Mul on hea meel teatada, et olen leidnud enamiku eesti inimestega ühise keele ja meelemulle nagu suuremale ajale kaasmaalastest ei meeldi rikkad inimesed, kuid põhjus, miks nad ei meeldi, ei pruugi olla samasugune nagu kõigil ülejäänutel. Nimelt teatan siinkohal ausalt, et ma ei ole kellelegi rikkuse peale kade, see on ju vahvast, kui inimestel maise mammona kogumine edukalt läheb. Aga mul ajab harja punaseks see, kui jõukad ja edukad inimesed tulevad õpetama koodi, teised elama peavad ise samal ajal oma sõnadega võrreldes risti vastupidi, talitades. Kohe seletan, milles asi. Mõni aeg tagasi saatusinkorsikale, kus vastuvõtja paigutas mind hotelli, missugust polnud varem oma silmaga näinud morantide terve apartement, mis koosnes suurest elutoast ja vähemalt kolmeinimesevoodiga magamistoast. Kummaski toas oli oma televiisor. Terrassilt pääses suurde aeda, kus laius üüratu bassein, mille vesi tundus sama soe nagu vannis. Ometi ei näinud ma seal kahe päeva jooksul mitte ainsatki ujujat. Kui te veel aru ei saa, kuhu sihin, siis küsin nüüd otse, kas see kõik ei tundu teile raiskamisena, milleks vajab üks inimene nii suurt hotellituba? Vannitoas lahendasin vähemalt kaheksa kahete rätikud ja koos potsikud igasuguste keerida ja šampoonidega. Milleks küll niipalju siis tulin mõttele, et teeks ühe katse. Võtsingi ampsu valamu äärelt seebi ära. Pärast õhtusööki tuli apartement tagasi ja näe imet, uus, palju vahepeal asemele pandud. Hommikul kordasin katset ühe potsikuga ja jälle tekkis sellele pärast hommikusööki kiiresti asendus. Vaat siis, millises luksuses ja heaolus rikkad elavad. Aga teeksin väiksed arvutused. Mõelge, kui palju vett ja pesupulbrit kulub kaheksa käterätiku ja voodil olnud kuue padja püüride pesemiseks. Kui palju energiat kulub talvel nii suure hotellitoa kütmiseks ja kui palju suvel jahutamiseks, kui palju kulub energiat nii suure hotellitoa tolmust puhastamiseks ja küürimiseks? Tuleb möönda, et eks see ole vaese inimese tunnus. Kui hakata siinkohal kulusid kokku lugema, rikaid, seda ju ei tee, nemad laristavalt mõnuga. Aga see, mis mul harja punaseks ajab, on need jutud, mida seesugustes luksushotellides peatuvad. Edukad ja rikkad tavatsevad viimasel ajal rääkida seoses keskkonnast säästmise, energia kokkuhoiu ja kõige muuga seoses, mis kokku mahub globaalsete kliimamuutuste vastu võitlemise sildi alla. Just igasuguseid rikkad ja edukad on need, kes on globaalse kliimasoojenemise seadnud moeteemaks, millest mureliku ilmel jahuda jahvatada. Ausõna, aga mul nende rikaste ja edukate uuest lemmikteemast globaalses kliima soojenemisest üdini villand. See kõlab nende suust nii võltsilt sirma, kirjalikult ja kahepalgelised. Kui globaalne kliimasoojenemine neile tõesti hinge läheks, võiks need alustada kulutava eluviisi piir olemisega iseendast. Sest selge on see, et üks rikas ja edukas suudab säästlikuma eluviisile üle minnes anda suurema panuse kui 100 vaest, kes nagunii elavad peost suhu toimetuleku piiril. Neil lihtsalt pole, mida raisata. Lubage tutvustada teile mõningaid võltsvõitlejaid, näiteks USA eelmine asepresident, allkoor, kes pälvis mullu globaalse kliimasoojenemise vastase võitlusest koguni Nobeli rahupreemiat. Koor on nimelt ostnud endale uue auto Cadillac eskaleidi kuid ei tea, mis see on. See on hiiglaslik maastur, mis joob kütust nagu hobune. Sellest rohkem bensiini neelab vist vaid kurikuulus Hummer. Aga too tõsiasi koori ilmselt ei eksita temaga pikkamööda maailma ja hoiatab, kuidas inimtegevusest põhjustada oletatud kasvuhoonegaasid, liustikke sulatavad, teine silmagi. Tead, see on kooriga sama masti vasakpoolne John Kerry, kes alles neli aastat tagasi üritas tõugata George Bush USA presidendi kohalt. Tema sõitis seni väikemaastur Fordi Skype'iga, aga ju ei mahtunud ta ego sinna enam sisse ära. Nüüd sõidab Kerry Chevy tahaga peaaegu samasugune tank ehk kütuse kulutaja nagu koori Cadila keskaleid. Aga ei ole õiglane kõiki maailma hädasid ja kogu maailma silmakirjalikkust nende kahe vasakpoolse kraesse soolata. Põikame mõtteis korraks Euroopasse Šveitsi. Seal toimub iga aasta algul suur ülemaailmne foorum, kus maailma võimu äriliit käib arutamas globaalsete probleemide üle. Väidetavatest kliimamuutustest ei ole nemadki saanud möödavad vaadata. Aga meie vaatame, kuidas need jõukad ja edukad mehed sinna kohale saabuvad. Loomulikult mitte tavalendudega, mida kasutavad teised lihtsalt vajalikud. Suur jagu neist sõidab Šveitsi isikliku lennukiga Kalstriimiga Zürichi lennuväljal, pidevaid Kalstrime seisma Davosi foorumi aegu vähemalt poolteist 100. Aga kujutage ette, kui palju neid lennukeid õhku saastavad, et ühtainust rikkurid Šveitsi mägikuurorti kohale toimetada. Küsimus on nüüd selles, mis meiesuguste lihtsurelikele üle jääb, et globaalse kliima soojenemisest jutustavate edukate mõjukate inimeste keskkonda saastavale tegevusele lõpp teha. Ainuüksi kirumine ei aita, peaks otsima mõne konstruktiivsema idee. Kas leidub selliseid? Alaska rannikul asub Väike-Kiva lina asula, kus elab kitsal maaribal karmides tingimustes 400 inimest. Nende traagika seisneb selles, et viimase nelja aastaga on rannajoon väidetavalt just globaalse kliimasoojenemise süül taandunud ligi 25 meetrit sisemaale nii et osa hooneid ähvardab juba veele jalgu. Kuna asula mujale kolimine ei tule kõne alla, on Kivaline elanikud otsustanud kaevata kohtusse edukate rikaste juhitud kaks tosinat nafta-gaasi- ja elektrikompaniid kelle süüks paned veetaseme tungi põhjustanud loodusprotsesside käivitamise kohtusse. Kaevatute hulka kuuluvad sellised energiahiiud nagu näiteks ekson Mobil ja šev Roon. Kivalina elanikud on oma kohtukäiguks saanud innustust eelmisel kümnendil suuri tubakafirmasid vabaned kohtuprotsessidest, kust tuli välja, et nood olid varjanud kundede eest suitsetamise kahjulikke tagajärgi. Kivaline elanikud väidavad, et ka energiakompaniid on proovinud maha vaikida või moonutada. Tõsi, kes ja et nende tegevus annab hoogu globaalsele kliimasoojenemisele. Aga häda on selles, et globaalne kliimasoojenemine, kui ikka tõepoolest toimub, on sedavõrd keeruline probleem, et sellest on raske kedagi otseselt vastutusele võtta. Võimalike hagejad kostjate hulk oleks ääretult suur, nii et on võimatu, aitäh, kes on nimelt millise kahjuliku tagajärje eest vastutav. Seetõttu pole ka varasematest kliimamuutuste teemal peetud kohtunud lahingutest asja saanud. Ameerika kohtud on viimasel ajal tagasi lükanud kolm sellesisulist hagi suurte korporatsioonide vastu väites, et globaalne soojenemine on poliitiline küsimus, mida tuleb reguleerida seadustega, mitte kohtutehingutega. Kui seesugune seisukoht valitsema jääb, saavad jõu ka edukad ja võimukad inimesed jätkata oma suurejoonelise sõnavõtte keskkonna, säästmise ja energia kokkuhoiuteemadel ise südamerahus oma Kädila keskaleedide Chevy Tahode Kalstriimidega ülbelt loodust edasi saastades.