Pärast üheksandat jaanuari võetakse tormihoiatusi Pärnu kandis iseenesestmõistetavalt ülitõsiselt, seda nii kriisikomisjoni kui rannaala elanike poolt. Kuigi parem karta kui kahetseda, oli Pärnu maavanem, maakonna kriisikomisjoni esimees Toomas Kivimägi hommikul pahane, et meie ametlik ilmaennustus on liiga ebatäpne. Tõesti minu jaoks see on ikka suht müstiline ja arusaamatu, et et mul oli tõesti laua peal ka eile härra Tarmo Kõutsi poolt mereteadlase Tallinna tehnikaülikooli juures tema poolt tehtud prognoos iga tunni kaupa ja kui ma vaatasin nii-öelda siis tegelikkust võrreldes tema prognoosiga, siis tegelikult kõige rohkem hakkame erines 20 sentimeetrit ja tema poolt kõige kõrgem pakutud tipp oli 150 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli. Samas kui me võtame Eesti Meteoroloogia troloogin instituudi prognoosi, siis nende eksimus oli 120 sentimeetrit võrreldes sellega, mis oli siis tegelik, kõige suurem eksimus. See tähendab seda, et eksimise vahe on kuus korda. On see minu jaoks nagu üllatav, et, et just äsja ma kuulasin raadiost, et tegelikkuses Eesti Meteoroloogia instituut teeb koostööd juba nii-öelda Tallinna tehnikaülikooli mereteadlastega, sealhulgas ma saan siis aru, et härra Tarmo kõuts siga aga ma ei tea, miks siis neid andmeid nii-öelda ei, ei võrrelda, ei analüüsita ei panda neid kokku, et et see on nagu minu jaoks täiesti arusaamatu, et meil on olemas endal teadlased, kes oskavad kordades täpsemini öelda, ennustada, prognoosida veetaseme tõusu, kui seda ilma siiamaale on suutnud ja minu arvates oleks tegelik neid inimesi mitte kinni maksta, see tasub meile kümneid sadu kordi nii-öelda teistpidi positiivset tagasi. Sest küsimus on ka selles, et, et okei, see selleks korraks, et oli meie jaoks järjekordne selline õppus, aga, aga kui neid kordi saab tõesti väga palju olema, kus selline tegelikult prognoositakse kordades üle, siis ühel heal hetkel inimesed ei võta neid prognoos enam tõsiselt. Ja siis, kui ühel heal hetkel on tegelik tõsine prognoos siis ja vastab ka tegelikkusele, siis sellisel juhul ei pruugi jällegi inimesed olla nii-öelda valmis selleks tegelikuks ohuks või reaalseks vajaduseks selle tõttu, nagu ikkagi nii palju mööda prognoosida korduvalt ei saa. Ja loomulikult eksida võib igaüks ja nagu ma olen öelnud, et ilma prognoosimine on kindlasti selgelt keerulisem kui börsil raha teenimine. Aga see oli juba tegelikult teine, selline tõsine tõsine eksimus, et esimene oli ju vahetult peale üheksanda jaanuari tormi, kui oli nii-öelda teine tormihoiatus ka siis oli tegelikult eksimine väga suur ja see oli teine, nii et noh, ma tahaks küll väga loota, et see teine nagu viimaseks, et kuigi loomulikult mingit absoluutset tõde ei saa ilmajaamalt ka eeldada, et ennustamine on ennustamine ja ja see on ikkagi selline prognoosimine, mille suhtes ei saa lõplikku kindlust keegi ette anda, aga see peab muutuma oluliselt täpsemaks näitaja, uskuvat. Asja võib praeguse seisuga nimetada õppuseks? Jah, ma just nimetamegi seda õppuseks, et tegelikult sündmuste ei saabunud, et mul on väga hea meel, et tegelikult ajakirjandus vist ei ole kunagi nii aktiivselt reageerinud sellele olukorrale ja minu jaoks ajakirjandus on küll meie kõige parem sõber sellises olukorras, et ei ole paremat paremate inimeste teavitamise vahendid ja efektiivsemate operatiivsemalt, kui on seda massimeedia, ennekõike raadio, televisioon, aga ka igasuguseid netiväljaanded. Et ma küll vabandan nende eest, sest nende jaoks seda oodatud sündmust ei saabunud, mille pärast nii suured jõud siia paisati, aga ma arvan, et meie rõõm on kõigil tegelikult lõppkokkuvõttes suur, et selline negatiivne tagajärg jäi seekord praeguseks hetkeks olemata ja loodame, et aga tänase päeva jooksul üle väga kriitilise piiri ei lähe, nii et selles mõttes lõpp hea, kõik hea. Milline oli olukord tund aega tagasi, uurisin Lääne politseiprefektuuri avalike suhete büroo komissarilt Pärnumaa kriisikomisjoni liikmelt ka jagukelt. Paistab küll, et sedapuhku läks õnneks hoiatus jäigi hoiatuseks kriisisituatsiooni, kui niisugust ei kujunenud. 10 25 tuli meile teade Eesti meteoroloogia-hüdroloogia instituudilt, et üleujutuse oht on möödas ja suure tõenäosusega sellist üleujutust ei tule. Kuid see ei tähenda seda, et me oma tegutsemise lõpetame. Selles plaanis, et päästeteenistuse operatiivjuht jääb ikkagi olukorda jälgima. Vajadusel oleme me valmis reageerima, aga me kõik kogu südamest loodame, et selleks korraks on see oht meist möödas. Nii läkski, nii nagu hommikul rääkisime. Selle kanaküla kandis langes puu teele ja päästjatele edukalt tee pealt ära, kõrvaldasid muid suuremaid vahejuhtumeid ei leidnud aset. Täpselt nii ta on, et ei, mitte midagi erakorralist. See ühe puulangemine on ka tavaliste tugevamate tuultega täiesti suure tõenäosusega võimalik sündmus, nii et erakorralistest sündmustest vahejuhtumitest me õnneks rääkima ei pea. Nüüd mereda kihnovski kutsuti eile õhtul kokku kohalik kriisikomisjon, mida juhib volikogu aseesimees Valdo palu. Täna veidi pärast kella kümmet oli Kihnus olukord nii-öelda kontrolli all. Päris rahulik, ainult üks väikesadam, kus paadid olid kalurite väikesadam, seal sääre külas, see oli nagu vee all, aga sealt kalurid viisid paadid kõik ära nagu juba eelmise torni oli nagu ette teada, et et võib suuremad kahjud tekkida ka mujal, oli väga normaalne olukord. No inimesed mäletavad hästi, üheksandat jaanuari oli selle võrra ka see teade, mis eile tuli kuidagi hirmuäratavam, kuidas sellele reageeriti? No ikka kõvasti paremini, sest jälgisin paatidest on hästi näha ikka muidu õige jäeti vete sadama lähedal tomatid, nüüd viidi kõik päris koju või siis naabri õue kuhugi eemale metsa vahele. Kuidas teil elektriga lood on? Ei, väga korralik, eile õhtul ta pikkus ikka nii ära minema, vahetevahel, aga ta ikka pidama ei langenud. Sellega ei anna üldse võrrelda, mis üheksandal jaanuaril hoia ikkagi, tuule tugevus oli kõvasti väiksem. Näib, et võrreldes üheksanda jaanuariga saab seekordset tormi ja üleujutuse ohtu nii nagu Toomas Kivimägi ütles, et tõepoolest õppuseks pidada midagi lõplikku kinnitada on siiski veel pisut vara päevasedamele Pärnust homoshelda.