegrupile. Et Pärnu tegelikult suvel meelitab ligi väga erineva huvi maitse ja, ja, ja ootustega inimesi ja, ja mõnes mõttes on, see on see olnud mulle kui festivali korraldajale nagu väike kohustus, et et kõiki võrdselt meeles pidada ja, ja leida neile mingisugune tegevus, sest tegelikult ega sellest sõltub ju, mida arvavad nemad pärast üritust. Just nimelt üheaegselt toimuvad siin Taavi toodis trahhi muusika festival. Eile kulmineerus Mark Soosaare filmifestival. Mida iganes, neid meelelahutusüritusi jagub igasse klubisse. Järgmisel nädalal vahetus Vootele Keit, millest me jõuame ka veel lähiminutite jooksul siin rääkida. Ja nüüd viimasel ajal on tekkinud või tekitatud teatud diskussioon ja just nimelt selle üle, et kas pärna oma festivalile, pidude, ööklubide ja muu taolisega ei ole mitte liiga, on kasutatud mõistet õllelõhnaline, et linnavõimu pool näeks hea meelega rohkem sellist kammerlikust k Valgrelikust mitte just elitaarsusest, aga, aga väljapeetust piirimetsale. Ma arvan, et Pärnu on kultuuritraditsioonidega linn ja, ja on ka elitaarse kultuurilinn oma traditsioonide poolest ja see, et kui on tekitatud kuskil diskussioon, siis see kahtlemata on edasiviiv jõud ja on hea. Aga ma arvan, et mis on ikkagi Pärnu kultuurile omane ja peaks jääma omaseks, on oma tegijate prioriteetne nii-öelda tunnustamine ja toonustamine. Need valdkonnad, millele Pärnu linnakultuuris kõige rohkem tähelepanu pööratakse, on kahtlemata muusika. Oleme päris uhked selle üle, et viimased 10 aastat on meie kunstielu väga aktiivseks muutunud, väga huvitavaks juurde tulevad noored kunstnikud, tahaks neid väga siin linnas hoida ja teha kõik selleks, et, et neid tuleks ja jääks siia. Ja kahtlemata meie oma rahvuskultuurigrupid. Kolm niisugust mahla Kui tulla selle juurde, et kultuur ja meelelahutus või siis kultuur ja kommertset, kuidas seda piire siin pärnus paigas hoitakse ja kas üldse hoitakse. Ja miks seda tehakse, kas see ei oleks tore, kui tuleks ikka veel rohkem rahvast? Koseid üritas ja oleks rohkem? No kahtlemata, ega me oleme väga tänulikud kõigi oma festivali ja suurte ürituste korraldajatele, sellepärast et iga tegija toob linna eripära ja kui nad on andekad, toredad organisaatorid, siis miks mitte. Aga nüüd, mis puudutab tõesõna seda kommertsi ja muu, ütleme kultuuri ja kommertsi vahekorda, siis see on diskussioon, mis on üle maailma, mis kogu aeg diskuteeritakse, mis on ka ajalooliselt diskuteeritav olnud. Ja loomulikult need need sündmused, mis ennast suudavad majandada. Ma arvan, et Pärnu on pannud, Pärnu linn on alati pannud õla alla väga erinevatele sündmuste algatustele ehk nii rahaliselt kui ka mitmete muude võimalustega toetada tegijaid ja, ja kui on jõutud juba teatud tasemeni, kus, kus ei ole võib-olla enam vajagi nii väga raha alla sellele festivalile või tollele teisele üritusele panna ja on teisi järjest enam juurde tulevaid, mis tõesti nõuaks seda, siis, siis need valikud tuleb teha, mis, mis sagedasti on ka karmid. Priit Valkna just nimelt sina olid mõnda aega tagasi vist pisut solvunud või pettunud selles, et linna see aasta enam mootorgiidile sedavõrd jõuliselt taha ei tulnud, kui, kui eelmisel aastal. No mõnes mõttes küll jah, selles suhtes, et ma veel kord ütlen, et ma näen ikkagi Pärnut sellise multi kultuurse keskusena. Et on ju maailmas väga palju selliseid väikseid linnu, kellel on tõesti võib-olla ainult üks mingisugune välja arenenud kultuuriharu. Me teame Savonlinna, kus on üksnes selline ooperifestivali keskne kultuuri elumis tiirlebki, aga see tuleneb ka nende linnade võib-olla võimalustest ja kompaktsusest väiksest Arnold piisavalt piisavalt suur. Ja kui me kui me räägime sellisest huvitavast väljendist, mis on kerkinud üles nagu Valgre liik Pärnu, siis siis tegelikult Seal natukene sellise postamendi väärtusega see lause sellepärast et ma arvan, et Valgre oli piisavalt elurõõmus ja noortepärane ja tollel ajal ma kujutan ette, et mingi pala Helmi saksofoni ja kogu selline jazzolik lähenemine, see ei olnud sugugi võrreldav sellega, mis on, millised on meie arusaamad täna, nii et see kultuuri mõiste on tegelikult selline hästi mitmekesine ja pidevalt arenev. See oli lõik Annely Ermi ja Toomas šalda juhitud pühapäeva südamest 10. juulil Pärnus. Nädal hiljem, seitsmeteistkümnendal juulil tegi kolleeg Tarmo Tiisler kahetunnist otsesaadet Hiiumaalt Kärdla keskväljakult. Mõni lõik sellestki saatest. Üks, esimene tavaline hiidlane, vähemalt ma arvan, niimoodi on meil siin stuudiolaua taga nüüd istet võtnud ja tere luule Saar. Tere, tere. Ütlesin, et olete tavaline hiidlane, olete siis või? Äimis tavali niiden mani täna mõlemale üks üks pioneer. Ega need pole enam tavalised, need on oma aja ära elanud. Milline teie side Hiiumaaga on olnud, olete siin sündinud, olete kasvanud ja, ja kogu aeg siin olnud või? Jah, see on mu kodune koht küll ja ma olin siis sündinud ja kasun, aga nad köik hiidlast, ma olen vahepeal ka koolides käin suuremal ja aga siis veetsin nõukesed, tule kesi tagasi. Miks te siia tagasi tulite? Mu elusaatus kujunes sedasi, et ma ma tulli siia ühe hiiu mehe kätte naiseks. Ma ütlesin umbes viis minutit tagasi, et püüame ka välja nuputada, siis mitte hiidlaste jaoks, kes siis hiidlane on, teie korraldate, Hiiumaa peal ka külalistele rännakuid, ilmselt teilt ka küsitakse ja te ise peate vajalikuks seletada kestu hiidlane õieti on, seletage nüüd siis, kes on hiidlane? Ma ütlesin, ei kohteda ikka inimene. Aga siiski ma ütleks natust vähe, isemoodi hiidlane, meie oleme siin mere taga, meil on siin oma voodi, on olmekultuurlõik sedasi ütelda, meie tahame vaikses rahus elada. Söömine on nende jaoks kõige tähtsam, mitte see suur trügimine, nagu neid tänapäeval modiks läinud. Leida vesi, elad Meigasvate mesi, omad lapsed, me ei taha vaadata, kui ilus on meri, mitu palet tal on päeva jooksul. Ja käik puu ei olegi tähtis. Ma arvan, et näiteks inimese jaoks Saksamaal on Eesti elanikeks eestlane puha. Ma arvan, et enamike eestlaste jaoks on Hiiumaa elanike hiidlane puha, kas siis on üks hiidlane kõikjal või, või teiega siin kuidagimoodi jagunete? Oh, häi näikelane, isegi keele murded juba tükki viis meid telepühalepas oma keel, Kärde keel kujunes siis, kui see oli see va kalevivabrik siis on põhiliselt veel meigiga epumurre, siis on meitel emasti ja Käina nii-öelda murded ja isegi Kassari saare peal natust omamoodi. Võib-olla et see käik muudab inimest natuke teiseneks, sellepärast, et aga aru me saame keegi kütust ja ja minu meelest on Hiiumaa inimene väga külalislahke, aga kui külaline tuleb, siis ta Ta tahab teada, millal ta jälle läheb. Kants, korda külaline. Mis te praegu räägite? Ma räägisi Kärde Pühalepa murdis segamist ei, sellepärast et ige rehe on, jään neid inimesi järele, kes riskivad, Reekida väldib, mis nad arvavad maale pidevalt katsun seda hiiu keele asja üleval hoida, koolilapsi õpetan, sõnu kogunud ja teinud ja, aga maa ei ole palju toetust leidnud, mitte. Miks siis kas kõik tahavad eestlasteks saada või tahavad eurooplasteks saada? Arvata on, arvata, on, aga võib-olla niisugune asi iidilisel on veres nagu list eelmisele lisaks, et äigiti ja kas maa, las möni Teina joon näed, äi ole seda suurt ettevõttet. Likust hiiu nalja ka ju oskate, onju? Leiunal jäätme ja tõsist asjad meeste Rütuda, aga mida ta muidu naiste käes piltsitud ma räägi siis mõned naljad ka, kaks vest pisist ühe vanaaegse teise siis nüüd tänapäevase ka tänapäeval, kuidas sünnib ka nalju? Üks asi on, et üks Hiiumaa poiss läks üle merega äidjagas vähese paadiga või kuidas sattus taline sadamasse, läks alu laeva Kypri uurija tahtis ametis, et kas oleks noh, koga poiss, väis õun, töö. Jaga ekski, Hitler vaates ta üle ja ütles, et noh, sanan oligi moodit ja kas sa ka meretöökorda saab, pole vist enne merd sõitnud. Aga hiiu poiss ajas jalad harki, lõi kõhu ette, ütles, et miks pole, oled sa nüüd lituv, päris tolgus, kudamoodi ma siia muidu ühingu vabaks Mertsaid, mitte. Üks nali. Aga teine nyyd uusrikastest möni, uusrikas elab isegi Hiiumaal. Üks uusrikas pahane pani oma poja Tartusse. Ülikooli oli paar nädalat, saan mööda, poiss kirjutab kuju, et isa ja ema teate maa käi üksi autoga ülikoolis. Aga teised käivad bussiga. Isa ema ütlevad vastuseks, et ära muretse, poja, meie ostame soolega bussi. Kas pole kaasaegne nali või mis? On on tark Tallinna inimene teab, et Hiiumaal Eda elavad odratolgused, kes need on veel? Mina ei tea, kas need neid enam päriselt on, sest nii ta odra põllud karge, kasvan maanära jahutatud, põldusid peaigu, ole otra kasvanud, vaata kas niivõrd ei tea, mismoodi saad, alguseks saad, vanasti olid seal head odramaad ja sellest tehti linnased ja odra. Ja oldi siis purjus sedaviisi, kui elu valmis, saan, ikka kolm kuud järjest ja ja sedasi lasteringis ikka kui ühes peres elu Lepist tehti teise peres ja sealne Tiiu naljad tulidki, mehed, kes merelt tulid, vaata, nemad rääkisid. Siis Ma ei, ütlesid ja kiitsid ennast hiiu nali seas, nagu kahemehesaag peab iga teine mees vastest oleme, siis läheb asjaks elavatel ka kuskil siin saare peal, kus nad elavad. Nad elavad küll seal lääne polgatis vedaja, seal kõrgesaare ja käpu ja sealkandis. Aga neid vist enam ei ole, sest pole niisugust laeva kid, mis näki madal upuks Väicine Näckmanskrundi pääle needa. Mõlemad mehed ei viitsigi enne kuskil merede ja vaatab ja suured laevad ei lähe, sime ikke rannast rehvijäägid, mitte. Nii et need olid Ungrajad, kui neid vantisid, raiub. Te olete Hiiumaal väga kaua elanud, öelge, kas Hiiumaainimene on muutunud ka? Miks pole, on ikka, on ikka lade maale proovinud, neid samu hiiu naljastki rääkida. Ega need noortele enam nagu öeldakse, peal tüppele, lehegid nende vete täide, saad aru, sest hiiu nali on niisugune nagu sõnade mängimine, et saksaga teisel Kareseväärse kärna ära keerata ja saab näha, mis ta siis ütleb seda peened tabamist enam ei ole. Aga Hiiumaainimene, mis nooremad mehed lähevad Tallinnas leiba, teenime? Tööd ei ole mitte end. Kui te ekskursioone siin teete, siis mida teilt kõige rohkem küsitakse? Tavaliselt? Nahk küsitakse, et kas siin on ka elada, minu meelest on kelmale keekidel räägin et jää ja elada ja meil oleme lepliku loomuga rahvas. Meie, meil ei ole suuri ambitsioone, me tahame siin mõnusasti olla. Kas teie loete ennast rohkem eestimaainimeseks või hiidlaseks või veel näiteks Kärdla laseks? Ma loen selle pääle, sule vähese pisise salmi, äis esust, maad, maailma veel teist pole kusagil. Kud Hiiumaa, mu sünnisaar vehegi nema. Kas pole siin nüüd juba vastus käes? On vastus on hea, kõige kõige selle juures veel. Ütlesin saate alguses, et omast arust asusime silla peal, siis selgus, et oleme trummi peal. Miks me siis järsku trummi peal oleme, kui see sild siin ütleb? Pealinlane? Meie oleme liivaoja trummi peal, jah. Ja mina ka ei tea seda, sest see sõnad, kus moodi käik kujunenud aga jään praegu vastuse võlgu, aga trumm on niisugune ilus sõna jälgides, tundub, et seda käik. Me asume täiesti Kärdla linna südames on see linnasüda olnud kogu aeg selline platsike ja siis üks kaks kolm, neli, viis tänavat siit väljumas. Äi pole, aga need Kärdla hakkas kujunema 1844. aastal vabriku parun arvased töölist võiks kraamal vees oma aja ehitada, kui tema laenu annab. Aga see oli turuplats, kui mina niisugune Jämpsikes olin, siis olid siil, asi puud ja peediturgu ja ühe korra oli isegi karu tantsides. Luulesaar, öelge palun, mille poolest on hiinlane saarlasest? Parem miks meitel paremad naad meikel nyyd ütleb sedaviisi ja mina mõtlen, et see teema saarlaste kohta ja hiiglaste kohta sean suurema inimeste väljaütlemine, meie oleme käigi ühesugust inimest ja omale seal olid, pole me neid sugulasvete olnud, aga meite sead olid küll sugulased, sest meie käisime seal seaseemet toomas. Ja mina mõtlen, et need, kes puhub selle teema üles nagu oleks mingisugune hõõrumine, äisi pole õige mitte. Elame ikka sõbralikult ja ma tahaks ise ka veel midagi, kas ma käin ikka? Asi säsune, mina olen ühtlasi ka Hiiumaavanemate inimeste eestkostja, kas nii võiks ütelda ja me ei tahaks eesti raadiot, et küsida, mis asi see nüüd on, iga tundis Eva uudised, iga tundis needsamad uudised ja sedasi terve tekk, päev me ei ole, me tahaks, et raadio oleks väitel rohkem seltsiks ka aga ikke Mess teinud boss ja, ja kuskohas on Saddam Hussein ja käik siuksesse riietud? Me ei tahagi neid iga tund, meie arvas, arvame sedasi, et see päevauudis. Kui ta on uus uudis, siis me kuulame aga 10 korda, meil pole Nidendina isegi mitte asjast aru, ei saa. Palun see edasi ütelda, seal. Ütlen kindlasti edasi oma juhtumisi tunnen uudistetoimetuse juhatajat. Aitäh, Saar teile nende juttude eest ja ma luban, ma ütlen selle pretensiooni õigustatud karmi pretensiooni edasi. Aita täitel ka nägemist. Nägemist. Nii. Ja nüüd on meil esimese muusikapala aeg, see on täiesti elus muusika, mis meil siit kostma hakkab. Ja ega Jurman on see, kes on võtnud lõõtsa endale sülle siinsamas trummi peal kultuurimaja ees ja seda lugu nüüd siis kõlab. Ma olen oma vahvad lood lõpetanud ja istub nüüd siia meie teist värvi mikrofoni juurde maha ka. Tere, Kaie, sulle tereist. Mis lood need olid, mis sa mängisid? Oh, need olid täitsa siuksed, et torupillilugu oli oma Hiiumaa lugu, mille autoriks oli Avo Tamme. Aga see teine oli üks hiljuti õpitud labajalg, mille täpset päritolu ma küll ei tea, aga kuidas mulle endale see lugu väga meeldib? See ei ole nüüd selline pealinlase tarkus, aga minu meelest räägivad ka seda hiidlased ise, et noored inimesed kui lähevad siit saarelt mujale õppima, ei taha tagasi tulla. Sina läksid õppima ja tahtsid tagasi tulla. Miks sa tulid tagasi, kui nii rumalalt saab üldse küsida? Eks mul on ikka niimoodi, et kui pere on Hiiumaal. Ta tõmbab siia tagasi ja eks ma ära käin ka ikka endiselt, et on käidud siin Hiiumaal koolis. Ma käisin vahepeal ka Viljandis koolis ja nüüd on ees Tallinna koolitee, aga eks ma pärast ikka tahaks jälle tagasi tulla. Kui sa peaksid kellelegi seletama, et miks on Hiiumaal hea elada, siis miks? Hiiumaal on ikka väga elada, sest siin on lihtsalt selline mõnus rahvas elab ja siin on niivõrd palju rahulikum ja selline teistsugune aia Rütt. Et see on kohe selline hingelähedane, vähemalt mulle. Äkki see on siis hoopis kõrvalt peale surutud, arvamus, et inimesed tahavad või eriti noored tahavad ära minna, ei taha tagasi tulla, sest siin ei ole midagi teha. Eks see on ka muidugi õige, et töökohti siin kõigile ei jagu ja mõnel inimesel lihtsalt tuleb selline suurusehullustus peale, et suurele maale ära minna, aga kunagi nad tulevad ikkagi tagasi. Kui sina oled hiidlane, siis kes sa täpsemalt oled, kust kandist sa pärit oled ja kas, kui sult küsitakse, kes sa oled, siis kas sa ütled, et sa oled hiidlane või sa ütled? Ma olen ups. Mul on üldse selline naljakas lugu, et mu juured ei olegi päriselt Hiiumaalt, aga kui ma olen suurema, siis ma ütlen ikka, et ma olen hiidlane, aga kui ma Hiiumaal olen, siis ma ütlen, et päris kohalik ka ei ole. Et aga üldiselt sealt minu kodukandi ümbruse inimesi nimetati kunagi toobri hiidlasteks, sest seal tehti igasugupuu, puidust nõusid ja selle järgi siis ka nimi. Sa ütlesid, et sa arvad, et sa päris hiidlane ei ole. Aga kuidas hiiluseks saadakse, kui saadakse üldse kuidagi noh, niisugune jutt on, et kui oled 10 aastat juba Hiiumaal ära elanud, et siis saatke hiiglase passi kätte. Ja see 10 aastat on mul elatud, nii et järgi ma võiksin ennast süüdlaseks pidada, aga ka need päris kohalikud ei vaata ikka niimoodi, et noh kui ka päris juuri ei ole, et siis ikka päris hiidlane pole. Sina tahad oma tulevaste põlvede juured siit kasvatada? Ma arvan, kyll. Tahad, et lapsed oleksid vahvad hiidlased ikka. Kas sina oma lastele näiteks õpetaksid kalapüüdmist? Noh, ma ei tea, ma ise väga suur kala mees ei ole, aga samas see on niisugune mõnus tegevus, et kindlasti õpetaks, kus sinu muusikat hakkasid õppima. Mina jõudsin rahvamuusika nii väga ebatavalist teed pidi ehk siis muusikaga kooli kaudu. Et kui meie lähedal avati muusikakool ja oli ka selline eriala la nagu lõõtspill, siis mõtlesin, et no miks mitte. Et ometi midagi huvitavat ja teistmoodi ja sealt see lahti läks. Sealt tulid siis riburadapidi veel torupill ja kõik muud. Ka milliseid pille üldse Hiiumaal õppida saab? Noh, poeg saab, autopoed vist ei saa, aga siin on klaverist ja. Pianist kuni viiuli nii välja, et ikka väga lai valik, nüüd saab ka parmupilli õppida. Tulles veel selle aga teema juurde, et sinu heakaaslased tahavad Hiiumaale tagasi tulla, kui nad on läinud siit ära õppima. Vaat see on jälle nii ja naa, et kes tahab ja kes ei taha ja mõni ei taha üldse väljagi minna siit, et nii kinni on saares, aga teine jälle läheks millega ja läheks kohe kauaks. Et see on täiesti erinev. Kas iirlase tunne Lööpsus rohkem välja siis, kui sa oled Hiiumaal või siis kui sa oled kuskil eemal? Noh, see hiiglase uhkus on ikka kogu aeg olemas, et et tõesti on endal ka hea tunne öelda, et vot olen hiidlane, aia Hiiumaa asja. Ja kui näiteks kohtad Viljandis või kuskil mujal mõnda, kelle puhul pärast selgub, et on ka Hiiumaalt, siis on kohe teine tunne talle otsa panna ikka siis on kahe omad jutud, millest mandriinimesed aru ei saa. Aitäh sulle, Kaie. Täna need kaks lugu pilli mängisid ja tänane ette juttu rääkisid. Katkestame siinkohal sellesuvistepühapäeva südamete kuulamise, aga ainult selleks, et pärast päevauudiseid jätkata.