Loodan väga, et nende jõulude aegu kuuleb keegi siinse kommentaari kuulajate seast oma koduuksele nõudlikku koputust. Aga ärge parem lootkegi, et see on põhjamaalt saabunud. Jõuluvana, kartke palju hullemalt. Kartke, et ukse taga seisab politsei. Vahest peaks kellelgi olema selleks nüüd suur kartus, sest möödunud nädalal nagu kahest laulusalmist kokku pandud read ütlevad, kaua sa kannatad kurbade naeru, ükskord lahvatab vimm, mis paisunud salaja. Lühidalt, mis ma siin ikka pikalt keerutan. Nimelt mul pole midagi selle vastu, kui inimesed netikommentaarides jõuliselt vastu vaidlevad, kritiseerivad argumentidega efektselt mängivad ja nii edasi. Aga ma ei taha enam taluda seda isegi minut prantsuse rampiirid, kui avad mõne netikeele ja saad sealt kommentaarides avalikult ja solvavalt ja mõnitavalt asja eest teist taga vastu hambaid. Igal inimesel on väärikus ja iga mehe kohus mitte sugugi ainult õigusel oma väärikust kaitsta. Ja kuna keegi ning ma väga loodan, et ta kõrval praegu raadio oligi, otsustas eelmisel nädalal solvavalt mõnitavalt ja laimavad mulle kommentaariumis näkku virutada. Tegin politseile avalduse ja võin lisada, et sain politseilt kinnituse. Mu avaldus on vastu võetud. On seal argpükslikku Alfonso nime taha varjunud tegelasel siis oodata kinke jagava jõuluvana asemel vitsakimpu viibutavad politseid, triibulisi jõule talle. Siin võib keegi mulle rahustuseks öelda, et arguma, lugege neid kommentaare, siis ei pea väga kurbade naeru kannatama ega laskma vimma salaja paisuda. Aga see on ju sama, mis öeldakse jaanalinnu kohta pea liiva alla ja kujuta ette, et sind ei ole olemas. Ega see, kui solvatu kommentaarid lugemata jätab teeneid solvavaid kommentaare, veel olematuks leidub kümneid ja sadu teisi inimesi, kes neid loevad. Ning nõnda kujunebki neil arvamus, et näe, kui kellelegi kohta on ikka paar korda öeldud, ta on loll, debiilik või idioot, siis küllata seda äkki ongi. Niisiis veel kord, kui solvata solvavaid kommentaare ei loe, ega siis solvang seetõttu veel olematuks muuta. Ja on absurdne väita, et ega mõistlikud inimesed kommentaare ei loe, loevad küll, väga paljud loevad ja langetavad nende põhjal omad järeldused. Näiteks on viimastel kuudel kaks inimest keeldunud minuga ajakirjanikuga suhtlemast põhjendusel, et nad ei soovi, et need seejärel internetikommentaarid varjudes anonüümselt sopaga üle valatakse. Mõned mu kolleegid on avaldanud arvamust, et vihast vahutavad ja mõnitavate kommentaaride saamine on paratamatus, mis ajakirjaniku tööga kaasas käib. Mõned uljamad kolleegid on seejuures viidanud isegi töölepingule, uurisin siis oma töölepingut ega leidnud seal küll ligilähedastki punkti, mis andnuks mõista, et lugejate valimatu sõimu näkku saamine olla palgaga kompenseeritud. Teised kolleegid on jälle väitnud, et sõnavabadus internetis on siiski midagi muud kui trükivad ajakirjanduses. Et netimeedias on vähem reegleid ja seal on piirid, lõdemad. Egas midagi, võtsin appi Eesti vabariigi põhiseaduse, kuid ei leidnud seal küll ühtki märget selle kohta, et internetis oleks sõnavabadust kuidagi teistmoodi ja suurem kui ajalehes või ajakirjas või televisioonis või raadios. Sõnavabadus on üks ühine ja üldine kõigi jaoks, olenemata kanalist ja sõnavabadusega käib kaasas kohustus oma sõnade eest vastutada vajadusel kasvõi rahalised trahvi või vabadusekaotusega. Osa enda arust leidlikke inimesi üritab pugeda argumendi taha, et netikommentaarid ei ole väljaandele kuuluv arvamus, riik, vaid omaette keskkond, kus inimesed võivad vabalt arvamust avaldada. Esiteks nii see ei ole. Kommentaarium oleks muust väljaandest eraldatud. Sest olgu tegemist Delfi või näiteks Postimees online'i ka kommentaarium asub selgelt vastavalt siis Delfi või Postimehe võrgukülje all. Selles veendumiseks vaadake oma arvutiekraani ülaserva, mis aadress seal seisab. Ja teiseks isegi kui oleksite omaette keskkonnaga, ei tähenda põrmugi, et seal sõnavabadusega kaasnevad vastutuse põhimõtted ei kehti. Kehtivad küll, nagu just näitasin, sest sõnavabadus ning sellega kaasnev vastutus on üks ja on üldine ja on ühine, mis siis ette võtta? Ei midagi kontimurdvat ega midagi keerulist. Need kohad, kus netikommentaarid ilmuvad, olgu see Delfi või mis tahes muu peavad tööle võtma toimetaja, kes kõik mõnitavad, solvavad, laimavad ja alandavad kommentaarid, välja loobib ja minema viskab, enne kui need onlain küljele üles lähevad. See on täpselt samasugune toimetajatöö nagu tavalise lehekirjade rubriigis, seal ei tule ju kellelegi pähe arutud sõimu ja rõvetsemine trükki lasta. Sama peaks püüdma ja hoida ka netikommentaarides seda kas või ühiskonna terve mõistuse ja tsiviliseeritud säilimise huvides. Ja arvestades, et näiteks Postimees pidi ööpäevas saama keskmiselt 2000 netikommentaari ei ole nende sobivuse üle otsustamine midagi erilist aeganõudvat. Ja uskuge mind, sellest ei juhtu midagi, kui teie kommentaar kohe pärast saada nupule vajutamist arvutiekraanile ei ilmu, ilmub viis või 10 minutit hiljem justkui ka sellest rohkem kasugi. Näiteks keegi Alfonso nimeline sõimleja ei peaks siis värisema nagu nüüd, et millal ükskord politsei tema ukse taha astub, ta ülekuulamisele viiv ning millal korrakaitseorganid lõpuks karistuse määravad. Halvustava kommentaari saab lasta kommentaariumi valda ajal küll kustutada, aga kohtulik karistus avaliku laimamise eest, see on tempel mällu ja dokumentidesse kogu eluks.