Tere hommikust. Olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning pean selle nädala hommikupalvused. Need on pühendatud seitsmele püha vaimuannile. Püha Vaimu esimene anud fantarkus ja teine arukus. Kolmas on nõu, kavatsus, tahte otsus. See midagi abstraktset teoreetilist, vaid praktiline väljund elus. Mida me taotleme. On inimesi, kes peavad ennast loobu, poolest piisavalt arukaks ega vaja et keegi olgu või püha vaim neid õpetakse, juhataks. Probleem on aga selles, et meie mõistus ja aru on pelgalt tööriistad. Me kasutame neid endale seatud eesmärkide saavutamiseks oma sihtide põhjendamiseks ja nõnda edasi. Ent nad ei ütle meile viimses mõttes, millised need sihid olema peaksid. Kui me vaatame ringi, eks ole, kõigil on justkui terve aru ja mõistus, ent maailmas lõputult vastakaid arvamusi mida kõike saab loogiliselt põhjendada. Vähemalt iseendale. Reneedeegaar Ta alustab oma kuulsat traktaati arutlusi meetodist, sedastusega. Kaine inimaru ehk mõistus on kõikides inimestes ühesugune. Sellest tulenevalt ei põhjusta inimestevahelisi lahkarvamusi, Ühtede mõistlikum olemine vaid mõtet, erinev juhtimine ja eriasjade vaatlemine. Seega oma mõistuse hea ja õige rakendamine, palju tähtsam kui lihtsalt selle omamine, mis on üsna mõistlik. Deckarty lõikus loogiline mõtlemine ise ei ole meelevaldsus. Meelevaldne võib aga olla see, milleks me teda kasutame. Mõistus on ju tahte teener, Martin Luther ütles ta kohta, uure fermonft, lits, mõistus. Väga räigelt öeldud. Aga tabavalt. Mõistus langetab arukaid otsuseid vaid siis, kui meil on üsna ükskõik, mida ta soovitab. Kui võtta banaalne näide. Kas süüa külas veel üks muna, kui kõht on täis. Mõistus tuletab ehk meelde, et üle ühe muna nädalas ei ole soovitav kolesterooli tõttu. Aga kui on tegemist maitsva koogiga, kas võtta veel teine ja kolmas tükk? Tuletage meelde, kui sageli te teener mõistuse nõu olete kuulda võtnud. Kui himu ütleb midagi muud. Aga tõsiselt läheb lugu eksistentsiaalsete olukordade puhul kui inimene on armunud, kui palju ta saab üldse mõistuse häält kuulata. Süda otsustab vahel õigusega, vahel ekslikult. Aga ta keeldub kuulamast ratsionaalseid põhjendusi. Ei ole midagi imestada, et üks raskemaid palveid on sinu tahtmine sündigu. Inimene ei suuda kergelt loobuda oma tahtmisest. Isegi siis, kui ta teoreetiliselt möönab, et ta teadmised on piiratud ja aru ei küüni tulevikku vaatama. Nõu nõuande kuulda võtmiseks on vaja usaldust. Usk oma olemuselt ongi kellelegi endast suurema ja suutlikuma usaldamine. Kust seda usaldust saada? Jumalalt kui kõige hea allikalt? Martin Lutter usutunnistuse kolmanda osa seletuses väga ilusasti öelnud. Mina usun, et ma omast mõistusest ega väest ei saa uskuda Jeesusesse Kristusesse oma isandasse ega tulla tema juurde. Vaid püha vaim on mind kutsunud evangeeliumi kaudu oma annet tega valgustanud, õiges usus pühitsenud ja hoidnud. Juske usaldus ei ole niisiis meie endi tubli pingutuse tulemus vaid veel enne seda otsust ja hoiakut on kõigepealt jumala vaim meid äratanud ja kutsunud. Me ei usu Jeesusesse Kristusesse omast mõistusest ega väest vaid see on püha vaimukink. Palvetagem. Issand, anna meile tänaste valikute puhul õiget nõu. Ja kingi oma vaibu. Ta julgeksime sind usaldada. Aamen.