Tere hommikust, kallid raadiokuulajad. Mina olen eesti karismaatilise episkopaal, kiriku preester Jaanus Kangur. Tänase hommiku mõtiskluse aluseks ma loen pühakirja Johannese evangeeliumist. Alguses oli sõna ja sõna oli jumala juures ja sõna oli jumal, seesama oli alguses jumala juures, kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. Ja sõna sai lihaks ja elas meie keskel. Ja me nägime tema kirkust nagu isast ainusündinu kirkust täis armu. Et. Üks keskaegne kirikuisa esitas retoorilise küsimuse palve kohta mis on puhas palve ning vastas ise. Eks see ole murda endal leiba näljasele, tuua endakotta, tuid, aidata nõrku ja viletsaid. See on rikas tegude, aga mitte sõnade poolest. Ükski idee või mõte pole midagi väärt nii kaua, kuni ta pole lihaks saanud. Ehk niikaua, kuni seda pole realiseeritud. Lihakssaamine ehk tegu on, et eesmärk ja sõna sihtidee teokstegemine on ka tema väärtuste indikaator. Lugeda Karl Marxi raamatuid on üsna ohutu, tuia lausa huvitav. Mitmete tema ideede kohta võiks mõnigi inimene öelda. Õige just nii peakski olema. Ent kõik, Me mäletame tema ideede teostust. Me oleme näinud selle sõna lihakssaamist ning seeläbi mõistnud selle sõna tõelist sisu. Ka kristlik kirik on teinud palju vigu. Siiani ei anta talle andeks, Eestimaal ta siiamaale on jõudnud tule ja mõõgaga. Kuid ilmselt ei ole siin probleem idees paid teostuses. Sest kui oleks olnud vastupidi, siis ei oleks meil ka Kristuse õpetuse lihakssaamisest häid ja ilusaid näiteid. Kui see oleks teisiti, siis kuidas saaksime seletada ema Teresa fenomeni? Õnneks on ka Eestimaal häid näiteid oma usu tõelisest väljaelamisest. Enne jõule oli auhinna Eesti uhkus jagamise tseremoonia ning sellel märgiti ära üht lihtsat Oleviste kirikuna-ist kes on enda elu pühendanud sellele, et anda kodututele süüa ning vähemalt korra aastas võimaldada neil saunas käia. Samuti väliseestlasest piiskop, kes naases Kanadast kodumaale ning rajas enda vanemate talu maale keskuse, neile, kes on enda elus ummikusse sattunud narkootikumide või alkoholi tõttu. See on puhas palve. Hiljuti läbi viidud väärtuste uuring näitas et eestlased peavad oluliseks väärtusi, mida me võime Kristlikeks pidada. Kui need on meile olulised, siis peaksime neid ka välja elama. Kui meil on kristlik kultuur, siis selle kultuuriväärtused peavad saama lihaks meie elude kaudu. Igaühe isiklikus elus. Palvetame. Isa taevas. Me palume, et sina aitaksid need väärtused, mis on meile olulised teoks teha. Et iga meie tegu näiteks neid väärtusi, mida me peame tähtsateks annab meile jõudu armastada oma ligimest nagu iseennast.