Jätkame sellesuvistepühapäeva südamete kuulamist. 24. juulil kutsus Tiit Karuks kuulajad Pakri poolsaarele Paldiskisse. Sel pühapäeval kallas seal vihmamehe moodi, aga saates seda küll aru ei saanud. Päeva süda on täna külas Pakri poolsaarel, täpsemalt Paldiskis, veel täpsemalt Rahuoperatsioonide keskuses ühes Eesti Oasis Paldiskis. Seda võib kindlasti öelda. Ma olen olnud siin vahelduv, kord sajab vihma, aga meie oleme ilusiti paiga sisse võtnud siin varikatuse all ja meie vihma ei karda. Taamal Paldiski lõunasadam Alexela kütuseterminalide ka aeg-ajalt kolistavad mööda kütuserongid. Näha on ka reisipraami vana Tallinn, mis Kurzeerib Paldiski ja Kapers kääri vahel. Kaugemal Pakri saar toored ja poolsaare tipu poole veel kõrge kaldasein, mida kindlasti maksaks vaatama tulla. Kant, millel on rikas ajalugu ja mis oli Eesti inimesele kaua suletud nimelt kogu nõukogude okupatsiooni ajal. Nõnda tahakski selles saates anda väikese ülevaate ja visiooni, rääkida Paldiski ja Pakri minevikust, olevikust ja tulevikust ja jätkame juttu juba siit Rahuoperatsioonide keskuse territooriumilt ja kuna me oleme oma tehnika siia juba üles seadnud, siis räägime ka militaarjuttu ja minu praegune vestluskaaslane ongi Eesti kaitseväe eliitväeosa Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Indrek Sirel. Tere teilegi tulemast saatesse. Tere päevast, et väeosa ülemana ma eelkõige tahaks võib-olla öelda, et ma ei ole täitsa nõus selle templiga eliitväeosa. Seal on kindlasti, et meie väljaõpe on väeosa väljund on tasemel. Et meil on oma omapärad ja olles ainukene kaadrikaitseväelastest koosnev väeosa, on meil kindlasti väga palju, mille üle uhke olla. Kas nüüd teeb neist eliidi, ma ei tea. No tegelikult Scoutspataljoni ajalugu vahetult väärikas Scoutspataljonile oli oma ja väga-väga suur osa ka juba Eesti vabadussõjas. Kui paljude püüate nüüd ütleme oma oma sõduritele, kes Scoutspataljoni tulevad just seda külge tutvustada, et see on tegelikult väga väärika ajalooga väeosa. Jah Nonii ajalugu on tõesti väärikas ja kui me vaatame ikka vabadussõda, siis üks löögi väeosadest, kes osales siis võitlustel mitmel rindel ja on meie pataljoni lipule, on ka mitme lahingulindid olemas, kus Scoutspataljoni on edukalt täitnud oma ülesandeid. Ja see on alusel me õpetame ka oma sõdureid, et pataljoni ajalugu on üks osa meie väljaõppeprogrammist ja me kindlasti hoian, üritame hoida neid traditsioone, mis on siis juba vabadussõjas välja kujunenud ja ja et pataljon praegu omab sedasama lipu, mis oli Scoutspataljonis ka nende lahingute käigus on ka üks märk sellest, et me hoiame ja hoolime nendest traditsioonidest. Aga kuivõrd need poisid, kes teenivad Scoutspataljonis, tunnetavad ikkagi seda ajaloo ajaloo hõngu ja kuivõrd teil õnnestub neile seda sisendada või sisestada, et noh, ajalugu on ka väärtus omaette Nüüd sega, ma ei oskagi öelda, kui palju nüüd iga sõdur just seda ajaloolist tausta ja kui palju see side on just vabadussõja ajalooga, tähendab, on meil nüüd igapäevasest siin toimingutest välja tulevad, aga ma loodan, et see, mis on meie käiseembleemi peal kirjutatud üks paljudest tunnetame ka see, et me oleme nendest ühed, sest paljudest, kes on selle pataljoni lipu all olnud ja olnud vabadussõjas ja ma ei oska öelda, tähendab, et nüüd uus Scoutspataljoni ajalugu, see on ka juba uus ajalugu ja meil on ka väga väärikat leheküljed ka praeguses Ni toimingutest siin üritustes Eesti vabariigi territooriumil kui ka kõikides teistes välismissioonidel. Ja see on, ma on ja ma arvan, et sõdurid tunnetavad seda ühtsust, et me oleme üks. Üks tervik. Aga võib-olla mõned olulisemad leheküljed ka Scoutspataljoni, nüüd uuemast ajaloost juba sellepärast, et me elame ikkagi kaasajas, vabadussõjaaeg oli vabadussõjaaeg, praegu on uus iseseisvuse aeg. Siis taasloodi nüüd neli aastat tagasi ja peale seda, kui Eesti vabariigi valitsus oli otsustanud alustada siis kaadrikaitseväelastest väeosa moodustamise ka ja peale seda, sest me oleme arenenud vastavalt meie plaanidele. Ma arvan, et siiamaani siis me oleme täitnud põhimõtteliselt kõik ülesanded, mis meile on püstitatud jagu, rääkides ülesannetest, siis meie põhiülesanded on täita väljaõppekavas ettenähtud väljaõppe eesmärke ning samamoodi ka tagada püstitatud lahinguvalmidusse taseme säilitamisel ja hoidmisel ning teised meie ülesanded on osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning ka õppustel, et neid päevase lahinguvalmis töötustoiminguid ja õppusi, mis on siin Eestis olnud, neid ilmselt ei isagi. Tähendab, ütleme, kõike ära nimetada. Aga ma arvan, et meie sõdurid, kes on osalenud missioonidel, et need on nii Balkanil kui ka Iraagis kui ka Afganistanis. Ma arvan, et need on kõige paremad selle meie uue ajaloonäitajaid. No põhimõtteliselt te peate olema valmis igasugusteks nato operatsioonideks tähendab ka ütleme kiirreageerimiseks. Need ülesanded on jah püstitatud vastavalt sellele tähendab millised kohustused on Eesti riik endale välja esile võtnud ja pataljon Scoutspataljon on ette nähtud ka üks võimalik reageerimisväeosa kaasa arvatud siis ka koostöös NATO jõududega. No me teeksime üle kohut Rahuoperatsioonide keskusele, kelle territooriumi me nende lahkel loal siin kasutame, kui me ei räägiks paari sõnaga ka sellest ja siin on areng olnud kiire. Et põhimõtteliselt ju põhimõtteliselt kerkib siia uusi hooneid praktiliselt kuuga, mina olin siin viimati aprillis ja siis ei olnud veel seda uut spordihoonet, mis meil viimasel ajal on kerkinud edasi nõnda edasi. Noh, seda võib tõesti siis öelda vist, et see on üks selline tõesti üsna jõuline Eesti oaas siin Paldiskis ja Paldiski ei ole valitud selleks kohaks mitte juhuslik. Kui ma esitaks, hakkame mõtlema sellest rahuoperatsioon Nende keskusest, siis vajaks rahuoperatsioonide keskuses on väga oluline partner, esiteks rahuoperatsioon keskus ongi ta täidab garnisoni ülesanded sisuliselt tagab kaotas pataljoni kogu vajalikuga ehk et meil oleks siin võimalus, tähendab niisiis et meil oleks nii majutus, nii toitlustamine, oleks tagatud kui ka et vajalikud õppeväljakud, mis on siin Pakri poolsaarel, oleks meile tagatud ning ka kell 1000 muud pisiasja, mis ma ei hakkaks tähendab tulema siis nagu mainisin, et Rahuoperatsioonide keskus täidab ka väga olulist ülesannet, reke tegutseb värbamisega uute Scoutspataljoni võitlejate värbamisega ja see on äärmiselt oluline ülesanne, mis tähtis ülesanne minu jaoks. Ning kui nüüd rääkida sellest arengust, siis jah, võiks öelda, et siin toimub küllaltki jõuline väljaarendamine, on viimasel aastal on siin kerkinud nii renoveeritud üks kasarmuhoone kui ka staabi. Siis on ka sisetiir tekkinud ja nüüd on ka renoveeritud uus spordihoone ja noh, on ka muid hooneid, et areng kindlasti toimib. Noh, kui rääkida valikust, siis jah, kuidas Eesti kaitsevägi tuli siia, seda me peame pöörduma ilmselt juba mis on Eesti jaoks muutumas juba täiesti lühiajalooks. Et kuidas 93. aastal esimesed eesti väeosad tulid siia, kuid ja öelda, et see on mingil moel Paldiski saatus, et Paldiski oli rajatud kui kunagi, kui mereväebaas. Sõjavägi on alati olnud Paldiskis? Jah, kahjuks tähendab mõni aeg oli siin ilmselt mitte eriti teretulnud ja baaside lepingu alusel viibis siin. Ja see linn oli ka Eesti elanikkonnale täiesti suletud. Kuid praegusel hetkel ma arvan, et rääkides sellest sõjaväebaasist, et ma põhitöö linnavalitsuses muidugi teeb Rahuoperatsioonide keskus, kuna tema on garnisoni ülesandes ja nii palju, kui mina olen aru saanud, et see koostöö sujub linnavõimudega täitsa hästi. Et me tunneme siin ennast täiesti mugavalt. Te ütlesite, et see on Paldiski saatus ja loodame, et siin uuel iseseisvusajal on see õnnelik saatus. Et jah, kindlasti ma loodan seda tähendab selle jaoks väeosa on ka siin see on ka üks meie ülesannetest, et tagada see saatus, oleks õnnelik. Aitäh, kolonelleitnant Sirel, Scoutspataljoni ülem. Järgmisel pühapäeval, 31. juulil, kui kulmineerus pärimusmuusikapidu Viljandis, tegid sealt saadet kadridiisel ja Ants Johanson Kadri tittede laulu toast, mis oli tänavu Viljandi folgil esimest korda ja Ants tegelaste toast. Alustame kõigepealt lubatult tittedega ja kuulame kõigepealt kolm laulu ja lugemist, mis, mis seal toas kuulda sai. Viljandi pärimusmuusika festivali raames toimub sel aastal esmakordselt titelaulutuba, mida juhivad eest Mari Hansen ja Mari Sarv, Marili Uluots, kusjuures ka veel lisaks. Kust teie need laulud ja mängud võtate, kas kas tegu on selles mõttes ehtsa pärimusega, et te olete oma emadelt õppinud, neil need kuts läks karja ja patsiga hakkuja neid istudes tehtud nagu paljud-paljud inimesed tunnevad neid. Ja mingeid siukseid keeles nii tugevalt kirjas kõik see kultuur. Et seda teatakse ikka väga palju, et et seda pole nagu nendel naistel, kes gruppi tuleb vaja nagu, et kõik oskavad neid sõnu paljude asjade. Aga kas, kas neile reeglina vanemad on teinud ka midagi sellist või et kellel on ja kellel ei ole, see sõltub just perekonnast, aga osad laulud on siis rahvaluule arhiivist saadud ja osad olen, olen ma näiteks ise kogunud ja siis selgeks õppinud ja sõitjaid seid Sõervale Ma ise kogunud ja õppinud, aga ise mõtlete välja ka või tuleb ette ja tuleb ette, nagu just nagu nende jätkusid, et need igasugused ahellaulud Sõmeralt sõrmikul, et seal võib ise nagu edasi laulda, et et kui sa küsid nagu allikate kohta, et siis mina ise käisin omal nagu vanemate lastega. Käisin siil ja Roose juures, tema folkloorirühm oli nagu pere pere ringike või et sealt ma sain nagu mingisuguse nagu tunde kätte, et mis nagu tund võiks välja näha. Et teel ja ise nagu ütles omal kohta, et tema nagu tegi oma heast nagu vastust, lihtsalt nagu ei ole nagu mõelnud selle tunni ülesehituse peale, aga mina ajal kui ma käisin seelia juures, õppisin Tartu Waldorfgümnaasiumi juures olema õpet nagu seminari juures. Ja siis ma nagu vaatasin selja nagu tunni läbi just selle lapse meelte nagu vastuvõtlikkuse, nagu seisukohalt ja hakkasin, pigem on siin nagu neid osasid just, et millest üks tund peaks koosnema, et, et see nagu metsa avamine Siis pärast avamist need hingamise liiguksid hingamine nagu paika saada, et me laulame ja teeme noh, tähtis just see hingamine, mis käib kaasas mängitustega ja lapsel ka. Ja siis tuleb siia rütmiline osa, mis tugevdab nagu üldist lapses oleviku keha. Lapsena Jõgeval oleviku inimene oma füüsilises kehas, et ja miskaudu me aitamegi lapsel nagu kasvada ja areneda ja siis on nagu see hoo mahavõtmine aga lõpuks kätte nagu neid asju nagu õhku rippuma, vaid, vaid siis pannakse kokku tagasi. Mis tehakse lahti, pannakse pärast kokku tagasi. Räägime nagu äkki liiga palju tarka juttu korraga naistele, et nad mõtlevad, et mis mina julgen nagu oma kodus lapsega nii tähtsain tark, et ärme liiga palju tarka juttu räägi, et, et, et Tartus nagu on lihtne, et et kui käid tunnist tundi, hakkad ise nagu tajuma või mis nagu mõtlesin, et see oli nagu sinu üht niisugune mõte, et räägi, see ei mina mõtlesin nagu seda, et, et üks kuidas teha, peaasi, et teha, et see nagu tegemine on kõige olulisem. Ja et, et sellest ringist nagu võib-olla jah tulebki nagu see julgus ise edasi teha ja ise mõelda ja mis nagu lapsele tore, on ju näha, mis on lastele tore. Aga mis te arvate, mis lapsed sellest koosolemisest tegemisest saavad? Mõnu? Et kui ema oli mõnus ja, ja et siis ta näeb ju oma vanaemat nagu sihukeses? Ta ema on tore olla, et see on ka lapsi jooksma, ma arvan, hästi tore, et paljud naised, kes tulevad just meditedega et lapse käest ei saa ju veel küsida, siis kas talle meeldis, nagu seal. Mina võin küll niimoodi, et mina hakkasin käima sealsamas, kus me kõik koos käime. Kui Leena oli kas kahenädalane või kolmenädalane ja ma kogu aeg mõtlesin, et noh, eks see on keeruline üles ärgata ja minna ja et kas, kas on nii tähtis. Aga kui ta sai juba pooleteistaastaseks, siis ta ütles ise, et ta tahab ja et nüüd on nagu ainus variant, kuidas teda üles saab, mingil kellaajal on lihtsalt nagu lähme lasteni ringis, ta teeb silmad lahti ja läheb nüüd ta. Ja, ja, ja ta mängib kodus, näitaja ise ärgitab mind, et hakkab nagu laulma klopandi klopandi ja siis me peame laulma ja tantsima ja võtab tunde, kuni kogu programm saab nagu iga õhtu kodus võetud, et, et nagu paar aastat hiljem hakkab nagu see mõju välja tulema, et see on talle nii oluline, et igal õhtul peab nagu kõik need tantsud ja laulud läbi laulma ja mändoga sõitis, praktilised tänapäeva emad räägivad, et et, et raskeliikluse olukord, laps hakkab turvahällis tegema, ütlesin yhe roolil, et siis on võimalik maha rahustada, hakates neid lasteringil nagu laule laulma, siis laps, kõrvad kikkis, kuulab ja jätab oma hädaldamise ja laseb emal roolida. Turvaline nagu sihuke tausthelitaustana sellega ilmselt siis nagu minu suurem laps on kolme, saab näljaseks ja tema on ka üsna väikesest käinud, siis ja hästi mõnus laps laulab rõõmuga selliseid laule, mis sulle endale ka meeldivad. Nii mõnus on juba koos laulda ja kas te oskate öelda ka näiteks oma laste pealt, et millised need kõige suuremad lemmikud on, need, mida neile tavaliselt kõige rohkem meeldib teha, mis me siin tegime, panime jalapäeval vastamisi ja niimoodi nagu puusadele harjutus tegelikult. Et sõit sõitsin, sealt, saame, sai ja pikka putke piima, laialast leiva, et see on kõikide lasteni siuke hästi ja meeldinud. Ja selle liikumise ja laulame ikka ise panime kokku, kui, et, et ega need liik liigutused alati ei ole, siuksed pärimusliku. Vahepeal olen mõelnud, et kõigis nendes lasteringides Leena sündis, et noh, tehakse seda patsu-patsu kaku ja kuts läheb karja. Teeks midagi huvitavat, emadel ka uusi asju. Tore õppinud, aga Leena tahab just neid kodus. Saab ikka kokku teha ja tiidi tihane ja ja kuts läheb karje ja noh, ja siis natuke klopanni. Uusi laule õppimas käia vaid, kus harjutatakse just nagu suhtlemist ja ja võetakse sellest ühest laulust selle pika kordamise peale see iva lõpuks välja, et hakkab, nagu hakkab, kehasse jõuab see mõju ja mõnu, nagu et mis seal sees on. Tunduv tegemise peale. Meie käest on korduvalt küsitud, et pange kirja need laulud, et me tahaks kodus teha, aga aga asja mõte ongi see, et lauljaks nagu ise külge, et kus sa loed, Babe, ent see on hoopis teine asi, kui see, et sa õpid, ta jääb sulle pähe meeltega hoopis nagu inimene nagu võtab vastu, kui ta loeb. Et see on hoopis teised nagu energiakehade, kuidas seotud selle asja omandamisega või hoopis teised meeled, ütleme siis lihtsamalt, et hoopis teiste meeltega õpid, kui vanad lapsed sellega kaasa tulevad, et kas siin on sellist vanusepiiriga märgata, et ütleme, kahe kolme aastasega VTT võrdleme 500-ga juba viie, isegi ma enam ei, ei taha teha või? Selleks. Kuule ja mänge ja noh, need vahetada, vastavalt vanusele kohandada, siis aga kui vanad teie gruppides käivad et meil on praegu välja kasvanud sellest ühest grupist, kuulge, kas aastal 2000 2001 või kaks hakkasime pihta? Kaks kevadel. Et on neljapäev, Ott ja reedeti on kaks niisugust stabiilselt nagu gruppi, kes käivad koos, et on suuremate lastegruppi siis väiksemad tited. Et noh, et meil on ma kuidagi näinud, et, et kuni selle hetkeni, kus laps hakkab huvi tundma teiste vastu, et see kaheksa, üheksa kuu ja kõndima ja et, et siis siis ja sinna tuua juurde ka nagu niisuguseid kätest, kinnikäimisi ja teisi nagu mängitisi juurde, et natuke erinev nagu sisu ja on kahel erineval päeval, et siis päris tited on kuni aastased, siis umbes või natuke alla selle. Ja vanem grupp, et seal me teeme kõigiga siukseid, rollimängija nagu tänapäeval nimetatakse, mängime karjuste lambaid ja hunte ja ja siis sama kandelina, mida me siin näitasime, tõmbame siukseks, võiks vahepeal lasta, hüppavad üle, selle kandelinad harjutavad ka piiriületamise nagu tunnet, et ja neile väga meeldib, võiks lõputult sealt üle selle kandelina hüpata seal järjekorras kõik, et ega see on kan mängu seesnanguid, kuni selleni, kus, kus lambad tulevad koju, et siis tehakse kandelinaga üle, saab peremehele tagasi ja kes ei hüpates hundile. Ja kuidas siis lõpuks laheneb, kas mõni pundile ka ikka emad aitavad üle? Ei juhindu mitte. Ei tea jah, mõned lapsed juba, suuremad lapsed juba tahavad hundile. Ja siis need vanemad lapsed, et mõnikord nagu tunnevad kodust välja tegema minema, ütlesime, et me mängime ju kodus ka, on kõik, et miks peab sellepärast minema copyderapeutikumi, et et kodus, meie laulame ka, et mõningad eelistavad hoopis kujul laulma jääda. Liiga titekas muidu äkki, või noh, et liiga väiksed on koos omavanuseid nagu kuulevad, et Leenu tuleb, et siis nemad tulevad ka keegi, ent sõbrad peavad ka nagu sõprade pärast, nagu inimesed sind eile ütlesid, et mul on folgil sõprade pärast korgile. Mina nagu just vaatan, lähevad need vanemad lapsed ka tundi ja neid on rohkem, siis on seal palju rohkem neid mänge, kus on tagaajamis igasuguseid hobusemänge ja linnumänge, et siis väiksed on alati tänuväärsed aiad, sest nemad ei taha veel ringi keskele minna ja taga aetud saada ja kardavad selline on nagu rõõmsalt aiad ja suuremad saavad joosta ja nagu tunni alguses juba lepivad kokku, et teeme ikka seda ka. Aga äitäh teile, Marianson, mari sarv ja mari uluvad kolm mari. Ja siit tegelaste toast jätkates siin ümberringi on hästi palju noori inimesi. Aknast välja vaadates on hästi palju noori inimesi ja arenenud maades öeldakse, et rahvamuusikafestivalidel on, on 50-st 60-st põlvkond, meil on see noorte põlvkond ja üks inglane ütles just seoses selle seostub väga hästi selle tittede laulutoaga, et küsis üks inglane, et kas siin festivalil moodustus tehtud lapseootel naistele, et nii palju nii-öelda kõhuga naisliigub ringi ju siis on uus põlvkond folgi külalisi peale kasvamas ja nüüd on meil siin Ando Kiviberg peakorraldaja ja me saame temalt nii mõndagi küsida. Kõigepealt muusikaliselt mulje, et kõige olulisem Minu meelest on kuidagi viimastel aastatel on saanud tavaks öelda festivali kohta, et läbi aegade parima. Ja tõtt-öelda Ütles, et et kui see käesoleva aasta nende väljaanne hakkas lähenema, siis mul tekkis tunne, et võib-olla tänavu aastal nagu ehk mõnes mõttes võib-olla ehk natuke tagasihoidlikum. Aga see tunne oli petlik, et ma olen saanud küll võib-olla möödunud aastaga pisut vähem kontserditel käia. Kui kõik, mis ma näinud olen, on on olnud väga hea. Peab ikkagi tõdema, et festivali korraldajatel on, on väga hea muusikaline maitse. Ma. Eile pärast seda tohutult suurt vihma, käisin Stefan network bändi Toomas ja ma sain ikka niisukese elamused. Täitsa uskumatu, neid ma ei olnud varem elusast peast näinud, ainult plaati kuulas. Ja kui nüüd küsida, et mis mulle tegelikult siis kogu festivali vältel kõige suurema sellise elamuse pakkus, siis, siis ma arvan, et, et see oli hoopis meie kaks noort orkestrit. Et Virumaa ja Viljandi noorteorkester mängisid Eesti sellist, kus võtan viiulit, viiuli, viiulilöök lugusid, ET tooni Tamra seaduse Jaanus Põldre juhendamisel, et et armas oli vaadata ka seal, ütleme, orkestri esimeses reas on, on viiuldajad, kellel on särgid põlvini ja poognat pikemad, kui nad ise ja mängivad koos oma oma õpetajatega üle 60 viiuldaja laval muusika. Ja niisuguse veendumuse ja himuga, et, et lihtsalt kadedaks teeb, oli, oli, oli ma käisin need kolm korda kuulamas erinevates paikades. Ja lihtsalt suurepärane. Lisaks siin eetriväliselt rääkisime, enne ma sain aru, et sulle jätsid sügava mulje ka need öised Kontserdid, mis, mis tulid lihtsalt sellepärast, et nad tahtsid tulla. Jah, kontsertideks muidugi nimetada ei saa. Inglise keeles öeldakse nende kohta Chamsassin, aga ma ei tea, mis eestikeelne kõige õigem vaste oleks, et muusika ka nimetatud Need jämmideks. Noh, teatavasti pärimusmuusika festival, festivali öine süda on kogu aeg olnud tegelaste tuba, sama paik, kus on praegu väljend eetrisse läheb, oleme aga aga tänavu aasta me, me, me tegime sellest sellest tegelaste toast selles eraldi, siis ma ütlen ala siin kõrt sisesiis, tema terass ja veel hoov. Et kolm sellist erinevat sellist paika või tsooni, kus, kus sai pääsesid kõik festivalipaela omanikud, ükskõik, kas siis päevapael või, või festivalipass, rääkimata korraldajatest, muusikutest ja külalistest. Ja, ja siis juhtuski nii, et et kui sees möllasid siin näiteks iirlased hallased, siis terrassi peal ungarlased, moldaavlased või ukrainlased, siis hoovis oli stabiilselt koguaeg selline eesti eesti repertuaari, aga Eesti parimad pärimusmuusikud. Spontaanne, koos muusika tegemine tekitab loo üles, tuleb juurde ja sa, see toimus igal ööl õhtul öösel ma ei taha kella 12-st ühest kuni hommikul kella viie-kuueni välja ja, ja väga-väga muljetavaldav. Tere hommikust. Hästi liigutav vaid hetkeni. Ma ma Omalt poolt väidan, seda ma võin eksida, aga pärast õlle õue vanas kolledžis Laidoneri platsi juures ei ole. Ei ole sellist öist musitseerimist aastaid olnud, ma arvan, et 10 aastat tagasi olid sellised vägevad öised positseerimised, tookord oli selle pisike seal toonase tollase vabalava juures. Aga, aga see on üks suur igatses olnud, et sellist öist positseerimist spontaanset nii vägevalt oleks. Nüüd ta oli. Ja nüüd kuulame, kuidas algas 14. augusti pühapäeva süda. Tere päevast, head kuulajad, siin Kuressaare siin Tervisekeskus Georg Ots ehk moodsamas keeles Georg Ots, Spaa Kuressaares läheb eetrisse pühapäeva süda mitte esimest korda kaks aastat tagasi olime siinsamas lähedal kõrvalmajas Spaa Meris. Aga tol ajal seda maja ei olnud. Teame kõik, et just Georg Ots on laulnud kuulsaks Saaremaa oma Saaremaa valsiga ja küll, vaat sellepärast peremehed selle majaperemehed ristisid selle maja Georg Otsa nimeliseks. Saatejuhid on täna Janssoni, Aare Laine ja ekslinnavurle on tulnud ka siis Saaremaale ja ja üle hulga aja ja muuseas, mul on head emotsioonid sellest toredast maast ja Muhumaast ka, nii et et sellest võib-olla natukene hiljem, mis eile õhtul Muhumaal toimus mul väga täpselt teada, aga siin paigas ei ole sa ka esimest korda ja ma arvan, et küllap siin selle maja õues vist küll selle maja õues tõesti, ja ma olen selles jahisadamas siin kunagi pilli mänginud, aga see on muidugi müstiline, kuidas Eestimaa areneb ja kui tuled siia, siis ei tunne seda kanti äragi. Ja millised laevad siin jahisadamas tänagi sees, kui vaadata kaugemale nõnele, seal on suurreisile ristluslaev, millega tulid Saaremaale ligi 500 turisti Saksamaalt. Ja siin on, mõtlen, et on väga toredad laevad, näiteks väga luksuslik Art kaater, mida me näeme siit õue pealt ja nurga taga on täiesti ehtne viikingilaev, aga sellest, kes ka järgmises tunnis, mis laes on täpselt jah, ja seda räägib meile mereajaloolane Bruno Pao, kellele anname ka peatselt sõna. Aga, ja kuna me oleme just Spaa, Georg Otsas ja Georg Otsast, oli juba juttu, mis muud, kui Georg Ots ja vana hea Saaremaa valss. Aga ka see, kui nendes maa ju vana ja Siitu laseb vaid kaugused kukuvad. Eerunud lennud Tallinn seal ei keelmikaid meid ei sellist küll maailmas põõsa, kelle, kui Saaremaa heinamaad juuni seeni maailma osa. Ma. Hämaratoomebulu nabale on sinule ööbikuid miks huuled ja nii? Tallina. Keelmi käid meid ei sendi külma ilmaga Danielle kui Saaremaa heinamaal juuni SL-i maailmas põõsa, kelle kui Saaremaa heinamaad jooni Oi, Saaremaaniitudega vaim lauludes helisev nurm on. Naera. Maane. Lennud Tallina läksime neli filmi eelmi köita. Meid ei sellist, küll maailmas kusagil. Või Saaremaa heinamaad jooni. Seemned külma, ilma põõsa või Saaremaa häinavatsioonigu. Just sellise lehe heinamaal peamegi viidu mari ulatab, on mõõtmeid ja toimi kõndinud. Rõõmudeküllane. Pudrud kavalat juttu, muld, tärniga nooruke ja ööd on valged ja kuuluvad ruttu, et me ei saa. Ööd, on nii valged, kuuluvad ruutu etninalakene hüüda. Georg Ots ja Saare maavalitsus, tere tulemast saatesse mereajaloolane Bruno Pao ja kohe esimene küsimus. Kas sina oled Georg Otsa näinud ka esinemas kontserdisaalides või, või lavadel vabas õhus? Tere. Ja peab ütlema, et tõesti 1950. aasta kevadtalvel oli vabariiklik kolhooside isetegevusülevaatus, maarühm oli ka kohal, tegime ühte teist seal ja siis meile laulsid Georg ja Karl Ots laval. Ja ma mäletan väga hästi, kui Georg oli vist isa pintsaku pannud selga sellepärast et sellel ajal esinemisriietega kitsas ja varrukad olid natukene lühikesed ja siis tal olid niuksed, pikad käed siit alt väljas, ma vaatasin ujuja käed, sest ma olin kuulnud, et talinoores põlves ujuja, et oli ja siis oli väga võimsalt, nad laulsid seda laulu rahu eest, rahvad maailmas. Sa võid olla siis õnnelik inimene, et olete näinud Eesti ühte kuulsamat lauljat ka esinemas nii-öelda silmast silma. Aga tänane saade on meil ka mereline, sest oleme siin merre. Nii nagu me juba sissejuhatuses rääkisime. Ja merest on rääkimas mitmed inimesed, kes merega sina peal, nii nagu ka mereajaloolane Bruno. No mul on kaasas üks ajalooline Raamat Ringhääling aastast 1944 ja selle võtsin kaasa, sellepärast et siin on juttu ka Saaremaast, üks fotokalureid usutlemas reporteri vestleb Kuressaare Tori sadama sillas, kahe vana kalur iga ja see sadamasild on siit paarisaja meetri kaugusel, kahjuks täna seal ühtegi kalurit ei ole, aga juba tulla all rohkem kui 60 aastat tagasi tõmbas siis Tallinna reportereid ikka Saaremaale ikka kalurite juurde ja tean Bruno, et sina oled käinud ka Eestimaa vahest ütleme kõige kuulsama ringhäälingureporteriga kaluritega koos merel. Mis aasta see oli? See oli 1951. aastal, kui umbes 23 aastane Valdo Pant tuli meile toimetusse ja küsis, et kas on kedagi, kus tuleks näidata, kuidas ta Nasvale pääseb. Ta tahab Nasva kaluritel teha ühte kevadist kalapüügisaadet. Mina olin sihuke noorem mees ja mind saadeti siis temaga kaasa ja läksime sinna Nasva jõe äärde. Jaa. Jaa. Otsurid obsuvad kalurid tulevad, paadid kalu täis, seal alli kala väga rikkalikult. Ja siis pant küsib minu käest ei tea, kuidas seda alustada. Kuidas seda Mertsi nimetataks? Mõtlesin, et see on suur katel. Ahhaa, kas väikekatel on ka? Jah, väike katel on ka meie oleme praegu väikese katla ääres ja suur katel on natuke kaugemal siin v hoovused, niimodi keeravad ringi nagu katlas, kui katel keeb või vesi hakkab keema, lähed, lähed ja siis ja pant alustas siis oma saadet seal lihtsalt, et me oleme siin suure kat Läänes, kus on kala juba keemias ja nad on nii palju ja mehed toovad ja vestles sellega. Tore mees oli, kena olid aga suhelda ja sellest saadik ilmselt kontaktid päraski oleme paar korda juttu ajanud, nii et. Suur raadio ja televisioonimees. Mõnusaid merejutte ja mahlakat saare nalja jätkus Jansa ja Aare Laine saatekülalistel mõlemaks tunniks. Aga hüppame sealt juba järgmisel pühapäeval eetris olnud haapsalu saatesse, mida sain teha koos Haapsallase Andres Ammasega haapsalu esitles end kui muinasjutt juttude ja legendide Linna oli just valge daami aeg. Lõigu valisin sellest saateosast, mida alustasid kolm haapsalu daami Anneli aken, Ilona aasvere ja Lea Adricorn. Eikeegi ja lõpuks, kui ma ta oma jõumoodi end unenäos ereda nihuta selleni, kes ta nõu oli suletud, aken sisse ei ta ja suletud uste ei tulla. Avatud akenetten. Ta ammutas aegul suletu tunnete suletud ring abil säila. Tuul puhus tuppa vees, nukrus. No ütleme siis liigagi, märkasin. Vaikis, kui kõvasti hoidis nuge. Nõnda ka siin. Kas aken või taela meelitaja, ta jaoks oli rool endal ja korraga kõik lihtne ja hea. Me läksime, kui see suletud akendest sisse ei saa ja suletud ustest ei tulla. Avatud aken. Enne seda olnud mul suletud tunne, et suletud rin valguse abil sai lahti. Tuul puhus tuppa vees. Tuleretki väelik all, uus on tassi vahel, kes ja miks see hea on, kui nad on? Mõtled, et sa ei kihuta. Sest veel on ju veidike aega. Aitäh suurepärase laulu eest. Me oleme terve eelmise saatetunni otsinud inimest, kes oma silmaga oleks tänavu näinud valget daami. Me oleme selle inimese leidnud. Annely, sina nägid valget daami, on ta ikka, on ta ikka samasugune juurde võtnud, alla võtnud? Valge daam on alati paras, ütleme nii, et taijälgi liialt kaalu, ta ei võta liialt juurde, et on selline normaalne eesti naine. Millal teda siis ikkagi näeb? Me püüdsime õiget kellaaega otsida, et kes veel tahab otsida ja, ja peale passida ja kellel näkkab täiskuuga, et millal ta peaks. Esimest korda õnnestus näha teda valgendama etenduse peaproovi vahepeal. Ma pakun, et see võis olla umbes kesköö paiku või pisut hiljem. Aga, aga eile, kui etendus lõppes pärast kella ühteteist umbes poole 12-ni, seal olid inimesed seal rõõmsasti koos ja, ja nägid ka ära. Nimetasite eilset etendust. Minu süda rõõmustas eile väikese linnuse väravas. Ma ei ole ammu seisnud Haapsalu linnuses, rahvas ei kuulnud nii-öelda kontrolöri juttu piletid otsas, uskuge armsad inimesed, siia enam rohkem ei mahu. Kui palju mahtus, niiviisi, vastas 1000. Ja see oli ilmselt päris päris piisav arv, sest sest ega seda pikka etendust seal enamasti püstijalu võib-olla ei olnudki nii väga lihtne jälgida. Aga ja publik oli, oli väga-väga-väga kindel endas ja ja nautis minu meelest täiega, vähemalt lõpuaplausi järgi otsustades kõik kõik valged daamid lavale rivistasid ja kõik muud tegelased. Täiesti suurepärane publik oli nii palju vaheaplause ei ole mitte kunagi olnud valge daami etendustes. Noh, ma ei tea, need inimesed, kes sinna kohale olid tulnud. Nad vist tõesti fännavad neid. Võtame päris otsast peale. Annely, kas sa mäletad päris esimest valge daami legend? Tähendab, ma olin siis 10 või 11, see oli Haapsalu, pidas oma seitsmesajandat juubelit ja ja see oli midagi nii erakordset, et jäi meelde. Ja, ja siis sai ikka iga aasta korra ära käidud, noh, pilet maksis mõnikümmend kopikat vist. Ja lõpuks oli see etendus on kõigil peas ja noored käisid seal, nii nagu tänapäeval moodsalt öeldakse, chillimas enam etendust suurt ei olnudki vaja vaadata, see oli nagu kokkusaamiskoht ja tunduvalt vaimsem kui tänapäeval, arvan, et kaubanduskeskused on nii, et ma arvan, et see oli mõnus kokkusaamiskoht. Lisan siia, Haapsalu laste jaoks on see omamoodi kultusetendus, nii nagu kogu Eesti jaoks, ütleme viimne reliikvia, kus teatakse fraase ja laulusõnu peast. Nii ka kõik haapslased noh, teavad, mis tähendab ohkamine, voola. Maila, need on niisugused kultust, klaasid sellest esimesest etendusest, mida sellest eile publik nägi? Eile nägi publik Paul Kilgas käsikirjast päris mitmeid lõike, aga kuna Paul Kilgas stsenaariume on ka hiljem erinevad lavastajad tõlgendanud, siis siis öelda, et need olid kõik esimese omad, et nad olid. Kuidas ma ütlen, neli versiooni on tegelikult toetunud kokku sellele pool Gilgase poolt kirjutatud esimesele käsikirjale. Aga sellest algsest versioonist on vahel mindud ka üsna kaugele peaaegu proovitud publiku vastuvõtuläve, et et kas, kas sünnib, mõtle nüüd näiteks Hardi Volmeri välja pakutud varianti. Nii ta on jah, et musta huumoriga ilmaltrullija ja Villu Kanguri poolt kirjutatud tapalavastseenid, et kui inimesed ikka nalja ei mõista, siis, siis sellest etendusest nad aru ei saanud, kuigi me hoiatasime ka tookord, et see on õudne kurbmäng. Aga noh, inimesed ei usu, mis neile paberil kirja pannakse. Ja noh, kõrvale on läinud sellest ka Mihkel Dixi, Urmas Sisaski ooper. Ja kummaline on see, et see on ainus lavastus, mis tegelikult toetub sellele nii-öelda klassikalisele legendile, mis on igas turismibrošüüris. Et seda võiks ju rohkem rakendada, nii et järgmiseks aastaks peaks olema. Ma noh, kuidas ma ütlen väljakutse järgmisele lavastajale. Urmas Sisaski muusika on minu, minu lemmik nendest muusikatest mis sinu lemmiketendus on? Kõigist neist paljudest. Hästi raske on, kuna ma olen 90 vist jah, seitsmendast aastast rohkem Randlasega seotud ja aga päris ise olen siis lavale aidanud selle 2001. aasta variandi, mille lavastas Kaarel Kilvet, nii et ma arvan, et see on mu lemmik. Aga samas mulle meeldis ka Jarmo Karingu 2003. aasta varianti, et ma ise on, mul on väga raske öelda. Minul ei ole olnud valget daami näha, ei ole olnud täiskuu selget tööd siis, kui etendust mängitakse. Anneli, ma palun, et te kirjeldate, mis tunne on sellel hetkel, kui kui see valge daam tõepoolest sinna akna orva ilmub, kas on midagi eriliselt müstilist või niisugust imelist tunnet, et mõtled, kas tõesti? Peaks ütlema inimestele, et paraku on see loodus nii, et ega ta sinna niimoodi siuhti ei ilmu, et, et just nagu lavale tuleb vasakult ja jalutab kohale, et et tegelikult tuleb siin aeglaselt ja nõnda nagu kuu liigub, nõnda ta seal on ja, ja tavaliselt, kui ta seal juba on, siis näeb teda ikka üsna pikka aega, kuni see kuu õige akna juures siis ära ennast keerab. On riigiling ja just tänu sellele, et ega kunagi ju ei tea, et puu kõrgus ja, ja see nurk on alati õiged. Inimesed helistavad mitu nädalat enne kultuurikeskusesse turismiinfosse, küsivad, et noh, et mis kell ja mis päeval näeb, seda ei tea ju mitte keegi tegelikult ja nad ei usu seda, et seda ei ole võimalik välja arvutada, aga see on nii. Ja selles mõttes on see tõesti ime. Selle suve viimane pühapäeva süda oli eetris alles eelmisel pühapäeval Pärnumaalt ega tohiks kuulajal veel ununenud olla. Kuulame siinkohal vaid väikest lõiku Maian Kärmase ja Meelis Kompuse suveseiklustest. Kui ta nüüd seal Tõstamaal sõidate edasi mööda selliste vahvalt tolmavad kruusateed, siis te jõuate välja ühel hetkel Madis martsoni, talunik. Ja palusimegi temal natukene lähemalt rääkida oma elust, töödest ja tegemistest. Päeval oli väga ilus päikeseline päev ja oli suur viljategemine. Isa ja vend on põhiliselt nagu hobused, noh, nemad on nagu kombaini peol ja poistega nagu siin teeme üks naabripoiss ka abis. Nii et otseselt selliseid sulaseid ei palka, et nii uhke talunik ei ole siin suurt äri püsti jääks ikka ise oma jõududega. Kui ei oleks, lihtsalt ei ole sulast võtta, lihtsalt inimesi ei ole siin ümbruskonnas, kes siis oskaks seda tööd teha? Tuleb tahab oma pudeli õlut kätte saada. No minul, teeniusegani ei saa teda lasta sinna ülesehituse peale, kuidas sealt alla kukub? Andeks, seda täpselt sedasama juttu räägivad ka sellised väikefirmade juhid, et tegelikult nagu inimesi maal on, aga ei ole selliseid inimesi, keda usaldada saaksid teie kinnitada seda teest. Need on siis viljalikus pooleli, kuhu see kõik rivi läheb ja mis, mis temaga peale hakatakse? Enamalt jaolt tuleb maha müüa, tasin ehitate endale hoidlad ja kõik on nii suure kibe töö. Käib. Näed, see kibe töö on praegu seisab, et noh, oma jõududega seda asja teeme ja jõud on ikkagi viljalõikuse peale, et kui nüüd sadama hakkab, et siis läheb nagu ehitus edasi, jälle. On ilmatargad rääkinud, et tänavune, et pikad vihmad on eriti Lääne-Eesti kätte endale saanud, kuidas siin on olnud ja kas on juulikuus heinad õigel ajal saanud ikka tehtud ja kõik muu. No aga heinaaeg oli ju ilus, kui oskasid selle ära tabada, see tuli ju kolm nädalat, selle ajaga suutsid eine ära teha, siis on asi korras, pärast läksin täitsa koerailmaks kätte. Nojah, see oligi vist isegi kolm nädalat ja see oli ikka päris jube, mis ta oli, millised saadused siis kõige rohkem selle all kannatavad, praegu olid heinad vedamata küünis ja julgen neid vaadata, et mis need rullid seal põllu peal täpselt on, kui nad on kile sees, ei juhtu nendega midagi, aga Eina ei panda kile, siis silo, silon, kile siis ja nende rullidega ei juhtu midagi, need on seal nii nagu nad Allani. Aga heinarull, mis ikka, Valmis jääb põllu peale nii kauaks, kui ta ära küüni, vead, aga noh, siin ehitus ja need asjad nagu võtsid oma aja, et ei, ei saanud selle kuiva veetud. Nii et see hakkas seal vist nüüd oma elu elama, varsti võtab jalad alla, ise kõnnib. Aga teil, kui suured on teie talu 200 hektarit, see on tegelikult väga suur talu ju, asjamehed ütlevad, et viljakasvatustalu hakkab ikkagi 500-st hektarist viljapinnast. Et vaadataksegi niimoodi, et noh, mis mees oled, tuled siin oma 110-ga. Aga lähme vaatame natukene põllu serva peale, kui võib, see kaugel ei ole autoga, äkki peaks siis autokoopas sõitma? Selline kuiv pehme põhjad, kui siia üks väike tulesäde praegu lendaks, selle tuulega vist päris palju pahandust tuleb. Eile oli vili nii kuiv, et ei olnud vaja kuivatada. Näed? Maha kukkunud viljapea on nüüd ka ikkagi see vihmakahjustus. Ta peksab lihtsalt ära viljakõrre pooleks ja ikkagi päris palju ja olen arvestanud kokku ka, et kui suur see kadu võib-olla teil kokku? No aga mille järgi seda arvest ja ei ole mõtet hakata rääkima mingit hirmsat, et vaat pool saake on hukas ja käikanielda. Jama on ju, see tekitab nagu sihukest masendust. Ja see ei anna talle midagi. Te rääkisite, te esitate ka endale seda viljakuivatit ja Soomet ainult endale olete, teenindab ka siin ümberkaudseid põllumehi, vähesel määral tall siin naabruses, on neil selliseid viljalõikustöid praegu käimas, näeb üks naabrimees siin kõrval, temal ainult see põld oli ja tal on lõpetatud juba. Aga palju sellisest põllupidamisest loobutud on ümberkaudu, järelikult siis niipalju ikka loobutud, et mina olen 200 hektarit kokku saanud. Vahepeal oli siin niisugust päris tühi seeski, põllud seisid täiesti niisama tahtnud keegi neid siin möödunud aasta kippusid põllumaade pärast päris kismaks minema, kes siis saab ja kuidas saab? Jutust mulje tegelikult, et ega see taluniku elu ei ole nüüd nii tumedates toonides nagu see on võib-olla maalitud nende inimeste jaoks, kes ise pole talupidamisega kokku puutunud. Aga mis ma sellest paremaks muutun, kui mädaldan, et näed, ilm on kehva ja kõik on raske. Kas see viib mõele, vedas? Paljud põllumehed teevad, et ainult seda nagu kuuleme, meie, kes me linnas elame. Võib-olla nendel ongi raske. Aga miks nad siis seda teevad? Jääb nagu küsimus, tehku midagi, mis neile meeldib, võib-olla pigem sedasi. Minule see töö meeldib, mina teen seda. Kerge ei ole. On endal kolm last, on nendest sele ülevõtjad pärijad kunagi oodata mida nad praegu räägivad, kas neist tuleb seda või ei tule, seda otsustavad nemad ise. Ma ei saa neile seda peale suruda. See asi meeldib, siis tehku. Praegu löövad hea meelega kaasa, poiss tuli põllu peale kaasa. Väiksed poisid küll. Suurem poiss kipub vist linna poole. Aga väiksed poisid küll, jah, on tarvis vilja plaadi pealt maha ajada või, või remondi juures, nad on ikka tihtilugu mul abis ehituse peal laua otsast nad ikka kinni hoiad. Ja ma tean, ma võin neid usaldada. Nad teavad, kus üks või teine tööriist on, nad lähevad, on tööriistakära või? Nendest on väga palju abi. Vaatame sigu siis ka. Ma mõtlesin, et sa oled, sa oled, sa oled, sa lihtsalt ei. Pruugi portsud ka välja, tulge välja, kus personal kõik toas on hästi pisikesed olla. Kui nüüd kuulaja arvab, et saatejuht sõidab saate eetris oleku ajaks kuskile looduskaunisse kohta, võtab kotist mikrofoni ja hakkab aga esinejaid küsitlema siis kõik pole kaugeltki nii lihtne. Kõigi selle suve pühapäeva südamete tehnilise poole eest hoolitses laitmatult Eesti raadio vanem heliinsener Rein Palo. See tähendas talle igal pühapäeva hommikul kell kuus tõusmist ja meie heliülekandeautoga teele asumist, et saate avakujunduse hetkeks oleks saate toimumise paigas terve stuudio üles ehitatud ja side kuulajatega loodud. Kõigi saatejuhtide tänu kuulub Rain Palole niisamuti kõigile nendes saadetes esinenud inimestele, kes ei pidanud paljuks tulla suvisel pühapäeval kuulajaga oma mälestusi ja ideid jagama. Ilus suvi oli ja killuke sellest jääb tänu teile Eesti raadio heliarhiivi kuulmiseni.