Tere hommikust, hea raadiokuulaja. Minu nimi on Kaido Soom ja ma olen Tartu ülikooli usuteaduskonna praktilise teoloogia lektor. Tartu praostkonna vikaar, õpetaja. Tänase hommikupalvuse aluseks loen sulle jumala sõna Johannese evangeeliumi 14.-st peatükist ja kuuendast salmist, kus Jeesus ütleb. Mina olen tee, tõde ja elu. Ükski ei saa minna isa juurde, muidu, kui minu kaudu. Inimese elu on vaadetud teena mis kulgeb läbi maailma. Kohati on elutee sirge ja tasane kohati väga käänuline ja raskesti läbitav. Võta sa kinni, milline tee on parem? Vahel arvad, et sirgeid tasa Hendee. Teisalt on just sellel teel kõige raskem liikuda. Öeldakse, et kõige keerulisem on sõita autoga tikksirgel teel, kus pole ühtegi kurvi. Just seal on oht, et inimene jääb magama. Kui aga mõelda käänulisele ja vunklevale eluteele siis siin on jälle teisest küljest suurim oht välja sõita teelt. Nii kui sellist teed jala peaks käima siis võivad ka tee ääres olevad oksad nii mõnelgi hetkel valusalt haiget teha. Osaliselt saame oma eluteed ise valida, mingi osa on meile ette määratud. Ning inimestena jää meil midagi muud üle, kui linnateed edasi. Sirgetel lõikudel kiiremini, kitsastel, aeglasemalt. Käänulistel veelgi aeglasemalt. Vahel autoga sõites olen tundnud, et üksi on kuidagi igav istuda autos. Siis on hea, kui on kaasas keegi, kellega saab juttu ajada, kellega üheskoos on turvalisem olla. Eluteerajal saadavad meid perekond, sõbrad, sugulased, töökaaslased. Alati on neid, kes meie eest hoolivad, kes meid aitavad. Samas on elus piisavalt palju ka neid hetki mil meie kõrval olevad inimesed ei suuda meid piisavalt toetada. Kui minna üheskoos täiesti võõrale teele siis on vaja ikka kedagi, kes tunneks teed. Eluraskustesse muredes võime pöörduda jumala poole. Tema näeb iga meie sammu iga kurvi meie teel, iga oksamis tee ääres võiks meid ohustada. Nii hoolib jumal meist meie teel. Ta tahab meile alati parimat. Ta on andnud meile eluteel juhiseks pühakirja. Siit leiame 10 käsku. Armastuse kuldreegli. Need on meie eluteel otsekui liiklusmärgid, mille järgi liikuda. Meil on võimalus neid rikkuda. Kuid mida rohkem neid rikume, seda suurem on õnnetuse oht. Iga elureeglites. Neid järgides on meie elu õnnelikum ja parem. Vahel läheb elu kõigist püüdlustest hoolimata valesti ja tunneme, et oleme eluteel sattunud kitsalt ja tasaselt teelt rööbastesse. Või oleme hoopis teelt välja sõitnud. Siis et tee on raske ja ei saa ise hakkama, võime jumala poole pöörduda. Me võime nimetada teda oma isaks ja temalt abi saada, vaata. Otsekui laps võib oma elumuredega pöörduda oma vanemate poole. Nii saavad kõik inimesed pöörduda jumala kui oma taevase isa poole. Jumala läheb meie elu korda, ta kannab meie eest hoolt seal, kus on vaja, tänab abi seal, kus on vaja. Ta on neid meie eluteel saatmise juhtimas. Ma arvan, et see on elus peamine. Et meil on keegi, kellele võime loota. Me võime loota jumalale. Ja kui me paneme oma elualuse temale, siis me ei pea pettuma. Me palvetame, püha ja igavene jumal, sa oled maailma nõnda armastanud, tulevad oma ainusündinud pojal, Jeesusel Kristusel lasknud inimeseks saada. Ta sai meie sarnaseks selleks, et neid mõista, et meie eluteed juhtida ja saata tema kätesse usaldada oma elutee tema kätesse võime usaldada alanud aasta ja tänase päeva. Me palume sind, jumal, ole meid eluteel juhtimas ja saatmas varjamas ja kaitsmas. Aamen.