Tere hommikust, hea raadiokuulaja. Minu nimi on Kaido Soom. Olen ma Tartu ülikooli usuteaduskonna praktilise teoloogia lektor ja Tartu praostkonna vikaarõpetaja. Tänase hommikupalvusega soovin sinule, et alanud aasta oleks sinule hea ja ilus. Hommikupalvuse aluseks loen jumala sõna Juusa raamatu esimesest peatükist. Kus issand, ütled Josale nõnda nagu ma olin Moosesega. Nõnda ma olen sinuga. Ma ei lahku sinust ega jäta sind maha. Ole vahva ja tugev, sest sina pead andma sellele rahvale pärisosaks maa, mille ma vandega nende vanemaile tõotasin anda. Kui sõita autoga, siis on alati lihtsain sõita teed mööda mis on tuttav ja kindel. Kui sa tead teed, mida mööda sõidad, siis mõistet selle tee häid ja halbu külgi. Tead, kus võib kiiremini sõita ja kust tuleb hoog hoopis päris väikeseks võtta. Võõras tee on alati hädaohtlikum, selle kindlustunnet seal peab olema ettevaatlikum. Samas on võõras tee jälle huvitavam. Ja kui vahel sõita tundmatut teed mööda, siis ühtäkki võib avastada, et see ongi lühem ja parem kui tee, mida mööda oled harjunud sõitma. Võid leida uue ja parema tee. Samamoodi on inimese eluga. Vajame elus alati turvalisust. Soovime, et meie elu läheks kindlat rada pidi ega kalduks sellelt mingilgi viisil kõrvale. Kuidagi hea ja turvaline on alati päevast päeva seista samade olukordade ees, mida oled harjunud lahendama. Samas nõuab elus edasiminek muutumist kohanemistundmatute olukordadega. Ühest küljest inimene kardab muutumist kuid samas oma elu paranemise nimel on inimene sunnitud muutuma. Vaid muutused toovad kaasa progressi. Sellesama tundmatuse turvalise vahelises vastuolus on tänase piibli kirjakoha järgi Kajoosva. Ta on kogu elu elanud tugeva juhi Moosese näpunäidete järgi ja on olnud Talle kuulekas. Nüüd aga on muuseas surnud. Jumal käsib jooksvalt juhtida rahvast. Võime kujutada ette mehe sisemist võitlust. Ühest küljest on olukord põnev, uued teed on põnevad ja huvitavad. Kuid teisalt on ees teadmatus, vastutus. Samamoodi oleme meie võib-olla oma uue aasta alguses. Ees ootab aasta 2006 teed, mida meie ei tea. Ja alati on küsimus, et kas need teed toovad meile rõõmu või õnne või hoopis õnnetust või valu. Joosa seisab valiku ees ja ta riskib uuele teele minna. Meil seda valikut ei ole. Uude aastasse oleme astunud ja seda teed peame käima. Ja võib-olla just seetõttu tasub meil mõelda issanda sõnadele Joosvale nagu need oleks sõnad meile. Ole vahva ja tugev. Inimene, kes seisab tundmatute teede ees võib alati olla kindel endas. Tal ei ole mõtet kõhelda. Inimene võiks alati anda endast parima ning muus osas usaldada oma tee looja kätesse. Jumal näeb ette, mis meid ootab meie teel ja annab meile jõudu ja tuge tundmatutes olukordadest. Siis kui meie inimestena ise tunneme, et me hakkama ei saa, võime tema peale loota. Me võime alati olla kindlad selles, et jumal annab meile parimat. Ees tundmatus, kuid on keegi, kes Läheb sellesse tundmatusse. Neil on taevane isa, kes meie eest hoolib, kes meid armastab ja kes meid tahab saata uue aasta teedel. Ja meie palvetame. Hea taevane isa, tänu et tulevikku vaadates võime oma pilgud tõsta ülespoole ja loota sinule. Palume ole sina alanud aastal neid meie teedel juhtimas, varjamas saatmas, kinnitamas ja kaitsmas.