Tere hommikust, kallid raadiokuulajad. Mina olen eesti karismaatilise episkopaal, kiriku preester Jaanus Kangur. Tänase hommiku mõtiskluse aluseks. Ma loen pühakirja Johannese evangeeliumist. Alguses oli sõna ja sõna oli jumala juures ja sõna oli jumal. Seesama oli alguses jumala juures, kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud tema kaudu, oli elu ja elu oli inimeste valgus ja valgus paistab pimeduses ja pimedus ei ole seda omaks võtnud. Elades põhjamaises kliimas oskame me väärtustada valgust. Seda näitab meie kultuurile omane valgusepüha ehk suvise pööripäeva olulisus. Mitmed teadlased peavad pikka pimedat aega üheks põhjuseks, miks Põhjamaades on nii palju stressi, depressiooni, alkoholismi ja enesetappe. Valgus on meile eluliselt vajalik nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Inimene võtab suurema osa informatsiooni vastu silmade kaudu. Ent tegelikult ei näe inimene enda ümber olevaid asju, vaid üksnes neilt peegelduvat valgust. Valguse tõttu. Me näeme enda ümber nii ainelisi asju kui ka vaimseid. Tihti räägime kultuurist kui vaimuvalgusest. Loodusteadused hakkasid kiiresti arenema ajastul, mida me nimetame valgustusajastuks. Enda valgust on vaja ka selleks, et näha enda sisse. Ning selleks, et teha vahet hea ja halva vahel. Valgust on vaja ka selleks, et näha pimedust. Ilma valguse olemasoluta ei saaks arugi, et on olemas pimedus. Nii füüsiline pimedus kui vaimne pimedus. 20. sajand on meile näidanud, et kui vaimuvalgus jääb nõrgaks, tõstab pead pimedus. Inimliku kurjuse kehastuses. Kurjuse vastu ei saa teisiti kui headusega. Mida rohkem on headust, seda vähem jääb maad kurjusele. Pimeduse vastu ei saa teisiti kui valguse abil. Maailmas valitseb õrn tasakaal pimeduse ja valguse vahel. Küsimus on, mille kandja olen mina kas valguse või pimeduse. Kas minus on piisavalt sisemist ja vaimset valgust, et peletada eemale pimedust ja kurjust nii välist, aktiivset kui sisemist, passiivset kurjust, mis väljendub sellesama stressi ja depressiooni näol. Me palvetame kuujumal, kes sa tõid mu eilse puhkusest tänase päeva rõõmsasse valgusse viisa mind ka tänase päeva vastses valgusest, igaviku suunavasse valgusse ja tänase päeva vastasest valgusest igaviku suunavasse valgusse. Aamen.