Tuntud väliseesti koorijuhil Roman dail ilmus hiljuti esinduslik ja väga hästi välja antud mälestusteraamat pealkirjaga kaunimad laulud. Pühendan sol naistrali sel puhul jälle Eestis käimas ja andis vikerraadiole ka pikema intervjuu. Meenutame, et Roman Toi alustas oma kooliteed Westholmi gümnaasiumis, õppis seal ka juba orelimängu, aga ta alustab oma intervjuud, meenutusi oma isast. Mu isa oli ärimees, kes tegeles linade ülesostmisega otse maalt, puhastas need ära ja siis saatis Iirimaale. Ta käis hobuse ja vankriga ringi, medaistetay alguses jalgrattaga isegi ja hobusevankriga ja siis lõpuks autoga. Nii kuidas elu just paras arenes ja kujunes palju kuulsat iiri linast riiet on Eesti, Võru ja Tartumaa ja Viljandimaa linast tegelikult. Aga kui jõudis kohale, siis meie okupeerimine siis tekkisid situatsioonid, näiteks võeti käitusite inimeste käest ära, kuidas te nägite? Tulevikku silmapiir oli vist tume? Silmapiir oli muidugi tume, sest meil oli veel üks lisamiinused. Mu isa oli olnud äriinimene, oli olnud kapitalism, nagu see sõna kõlas. Ja selle tõttu meil oli isegi ülikooli tagasiminek, mis oli poole peal, oli selles mõttes majanduslikult keeruliseks muutunud, sest mu isal ei olnud enam midagi, millega toetada tudeerimist tuli määral Tallinnasse. Ja siis ma hakkasin tööd otsima. Vend sai silmapilkselt kohe Keilasse tööle. Seal läks mingisuguse suuri ehitamine lahti. Wen kahjuks kurtis, et näiteks üks vagunitäis klaasi pidi tulema ka hoopis olid telliskive ja teinekord pidi tsementi tulema, aga hoopis tuli mingisugusest kaks tolli neli tollipalke. Aga need olid, need olid omaaegsed süsteemi probleemid, vest. Ja mina sain tööle, kuna ootamatult ettevõtetes tegelikult nagu personaali eriti kontorit, personali suurendati. Millegipärast ja ma olin tudengipõlves juba kaks suve Eesti pankadest töötult. Kuidas see tegelikult maailmaelu välja näeb? Tekkis üks vakants kuskil ja keegi oskas mulle ütles, mine sinna rääkima ja kõndisin sinna, tulin tagasi, oligi seal liimivabrikupalgalistele see ametnik. Mis asjaoludel te sealt ära tulite, mis oli järgmine töökohtadel? Tartus 39. aastal 38. aasta peale uue põhiseaduse vastuvõtmist tekkis üks väikene kontrodersiaalsus. Mõned ringkonnad ütlesid, et see põhiseadus ei ole mitte küllalt demokraatlik ja. Tarbetu väikene teineteise mittemõistmine. Ja ma olin üks neid inimesi oma organisatsioonis, kes tundsid, et see ei ole õiglane. Et oma professiooni õppimise peal eesti noorus juba esimese sammu jõuliselt poliitiliselt natukene muutub üksteise suhtes murelikuks või tikub võõraks jääma. Ja me tegime seal mitu-mitu päeva tõsist tööd. Seltside liidu esindus oli seal ja korporatsioonide liidu esindus oli seal ja arutasime noored lahtise peaga inimesed, mida võiks teha ette võtta, et see põhiseadusest tuleneb omavaheline hõõrumine võimalikult väikseks muutuks. Ja mul oli ülesanne tulla nende ettepanekutega ilusasti president pätsu juurde, mida sooritasin lihavõttepühade ajal ja maa presidendi juurde ei püüdnudki pääseda, vaid tema sekretäri, kelle nimi piss tuli Tambek. Ja andsin oma petitsiooni rahuliku seletusega üle. Kaks päeva hiljem tambiti lihtsalt ei, ütleb niiviisi. Vanahärra ütles. Kõik asjad annavad rääkida. Aga siis võttis, algaks Kuutmis poolteist kuud, kui punaarmee, siis kõndis, aga selle kokkuleppeprotsessis Tartus Ateena kohvikus. Ma olin saanud tuttavaks inimestega ja üks nendest inimestest, kui venelane tuli sisse ja pani oma raadio käima, võttis raadio üle, tegelikult siis üks inimene toodi siia kirjanduse osakonda. Ja ühel ilusal päeval ma tulin liinivabrikust rublasid tooma, meil oma raha ei tohtinud olla, tulin Eesti Panka palgaraha tooma, istusime pooltunni kuninud raha veel suhteliselt. Nüüd on ta vist Moskva kohvik aega sirgeks ja järsku sama kaasvõitleja, kellega olime identseid probleeme arutanud, tuleb sealt sisetellimise, siin ei olnud Poolast 11 näinud. Ja ma ütlesin temaga raadios ja tole. Kirjanduse osakonnas oli kirjandusteadlane. Tema küsib, kas tahad raadiosse tulla? Et neil oli just olnud ta enam-vähem lõunatunnis juttu, et neil on veel spordiga portreid vaja. Ja ma ütlesin, et püha taevas, ma spordiga väga kodune ja tuttav. Et kui on vaja jooksupoissi kohe nõus tulema, ma elasin Gonsiori Kreutzwaldi nurga peal mullikorter seal. Ja sinna Kadaka teele minek andis kõndimist. Ja selle aja olin ma siis spordireporter, kuni Saksa sõjavägi siia jõudis. Kui sakslased sisse tulid, siis tõmmati mind hoopistükkis muusikaosakonda, sest ma olin kogu aeg kuidagiviisi muusikaga ühenduses ka. Ja seal ma olin siis, kuni lõpuks istusime siinsamas laeva peale vartelandi peale ja saime niiviisi punaste käest minema. Punaste kätte jäämise võimalust ma üldse ei arvestanud, seon vabasurma minek minu jaoks. Aga nüüd see töö seal ütlesite, muusikatoimetaja, seal olid siis heliplaadid, aga mida te seal veel tegite, mängitasite plaate või rääkisite ka, mängitasime plaati ja siis oli niisugune vahejuhtum, et üks saksa dirigent tulimi meie orkestrit juhatama ja ei olnud muusika osanud ühtegi hinge, kes oleks temaga ühte viisakat viieminutilist intervjuud teinud nagu teie praegu siin. Ja Jaan Kitzberg tuli abi küsima ja, ja mind määrati selle sakslasega juttu ajama, kuna minu preesensi Deutsch Westholmi koolis tuli võrdlemisi tugev. Me saime selle toreda külalisega väga hästi toime ja vaevalt läks nädala mööda, kui tulikivi alt direktori juures määratud päeva osakonda kultuuritoimetaja kultuurisündmuste muusikasündmuste toimetajaks. Kuidas te mäletate suhteid Eesti ja saksa personali vahel eesti ja saksa personali vahel, suhted vältimatult jama, Peaksin ütlema sedasama ka venelaste ja eestlaste vahel, kui meile okupatsioon veel kestis. Esimene okupatsioon. Inimesed, kes koos töötavad, unustavad mõned vältimatuse tänasest üks tükk töö vaja teha, see peab sel minutit selleks kellaajaks valmis olema. Ja seal ununevad need niisugused väiksed vältimatut hõõrumusid natukene pehmemaks. Sest ega niisamuti, aga sakslaste kohta ma tahaksin ütelda niiviisi, kuna meil oli muusikaosakonnas tol perioodil, kui sakslased siin sees olid, umbes kolm aastat oli keelatud juutidega ühenduses oleva muusika kasutamine. See oli muidugi põrgu pahandus meil isegi kollaste kaantega, vaat enne paksem kui see siin kus olid nimed sees, keda ei tohtinud heliplaadimuusikas või ka muusika kavandamise juures mitte kasutada. Mendel Meyerber ja nii edasi ja nii edasi. Ja istusime pommitamise ajal parasjagu. Sakslasest Meil osakonna juhataja, tegelik töö tehti eestlaste poolt. Tegelik töö sel ajal oli. Andrese pilk oli nii nagu meie tegelik töö juhataja istus valgeldise puskaripudel, käis ringi ja pommid käisid, paugutasid siin ja seal. Ja seal ma julgesin vist puskari najal kah selle sakslase käest, kes oli Hamburgi Ülikooli muusikadoktor. Oli kuskil sõitnud siin Peterburi lähedal või Leningradi all oma sõjavankriga miini otsa nii palju põrutada saanud sõdurit, tsunami kõlber aga kõlbas meile osakonna juhatajaks. Küll oli üks muusika poolest väga rahulik, asjalik inimene. Läks isegi kaugele. Et hakkas suruma Olav Rootsi, et hakkame neid eesti heliloojatelt asjalikke baasid küsima. Artur Kapp kirjutas, Heino Eller, kirjutas. Juhan Aavik kirjutas, kõik kirjutasid ja mängisime ette. Seal puskaripudeli juures, mina küsin selle doktor Kirti käest kätte, natsisüsteem on praegu, see tervishoiusüsteem on 12 13 aastat vana. Et noh, see on lasteaed. Et või täis kasvab, et siis varem või hiljem me võime võib-olla juudi autoreid kasutada seemneid ehmades, kuidas järsku tema parim käsi lõi sirgeks ja ütles mulle saksa keeles selgesti. Nii, ma. Ma ei uskunud oma kõrvu, sest ta oli näinud, kui lahedasti invest võivad omavahel hakkama saada. Näiteks see oli mul ebamulle mugav mälestusjama. Vaikselt palusin, et Virt sellest minu kasvatamatus küsimust poliitiliselt ette vaatamas mingit numbrit ei teinud. Ma kõlbasid isegi Saksamaale evakueerimiseks, kui täiesti õige evakueeriti Saksamaale landis tsenter Reval olime me seal, Saksamaal töötas raadio ka, kas te olite ka siis seal alitega toruni sealt algusest kuni lõpuni ja taasmuusika osakonnas. Ja sealt sai minust koorijuht oli koolipõlves juba vetiku abiga ja käe all juhatamist õppinud. Hiljem veel oreliklassis niikuinii Topani juures seal väga tõsiselt juba. Ja järsku seal tornis Millusialist tore punt rahvast koos ja seal ma siis tegin kooli meile umbes kahekümneliikmeline koor seal sealt mu nimi hakkas siis eesti poistele, kes olid saksa sõjaväemundris teritatud Saksamaale, seal ta sai tuttavaks, see nimi sai tuttavaks ja hiljem siis, kui meie laagritesse sattusime, siin raamatus on rahulikult räägitud, siis otsiti mind ka jälle ülesse siin ja seal. Et tule nüüd meid meid jälle taas juhatama. Aga see aeg, kõik. Kulla rahvas, see oli niisugune, et veel meie ei olnud võimelised, mina vähemalt mitte, ja minu pere ja olnud võimelised mõtlema, mis saab Eesti rahvast, kui me siin 19. see oli vist 19. september, kui me siit Tallinna sadamast välja läksime ja kaks päeva hiljem oli punane armee sees. Et mis saab eestlastest siia maha jäid. See oli surmahirmus enda elu eest jooksmine. Ärge pampaagmani väljena ja ärkasime sellele hirmsale faktile umbes aastapäevad hiljem Saksamaal, kui sa sealgi pommide raius ellu jäime siin ja seal. Et püha taevas, Eesti rahvas ei vantidele kätte. Ja seda Vantadele kätte jäämist olen mina tänapäevani tasuvuse võimaliku sõbraliku, kultuurilise, tsiviliseeritud vahendiga püüdnud ülejäänud maailmale Eesti koorilaulu kaasabil tutvustada. Kui tahate sellest nendest lugudest lauludest lugeda, hankige omale see raamat. Raamat, uhke, aus ütlema veel need uuesti, aga me räägime, no eestlaste need laagri mälestused näidan juba pooldavalt ühelt ja teiselt inimeselt koori dirigendile nüüd vaevalt et aga teie tundsite, et ikka see koorijuhtimine on see, mis oleks teie jaoks see üks ja ainuke. Ja aga ta oli üks ja ainuke sellepärast, et, et kui sul kõht tühi on ja kui leiba ei ole. Aga mingisugust karaskit on ega sai valimisse suhu pannud, nii kaua on võimalik kui on söödav, aga tegemist. Ja mis puutub koorimuusikasse ja Meie kasutasime ka Saksamaal võla. Mina elasin Ameerika tsoonis, mehi kasutasime meeskoorilaulu, mul oli sajaliikmeline mees, koosa värsked poisid, kõik, mis laagrisse Keysningine nimelises läheks ja oligi 100 meest. Mullu pistsin raamatuski ser poistest ja noored jah, et kõik mitte 40 pluss 20 pluss kes olid sõjaväljal ellu jääda. Ja meie kasutasime Eesti koorimuusikat väga julgelt ja väga õiguslikult õige tundega, et tutvustada, et on olemas üks tore maa nimega eestimaa estonia. Me laulsime Saksa ühiskonnas, Me laulsime saksa raadio Münchenist tuttes laulsime eesti laule, võrkuja vetikut ja Karindit ja päts oli ja nii edasi. Esimese mütsis laulsime kohe võrku, mu mõtted kui lahinguraksud, mis norsates sajavad püsti. Kui saksa onud tõstsid kulmud kõrgele. Sel ajal olid nende meeskoorimehed enam kuskilt sarmaans, šarmaatia lagendik maetud või, või elu eest jooksmas. Järsku tuli seal mütsis 100 meest Lauma. Ja nad oskasid hinnata meeskoorilaulu. Korraliku meeskonna. Saksa traditsioon on teada koorilaul ja sealt me õppisime ja sealt panen, ma õpin ja kas teie see on ka, tegite läbi selle Hirmo perioodi, et äkki peab venelaste juurde minema, et ameeriklased annavad venelaste kätte? Tegime küll see väikene külakene, kus me sõja lõppu elasime. Selle vallavanem panid teadetetahvlile välja saksa keeles, et kõik baltlased, eestlased, lätlased, leedulased selleks kellaajaks koguneda raudteejaama kodumaale tagasisaatmiseks. Tema ei teadnud midagi nõukogude liidust või süsteemis midagi, tema tundis, et nüüd on rahu saabunud inimesed Lähevad kodu tagasi. Mina tõmbasin selle isegi maha, aga mul ei olnud närvis ja oma raamatusse seda originaali panna, aga Me võtsime Ameerika võimudega ühendust ja nemad ütlesid, et mingi sundtagasiviimist ei ole. Ärge tehke sellest numbrit, see inimene oma võimupiirist üle astunud niisuguse korralduse. Kuidas te nägite oma tulevikku, kas te mõtlesite minna Rootsi Inglismaal Ameerikasse, mida teevad, ütlesid? Saksamaa oli täitsa varemetes. Et siia jäämine ei ole võimalik ja siis hakkasin vaatama, kuhu pääseb. Ja siis tekkisid austraallased ja kanadalased ja ameeriklased aga eelkõige Kanadasse ja Austria rahaliselt oma esindustega sinna tulge meie maale elama. Meil on tööde tegemist küll ja küll kummist. Ja kuna me olime kuulnud, et Montreali linn Kanadas on kõigi euroopalikum Ameerika kontinendil siis meil ei olnud kaks korda mõtlema ei Ameerika vaenulikkust või jänkide vaenulikkust, minu hinges ei ole kunagi olnud mõniga võimas rahvas, kes oskab ka palehigis tööd teha ja teeb. Aga samal ajal Euroopa lõhte järsku jääb veel ninasse ja otsese kui võimalik alates ja see osutus võimalikuks. Jällegi koori juhatamise kaudu Montreali Eesti naiskoor, kes sinna oli tekkinud umbes kuuekümneliikmeline toredate noor, 25 kolmekümneaastate, kes Inglismaale olid läinute õdedeks või haiglatesse. P. Ja kohe said aru, et kahjuks Inglismaal nii maa kui sa oled söekaevur. Su pojapoeg ei lähe ka oma elus kõrgemale kui söe kaevamine. Kahjuks. Ja see vana hea Inglismaa, mida meil siin omal ajal nii sõbralikult räägiti Briti või sellise võimu kohta, see mõnes mõttes ei funktsioneerinud, nii nagu nad ise oma demokraatiat kiidavad. Ja need eelarvamused, jääkklassi ja kasti vahed olid liiga jäigad, on praegu veel kahjuks köide, läksite Kanadasse, kui suur oli teie perekond, kas te läksite koos ja terve perekond korraga? Ega mul ei olnud suur perekond, oli üks armastusväärne abikaasa ja meil oli poeg Kanadasse minekus oli ta kuueaastane ja Me hoolime talle lugemise ja kirjutamise selgeks teinud ja laeva peal ta tuli minu käest küsima, isa, mis, mis see uks siin ukse põrandad laadi ees. Ja mõtlesin, et see on uks, kus sina elad oma vanuses ei tohi sisse minna, et see ei ole mitte laadi ees, see on inglise keeles, leidis. Nonii, aga kui te läksite nüüd täiesti võõrasse keskkonda, võõras maailm, seal on meeles, kui valus oli, kui raske oli kohaneda. Ellujäämise eest võitlemise protsessis sa unustad raskused ära, muidugi küsimus on, kus sa omale peol isad, kus oma pojale lõpuks nii palju teenidetas, saaks ilusti koolitatud ja ja nii edasi, nii edasi. Aga seda protsessima. Ma ei mäleta mitte kibedusega, sest Kanada ühiskond on sunnitud immigrantidega koos töötama. Ja minu käsi käis väga-väga hästi, aga see asja sellest saaks väga põhjalikult pikema jutu. Aga sinna viis mind ka koorilaul. Ja ma ruttan ütlema, et seda koorilaulu seal Kanadas, jaga Ameerikas Molin ühenduses Ameerika inimestega eestlastega. Meie esimene ülesanne ja minu esimene oluline missioon oli see, laulda neid koorilaul, mis kodu Eestis olid režiimi poolt keelatud või siis režiimi poolt natukene sõnade poolest Rolentaarlikumaks tehtud. Ja me tegime suure numbri sellest saare näiteks leelo Jaanus nende hulgas, kuidas siin ihkasime ikkest lahti ja niuksed, pisikesed muudatused, aga kangesti ikka Moskva poole vaatamisega. Ja me hoolitsesime selle eest, et need peatsaid original, saarlased said uuesti päevakorda võetud ja nii edasi ja nii edasi ja laulsime ka neid laule, mis Eestis oli loodud. Aga mida Eestis enam laule? Ta ei tohtinud me Eestile siin tavanüüd truudust vandusid, ma lõin oma meeskoori esimese kontserdiga. No naiskoorijuhtimisega leiba ei saa, et teil oli ka teine haridusmess, ametite seal pidasite. Esimesed poolteist aastat ma mängisin kontrabassi, mida ma olin juba Westholmi koolis maha vaatanud ja mängisime kolm eesti poisid, teiega väga tuntud nimi, Kopwillem. Vindiliste viiside Kopwillem, kes omavahel öeldud, oli tegelikult hea teadlane, keemik shell õlikompanii juures tööl hiljem ja me mängisime ühes lokaalis kolmekesi Kopwillem ja Koorits, Lembit Koorits. Tema musikaalne on Eestis mängitud. Kolmekesi mängisime ja peaaegu poolteist aastat ja selle aasta jooksul meie teenisime paremini kui jooksev tunni valk. Sest me olime väga korralikult alati kohal ja pahandused olid meil üldse viina joonud. Ja oi, keegi tuli pakkumisele viskasime pidulikult välja üks hoidiseid, teine andis. Ja selle aja jooksul hakkasime meie kohad, näed see ühiskonna vajadusi nad õppima tuldud tutta võib-olla pillimängijatega, kes lokaalides mängib pool tundi on mängid ja pool tundi on paus. Ja selle 30 minuti sees sa saad umbes 20 minutit varastada, mingisuguseks isiklikuks huviks. Meie lõhkusime kõik õppima hakata. Kopwillem sai Mäkineni ülikooli teise aastasse keemia osakonda sisse, kui seal lõpetasime ja me olime nii palju raha teeninud, viisime umbes kaks aastat peaaegu ilma töö otsimata elada. Villu Lõpetas, oh keemia sai kohe selli tööd, saadeti isegi Hollandisse peakorterisse nagu selle suure äritegemist õppima ja nii edasi. Mina sain silma lihtsalt raamatupidajaks, mida ma olin õppinud sealt lõplikult väljaõppinud, täitsa nii nagu nad vist inglise keeles kudu puh, altar. Ma olin võimeline Teebitegreesiti vahel juba vahet tegema. Ja nii edasi ja ma sain varsti tööle ühte ettevõttesse. Ja sealt ettevõttest me asutasime ühetööstused. Tööstuse ja produktsioonijuht oli üks tore mees, kelle vend elab veel nagu Eestis, Lembit Soots, kui te olete temast kuulnud, aegunud tema vanem vend ja mina, Me olime partnerid ühes ettevõttes, tegime oma korterite majade peole obligatsioone, ostsime seisma kippuva pisikese ettevõtte ära. Seal oli umbes paarkümmend inimest tööl ja kui me ta ära müüsime, kuna meie läksime vanemaks ja vastastikku kindlustamise kulu, läks nii suureks, et, et nett, profid kui selline hakkab jogurtiseltsi jääma. Ja seda pensioni ma naudin tänapäevani. Firma tegi. Me tegime sohva, patju ja peapatju ja igasugused niukesed tekstiilimaterjali. Siis te olete asjalik mees, jah. Ärimehe kalduvustega. Ja selle kohta ma võin ütelda, et seda ma õppisin juba kodus söögilaua ääres koolipoisina või kadunud isa Ta ütles meile niiviisi, et rada laadakaupmees müüb ühe mütsi. Ja ega keegi tema käest sedasama mütsi teinekord ostma ei tule. Äri algab sellega peale, kui keegi sinu käest selle mütsi ostab. Ja natuke aega hiljem tule uuesti või saadab sõbra sinu juurde sama mütsi ostma. Esimene müük on reklaam ja sellele pinnale ehitasime meie oma vabriku ka üles. Nagu te käisite vahepeal. Ameerika koore juhatamas Eesti meeskoor ja kas oli ka mingi mentaliteedi vahe ja Ameerika ja Kanada vahel? Ameerikas elavate eestlaste ja Rootsis ja Eestis ja samuti. Haanjas ma olen kõiki neid kooli näinud kõikidel maadel, koorigend juhatamas eesti saun, puhas eesti keel oli puhas ja see oi vanematele, minuvanustele, inimestele ja, ja inimestele, kes alles väike noor metsakas üles kasvamas, suur suur rõõm. Et koorid, koorilaulus ja koolid tundides eesti kee tehti tip-top puhtaks. Kui tulime Estonia kooliga 90. aastal Tallinnasse, siis nad olid kohkunud pool koori sündinud Kanadast. Normet oli kohtul kui selget eesti keelt nad hullud laulavad. Heas mõttes. Muidugi mul oli Westholmi kooli eesti keelepits, oli ka veel meeles ja hästi kõrvas. Täiesti keel seda. Me oleme imetlenud küll ühel ja teisel korral väliseestlastelt aastakümned on läinud mööda ja ei ole nagu märki näha. Need inimesed, kelle kodune keel on eesti keel nende eesti keel alles miinus et kodueesti nurisime teinekord, et me räägime. Johannes Aaviku keelt võiks natuke moodsamad kasutama hakata. Ma ei ole sugugi õnnelik selleni ultra moodse eesti keelega, sest siia hiilib ehkki släng sisse kohe rasvaselt mesi, toi nurisemisena, kõrk, laada Al kokku loetud, et te olete õppinud kaheksas kõrg koolis muusikat dirigeerimist ja seal ränk number ma niisugust numbrit kellelegi teise poole ei tea. Elu ise on kupada null mu neli nädalat sburgis dirigeerimist õppimas. See oli kõrgkool. Aga kolmendan nädalane suitsega, seda nüüd päris tudeerinud. Sa lugeda, jobusid, Todeerimine, kui sa lähed ühte kõrgkoolja algat algusest peale ja tuled diplomiga, teisest uksest, väsis välja selles mõttes ma olen kasutanud võimalusi õppimiseks seal, kus parasjagu see võimalus oli. Muusika Alma kirjutasin võrdlemisi vihase inimesena, sest üks ungari rahvamuusikateadlane ütleb niiviisi, et eesti rahvaviis on rohkem mõjutatud ümbritsevast ja alust. Ungari. Obri mina kukkusin kohe kukalt kratsima, et püha taevas kuskil üks läbisõiduhoov olnud, sina, vaestel ungarlastel palju hullemini kui meil siin. Kuigi meil on ka head, küllap neid läbi sõid. Ja pöördusin ära oma põhiteemat, tahtsin Todeerima minna, läksin rahvamuusika rahvalaulu põhimõttelise peale välja ja olin väga õnnelik omale nagu korraliseks õpetajaks inimese, kes oli Horn posteliga Berliinis olnud postili assistent olnud pole juht ja ta ei saanud eluga minema sakslaste käest. Ja oli Ameerikas olnud ja lõpuks hoida ka Toronto ülikoolist professor ja ma sant tema pitsa alla. Kas eesti rahva laulan neitsi, mõistetav Lääne-Euroopa lasele läheb seltsi nagu tema kordade vahele läheb küll. Ja ma küsisin oma professori käest ka sedasama küsimuse, mida teie praegu modaalne muusika. Et mis on modaalne muusika, mudane muusikajuht toon, teinekord on madal? La tiidid A. Ja see modaalsus on eesti rahvaviisis olemas mitmekordselt ja see on tegelikult juba keskaegne muusika, kui hakati üldse muusikat paberi peale panema. Ja mina küsisin oma professori käest et, et kuidas juhtus, et meil niisugune, et eestlastel ka niisugune see oli temal tuttav poolakas olid kõik tema tuttav ja ta ütles, et Meil teravamat kuulmist ei olnud. Ja võib-olla me ei tahtnudki, te olete kuulnud, sõnab Pentatooniline. Heliredel. Pooled toonid puuduvad, Advokaadi teeviidad, avaldab mustalt lahvid ütelda. Ja tema ütles, et lihtsalt, et tolleaegse inimese kuulmine ei vajanud pooltooni grammatikat. Majaka temaga vaidlema Robjessoriga, vaid peaasi tööga rahule jääda ja ma tõestasin ära ja mul on selles töös on olemas kokkuvõtted ja ma olin oma abikaasaga väga tülis, kes õppis Tartus muuhulgas ka eesti rahvaluulet. Ja seal see oli, see. Ravelgi tülid, mis me tekst umbes rahvaviisi rütmiga runoviisi pärast kui me olime noored inimesed, kui te hakkasite jälgima välja Tarmised tegevust ja tema loomingut, hakkasite sellega tutvuma, kas tema põhimõtted olid teile lähedased või tundose, teie seisukohad on mõnes mõttes teistsugused, ei ole. Ma ei häbene ütelda, ega muld seisukohti muud ei ole, kui Eesti koorimuusikat tutvusta mööda laia maailma haljast, kuni ja kus me käisime veel ja samuti ka Ameerikas ja Kanadas üle terve maailma. Ikka mõnus tunne on, kus on saalides umbkeelseid inimesi, kes aplodeerivad ühe vetiku laulu peale. Pani alguses oli naiskoor, siis oli meeskoor, lõpuks segakoor, kui te need, need periood omavahel võrdlete, kas mingisugused emotsioonid on erinevad, ka koolide ilmed on erinevad. Aga see ei ole tõsi, mis meeskoori kohtad, tikutaks ütlema, et piano pianism PP ei ole mitte poisid, põrutage. Põhima hakkasin seda väljendust, teinekord trennisime. Meeskoor võib väga ilusat viiulit mängida. Ja mis puutub segakoori, siis segakoolimeestel on väga ilus baritoni tämber, eriti kui rääkida ja kui sa saad soprani kileduse kõrged peanooli natukene pehmemaks teha ja natuke hagu alla anda, et ei oleks mitte soprani viis ja siis on üks auk, seal põhjas on aldid, siis tulevad tenorit veelgi heledama häälega ja siis passid, kusi katsuvad kõik seda asja enam-vähem üheks üheks supiks segada. Üheksa rosoljet segada seda võimalik segakooride juures kõik saavutada, aga sa pead natuke vaeva nägema. Kui tekkis küsimus suhetest ja kontaktidest Kado Eestiga. Kas teil oli kindel seisukoht, kuidas te nägite neid võitlusi ja vaidlusi? Minu võitlus, vaidlus ei olnud. Minu õpetaja oli Tuudur, Vettik ja mis vetika tantsumuusika. Mida võrkusid inimesed, keda ma hästi tundsin, see oli muusikal, rääkimata teistest. Siis tulid nooremad inimesed peale nagu Villem Kapp. Temaga oli mul lasteaiast tuttavaks saanud, aga ma mõtlen just niimoodi konkreetsete suhtlemist ja kirja teel. Ega me kokku saada ei tohtinud. Ja raamatuski kirjutab tormis, kui tema oli esimest korda Soome saanud ja soome sulas oli päälike. Las sander, uue levi sander helistame Kanadasse Doyle. Ja, ja tormis oli siis ja ta kirjutab siin raamatus oli kohkunud, kui vabalt võib rääkida. Helsingist esid Helsingis pidi, avaldas just Helsingis nabida esimest karda, tulite, kas oli väike? Selles mõttes, et võib-olla min omale külla kutsunud koorid, raadio, segakoor ja ramp. Et nad võivad omale poliitilist tarbetut muret tekitada, et nad kutsuvad kuskilt ulgu eestlase siia käima üldse. Sest ametlikult me olime ikka ennekuulmatu vaenlased tervele Nõukogude süsteemile. Ja mul on võime ütelda, et ühe koha peal seal Nõukogude Liidu õigus olime vaenlased. Mis aste? Sarja, mida te olite 89? Päris hilja, see oli väga ilus päev, saabusime Helsingisse, siis oli Jeltsin teinud pahalase Moskvast parasjagu ja keegi ei teadnud, kuhu see asi üldse kukub. Ja meil seal kümmekond eestlast, kellel oli pileti edasi Helsingist Tallinna lennata. Mis teeme, ja meie jääme siis ootama. Ja mina langetasin Saalomoni otsuse, et kui Soomele lennuk Tallinnasse välja lendab, soomlased teavad, et võid minna ja tulime siia. Mingit skandaali selle Moskva Vutšiga hirm oli ikka küll ja moraalide moni hirm oli küll. Aga kui me siia saime, püha taevas, mis juhtus? Ramm oli üle piiri lubatud välja tulla mind vastavalt. Ja mis nad laulsid, nii tugevad kui kaljud suurest merest saab laeva. Kui palju praegu tegelete aktiivselt muusikaga ma kuulata ja ma kujutan ette, aga kas te kirjutate nüüd, raamat on valmis, kas te mälestusi kirjutate või millal te viimati laulu kirjutasite? Laulu ma kirjutasin vist paar nädalat tagasi ju laulsite siin Toomkirikus. Just värsked, aga seal kolmas, ma olen veel praegu Toronto konservatooriumi õppejõud kompositsiooni ja dirigeerimise hõbemis on 96 kuni seal 25 aastat vä? 25 aastat peale sundpensionile minek. Nad armastavad mu hõlbus inimene läbi saada ja selles oleme me jõudnud kõik veenduda, aitäh. Koorijuht ja helilooja Roman Toi selle jutuajamise eest. IRL-i Sali Martin veerand Aid. Teie huvi eest, tervitus eesti rahvale. Aitäh veelkord.