Mitte ei saa aru, kelle huvides mängitakse eesti meedias. Tõstajalehed kirjutasid ning televiisor ja raadio rääkisid mitu päeva taanis määratsevatest ja laamendavatest autosid, süütavatest, kive, pilduvatest, noortest ja alaealistest. See jättis mulje, nagu oleks Taani enda noored Taani vastu pööranud. Lõpuks hakkas tõde siiski päevavalgele tulema. Need märatsejad pole mingid taanlased, vaid sealsed araablased, muhameedlased ehk moslemid. Te ei saa aru, miks seda kõnekad tõsiasja needes nii kaua võimalikult tagaplaanile pidi suruma. Paradoks on selles, et tegelikult pole siin midagi arusaamatut. Euroopa on Protaalsetest moslemitest lihtsalt niivõrd ära hirmutatud, et isegi puhtteoreetilisele. Küsimusele, kas Eesti ajalehed peaks avaldama Taani toetuseks prohvet Muhamedist pilapilte, tuleb kahelt kolmandikult Postimehe lugejatelt vastuseks allaheitlik. Ei. Kui nüüd millestki, et aru saada, siis nimelt sellest, mismoodi on võimalik tänavu Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastal arendada kultuuride dialoogi, kui ühel pool on need, kes peavad dialoogis peamiseks relvaks kive ja tuld ning teisel pool need, kes on sunnitud oma põliskodus tegema enda põhimõtetega vastuollu minevaid järeleandmisi, peaasi et tule ja kividega mitte pihta saada. Vabandust, see ei ole dialoog. See on kõige ehtsam, see on kõige jõhkram terror, mida Euroopasse valgunud moslemiimmigrandid siin korraldavad. Dialoog saab toimuda vaid kahe teineteist austava partneri vahel, kes aktsepteerivad teineteise põhimõtteid. Euroopa tsiviliseeritud aluspõhimõtete hulka kuulub inimelu austamine, sõna- ja arvamusvabadus, kriitikavabadus rääkimine, sõnade, mitte kätega. Aga moslemiimmigrandid ei saa sellest aru ja mis veel hullem, ei kavatsegi sellest aru saada. Küll aga püüab Euroopa teha kõik, et märatsemise altile vähemusele vastu tulla. Seda oma aluspõhimõtetest taganemise teel ja mitte ainult moslemite aadressil kriitilise margi poetamisest. Paistab, et on varsti saamas samasugune kuritegu nagu holokausti ehitamisest mõnes riigis. Sellest Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastast ei vaata vastu muudkui Euroopa lapselik naivism. Dialoogi arendamine moslemite ja araablaste lõimimine Euroopasse on sama lootusetu üritus nagu integratsiooni arendamine Eestis, mille tulutusele ja mõttetusele juhtis selle nädala algul oma lehe kombel kommentaaris teraselt tähelepanu. Postimehe ajakirjanik Hille Tänavsuu. Ei maksa olla sinisilmne vaatajale pigem tõele näkku ja tunnistame ausalt, et mingisugusest kultuuridevahelisest dialoogist ei saa jutt too allagi. Kui ühe kultuuri esindajad on nikultuuritud, kui nad on endast erinevate ja kõrvalt tuleva kriitika suhtes nii sallimatud, koguni sõjakad. Tunnistagem ausalt sedagi, kuni ei ole veel hilja, et igasuguse dialoogi arendamine araablaste, moslemite ja islamiga viivi euroopalikke ja üldhumanistliku väärtuste hülgamiseni viib sellepärast et teine pool ehk islamiusulised ei ole valmis sammugi omalt poolt dialoogis vastu tulema. Ja selleks, et dialoog saaks üldse toimuda, on läänemaa sunnitud tegema ühe järeleandmise teise järel. Lubage head kuulajad mainida teile üht kõnekad detaili, mis näitab, kuidas islam end ja oma hoiakuid muule maailmale kompromissitu peale surub. Mõni kuu tagasi juhtusin ülemaailmse levikuga uudisteajakirjas News Weeki lugema pikka kirjutist Ameerika sõduritest. Ja nende seas oli muide ka naissõjaväelasi, kes olid Iraagis teenides leidnud endale kallima. Järgnevat aspekti polnud loos küll rõhutatud, aga see tuli kõigi viie-kuue abielupaari saatuse kirjeldustes. Selgelt ilmsiks tuli abiellumine kõne alla ainult siis, kui ameeriklane algselt moslem oli islamiusku pöördunud. Muhameedlased teine pool ütles alati, et vastasel juhul jääb abiellumine lihtsalt ära. Tõsi, nagu näete, ei ähvardanud keegi neist ameeriklasi vähemalt kivide ja tulega. Aga nad kõik olid sunnitud teise poole nõudmistele järele andma, enne kui mingit abielu dialoogi sai üldse arendama hakata. Kogu selle loo muudab veelgi kurbloolisemaks tõsiasi, et siit kumab läbi jõuline poliitiline. No kui asjatundjad mulle selgitasid, tohib islami ususeaduse järgi moslemist mees kristlasest naise võtta küll ja probleeme ei tohiks olla. Kas teate, miks, tohib, aga sellepärast, et laste usk määratakse isa järgi. Sedasi on kristlasest naise võtmine moslemitele isegi kasulik, sest nii saab oma islamiusuliste kogukonda nii-öelda vaenlase abil suurendada. Niisiis pole Taanis ja mujal Euroopas, kus moslemid aeg-ajalt seal peatastavad, kaeveldes oma väidetavalt tõrjutud seisundile käimas miski muu kui Euroopa painutamine islamiusuliste tahte järgi. Kõik need muhameedlaste hädaldamised, nagu oleksid nemad teisejärgulised ja allasurutud, tulenevad sellest, et nad ise ei ole valmis teise poole ehk sea Vana-Euroopaga dialoogi arendama. Selle asemel looritavad nad ennast salakavalalt ohvri auraga lõigates kasu eurooplaste humanistlikud hoiakud, kust, mille järgi väidetavalt nõrgemaid ja allasurutud peab igas olukorras poputav toetama ja aitama. Paraku nõrgemaks pooleks muutunud vana hea Euroopa Euroopas. Ta on oma kodus allasurutud ohver, mida tõendab kõige ilmekamalt kivirahe ja tulemöll. Taanis.