Kas te Christina Aguilera, teate, see blond Ameerika lauljanna, kes hiljuti sai emaks sestsaadik tuleb tunnistada ja olema teda eriti palju ekraanil enam näinud. Küll aga on mul kodus tütre varasalvest kiividee, Aguilera kontserdiga ja see, mis seal näha on, ei ole eriti inspireeriv ega rõõmustav. Kuidas nii küsite, sest ageleral on blondid juuksed, sale keha ja seksikad poosid just seksikad poosid ja mitte ainult temal, vaid ka tema taustal tantsijal. Õigemini noil eriti kujutage nüüd ette sellist kaadrit, tantsijanna viskavad lavale selili, jalad rahva suunas, tõstavad siis jalad sirgelt maast lahti ning ajavad need laiali. Seeder koreograafide arvates publikule väga meeldima. Ausalt öeldes pole see, mis agilera show ajal toimub, põrmugi seksikas, vaid kohati lausa rõve ja nilbe. Ja probleem pole siin ainult teras. Tehke telerist lahti MTV või WHO üks kanal ning tena, et seesuguseid pealtnäha just nagu seksikaid, kuid olemuslikult tot päralt, meelaid etteasteid lademes alates madonnast ja lõpetades kõigi nende laulja hakatistega, kelle tähelend enamasti ühe looga piirdubki. See, mida popkultuur seksikuse all mõtleb ja seksikuse pähe tutvustab, pole sagedasti muu kui jõhkralt pealetükkiv eksibitsianis. Et mitte öelda avalik kiimlus. Mõtleme nüüd korraks, mis sõnumi seesugused lavalised ülesastumised saadavad. Kuna popkultuuritarbijad on valdavalt noored, kes on teatavasti iidolite eeskujule eriti vastuvõtlikud siis igasugused eraldi madonnat õpetavad neile häbitud enese müümist ja vulgaarse seksuaalsuse üle tähtsustamist. Ei maksa siin vanainimeselt arvata, et küll noored on nii targad, et saavad aru, kui rumal ja arulage ja maitsetu see kõik on, mida nad näevad. Vastupidi, kui noored millestki aru saavad, siis sellest, et just madonna ära kombel jalgu arvutades puusi suure amplituudiga õõtsutades meest tantsija ei läind iharalt ülakeha avalikult paitada lastes oled sa kuulja Poppe lahe tegija, et see ongi nüüdne norm. Säärast kohati pornograafilisi alltoone võtad, lava käitumist on raske piinlikkustundeta vaadata. Kui keegi arvab, et just nii kõik ausalt ilustamata näidates saab noortes inimestes parandada eru tervet seksuaalsust siis mõelge kähku ümber, kuni pole veel hilja. Kohe seletan lähemalt, mida silmas pean. Seksikuse tähtsustamine pärineb mõistagi Ameerika popkultuurist, seega võiks arvata, et küllap on ameerika noorsugu eriti neelas. Aga võtke näpust, ei ole. Just siin peitubki seksikusega ülepakkumise paradoks, see teeb seksikuse suhtes tuimaks ja immuunseks. Et kuulajail ei tekiks kahtlust, nagu esitaks oma oma subjektiivset arvamust absoluutse tõe pähe, vaadakem ikka faktidele näkku. Suur uudistajad Ajakiri Newsweek avaldas eelmise kuu lõpus loo pealkirjaga ülikoolilinnakute Seksperdid, mis näitab veenvalt, et mida rohkem igasugusest seksi temaatikast rääkida, viletsamaid tulemusi reaalelus annab. Arusaadav, tekib ju küllastumust. Kui igas ajakirjas vaatab vastu poolpaljas plika, siis ei mõju see lõppkokkuvõttes põrmugi erutavalt. Vaatame seksuaalsest üle küllastumisest frigiidseks muutunud Ameerika olukorda lähemalt. Newsi konstateerib, et kuigi seksi asjadest kirjutamine ja rääkimine on muutunud ülikoolides lausa totaalseks, olgu näiteks tudengite blogides või koguni kuulsate Harvardi ja Jeeli ülikoolide seksiteemalistes üliõpilasi kirjades ja jah, ka seesuguseid on olemas ei järgne sõnadele sugugi tegusid. Ehk teisisõnu statistika andmeil on esiteks üha rohkem selliseid noori, kes ülikooli astudes ei tea vastaspoole intiimsetest saladustest tuhkagi ja teiseks ei saada teise poole saladustele jälile, kuigi sageli ka ülikoolis õppides. Ühe paar aastat tagasi Ameerikas läbi viidud uuringu järgi puudub 10-st naisesmakursuslastest koguni neljal vastaspoolega lähedase suhtluse kogemus ja neist omakorda kolmandik lõpetab stuudiumi, ilma et nad seda kogemust oleks saanudki. Kui me ei hakka spekuleerima libedal ja tõestamata teemal, et äkki on teadupoolest ülekaalulised ameeriklased vastassugupoolele muutunud lihtsalt ebapetiidseks, siis tuleb klientidele järgmist. Ju on ikkagi huvi vastaspoole vastu hakanud seksuaalsuse ülekülluse tõttu lihtsalt lahtuma. Huvi lahtumine algab tegelikult juba varem keskkoolis. Ameerika tervishoiuameti uuringu andmeil on seksuaalkogemusega gümnasistide arv langenud viimase pooleteise kümnendiga tervelt kümnendiku. Nüüd on intiimse elu koolisaanuid keskkoolilõpetajate hulgas allapoole, mis on väikseim arv seksuaalsuse uputusega alanud 1980.-te aastate lõpust. Ent paradoksi paradoks on selles, et eeltoodud näitajate kahanemise üle ei pea sugugi kurvastama, vaid pigem rõõmustama. Sest ajastul, kui juhukontaktidega kaasnevad üksikemadus ning aids ja muud pahad haigused ähvardavad teha võidukäiku, on hormoonide möllu müristamine noortes inimestes tegelikult ju tänuväärne. Mida vähem arutud ringi häälemist, seda muretum elu on ju. Ja siit, kui te mind veel pisut jälgida jõuate jõuale paradoksi paradoksi paradoksi ehk kui aagilera ja madonna sugused artistid propageerivad piiritud seksuaalsust siis see toob kaasa hoopis seksuaalsete huvide ja tungide vähenemise, mis omakorda aitab kaasa vabameelsest käitumisest põhjustatud ebameeldivate tagajärgede taandumisele. Ega siis muud, kui lapsevanemad peaks sammud poodi ostma lastele agile eratiividee parem kui kohe mitu ja mida seksikamatiividiid, seda parem.