Ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Nüüd võib juba julgelt öelda ilusat, sest vahepeal see, mis vähemalt siin Tallinnas toimus ja kuuldavasti toimus ja praegu on toimumas teistes Eestimaa otstes oli kaugel sellest, mida võib nimetada ilusaks või, või toredaks. See meenutas rohkem pimedat keskaega või, või siis. Mul tegelikult tuli niisugune assotsiatsioon, et see nagu 11. august 91. aastal, et kõik tundus juba ilus ja vaba õitsesid ja ilm oli soe ja siis järsku tuli, tuli mingisugune kohutav kaamos, pealegi õnneks läks ta mööda. Täna saates Sulev Valner, Maaleht, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe. Rahvusringhäälingutelevisiooni poole pealt. Loodetavasti nüüd kevad on, on võitnud ja majandusmured sellele vaatamata ei ole järele andnud ka möödunud nädala kindlasti kõige selline räägitum uudis oli, oli maksete külmutamine teise pensionisambasse ka meie täna oma selles väikeses kallupis siin rahvateenrite koduleheküljel oleme püsti pannud sellise küsimuse, et kas teie kavatsete jätkata sissemakseid teise pensionisambasse? Praeguse seisuga peaaegu kolmveerand ütleb. Sellele küsimusele vastanutest ütleb, et nad ei kavatse pärast seda, kui, kui on see võimalus jälle tagasi antud järgmise aasta algusest ja veerand arvab, et nad kavatsevad küll. Aga ma arvan, et tuleme selle pensionisamba ja kogu selle temaatika juurde meie, meie saate teises pooles. Räägime lähenevatest Europarlamendi valimistest. Vähem kui kaks kuud on aega, vähemalt Eesti vabariigi pealinn rohetab, natukene ka kolletab, aga rohelist on kõvasti rohkem. On tulnud esimesed telereklaamid. Aga üldiselt tundub, et niisugune noh, vähemalt rahva tasandil huvi nende valimiste vastu on. Kolleegid nojah, eks Europarlamendi valimiste vastu on rahva huvi olnud kogu aeg leigevõitu, sellepärast kui võrrelda need kohalike omavalitsuste valimistega või parlamendi riigikogu valimistega, siis eks euroopaks kauge asi ju tavalise inimese jaoks endiselt endiselt on, kuigi võib-olla ei peaks olema. Ja Mulle küll tundub, et nende europarlamendi valimiste kõige kõige selline küsitavam küsitavam asi on see, et see temaatika, mis on välja käidud juba praegu, on ju välja joonistunud, see, mis temaatikat tahetakse, selle debati jooksul tõsta, kattub, kattub kohalike omavalitsuste valimistega. Tegelikult, sest. Ma ma millegipärast arvan, et Europarlamendi valimistel asjadest räägitakse või üritatakse rääkida väga vähe. Aga räägitakse palju just sellistest asjadest, mis, mis lähevad korda nagu kohalike omavalitsuste tasandil, mis, mis on nagu nagu kehvas, sellepärast et minu meelest on Eesti riik ju piisavalt küps selleks, et Me võiksime ka Euroopa asjades mingisuguseid seisukohti võtta. Mulle just enne siia saatesse tulekut sirvisin ma üle viimase sirbi, kus on küsitud meie arvamusliidrite käest seda, milliseid teemasid oodatakse Europarlamendi valimistel ja mida on nagu karta. Ja seal kõik viitavad sellele, et paraku ei ole meie erakonnad valmis tõstma Eesti riigi jaoks väga olulisi küsimusi, mis tegelikult Euroopa liidus kaasa kaasa räägivad. No eks muidugi, väga palju sõltub sellest ikkagi peaaegu, et kaks kuud on jäänud aega natuke vähem, küll juba 10 päeva vähem, aga aga sõltub sellest, mida küsitakse, kas küsitakse, ehk siis ajakirjandusel on, ma arvan, päris suur roll, et erakonnad nüüd päris nii-öelda lahmima ei saa ka minna jääda jääda nende loosungite tasemele, mis praegu prügikastidel on ja, ja suurtel Panoodel ja tiirlevad siin kolmikportreed ja, ja nõuavad muutusi ja väljavahetamist edasi. See ei ole üldse europarlamendi kampaania, see on mingi muu asi. Jah, aga noh, see on ajastatud ilmselt selleks vähemalt see on, see on, ma usun, on mõeldud selle, milleks muidu siis. Sest et kohalike valimisteni on, on ju tegelikult veel ju tervelt pool aastat aega. Nojah, sa teed ajakirjanduse roll, et ajakirjandus peab küsima, aga vaata, nende reklaami plakatite puhul ei saa niimoodi olla tiga plakati all seisab üks ajakirjanik ja võtab siis parlamendi või partei esindaja nööbist kinni ja küsib, et mida sa tegelikult arvab, et see Katite massiline kampaania, mis on mõeldud selleks, et inimeste alateadvust mõjutada, on ikka täiesti omaette teema ja siin midagi küsida ei saa. Ei, seda küll jah, aga ma mõtlen ikka päris ajakirjandust, mitte mitte igasugust plakati majandust või mingit nurgatagust meediat, vaid, vaid ikka tõsist ajakirjandust. Sest et noh, nad tulevad ju välja, toimuvad mingisugused debatid ka televisioonis ja raadios algavad vähemalt avalik-õiguslikus algavad debatid, nii et nad on ikkagi nendele küsimustele sunnitud kõvastama. No ma ikka julgeks küll öelda, et see õige Europarlamendi valimiskampaania vähemalt temaatiliselt alanud ei ole ja ja võib nii ja naa arvata, kas see üldse väga tõsimeelselt algabki, tähendab, markeeritakse muidugi, et me, et me justkui räägime Europarlamendi valimistest, et tõepoolest, kuna ETV korraldab debatte, siis sinna poliitikud tulevad, sest ta tund aega eetriaega või eks ole, ja midagi selletaolist, aga, aga see, et nad seal rääkides tegelikult väga tõsiselt meelselt arutlevad üldse europarlamendi üle, noh, eks elu näitab, kas see nii on, et või püütakse seal ka peale suruda. Noh, nagu tegelikult mingid muud teemad, et et kui me nüüd vaatame seda Tallinnas vähemalt ja ilmselt ka teistes suuremates linnades käivat välikampaaniat, mis praegu nagu alanud on, siis siis ühest küljest muidugi, et me juba sellest praegu siin räägime, on see, et kampaania korraldajad on midagi saavutanud, eks ole, mingit tähelepanu tõstnud ja siin on nagu tuleb kindlasti mõne erakonna reklaamitegijatele au anda, et nad alati suudavad endast rääkima panna enamasti ja viimasel ajal aina sagedamini sellega, et et meie siin sellistes saadetes räägime sellest kampaaniast kui mingist kurioossumist. Ja samas noh, ütleme materdame ja tegelikult kampaania tegijad arvavad, käsi ütlevad, et aga seda me tahtsimegi, et meist räägitakse, selles mõttes teeme selle rääkimisega kahtlemata teen. Aga teiselt poolt vistika võiks rääkida, sest mulle tundub, praegu siin Tallinna tänavatel toimub, on ikka ikka jälle mingi uus tase või võib-olla ma ei, ikka veel ei ole nii rikutud mõtlemisega, et, et ma näen selles ikka jälle mingit uut taset. Sellises küünilises soovis nagu rääkida millestki hoopis muust. Ja nagu öelda ühte ja teha teist, et et, et kui mõned, eks ole seal mingeid poliitikuid seismas sildiga vahetus ja ja, ja seal kõrval siis nõudmas ka peaministri vahetamist või vähemalt küsimas, et kas, kas teie IKKA VEEL usuta seda siis Europarlamendi kampaania. No ei ole ju europarlamendi valimiste tulemusena võimalik vahetada eesti riigis valitsust, eks ole, vastupidi, kui me käsitleme seda Europarlamendi kampaaniana, kui need inimesed seal plakatil ütlevad, et valige meid europarlamenti, siis me valime ju Edgar Savisaare Brüsselisse ära ja ta ei saa kuidagi vahetada välja Eesti tänast peaministrit, sest ta läheb siis Brüsselisse. Puht loogiline nonsenss, eks. Et. No aga Peeter ütles väga õigesti minu meelest, et, et püütakse inimeste alateadvust mõjutada, et ükskõik mida, mida me räägime ühe või teise partei sildi all, tähtis on see, et me räägime. Kui ma lähen Europarlamendi valimiskasti juurde, siis ma võib-olla alateadlikult mõtlen, et ohoo seda meest, ma nägin kuskil seda naist, ma nägin ka kuskil prügikasti peal seda, see loosung on mulle võib-olla sümpaatne ja ma valin selle erakonna. Aga kusjuures kõige toredam nonsens muidugi asja vähegi süvenevat inimeste jaoks on veel selles, et et kui siis valitakse sinna ja europarlamenti, noh ütleme näiteks Edgar Savisaar ja Kristiina Ojuland, ütleme kes on ilmselt ühe ja teise erakonna esinumbrid, ehkki me Keskerakonna nimekirja kohta nagu aru saama täna alles selgus, tuleb. Tunni aja pärast siinsamas, mõnesaja meetri kaugusel meie toimumise kohast. Aga. Okei, ütleme, et ükskõik, mis nimi on see keskel Erakonna esinumber, kes sinna valitakse, ütleme, Reformierakonna esinumber, kes sinna valitakse, kes siin meie tänaval peavad leppimatut, võitlust üksteisele nuga, neeru, eks ole, noh ikka allapoole vööd ja kuhu iganes siis europarlamenti minnes lähevad ja istuvad nad ühisesse liberaalide fraktsiooni. Nad istuvad seal roboti pinkidesse piltlikult öeldes ja ütlevad, et, et meie peame esindama siin Eesti liberaal, mõlemad, nii Keskerakond kui Reformierakond, täpselt, mida Toomas Savi ja Siiri Oviir praegu Brüsselis teevad, mul oli just eelmisel nädalal võimalus käia paariks päevaks Brüsselis ja kohtusime kõigi kuue europarlamendiga praeguse saadikuga ja küsisin Toomas saviga, et kuidas teil siis nagu läinud on seal Siiri Oviiriga ühes fraktsioonis istumine ja et kas, et kumb teist on pidanud nagu oma põhimõtteid, siis nagu sööma või kuidagi kohanduma siis selle olukorraga, sest ei saa ju ometi ühte ja sama poliitikat ajada. Noh, vastus kõlas kõigepealt umbes see, et me oleme väga tolerantsed ja siin on kõik väga tolerantne. Ja siis noh, arvamus oli, et küllap see teine pool on ikka rohkem pidanud oma põhimõtteid murdma kui meie. Aga põhimõtteliselt see on, see on see, mida valijad võiksid vaadates praegu tänavatel toimuvat kampaaniat roheline kollase vastu. Nad lähevad europarlamendis ühte, samasse fraktsiooni. See on umbes nagu, kui me valiksime nad Riigikogusse, siis nad moodustaksid seal ühe ja ühise fraktsiooni. Riigikogus. Nojah, aga ütleme, kui me vaatame täiesti nagu klappidega või noh, nii et me ei tea üldse, mis Eesti riigis toimub ja, ja pole kunagi teadnudki, mis siin toimub, no vaatan seda, seda inimest, kes hoiab, tehti vahetus, eks ole, no mida ma mõtlen, hüppan autoga nendes tänavaaukudes ja mõtlen tõepoolest, Tallinna linn vajab vahetust. Noh, et Edgar on väsinud ja ta tahaks, et ta tahab, et teda välja vahetatakse. Ena vahel pallimängudes ka ju mängija ise nõuab enda väljavahetamist, keda, kui ta väsinud on või vigastada on saanud või tal on mingisugused muud mõtted, tulevad pähe, noh ja, ja see on, mul on tegelikult isegi inimese tasandil ka meie endiselt tegid ripuvad seal, eks ole, üleval hoiavad sedasama ühte silti ilmselt üks silte valmis joonistatud ja siis fotograaf tuli ja tegi, tegi need pildid ära. No no endisel kolleegil diivanil on, on lausa kõigepealt on, on vene keeles, eks ole, Peremeena ja siis alles on, on väiksemalt eesti keeles vahetus, et noh, tema, tema valijad on siis ilmselt nii jutud, et et nad ei saa isegi sellest ühest eestikeelsest sõnast aru, et kõigepealt peab selle nagu vene keeles serveerima. Las nad siis olla, kui, kui, kui neile tõesti niimoodi meeldib, aga, aga, aga üks asi on see, et, et, et niisugune noh kampaania, mis on üles ehitatud ainult vastandamisele. Ma ei tea, paljudes riikides ja paljude erakondade puhul Euroopas nii. Aga, aga kas see peaks olema nii-öelda tingimata eeskuju, et pakku välja oma mingi pakkuge mingi totakas loosung välja ja pane seesama näopilt ja, ja tee midagi nagu noh nagu nagu tsiviliseeritud kombel. Teen mina nagu vaidleks vastu, et kui tegu oleks riigikogu valimiste kampaaniaga, siis näiteks kampaaniat. Meie oleme alternatiiv praegusele valitsusele, oleks asjakohane, eks ole, aastal 2011, kevadel on riigikogu valimised, eks ole, enne seda kampaaniat, et Eesti vajab vahetust, eks ole, meil on teist valitsust vaja, oleks okei. Praegu räägime Europarlamendi valimistest, kui me isegi mõtleme, et hea küll, et see on kaugemale suunatud, et sügisel on kohalikud valimised, siis ikka veel ei ole koht selleks vahetuseks. Ja siis me saame aru, et tegu on kas 2011. aasta riigikogu valimisteks. Need on tegelikult või, või, või tegelikult, sest tegelik tulemus, kui me nüüd rahulikult järgi mõtlema ja ma arvan, et aga ta on ka selle kampaania korraldajad, et nad et nad Nad ilmselt selle tegeliku tulemuse just nii mõelnudki. Tegelik tulemus on see, et selles olukorras mitte mingil juhul Andrus Ansipi vahetust valitsust ei vahetata just nimelt juba juba selle kiuste, et keskel praegu on seda avalikkus nõuab, et mitte mingil juhul ei toimu valitsuses mitte mingeid vahet. Ja kuuldavasti Reformierakond, nagu sa enne ise siin enne saadet rääkisid, on, on suhteliselt rahul sellega, et nad iga prügikasti peal Ansipi nimi on sellepärast et see on ka reklaami, siis negatiivne reklaam. Igal juhul jah, et selles mõttes võib-olla Keskerakond tegelikult tahab, et Andrus Ansipi valitsus edasi kestaks, sest nende jaoks on see väga mugav situatsioon, kottida seda valitsust kuni aastani 2011 ja tõesti siis loota, et, et see valitsus on ennast piisavalt ammendanud. Üks põhjus, miks Europarlamendi valimistel tõelist debatti ilmselt välja ei kujunegi ja, ja üks põhjus, miks on nendes reklaamplakatitel ainult nagu öeldakse kohaliku tähtsusega loosungid üleval, on see, et no me, Aarne oleme teinud ja teeme loodetavasti ka edasi välispoliitikasaated ja me teame väga hästi, et Eesti poliitikute hulgast leida inimesi, kes midagi jagavad välispoliitikast, no võib-olla kahe käe sõrmedel tuleb neid kokku. See tähendab seda, et meie erakondade aju Trustides lihtsalt puudub see soolikas välispoliitiline soolikas ehk siis adumine maailma ja Euroopa asjadest. Nad ei, nad ei teagi, mis toimub Euroopas, kas nad ei tea, mis toimub maailmas? Meil on ainukene, ainukene võime mõelda, on nagu öeldakse, koduse murumätta tasemel, kui me vaatame näiteks vaatame näiteks neid europarlamendi saadik, kes praegu seal istuvad siis meil on kuus, eks ole. Minule meenub kaks nime, kes on midagi teinud noh, silma torkavat, mis, mis mis annab nagu tooni on Tunne Kelam ja Marianne Mikko, kes on usulteerivad, nagu öeldakse, Moldova teema, kus ülejäänud neli on, mis need teevad? Tarand. Ütleme, Katrin Saks on soome-ugri asja ajanud ka päris tugevalt seal. Aga ütleme, kui, kui reform praegu nagu oma sinikollased plakatid välja riputanud ja suured suured need plagud on, on tee ääres, et et meie oleme Euroopa tasemel poliitikud, siis noh, vabandust väga, aga, aga just see lahend on andnud kõige hallima ja kõige, kõige kehvema eurosaadiku, nii et noh täna uus koosseis on parem, kuigi, kuigi. Aga siit me jõuame just küsimuseni, mis on muidugi kogu nende valimiste absurdsus ja mistõttu võib-olla isegi oleks nagu hea eeldada, et nad peaksidki võimalikult vähese osavõtuga toimuma, et sa, parteid saaks mingi signaali, et et mulle tundub, et selle kampaania samal ajal oleks väga tõsiselt vaja ikkagi uuesti tõstatada küsimus, et et kui üldse mingeid valimised, siis just nii-öelda europarlamendi saadikute valimised peaks olema väga selgelt isikuvalimised. Sest eriti selles olukorras, kui valitakse sinna üle seitsmesajaliikmelisse europarlamenti kuute Eesti saadikut on väga selgelt, et kui üldse mingi mõte neid valida, siis sinna valida isiksuste kaupa tõesti inimesi, kes noh, nagu Peeter ütleb, midagi jagavad, kellel on mingi läbilöögivõimet, et sinna nagu mingit parteibroilerit saata nimekirja. Selles on nagu ta on, väga huvitav jälgida lausa kuulidega. Kuidas läheb nüüd Indrek tarandil üksikkandidaadina, kes on just nagu Tani protestikandidaat, on avalikult öelnud Klenski protestikandi, tegelikult võiks just nende suletud nimekirjade vastu. Neid isegi võiks Indrek Tarand teid nii-öelda võiks isegi rohkem olla. Noh, siis need hääled lahustuksid veel, aga, aga tuleb ikka tõde tunnistada, et 25 kuni 30000 häält saada üksikkandidaadil on ikka suht võimatu. See peab olema isegi mitte väike ime, vaid juba ütleme keskmisest suurem ime, kui mingi üksikkandidaat saab sisse. Aga noh, sinu sisutühi kampaania me ütleme, sisuliselt on, tähendab, ega, ega on küll hea küll kaks kuud aega, aga ega oluliselt see pilt ju ei muutu, ega see, see kampaania on sisutühi ja see jääb sisutühjaks. No siin on juba näha, kuigi ütleme, standard ja plakatid võetakse maha, ütleme siin kaheti. Kolmandal eks ole ja siis algab massiivne kampaania, tundub, et raha on nagu, nagu muda nagu jalaga segada, et selles üldse probleemi ja raskel ajal siis algab see kõik sama jaskar televiisoris, kus üks ja teine partei juht tuleb ja ütleb midagi sapist teise kohta. Nii on ka mittesopist, aga midagi nii üldist, et see nagu ei lähe üldse kellelegi korda. Küsimus on ikkagi selles, et, et ka erakonnad võtavad neid europarlamendi valimisi küll nagu, nagu lakmuspaberit siis sügisesteks, kohalikeks valimisteks. Aga sisulises mõttes, need on kaks täiesti erinevat valimist. Esiteks juba valijaskond on täiesti erinev. Ja kui, kui siin noh, arvata võib, et et kui, kui kolmandik valijatest tuleb kohale, siis on ikka jube hästi. Kui tuleb 28 kuni 30 protsenti, siis on hästi, aga, aga on, on vägagi tõenäoline, et tuleb tegelikult alla veerandi hääleõiguslikest valima. Aga neid, neid, neid valimisi saab osa võtta ainult ainult kodanikud. Sügisel on hoopis hoopis teised valimised, hoopis teised teemad seal käib ikka, mängivad juba täis panud panustab ja eriti just Tallinna linnas. Või kasvõi üks väike näide, et siin Delfile on, on Savisaar andnud intervjuu üllatavalt pika niukse kust ta küll enda osalemist ei puuduta, mitte mitte poole sõnagagi, aga, aga kas üks lause, mis on ka siin Delfi pealkirja toonud, et Eesti eurosaadikud on tegelenud Aafrika, Gruusia ja Moldova ka, aga mitte Eesti esindamisega? Noh, juba juba see näitab, et, et isegi isegi nii suure erakonna esimees ei saa aru, millega Europarlament tegeleb. Et seal ei esindata mitte Eestit, vaid seal töötatakse oma oma parti oma Euroopa sõsarparteide koosseisus oma fraktsioonides. Ja Eesti asja aetakse ainult kaude, mitte mitte nii-öelda ei minda sinna Eestit esindama. No eks Eesti Eesti esindamine seisnebki selles, et sa kõigepealt saavutad seal mingi positsiooni ja siis ilmselt vajalikul hetkel on sul ka võimalik loota toetust mingile Eestit puudutavale küsimusele suhteliselt selles mõttes, et sa kõigepealt oled tegelenud võib-olla Maroko ja Moldova, aga ja, ja lahendanud küsimusi, mis näiteks prantslastele sakslastele on tähtsad. Ja siis selle juures sa saad võib-olla paluda aeg-ajalt mõnda vastuteenet, ma ei tea, mõne gaasijuhtme või mõnes ütleme idanaabruse teemast. Ja ka Europarlamendi liige on sisuliselt on tema elu, kutsun lobi lobitegija. Ta peab olema väga hea lobitegija, ta peab oskama väga hästi sõlmida kontakte. Tal peavad olema sidemed ja aastatepikkused, sidemed. Noh, mulle meenub, kui Kristiina Ojuland sai Reformierakonna esinumbriks, siis ta ütles, et tänu oma oma tegevusele. Ta on tegelenud välispoliitika liinis väga palju ja väga kaua. Ja Jahjust ja, ja ma olen täiesti kindel, et ta need sidemed on. Iseasi on nüüd see, et kuidas need sidemeid oskab ära kasutada, kui ta sinna valituks osutuvad. Nojah, aga võtame kas või sellesama Marianne Mikko näite, et tema mõned avaldused ja see, see aurame, mõned niuksed, viienda, järgmise küsimuse, mis tema nimega on nagu siin Eestis kerkinud. Aga tegelikult tema töö Moldova suunal on olnud ju väga tubli ja ma usun, et enamus Europarlamendisaadikutest ja otsustajatest seal teavad, et, et ahah, see tubli naine, kes meil siin Moldova delegatsiooni juhib, on, on pärit Eestist ja vot see on see, mis, mis nagu, nagu seal töötad ilvese tööst omal ajal ei, ei maksa rääkida. Tunne Kelami tegevust Tunne Kelami kommunismi, nagu öeldakse, häbiposti naerutamisena. Jah, aga noh, olime natuke siin, saate alguses ka juttu sellest, et Keskerakond siis nüüd juba natuke rohkem kui poole tunni pärast hakkab valima, oma nimekiri on noh, see on tegelikult. Kuigi me teame, et seda nimekirja otsustab üks inimene selles erakonnas, aga, aga ikkagi on see intrigeeriv, et mis seal nagu, nagu toimuma hakkab. Kas Savisaar sätib ennast esinumbriks ja kui ta sätib, siis on selge see, et ta saab oma hääled kätte ja veab sinna veel keskerakondlasi ja kas ta siis läheb? Savisaar esinumbri koha Savisaare näiteks viljale. Noh, kes ilmselt ei tooks enam nii palju hääli, aga aga saaks sisse, aga see, see dilemma või või isegi trilemma, ma ütleksin, on, on väga huvitav. Tänase tänase päeva on niisugune kõige intrigeeriv asi, ilmselt kohalikul poliitika dilemmasid. Põhiline dilemma ilmselt ikkagi ei ole dilemma, et kui Edgar Savisaar saab esinumbriks, osutub valituks europarlamenti, siis ma võin 100 protsenti öelda, et ta sinna europarlamenti küll ei lähe. Ma ei tea, mis peaks olema savisaarega juhtunud, kui ta Eestist ära läheks. Ei tea, mina nagu olen selles osas, no ma olen siin parem avaldanud selles osas väikest kahtlust, et, et tal võib olla selline kaalutlus iseenesest ju küll, et et ega siis Tallinna linnavalitsemine sügisel ja siin ütleme lähema võib-olla paari aasta kontekstis ei ole mingisugune meelakkumine. Et tõenäoliselt see ilus aeg, kus linnapea võis käia, linte avamas, jaa jaa, laarsust koguda, noh on nagu hakkab mööda saama, et et majanduskriisiga koos ikkagi tuleb igasuguseid valusaid valikuid teha ja ja võib-olla tuleb mingitele asjade puhta hakata ka linna peal ütlema, et seni lubatud toetused mõned ei kehtinud enam, sest raha lihtsalt nii palju pole. Tema kloon Jüri Ratas selle kastaneid tulest välja. Et noh, et küsimus on, et kui nüüd nagu ajalisemalt arvestada, siis ütleme, Edgar Savisaare unistus ei ole ju kindlasti see, et, et ta võiks ühe ühe vooru veel Tallinna linnapea olla. Noh, selge see, et tema ambitsioon on kõrgem ambitsioon on, et kuidas võimalikult hea positsiooniga minna vastu 2011 riigikogu valimistel saada uuesti peaministriks, see on ju tegelik eesmärk ja nüüd on küsimus, et mis on talle kasulik, on tegelikult järgmiste riigikogu valimiste järel peaministriks saamisel. Kas see, et olla lähemad kaks aastat edasi Tallinna linnapea ja olla mingites tõmbetuultes kuskil tiksub mingi Parbuse protsess, eks ole? Nad saavad nagu arvestanud, et kohalikel valimistel Keskerakond võidab. No oletame, et oi ei, ei, ma ei ütle, et aprioorne, aga noh, ütleme tõenäosus on suurem. Aga igal juhul, et seal, et isegi see, kui, kui võidab, vaata küsimus veel, et kui ka sügisel tullakse, tuleb Savisaar ütleme, kaotab Keit Pentusel valimistel hoopis häbi. Siis on hoopis paha, järgmistele riigikogule. Miks ta, miks ta peaks kaotama Keit Pentus või ma ei saa sellest aru? No ei pea, mitte ta ei kaota, Keit Pentus. Ta kaotab absoluutse enamuse ja, ja vastasrind paneb lihtsalt koalitsiooni kokku, mida juhib reform eesotsas Keit Pentusega Tallinna linnas. Nojah, see stsenaarium Välistada, et see võib nii minna ütlema, et nii, et see ei tundu tõenäoline. Praegu tundub, et Keskerakonna baas on tugevam, aga, aga sügiseks võib muutuda. Ega me oleme mitu korda näinud, kus pool aastat enne valimisi tundub, et Keskerakond võidab kindlasti ja pärast selgub, et ikkagi napilt, aga läks teisiti. Oletame, et täna Savisaar sätib ennast esinumbriks ja loomulikult ta saab selle koha ja ta ei lähe sinna, kuidas see võiks mõjutada nii-öelda kohalike valimiste tulemusi või siis seda valimiskampaaniat kõigepealt. Ma arvan, et see väga arvan, et väga ei mõjuta, sest ta suudab kindlasti ära põhjendada, et teda on Tallinnas praegu rohkem vaja. Et. Ja seda on juba korduvalt teinud, need saab alati viidata ka teistele erakondadele, näiteks Reformierakonna number kaks on Urmas Paet, välisminister, kes on juba avalikult teatanud, et ei lähe kusagil vist Igor Gräzin. V2hemalt, Paet aga sisuline kaks, Gräzin Paet ütleb, et siis Paet kogub praegu hääli Gräzin neile, kes saaks sel juhul sisse. Et mis saab, mis on ka omamoodi huvitav, eks ole, situatsioon Eesti välisminister on nimekirjas selleks, et koguda hääli euro skeptikule, kes on temast nimekirjas järgmine, kes pääseb sisse. Oli kunagi ühe saate lindistamise EL välisministriga niisugune väikene box sel teemal, et kas ta on peibutuspart või ei ole. Ta ise ütles, et ta ei ole, sest et on teatanud, et ta ei lähe sinna, küsisin, miks siis kandideerida, vaja on. Aga selleks, et ma toetan seda parteiliini, noh see on see jälle selline retoorika, mis mis kogenud poliitikat. Poliitikud peab ilmselt saatma, aga, aga ütleme, tervele mõistusele ja loogikale väga peale. Sest ega siin väga ilus ei ole ka minu meelest see, kuidas Reformierakond kasutab praegu ära Siim Kallast selles kampaanias, kuidas Siim Kallas räägib, pikad jutud maha, kuidas umbes mida kõike europarlamendis peab tegema ja siis selle lõpus öeldakse, et vali, eks ole. Vali neid, kes seal kirjas on, kes kes on ju Siim Kallasest ütleme väga kaugel. No tähendab Brüsselisse põgenemine ima, seal reaalset tööd tegemata, see võib olla muidugi Keskerakonna juhile üks valikuvõimalus. Noh, selle vastu räägivad muidugi see, et siia jääb maha partei. Teatavasti ta harrastab selle partei kontrollimist 105 protsendiliselt ka kõikides pisiasjades. Et kui ta on ära esmaspäevast kuni neljapäevani, siis noh, see on ju see koht, kus ei pea nii-öelda kallast panema olema täiskohaga voliniku tööl vaid vaid saab iga nädal käia Eestis. Peab käima ja peab lausa käima, et, et nii-öelda rahakoti pungitada, aga. See on suhteliselt tormab ja, ja tervisele siis puhtalt mitte vaimsele, vaid vaid füüsilisele tervisele üsna koormav tegevus. Jah, oleks kiirrong Tallinn-Brüssel sisse, oleks õhtul. Jah, ja ikkagi noh, see edasi-tagasi pendeldamine, teades milline tervislik seisund. Sellel härrasmehel on olnud, eks ole, raske, infarkt on selja taga, see, see ei ole, see ei ole meelakkumine, see on, see on sisuliselt noorte ütleme keskealistele tugevate inimeste töö. Samas jätta minemata, siis tõuseb kohe tähelepanu, aga miks sa seal ei käi, kui, kui ajakirjandus tuleb üles isegi neid sõnavõtte ja avalikke niisugusi ülesastumisi, mis meie kuus saadikut seal on teinud, kuigi sageli nad ei oma mitte mingisugust tähendust, palju seal suures saalis sõna võtad? Jällegi jällegi üks, üks niisugune argument, mis räägib Sulev sinu teooria vastu. Ei, ega minu teooria on ainult üks võimalik, ütleme ma lihtsalt oponeerisin Peetrile nii-öelda sellele väitele, et ta 100 protsenti sinna ei lähe, ma ütlen, et on mingi protsent, et ta võib tegelikult kaaluda, et võiks ka minna. Võib olla küll, et ma olen nõus, et pigem on suurem protsent, ta tõenäoliselt ei lähe ja pigem jääb, eks ole. Minu meelest me oleme ebaproportsionaalselt palju tähendanud tähelepanu ühele poliitikule, aga, aga selle teema lõpetuseks ma loodan, et lõpetuseks ma tahaks, ma tahaks küll öelda, et, et kui ta sinna läheb, siis peab olema midagi kapitaalselt temaga lahti, sest see tähendaks seda, et ta sisuliselt annab vabatahtlikult enda käest ära pool Eestit. Ehk siis Tallinna linna ambitsioonid, mis seal on, rahad, mis seal liiguvad ja annab oma käest ära, aga sisuliselt partei. Aga miks sa nii arvad, ega me keskajal ela ellu, telefonid töötavad ja meile saab saata. Nii isiklik kohalolek on väga oluline. Kohal olla kolm päeva. Ja ka malemängus nimetatakse. Käiku kahimiseks, et sa kahite viguri saavutada positsioon, võimalus. Ma olen nõus, Peeter, me räägime, võib olla ebaproportsionaalselt palju ühest erakonnast, aga noh, antud juhul sellest valikust, kas see nimekiri on niisugune või teistsugune, sõltub ju ka väga paljus see, palju nii-öelda teised erakonnad palju neile jäetakse. Sest on ju selge, et Savisaar tõmbab endaga kaasa vähemalt ühe, kui mitte 12 eurosaadikut, pane pilvest täiesti täiesti vabalt. Võimalik, kuigi see võib ka nii mitte minna, sest ütleme, antud kontekstis ikkagi Savisaare puhul eeldatakse pädevus ilmselt väga suur sellel pinnal ei ole ja ja isegi võib-olla paljud tema toetajate motiiv, et Edgar, ära mine võib panna neid mitte tema poolt hääletama isegi, või ütleme, noh tekitada neis sellise nagu arusaamatuse, et kui ma nüüd tema poolt hääletan, äkki ta lähebki ära ja on seda siis vaja, et selle tõttu Või natuke liiga keeruline on ühe Keskerakonna valija jaoks. Ja aga see nii keeruline valik ka ei ole, see on ja jäi põhimõtteliselt, et et aga nojah. See on küll suur kombinaator, ise teab ja noh, selles mõttes küll, et ma olen nõus. Otse lõpetuseks, et kui, kui Savisaar kandideerib, ütleme olukorras, kus näiteks teiste erakondade esinumbrid Ansip, Laar, eks ole, ei kandideeri kõrval siis muidugi Savisaar Ojulandi ja ütleme seal ka Tunne Kelami vastu. Noh ütleme vähemalt Eesti sisepoliitilises kaalus tundub, on nagu noh, ütleme Padar ei ole isegi nõrk vastane, Padar on päris tugev vastane, ma arvan. Aga noh, ütleme seal, et ta võib olla ebaproportsioone reaalselt nii-öelda tugev. Kuulge, aga valimisteni me oleme ikka, me oleme siin saates ju viimase 11 aasta jooksul ikka tegelenud ennustamisega ja päris päris naljakas on pärast kontrollida neid neid tegelikke tulemusi pakkuge välja siis palju iga erakond võtab kuuest kohast. Ja kes üldse Peeter. Ma arvan, et reform ja IRL ja Kesk-võtavad mõlemad kõik kolm tükki, kaks. Kaks kaks ja kaks. Ja sotsitiivad kannani usu. No mina arvan, et, et sotsid saavad ühe kindlasti ja keskse Kesk ja Reform saavad ühe kindlasti sotsid ühe kindlasti, sest ma arvan, et Padar on praegu väga tugev kandidaat, aga tarandil ja muu kompanii üksikkandidaat Tead, mina ei oleks nii raudselt kindel selles, et on ilmvõimatu kokku saada, mis oli 20 25 kuni 25, võimalik. Kuigi sa ise ei pakkunud seda? Jah, sellepärast et kui palju meil Andrus Ansip sai, hakkavad helistada ja see peaks olema, seal oli üks ajast igavesti raiutud Eesti rahvale ainult üks, aga nüüd täiesti nii, et ma, kui see protestihääl läheb ikka väga kõmisemaks, siis, siis ei ole see välistatud. Ma muidugi kahtlen, kas Indrek Tarand on see persoon, kes, kes võtaks üksikkandidaadina. Ta on küllaltki selline. Noh, kellele meeldib, kellele absoluutselt ei meeldi, eks ole. Ta on üsna vastuoluline, aga ma muidugi ei, siiski ei alahindaks ka roheliste võimalust, sest ma arvan, et tahtvat, rohelised jälle panevad välja ka suhteliselt täis meeskonna, Marek Strandbergi ka eesotsas ütleme et noh, parima, mis neil nagu välja panna on hetkel ilmselt eks ole, ja ma ei välistaks, et ühe koha peal ei pretendeeri, mine, võib seal ka täitsa tõenäoline olla. Noh, ma võin ka midagi pakkuda, ma ise küsisin, et ma arvan, et Kesk-Reform võtavad kumbki kaks ja ja ülejäänud kaks läheb kuhugi kosmosesse. Aga kellele täpselt, ma ei, ma ei riski praegu öelda. Paned kirja kala ja siis me ütlesime just, lõpetame selle teema ära, aga, aga üks väike, niisugune moment veel väga palju tuntud väga palju, aga mitmeid tuntud inimesi viimastel aegadel ühinenud Keskerakonnaga, et see on nii-öelda noh, see on kõigepealt olnud muidugi nii-öelda kollase ajakirjanduse leib. Aga, aga nähtusena iseenesest ju väga huvitav, et noh kuulge, kuidas sellesse peab suhtuma, kas, kas näiteks Henrik Normann Saar ja kes siin veel olnud on, on, kas nad on nii-öelda noh ma arvan, et superkäik keskerakonnale. Aga kas nad on mingis mingis mingil määral nagu häältemagnetid omaette eesmärk? Mina arvan, et ta on poliitilisest seisukohast on nad suhteliselt väheolulised isikud. Et noh, mingisugune häda, keskmine häältesaak võib ju kuskil riigikogu valimistel tulla, aga aga no ma ütleks jälle, et siiski ka senised valimised on näidanud, et nii loll see Eesti rahvas ei ole, neid lauljaid ja meelelahutajad on tegelikult nimekirjades olnud, nende peale on nagu loodetud, et ohkus võtavad. Tegelikult jäävad nad suhteliselt keskpärase häältesaagiga. Ta ei seal võib-olla lihtsalt selline kumulatiivne, ehk siis alateadvusele mõjub efekt, et kui läheb valimiseks ütleme, kohalikeks valimisteks, siis inimeste peas hakkab keerlema umbes selline mõte, et oota, mis selle, mis selle erakonnaga viimasel ajal seoses mulle meenub. Vot see tuntud inimene läks sinna, see tuntud inimene, läksin, huvitav, miks nad sinna lähevad, järelikult on normaalne partiivist. Kuulge oma hääle anda, aga, aga äkki nad lähevad seda parteid seestpoolt õõnestama. Äkki äkki sõbrad, on see mõte, eks ole? AvaSaaria arvuna muidugi suured õõnestajad kindlasti, aga, aga ma vaatasin kasvõi neid netikommentaare ja ilmselt me kõik vaatasime, kui näiteks Mikk Saar astus sinna erakonda siis mind isegi ehmatas natuke, et noortebasse paistis välja, et noh, ta läheb ja noortele inimestele korda. See negatiivne torm, mis sel puhul puhkes sajad ja isegi tuhanded kommentaarid noh, nii-öelda halvustavalt kõikvõimalikel viisidel oli, oli minu jaoks tõesti tõesti üllatus. Mulle meeldis väga Ivo Linna intervjuu, mida ma eile lugesin, kui tema käest ka küsiti, just. See oli tema intervjuu Delfile videole. Just Kuulsast astumisest ja minu arust on väga, väga väga tasakaalukas ja tore intervjuu, kus ta ütleb, et tal on ka korduvalt pakutud eriti just isamasse astumist ja nii edasi, et meist ei ole, et aga noh, miks masinale vähenes, et see oleks nagu alatu, sest ma tean, et noh, ma ei ole poliitikas mingisugune käsi, eks ole, man laulja, olen artist ja ma võin oma laulude ja oma kunstitegevusega, eks ole, avaldada oma sümpaatiat siis mõne erakonna suhtes ja nii edasi, et miks ma pean minema sinna lolli mängima. See oli väga-väga tore. Aga mina olen ilusti, et, et kuidas midagi ära teeb ja tal on mingisugune eesmärk, et selle ära teha, mitte lihtsalt oma kaubast täita, et siis on kõik korras ja, ja ta nagu noh, ta saab sellest aru ja ta aktsepteerib täiest. Aga võib-olla ei peaks sellesse asjasse üldse suhtuma niiviisi, et igast kellelegi vähegi tuntuma inimese astumisest erakonda peab tegema sellise uudisväärtusega numbri. Et lõpuks on see inimese kui kodaniku valik. Ja põhimõtteliselt on positiivne, kui inimesed astuvad erakondadesse, mõistlikud inimesed lähevad sinna erakondadesse, ütleme suurendama selle erakonna sisemist tervet mõistust. Sest tegelikult jälle on ju häda suuresti meil ka selles, et et riiki juhitakse ikkagi erakondade kaudu. Ega ühtegi mingit muud mehhanismi ju Eesti riigi juhtimises tegelikult ei paista. Praegu esimene mai hästi selgelt See on ikka, hakatakse riiki juhtima, no ei, ütleme põhimõtet. Suhteliselt eks ole, meie parlament koosneb erakondadest, valitsus koosneb erakondadest ja otsuste sündimisega mehhanism ütleme teatud välismõjutustega, ma olen protsent, et inimesed, inimesed muidugi saavad igasuguseid impulsse väljastpoolt, eks ole, saavad meediast aga põhiosas, eks ole, otsuste kujundamise mehhanism on läbi erakondlikku struktuuri. Ja selle tõttu võiks isegi vastupidi, julgustada ja üles kutsuda inimesi, kelle ütleme, töö ei sega seda. Meie näiteks ajakirjanikena ei tule kõne alla, eks ole, ka inimesed, kelle puhul tema, tema nagu töö ei ole, ei ole selles mõttes tundlik ja kes tunnevad, et nad võiksid mingisse erakonda tegelikult kuuluda. Kuul, lugu jumala pärast, siis. Andres sinu ilusa maalingu väikese mõra sisse see, et mina olen viimasel ajal vaadanud, et mitte ei asutava erakondadesse, vaid kõik astuvad ühte erakonda. Et ma nagu siin enne saadet ütlesin, et meil hakkab tekkima juba ühe üheparteisüsteemi lasevad. Toovad ainult et niisugune silmnähtav, selgelt paistev isiklik väike omakasu on, on kohe-kohe nagu silmapiiril, et noh, toetame ühte jalgpallurit meelde, tuletame ühte näitlejat meelde ja nüüd tuletame ühte meelelahutajad lauljate, no paistab, läbinud. Ei lähe, tuletame meelde, koolijuht, haigla juht. Jah, ja seepärast ongi see äärmiselt kurb, et see nii-öelda sund parteistamine mingi asja saavutamiseks või kasvõi isikliku, mingisuguse ma ei tea auto, korteri või veel mingisuguse tühisem asja jaoks ja inimene inimene müüb oma oma hinge täiesti lõdvalt, sest et ta teab, et et, et, et kõik on seaduspärane, eks ole, täna astun sinna, homme astun, nagu ütles Uno Loop hunnikusse siis astun sealt välja, lähen kuhugi teise, astun jälle hunnikusse ja nii edasi, et et see varsti muutubki täiesti normaalseks tegevuseks ja, ja ühiskond lihtsalt väsib sellest. Ei no ütleme, selline nähtus nagu parteide vahetamine omakasu eesmärgil, kindlasti mage lugu ja ses mõttes on normanni näide muidugi noh, kuidas öelda, ilmekas näide, eks ole reformid erakonnast keskerakonda üle minna, mis samas jälle näitab tulles meie jutu alguse juurde, et need kaks erakonda nii väga erinevad ei ole, suhteliselt sujuvalt võib Reformierakonnast keskerakonda üle minna, ilmselt ka vastupidi. Ja me olemegi Aja jooksul neid näiteid näinud tegelikult, et et ehkki nad nagu Eesti poliitilisel maastikul asuks justkuinii üksteisest nii kaugel, et sinna vahele jääb veel mitu muud erakonda siis astutakse hopsti ühest servast teise. Et ilmselt ikkagi on, on mingi mentaalne sarnasus päris suur. Nonii lõpetame selle teema meile, üks netikommentaator ütleb, et härrad keskist rääkimine on Liis Lassi sündroomi tekitamine mõtetes tibist, elu, beibe ja nii edasi. Ei ole ja ei, ma ei ole ka selline päris nõus, aga, aga ütleme Jah, suurerakondlast päris. Üks, teine arvamus on veel sisuline, mis puudutab sind, kui rääkisime tarandist, siis ütleb üks kommentaator, et sotsid võivad ka häältest ilma jääda, kuna Tarandas nende hääli just nende omi. Siin on ka oma oma tõde täiesti täiesti olemas, aga aga saate lõpuni on jäänud veel tubli veerand tundi. Meie oma sõnu ei sööks ja oma lubadusi täidaks, siis räägime ka sellest, mida, millest oleme lubanud. Kaks teemat on veel läbi võtmata. Kapo aastaraamat on üks, millest, millest me täna tahtsime rääkida, siis meie kaitsepolitseiamet on üllitanud järjekordse aastaraamatu teadnud mitmesse, järjekorras on kas kolmas või, või neljas juba. Ja nagu ikka kevadel, kui see raamat ilmub, on ta pälvinud suurt tähelepanu. Ta on tõesti niisugune tõeline. Ta oleks bestseller ilmselt, kui, kui ta raamaturiiulites raamatupoodides müügil oleks, aga, aga seal ta müügi ei ole, tal nii-öelda kaanehinda ei ole. Aga sellest on ta vabalt saadaval raamatukogudes ilmselt jaa. Ja teatud asutustes saab alati küsida ja küllap siis kantakse, saadetakse? Jah, tegu ei ole mingisuguse kriifiga salajane või äärmiselt. Ei, vastupidi, et kui varasematel aastatel kapo aastaraamat on nagu jagatud, ütleme niiviisi mulle tundub natuke nagu valitud ajakirjanikele, siis seekord oli täiesti avalikult kutse pressikonverentsile kõigile väljaannetele ja kapo on nagu avanes, täiesti, võib öelda ajakirjandusele vähemalt enneolematus avalikkuses varem ikkagi nagu selle maja külastamine ka ajakirjaniku jaoks on olnud noh, nagu täiesti eraldi sündmus. Ja see on eestikeelne, see raamat aga õige pea lähipäevadel on, on jõudmas trükikojast välja inglisekeelne variant, nii et siis levib see raamat ka laia maailma. Ma ütleks, et see on karm raamat, see on hästi karm trump, frustreeriv raamat on, et kui mulle meenub, et noh, ka mind on aeg-ajalt süüdistatava kommentaaridesse saadetes liiga russofoobia olen või rääkimata mõne teise kommentaatori kohta, siis siin on ikka väga karm tekst ja siin on otsene tekst ikka Venemaa pihta, kes on meie julgeoleku põhiline oht väga mitmest aspektist lahti kirjutatud ja väga otse kirjutatud siin nagu mingisugust sõnade taha peitmise see ole välisministeeriumi aastaraamat, eks ole, kus on poliitiline tekst ja sa pead ridade vahelt lugema seal iga lause, mis on, läheb nagu öeldakse, 10-sse. Jah, isegi tiblad on sees, kuigi teises kontekstis mitte. Kaitsepolitsei suuleril küllaga räägitakse täitsa lahtise tekstiga nimedest ja räägitakse ka viiendast kolonnist ja muust muust. Seisund. Sest üks asi, mida, noh, ma tean, sa tegid ju eilegi sellest sellest raamatust. Üks asi on see, mida ma tahan kohe ära öelda, et ma tegelikult ei saa aru, milleks see raamat ilmub. Kõigele vaatamata ma ei saa aru. No ma ei tea Et, et teda ma juba üldse ei vaidle vastu, et on hästi tehtud, on hästi koostatud, ta on hästi loetav, ta on huvitav. Sa võid ühe hingetõmbega läbi lugeda kaanest kaaneni aga, aga tema niisugune eesmärk, et nagu kellele on teil nagu rohkem selles mõttes? No ma ei tea seda, seda raamatut näiteks loevad kindlasti poliitikud sotsidele, noh, et tavarahvas nagu eriti ei loe, kuigi on ka võimalik lugeda. Ma nagu lähtun sellest, et meil aeg-ajalt käib, see käib niimoodi lainetena, kus räägitakse niimoodi, et miks me peame seda Venemaad niimoodi kartma. Venemaa on ju demokraatia suunas astumas ja hoiame käitsu täid ja arendame transiiti ja laseme paasi juhtmise merepõhja rajada ja nii edasi, et selliseid, selliseid seisukohti ju levib väga palju ja, ja see raamat, kui kaitsepolitsei on koostanud selliseid teksti, kaitsepolitsei on teatavasti meil päris usaldusväärne asutus vist nagu kallupita järgi, siis see peaks nagu inimestele selgeks tegema, et millega siis tegelikult Venemaa puhul on tegu? Tegu propagandaraamatuga ja ma arvan, et, et ta ei ole väga üldse, sa ütlesid küll poliitikutel, aga ma arvan, et ei ole mitte eesti poliitikutele, ta on ikkagi ju kuigi eestikeelne, aga nagu ma ütlesin, et inglisekeelne on kohe-kohe tulemas veel tervet Annika, ta on ikka mõeldud väljapoole Eestit nii ida kui, kui see, see avab ikka väga, väga selgelt nii-öelda Eesti seisukohad ja ja eesti arvamused. Tõesti, hea võrdlus, on see just välisministeeriumi aastaraamatuga, kus, kus kõike on nii-öelda libedalt natuke ümarad ja, ja kõik on nagu kirjas, meie saavutused ja meie nii-öelda isegi Venemaa suunal rääkides ollakse äärmiselt diplomaatilise ja nii edasi, siin põrutatakse tõesti täie rauaga ja see näitab nagu, nagu Eesti nii-öelda eliidi poliitilise liidinud tegelikult. No mul tuleb just meelde, ma tean välispoliitika või oli see julgeolekukontseptsioonis, on vist selline lause juba tükk aega, mitu aastat juba ripub seal, et nähtavas tulevikus ei näe otsest sõjalist ohtu Eestile? Ei näe ette, siis siin on kirjas, öeldakse kuupäevade kaupa. Kohalikud valimised, mis on tulemas, eks ole, energeetikaküsimused, nord, Stream. Majandusjulgeolek võib-olla jah, kõige kõige vähem nagu räägitud üldse avalikkuses noh, mitte ainult Northern paika see Hiiumaa Virumaa tuulepark ja muud need küsimused, transiitloomuliku, kõigi, kõik nad on jäetud loomulikult arusaadavatel põhjustel ilma nii-öelda tõendusmaterjalita, sest tõendusmaterjal on, on kaitsepolitsei ja tsehhides lamab ainetes, järeldused on toodud välja ja siis sellisena on ta on ta noh, tõesti väga huvitav. Kes vähegi huvi tunneb, võiks, läbisid asja lugeda. See oli tore, et minu meelest oli see täpselt samal päeval, kui ilmus kaitsepolitsei aastaraamat, siis käis siin järjekordne Nord Streami esindaja seal samal päeval korraldas pressiürituse samamoodi lätlane, muide Läti presidendi endine julgeoleku nõunik, kes rääkis, kui hea projekt on ikkagi Nord Streami. Kaitsepolitsei aastaraamatus hoiatatakse Nord Streami eest. Aga seal pole midagi imestada, keegi küsis, et no näed, lätlane, et kuidas on võimalik, et lätlane nagu venelaste asju. Tuletasin meelde, et no aga mis me räägime ka? Gerhard Schröder on venelaste palgal. Isegi NATO endine peasekretär lord Robertson on venelaste palgal. No mis siis üks lätlane ära ei ole? No muidugi jälle selle Nord Streami puutuvalt, ma arvan, et ei ole mõtet teha Eesti rahvale liiga suuri illusioone, et seda ei tule. Et mesi nagu meile siin kohati Eesti sisepoliitilisest jutust tundub, et piisab meil nagu piisavalt tahta ja me nii-öelda paneme nord Stream neile ka, et et tegelikult suure tõenäosusega noh, olen ma kuulnud siin ka mitmelt mitmelt inimeselt, kes ilmselt on väga hästi asjaga kursis, et eks ta ikka tuleb. Kahjuks. Kui väga see meile ka ei meeldi Midagi sisse panna, see on omaette küsimus. Ikka tuleb, sest et Euroopa suured vähemalt osa neist liiguvad ikka hoopis teises suunas sellist eile oli, oli, oli värske uudis nii-öelda, kuidas Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy on, on öelnud oma Euroopa kolleegide kohta ja tegelikult, kuna ta seda avalikult noh, ütleme mingisugusel suurel küll kinnisel kohtumisel on, on öelnud oma oma Euroopa kolleegide kohta nii Saksamaalt kui ka kui ka Itaaliast ja mujalt, siis noh, Itaalias oli, oli suur eeskuju. Peaminister on hakkama saanud järjekordse niukse trump ässaga sealsamas maavärina piirkonnas sellesamas Rockile linnas vist toimus tegevust, läks ta ühe neegripoisi juurde ja ütles, et küll on mul kahju, et mul ei ole nii palju aega päevitamiseks. Seal on noh, nagu mäletame, temale kuulub lauset, USA president on, on hästi päevitunud ja nii edasi. Et, et selline on tegelik, see mängutase ja, ja noh, kui huvid ikka nõuavad siis Venemaalt seda gaasiga pumbatakse, ükskõik, kasvõi see gaas pumbatakse välja ka saatanat endalt. No ilmselt saab Kuna peaminister Putin on ka Nord Streami seadnud oma sihukeseks üheks isiklikuks lubaduseks ja ta üldiselt armastab olla see mees, kes kindlasti täidab oma isiklikud lubadused, siis ta teeb ilmselt, et ütleme selle pärast nagu arvata, et tähti seal jääb raha puudu või seal tahtmist puudu Venemaa poolt seda ilmselt ei ole, et pigem võetakse see raha ja ressursid kusagilt mujalt. Nord Stream tehakse ära, et tundub olevat niiviisi. Nii ja meie väike gallup, mida me siin ka saate alguses mainisime küsimusega, kas kavatsete jätkata sissemakseid teise pensionisambasse? 30 90 protsenti ütleb ei 61 protsenti. Ütleb JAH. Kas teie kavatsete üllatud? Ahaa? Ma kuulsin eile ühte uudist, kus peetakse normaalseks ja loogiliseks, et see ka riigile ei mõjuks laastavalt, et kui kuskil 25 26 protsenti, et kui nemad jätkaksid, seal on ju tingimus see, et kui sina jätkad, siis peab ürika jätkama, eks. Ei pea, ei pea, esimene riik on just lubanud, et tema ei jätka. 11.. Ja et 25 26 protsenti oleks nagu normaalne, kes võiksid jätkata. Samas ka, et Ivari Padar rahandusminister, et kui 25 protsenti otsustab jätkata nii-öelda ühepoolse sissemakseid, et siis tema arvates on see hea hea tulemus. Ei no ega iseenesest ongi ju see, et kui, kui sa sisuliselt see teine sammas kaheks aastaks või pooleteistaastaks oma tingimustel muutub lihtsalt sarnaseks sellega, mida inimesed maksavad kolmandasse sambasse, et sa ise maksabki ja, ja nii palju, kui sealt ütleme, see fond suudab tulusust tekitada nii palju seda tulu ongi kolmanda samba puhul ja täpselt nii on riik sinna midagi juurde ei maksa. Nüüd lihtsalt teise samba tingimused, ütleme, mingiks ajaks sisuliselt viiakse samalaadseks kolmanda sambaga. Selles mõttes ei ole ka midagi imelikku, et kui inimene näiteks juba kogub kolmandasse sambasse, et ta siis võib koguda ka edasi sinna teise saama. Bass, kolmanda sambaga on muidugi see, et ma olen aeg-ajalt jälginud seda, mul on ka üks kolmas sammas tehtud, me oleme seal, öeldakse. Pool on pool on vastu taevast maksnud. Nojah, ja kuna töötukassa Töötukassa on omadega varsti jumal, siis tuleb hakata sinna maksjaid suurendama ja meie kõigi rahakotist võetakse ilma seda küsimata. Suurendatakse see siis see summa kas kas kolme või kolme poole või jumal teab äkki isegi suurema protsendi peale. Et, et see kaks protsenti, mida praegu iga inimene või siis noh, ütleme mitte iga, aga 580000 inimest Eestis maksab seni teise pensionisambasse see lihtsalt nii-öelda kantu, et sinna töötukassasse ja ja muidugi praegustes oludes, mis muutuvad üha üha kitsamaks ja tööpuudus üha suureneb. Kes jõuab, sinna makstakse, maksku. Eino tähendab, kui sa töötuks jääd, ei maksa sa ju teise sambasse midagi, sest sul ei ole töötasu, mille peatselt Keemia ma tahangi öelda, et, et töötud maksavad vaid vaid Kui lihtsalt tööpuudus suureneb ja olud lähevad järjest kitsamaks Et selles mõttes nagu teise samba maksjaid jääb igal juhul vähemaks tööpuuduse suurenedes, sellepärast et lihtsalt mingi osa inimesi langeb maksjate seast ära juba selle tõttu, et nad ei saa palka. Ja ausalt öeldes kogu see ma ütleks, et siiski nagu liigne paanika selle teise samba nagu maksete peatamise ümber minu meelest on natuke kohatu, vaadates neid inimesi, kes on praegu tõeliselt hädas, kes on tõesti töö kaotanud, kes keda ähvardab võib-olla kodukaotus. Et sellega võrreldes ütleme noh, et see kaotus, et ma hüpoteetiliselt noh, kaotanud mingi usalduse kaotanud mingisuguse raha potentsiaalselt tulevikus pensionimaksetest. Noh, ma ei ütle, et see ei ole midagi, aga see ei ole, see ei ole nii traagiline. Aga ega ei ole ka seda traagikat väga palju vist olnud, sellel on, ütleme, mõned opositsioonipoliitikud praegu ja isegi mõned ajakirjanikud on ikka väga tõsiselt seda võtnud, nimetanud seda hirmsasti nagu usaldus ja ennekuulmatu sigadusega. Ikkagi taganeb oma lubadustest ma kuulge, et meie näeme praeguses olukorras, kui me ikkagi näeme seda kriisiaja käitumist, siis riik taganeb väga paljudest asjadest, mis ta seni on teinud. See on üks paljudest, see ei ole mingisugune enneolematu ja, ja see jää enneolematuks ka edaspidi, kui me kui vähegi ütleme, tumedamad stsenaariumid käivituvad, siis, siis varsti me unustame selle kui kõige vähemtähtsa kärpe, mis mis, mis teiste seast. Andrus Kivirähk kirjutab tänane Eesti Päevalehes väga toredasti, kõik nutavad selle, et riik, riik, onu usalduse kaotanud ja riik on meid petnud selle sambaga. Tuletate igasuguseid toredaid ajaloolisi näiteid meelde, sealhulgas ka esimeste Vabariiki, et siis ka lubati, et meil, see vabariik kestab igavesti ja inimesed koguge raha, siis tuli 40. aasta ja kõik kolmas, Rolf, igavene 12. No pigem ikkagi, kui me nüüd tegelikult tõsiselt räägime selle peale, et kuidas ennast pensioniks kindlustada, siis on selge, et neid sambaid tuleb rajada hulgale risti ja ja kõige kindlamad pensionisambad on kindlasti lapsed, et noh, ma arvan, et mina oma kolme lapsega võin olla, noh, ütleme keskmisest rahulikum. Ja noh, selles mõttes Paar tükki oleks, siis võiks ikka täitsa kohe rahul olla. Jah, siis oleks mingi probleem. Ja ilmselt noh, ütleme, et, et selles mõttes noh, ongi ju tõsi see, et, et sul peabki olema erinevaid sambaid, võib olla kinnisvara osas, eks ole, võib-olla mingisugused muud ütleme, investeeringute ja pensionisammas on üks nendest Ja üks hammas võiks olla sul kodus aiamaa lõuna pool näiteks kullakangi näol. Kaevatuna. Igaks juhuks ikka. Eristume nüüd nihukesed üldisest. Et meeleolus selles suhtes aga, aga ei, ei tõesti ei näe, ei näe suurt tragöödiat, tähtis on see, et meie riiki püsiks ja kui see kriis olgu ta neetud läbi, saab, siis me sealt võimalikult tugevana ja võimalikult tervena ühes tükis välja tuleksime ja ja siis saab kõik korda, seda enam, et inimestel, kellel on pensionär, nägemiseni, pensioniea saabumiseni vähem kui kaheksa aastat. Need, need sambad kerkivad endiselt ja riigi osalus sama samamoodi, need tuleb teha ainult avaldus aasta lõpul ja, ja nii ongi, et teistel on siis natukene rohkem aega. Ja tegelikult natuke analoogne küsimus on Anett töötukassa hüvitised, et ma saan aru, et järgmise nädala üheks suureks teemaks saab see et kas neid töötukassa hüvitisi võib natuke koomale tõmmata, kui töötukassa tõesti ähvardab nulli minna ja mina ütleks omalt poolt küll, et minu meelest võib. Ja noh, teine suur teema, mis kaotab siin lahendust, mis sel nädalal edasi lükati, on haigekassa kogu see problemaatika, et, et sealt kokkutõmbamised annavad nüüd ikka rohkem tunda juba inimesele, täna ja kohe ja praegu ja siin kui, kui need, see pensioni, teine sammas. Aga me oleme sunnitud lõpetama, Sulev Valner, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios. Saatel on kordus ka õhtul pärast seitset ja aitäh kuulamast ja nautige nädalavahetust külma, kuid loodetavasti päikselist.