Tere hommikust, olen Toomas Paul, luteri kiriku vaimulik ning pean selle nädala hommikupalved oma palvust aluseks, võtan Jeesuse tähendamissõnad taevariigist. Jeesus võrdleb taevariiki väga erinevate asjadega. Gordon Se põllusse peidetud aarde korrad hoopis ilusaid pärle otsiva kaupmehe siis jälle pidusöögisarnane rida kire. Ja täna lisame veel kaks pilti. Jeesus ütles, millesarnane on jumala riike, millega ma teda võrdleksin. Ta on sinepi ivakese sarnane, mille inimene tyhja viskas oma aeda. See kasvas ja sai puuks. Ja taeva linnud pesitsesid tema okstes. Ja Jeesus ütles taas, millega ma võrdleksin jumala riiki. See on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema. Taevariik on niisiis ka sinepi evakese ja haputaigna sarnanev. Mida ühist peaks olema neil nii erinevatel asjadel? Lähemalt silmitsedes võime öelda, et Jeesus ei võrdle maiseid asju kui selliseid taevariigiga vaid need on liikuvad pildid, kus oluline on sündmus. Taevariik ei ole, ei peitu tarega pärlikaup meesega leivataigen vaid see, mis ja kuidas nendega toimitakse. Kui aarde leidmisel ja küllakutse vastuvõtmisel või siis tagasilükkamisel oli pearõhk inimese käitumisel siis tänased lood räägivad sellest, millisena näeb jumal ise oma riigi levimist. Paistku pealegi paljud ei taha jumalast ega ta riigist midagi kuulda piimselt see ei loe. Nii nagu imeväikesest sinepiseemnest kasvab pädev põõsas. Nagu tühisest kogusest juuretisest hakkab käärima astja täistainast. Nõnda mõjub jumala sõna seeme. Seda kindlat usku, et jumala riik tuleb väljendab eriti selgelt veel kolmas Jeesuse tähendamissõnal. Nõnda on jumala riik nagu inimene viskaks seemne maha ning heidaks magama ja ärkaks üles ööl ja päeval. Ent seeme tärkaks ja looks peab nõnda, et inimene ei tea, kuidas iseenesest kannab maa vilja. Esmalt orast, seepeale täid, see pealetäit nisutera pea sees. Aga niipea, kui vili on küps, läkitab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes. Jumala riik kasvab meie keskel iseenesest kreeka keeles on siin sõna Automatic tee. Automaatselt. Jumal ei muretse selle pärast. Kas äkki kirikut, et ei kao siit ilmast. Nad võivad mõnelt maalt tõepoolest haihtuda, mõelgem kas või Väike-Aasiale, kus asusid elavad kogudused. Need seitse, kellele saadeti ilmutusraamatu läkitused. Neid ei ole ammu enam, seal on vaid muhameedlased. Aga kui ühel maal ikaldus, siis teisal tärkab oras ja loopia. Jumalariik ei kao ka siis kui viimane eestlane ristiusu hülgab. Inimesed toimivad kutse saamisel nii või teisiti. Ja see on nende isikliku saatuse küsimus. Kas nad saavad õndsusest osa või jäävad välja. Nagu ütleb Martin Luther väikeses katekismuse sama meieisapalve seletuses. Jumala riik tuleb küll iseenesest ilma meie palveta. Aga me palume selles palves, et ta tuleks ka meie juurde. Palvetagem. Me täname sind. Et sinu riik tuleb ja sinu tahtmine sünnib korg. Anna, et ta tuleks ka meie juurde igaühele meie seast.