Kirikuelu tere õhtust, head kuulajad. Minu nimi on Meelis Süld ja tänases kirikuelu saates räägime leerist. Räägime leerist nii Eestis kui ka Soomes. Inimesed on päris suured selles mõttes, et ligi 90 protsenti Soome noortest lähevad leeri. See on osaks saanud noortekultuurist ja täiskasvanuks saamisest. Seevastu Eestis on need vähesed, kes julgevad minna kirikusse, minna lehes. Kui Soomes on sõbrad need, kes innustavad leeri minema siis Eestis see on lugu vastupidine. Pigem on sõbrad need, kes küsivad. Tõesti tahavad minna kirikusse, sellest kõigest räägime tänases saates alustame sellest, mis asi on leerija, millised võiksid olla need motiivid ja kui teadvustatud on otsus, sellest räägib lähemalt Tallinna Kaarli koguduse noortetöö juht Meelis Holsting. Kindlasti on nendel inimestel olemas huvi, huvi selle vastu, et mis kirikus toimub, mida seal tehakse, miks seal käiakse, võib-olla tullakse ka sellepärast nagu kinnitus sellele, et see, mis kirikus toimub, on igav, ebahuvitav, ebaoluline, aga tullakse, kindlasti on see huvi, tullakse vaatama, et mis toimub, et ta ei ole osa noortekultuurist, aga kui me vaatame seda, mis kirikus toimub, siis ta ei ole tegelikult enam õigupoolest osa üldisest kultuurist, eks ole, et et kirikuvastasust on ikka ju tegelikult päris hästi tunda, et võtame kasvõi religiooniõpetuse küsimused, eks ole, kui siin ilmub mõni artikkel ajalehes, siis pärast kodulehekülgedel on poole tunni tunniga 800 900000 kommentaari ja nendest valdav enamus on ikkagi negatiivsed. Millest leeriõpetus koosneb, see vist on ka sõltuv kogudusest päris ühtset standardit, kas kas on välja töötatud või, või ei ole. No praegu veel, kas minu teada vähemalt küll ei ole ühtset standardit, on vist kirikuseadus, mis ütleb, et see koosneb kategismusest vanast ja uuest testamendist ja veel mõnest raamatust, mis on, on välja antud, aga ma arvan, et selle leeriõpetuse juures, kui me räägime noorte leerist, on kõige olulisem ilmselt see, et kiriku õpetus saaks noorele keeles arusaadavaks. Ehk siis leeriõpetus annaks vastused nendele küsimustele, mis sellel noorel inimesel just praeguses hetkes on tema enda kohta ja teda ümbritseva maailma kohta ja, ja kuidas kirik ja kiriku aastasadade aastatuhandete pikkune traditsioon nendele küsimustele vastata saab. Kui noortel on motiiviks kasvõi see, et nad soovivad kunagi hiljem kiriklikku laulatust või kreeglikum matusetalitust ja ausalt välja ütleb, kas see on probleemiks et tulla leerikursusele või mitte, või kiriku tegelikult kõik. No ma arvan, et kirik peaks ootama kõiki ja see, mis motiividel keegi tuleb ei ole üldse oluline, ma arvan, et olulisem on see, et millistel motiividel ta lõpuks teeb selle otsuse, et ta saab ristitud, sest enamikku neid inimesi, kes leeri tulevad ikkagi ristimata ja, ja mis motiividel teeb selle otsuse, et ta laseb ennast konfirmeerida, nii ei ole vist Öelda tegelikult leeriõnnistamise kohta, eks ole, et mis motiividel ta läheb, sest me ikkagi loodame, et ka pärast leerimistamist nendest saavad nagu aktiivsed koguduse liikmed. Et mina olen küll näinud päris palju seda ja, ja nende oma noorte leeri õpilastega vesteldes, et need motiivid väga tihti ikkagi muutuvad, et kui tullakse lihtsalt huvi pärast või, või sõpradega kaasa, et siis selle leeriaja jooksul sellest ikkagi enamasti kasvab välja oma isiklik veendumus. Kui suur hulk noori jääb tegelikult kirikusse, kes leerikursuse läbi teeb ka jälle? Raske öelda, see sõltub kuidagi isegi aastast ja mis tähendab, jääb kiriku juurde, kas see, kui ta hakkab iga pühapäev kirikus käima, on kiriku juurde jäämine? Kui ta tuleb kord paari kuu tagant noorteõhtule? Mulle tundub isegi olulisem mitte see niuke numbriline näitajat, mida nad pärast seda tegema hakkavad, kuivõrd ehk on oluline see vaata, mine, et, et kuskil on see kogudus, kuhu ma kuulun. Et isegi kui ma väga pikka aega võib-olla pole seal käinud, on mul julgus siis kui ma vajan seda kogudust sinna tulla. Kirikuelu ja nüüd räägime leeriõpetusest Soomes. Meile selgitab olukorda titt, tahame lainele. Kui me räägime tänases saates leeriste leerist Eestis ja leeris Soomes siis ma olen kuulnud seda, et Soomes läheb suurem osa noori leeri. Miks on Soomes leer nii populaarne noorte hulgas, kas see on traditsiooni küsimus või on tõepoolest Soome elanikkond usklik, et kõik lähevad leeri? Mina usun, et see hästi suured osad on, on traditsiooni küsimus, et meil on leeritööd kümneid aastaid tehtud ja, ja leeris käiakse sellises vanuses 15 sellel aastal, kui saadakse 15. eks ja siis on see hästi palju mõjutab ka see, et noored tulevad niimoodi sõprade või noh, et see on kombeks, lähme kambaga, siis räägime sõpradega, sellest jagame kogemusi ja siis on see Soomes ei ole üldsegi kummaline asi, et sa lähed leeri. Sest noh, koolis on usuõpetus olemas, et kui sa oled kiriku liige, siis osaled ka usuõpetuse tunnis või religiooniõpetuse tunnis, kuidas nimetada. Aga see ei ole nii, selline imelik või kummaline asi, et sa lähed leeri, et see on traditsiooniks saanud ja ma arvan, et see traditsioon on see asi, mis kannab seda, seda teed, et tõesti praegu 90 protsenti noortest käivad leeris. Kui palju nendest noortest esitab küsimuse, et kas ma usun jumalasse? Mulle tundub, et Eestis noored, kes lähevad leeri, esitavad kõigepealt selle küsimuse, kas jumal on olemas? Nad Soomes sama maadiga küsivad mõlemaid küsimusi, kas ma usun jumalasse, kas jumal üldse on olemas? Aga leerist ongi kujunenud selline selline koht, kus, kus neid küsimusi võib arutada koos teistega. Ja see on tõesti minu meelest, no see on. Mõnede jaoks võib-olla see on natuke vara ka, arutleda neid küsimusi aga noh, ega ma ei tea, sest juba ja noh, hästi väiksed lapsed küsivad neid küsimusi, kui nad puutuvad kokku nagu religiooni usuga ja kirikueluga, siis küsimus tõuseb iga inimeseni. Mida tegelikult tehakse leerikursusel, kas see on nagu eluõpetus natukene noortel inimestel? Seal arutatakse läbi kirjakohti, piiblid, põhiasju ja siis ka eetikat natukene, et see on üldine. Mis asi on see Prometheuse laagri, mis on nüüd ka tekkinud Soome leeriõpetuse kõrvale leerilaagri kõrvale? See on loodud nendele, kes kes. Ei ole kiriku liikmed, aga nemad tahavad ka sellest traditsioonist oma osa, et nad võiksid nii-öelda teha sellise See on ka selliseks riituseks saanud, võib-olla see tänapäeval enam nii palju selline selline riitus ei ole, et noh, siis ma olen täiskasvanud, kui ma olen leeris käinud, kui, mida see varem oli. Aga nad tahavad ka sellise, sellise mingisuguse märgi sellest, et et mina olen, olen natuke vanemaks saanud ja siis, et arutada ka tähtsaid elueetikat ja niimoodi, et need asjad on, et jah. Ja kuidas kirik sellesse suhtub, et selline alternatiivne laager on olemas, Prometheuse laager? No mis seal ikka päris paljud noored, kes ei ole kiriku liikmed, tahavad galeri laagrisse tulla, aga kui keegi ei taha, siis on noh, ega tea, et et neid eetika asju küll arutatakse ka. Aga, aga ma ei usu, et seda vähendab, siis on ka neid, kes mõlemas leerilaagris. Et nad tahavad nagu rohkem. Prometheuse laagri nimetus pärineb vanakreeka mütoloogiast. Vanakreeka müüdi kohaselt olid inimese loojateks deus ja Prometheus. Prometheus oli titaan üks neist vanadest jumalatest, kes aitas Cheusil Kronose vastu võidelda Prometheus voolis inimeste savist ja asetas kuju püstiasendisse inglisinimesele oma loomuse. Zeus lootis, et inimesed jäävadki algelisteks olenditeks, kes puu vibude ja luunugadega endale toidupoolist jahivad ja Cheus kartis, et inimestest oleks keegi võib-olla võimeline tema võimu ohustama. Prometheus oli tähelepanelikku ühesõnaga õppinud inimesi armastama. Inimestele tuleks õpetada tule tegemise saladus, ütle Stadžeusile, sest muidu on nad kui abitud lapsed. Meie kohus on viia lõpule see, mida oleme alustanud. Prometheus mõistis, et nad jõuavad kunagi kokkuleppele genideks Prometheus salaja Olümposele, kus põlesid alati lõkked ning Prometheus läitis tõrviku tõrvikuga, kummutas ta puuse hõõguv vaks ja peitis selle lähedal kasvava fencoli õõnsa varre sisse. Kustutas ta tõrviku ning hiilis Olümposelt minema. Viiessenkoli varre endaga. Peidetud Ühes töötasid inimesed maa peal palju uusi koldeid ja Prometheus õpetas neile, kuidas tuld erineval moel kasutada saab. Ka savipottide ja kannude tegemist õpetas Prometheus ning kivikatustega savimajakeste ehitamist. Samuti. Prometheuse abil arenes inimene ja paisus Cheusi viha sest Zeus tundis end petetuna. Ma ju keelasin sul inimeste õpetada, kas ei mõista, et sinu pärast kujuneb inimesest jumalale hädaoht, kurjustas Zeus. Prometheuse ka vastas. Kui inimeste armastada ning õigesti õpetada, ei saa inimesest jumalale iialgi vaenlast. See legend on loomulikult pikem ja kindlasti paljud mäletavad, kuidas see lõpeb. Aga praegu räägime edasi Prometheuse laagrist ja sellest, miks üks eesti tüdruk Soomes valis just nimelt Prometheuse laagri leerilaagri asemel kirikule. Mari kooli sina käisid mitte leerilaagris vaid hoopis Prometheuse laagris ja see toimus Eestis, ehkki tegelikult tegemist on ju Me välja mõeldud sellise noortelaagriga. Kui me teame Soome olukorda, siis enamasti noored 15 aastaselt lähevad leeri ja sina otsustasid minna mitte leeri või hoopis sellesse Prometheuse laagrisse, miks sa selle valiku tegid ja, ja miks sa läinud koos oma eakaaslastega leeri, sest enamus inimesi lähevad ilmselt sinna? Mind on kasvatatud pere, niimoodi saab vabalt mõelda, mida tahab ja mulle tundus lihtsalt, et ma ei suuda nagu uskuda, et ma ei suuda uskuda sellesse, mida, nagu ma ei näe ja mida ei ole tõestatud ja see lihtsalt tundus parem, et minna kuhugi sellisesse kohta, kus kasvatakse koos täiskasvanuks nii-öelda. Aga samas sinu eakaaslased, teised teevad väga paljud just selle valiku uskumata, võib-olla sellesse, mis on see õpetus ja mis on, jumal, nad ikka lähevad leerilaagrisse. Miks sina läinud seda teed koos oma sõbrannade sõpradega? See lihtsalt tundus nagu, et oleks sunnitud minema kuhugi ümbrusesse, kus nagu ei tule toime ja sulle sunnitakse iga päev või õpetatakse iga päev selliseid asju, mida nagu ei, ei usu ja nagu see tunduks, lihtsalt see oleks piin. Minu jaoks. Kuidas teised sellega toime tulevad, mis arvad? Teised ju nad mõtlevad siis selle peale, et oleme sõpradega koos ja on tore niimoodi, et seal on kindlasti tore ka, aga ma ei tea täpselt, mis nende peas liigub. Miks minnakse Soomes nii palju koos sõpradega leeri, kui sa väidad, et tegelikult paljud ei usu või kas on nii? No mitmetel on niimoodi, et ega ma päriselt ei usu, aga tore minna ja see on, kui vanemad õed ja vennad on läinud, siis lihtsalt minnakse sinna. Et see on nagu traditsiooni tundub niimoodi mõnikord. Ja sellega kaasnevad ka kingitused. Ja alati peol, lõpupeol, konfirmatsioonil antakse neile raha või mingi suur kingitus. Mõnikord antakse mootorratta jaoks raha näiteks või mopeedi jaoks raha. Ja siis nad alati ei lähe õigesse kohta see rahaga. Aga kingitusi saadakse seal lõpugalal. Kas see on siis nagu üks päris korralik, suurem summa raha või päris suurem kingitus, et see ei ole mingisugune tavaline meene? Nojah, et see on selline, see on suurem rahasumma, see pole sünnipäeva kingitus, vaid see on selline suurem asi, et saadakse nagu täiskasvanuks selle kaudu ka. Kui suur osa sinu sõpradest jättis leeri minemata, sina oled üks nendest. Mitte keegi peale minu kõik muud läksid ja nüüd siis muidugi seal Prometheuse laagris ma sain uusi sõpru ja nüüd mul on sõpru, kes ei läinud. Kas te arutasite ka omavahel sõda, et miks teised ei leinud leerivaid läksid sinna Prometheuse laagrisse? Laagris vist niimoodi ei arutanud koos, et miks, aga mingipäev mõtlesime selle peale ja tulime sellele tulemusele, et nagu seal oma valik ja nagu, kui inimene ei taha, siis teda ei või sundida ka sellesse. Mis sa arvad, kas sa kunagi läheb leeri üldse? Ma ei usu eriti kuigi, nagu teised räägivad just sellepärast, et et tahab minna, sellepärast et mina tahan kunagi suured pulmad nagu kirikus ja mina. Mulle lihtsalt ei meeldi see, selline suur asi ja niimoodi see kuidagi tundub niimoodi, et selle pärast ei pea nagu tegema seda, mida ei soovi teha. Et sina ei ole mures selle pärast, et ei saa kunagi kiriklikku laulatust. Ei ole, et ma soovin võimalikult väikse pulmad, kui kuseda tuleb mõelda niimoodi. Aga kas see on noorte jaoks motiiviks, miks minnakse leerijate just tulevikus, on kindel, on see, et ei pea, siis hakkame uuesti ennast ristides laskma ega, ega ju pialeri minema on, on kindel see, et oled kiriku liige ja saad kirikliku laulatuse. Ju nad siis mõtlevad selle peale niimoodi, et see on tähtis nende jaoks, et selle pärast nad siis jaksavad seal olla, isegi kui nad ei usuks. Aga samas noh, kindlasti on ju ka neid noori inimesi, kes lähevad leeri tõepoolest sellepärast, et nad usuvad jumalat ja sellepärast, et et nende perekond on olnud võib-olla põlvkondade kaupa ristiinimesed. Jah, mul on üks sõbranna just selline, kes ta usub täitsa korralikult jumalasse ja ta nagu tema jaoks on tähtis asi ja see on nende peres ka niimoodi, et jumal on tähtis asi ja suur osa elus tehakse selle järgi asjad. Räägi nüüd sellest Prometheuse laagrist ka, mida see endast kujutab, see on nüüd siis midagi sarnast, nagu leerilaager peaks olema, et siis noored saaksid kokku tulla ja mis seal tehakse. Seal põhiliselt on vestlusi, iga päev on erinevad teemad, on ühiskond ja ümbrus ja suhted ja vahepeal mängitakse ja õhtul käiakse saunas ja veedetakse aega koos ja see on lihtsalt, mida ma olen nüüd kuulnud. Leerilaagris on siis seal nagu poisid ja tüdrukud on täitsa eraldi ja nägu, ei, et see on keelatud ja näiteks. Kiriku nagu nendes asjades, aga meie nagu arutame kõike koos ja poisid ja tüdrukud saavad omavahel vabalt olla ja see on, see on lihtsalt vabam koht. Minu meelest. Mida sina õppisid selles laagris? Õppisin, õppisin erinevatest inimestest aru saama, äkki rohkem. Ja nagu erinevatest vaatenurkadest asju vaatama. Ja mõtlema asju teistpidi ka. Kui leerilaagris on kirikuõpetajad need, kes juhendavad, kes annavad õpetust, võib-olla ka noortejuhid, siis kes Prometheuse laagris teid juhendasid? Meil olid abiõpetajad, kes on 16 kuni kaheksateistaastased ja siis on koolitatud kaks õpetajat, kes on käinud koolitused läbi, et abiõpetajad on ka käinud koolituse läbi. Meie üks juhtidest oli filosoofiaõpetaja ise ja see oli tema talu, kus me olime. Ja see oli siis Saaremaal. Kui palju selliseid laagreid üldse korraldatakse? Soomes oli sul varianti valida ka nende hulgas, kuhu minna. Ja see aasta või see suvi oli mingi 100, umbes, oli ümber Soome ja üks oli just välismaal, ehk siis Eestis Saaremaa ja meil oli kodule päris lähedal seal mitu varianti, aga siis, kui me leidsime netist, et Saaremaal oleks ka see tundus kuidagi põnev ja hea variant minna Saaremaale. Tuleme tagasi selle kiriku teema juurde veel ütle, kas sa mõnikord oled kirikusse sattunud? Olen küll me oleme, kuna ma olen muusikaklassis, siis me esime kirikutes ikkagi nagu väga tihti. Ja kui on nagu kooli lõpetamine, siis ollakse kirikus ja ja seal, kui palvetatakse, siis pean ütlema, et mina ei palveta seal, ma lihtsalt istun ja muidugi olen tasa. Aga ma nagu kuulan küll kool, kirikuõpetajad räägivad, aga seda on huvitav kuulata, aga ma ei usu sellesse. Selles mõttes. Ja sellepärast sa jäidki leerilaagrisse, vaid võtsid selle alternatiivi, ehk siis Prometheuse laagri. Just nimelt nii. Kas sina mõne kingituse nüüd saad? Ausa minna, ma sain kingitused Portugali kaheks nädalaks. Ja see on minu meelest suurepärane kingitus. Et muud ei olegi vaja. Kas sa mõne sõbraga oleks ka kutsunud kaaslased Prometheuse laagrisse proovisid kutsuda? Ja ma proovisin iseenesest, aga siis sõbrannal oli nii palju muud tegemist ka suvel, et ta lihtsalt ei jõudnud tulla. Teda oleks huvitanud kindlasti, aga ta ei jõudnud tulla. Ta siis ei läinud Eileerijaga ei tulnud ka Prometheuse laagrisse. Ei leerida läks, aga kuna Prometheusele saavad tulla ka need, kes usuvad jumalasse ja kes kuuluvad kirikusse siis ta lihtsalt ta ei jõudnud tulla. Rahul ja olen väga rahul. Kirikuelu tuleme nüüd tagasi Eestisse ja räägime taas leerist. Milline on olukord meil, selgitab noorsootöö juht Mari-Ann Oviir Eesti evangeelses luterlikus kirikust. Kui Soomes on leer osa sellisest noortekultuurist ja küsimus ka väga tugevasti traditsioonist et noored lähevad sinna sellepärast, et alati on mindud ja nii minnakse ja nii saadakse täiskasvanuks, nii saadakse kingitused siis Eestis tähendab ikkagi enamasti noore jaoks kas üsna tõsist otsust, sageli ka sõprade küsimusi, miks sa ikkagi läksid leeri, kas tõesti usud jumalasse? Kas sellele Eesti olukorral, kus noorel, võib-olla mõnikord isegi suhteliselt raske seda otsust teha on ka mõned eelised? No ma arvan, et need noored, kes tulevad leeri teevad jah tõesti oma oma valiku natukene teadlikumalt kuigi samas ma arvan ka, et, et suuresti mõjutavad neid sõbrad, kes eelnevatel aastatel on leeris käinud ja et eks ole siis selline osadus ja sõprus ja üldinimlikud väärtused, ma usun, mis, mis neid nagu sinna leeri kutsuvad. Kas leeri töö Soomes, mis on väga tõhusalt töötanud juba aastaid kas see on ka Eestis Luterliku kirikul nii-öelda eeskujuks, mismoodi tegelikult võiks leeritud teha? Eks kindlasti, kuna kuna Soome on ka meie sugulasrahvas ja keeled on väga sarnased, siis tihtipeale ka igasugused materjalid tulevad meile Soomest, mille abil meie saame oma leerida ja materjale välja töötada. Küll aga arvan ma seda, et, et kunagi ei saa otse mingeid materjale üle võtta. Ta vaid neid peab kohandama oma oma maaoludele vastavaks. Kas või juba sellepärast, et meil ei ole seda religiooniõpetust koolis, aga enamasti vist Soome õpilased on kõik seda saanud ja algteadmised on kõik olemas. Jah, just see on ka muidugi üks selline meie ühiskonna suur küsimus. Aga ma arvan ja tahan ja loodan, et, et see usuõpetus koolides saab meil ka mingisuguse natukene ametliku maa-aluse Kas leri tööd ja leerilaagreid võiks pidada, aga mõnes mõttes selliseks usuõpetuse järeleaitamistundideks, mida, mida siis noortele antakse või pakutakse? No eks eks see meil kindlasti kindlasti niimoodi on, sest see on praktiliselt ju peaaegu ainus koht, kus noored saavad selliseid elulisi küsimusi esitada ja kus, kus nad saavad nii-öelda seda tõde otsida. Minu teada isegi leerikursusel on jagatud nii mõneski koguduses välja just nimelt need soome religiooniõpetuse õpikud mis on eesti keelde tõlgitud. Jah, no esimene selline suurem tõlketöö oligi selline ankuri sari, kus tõlgiti ära soome täiskasvanule mõeldud leeriõpikuid ja mida meil kasutatakse praegu nii leerija, õpikuna kui ka koolis usuõpetuse õpikutele. Kas Eesti võib unistada ainult sellest olukorrast, kus suurem osa inimesi, noori 90 protsenti tulevad leerid? Ei, mina olen selles suhtes optimistlik ja kui me vaatame, vaatame noori, kes osalevad erinevatel üritustel ja kas või kas või või nendelgi noortepäevadel siin, mis meil praegu käimas on, siis aga pikas perspektiivis, aga mina usun, et, et see protsent, kes hakkab huvi tundma kiriku ja, ja usuliste küsimuste vastu, järjest tõuseb, aga, aga siin on meil ka selline ülesanne, et me peame kõike, mis me teeme, me teeme seda professionaalselt ja, ja me suudame noortele pakkuda seda, mis neile huvi pakub. Vastata nendele küsimustele, mida nemad küsivad oma vanuses Jah, täpselt niimoodi, et kui nendel on aeg küsida, siis meie peame vastama, mitte vastupidi. See intervjuu oli salvestatud möödunud nädalal Eesti Evangeelse Luterliku kiriku noortepäevadel Pilistveres ja seal oli ümberringi ka mitmeid noori, kelle käest oli võimalik küsida, kas nad on käinud leeris ja miks nad leeri läksid. Kirikule. Kas sa leeris oled käinud? Aga oled sa mõelnud, et võiks leeri minna? Ja mingitel perioodidel mõtelnud, aga praegu ei mõtle, miks sa mingil perioodil mõtlesid, praegu ei mõtle? Mingil perioodil ma mõtlesin, kui ma olin noorem, mul oli mingi raskem periood. Aga praegu ma ei mõtle sellepärast, et ma olen küll usklik aga ma ei defineeriks ennast kristlaseks, aga kutsutud leeri tegelikult ei ole ka kutsutud, keegi ei maininud, et võiks minna. Aga kui nüüd köögi kutsuks? Ma kindlasti ei oleks, see oleks väga, väga tore, et selline pakkumine on tehtud, aga paljust kutsest ei piisa, sellest peab olema mingi sisemine kutse, et minna leerimite. Kellegi teise ütlus. Aga samas, kui näiteks Soomes minnakse noortega kõik üheskoos leerija ja sageli on see pigem laagris käimine. Kas sellest motiivist sulle piisaks? Ei, see ei ole põhjendus, miks minna leerikooli minu jaoks. Et selleks peab ikkagi olema mingi sisemine kutsumus, et. Mul on huvitav siin laagris vaadata seda elu, aga siiski see ei tähenda, et ma peaksin kohe järgima kõike, et see on väga tore, aga mul on teine teine soov. Kujutad sa ette, et sa kunagi võib-olla lähed leerija, teed selle kursuse läbi ja saad täieõiguslikuks liikmeks. No selleks peab midagi väga juhtuma minu arusaamadega ja minu minuga, et ma minu vaadetega, et muidugi kõik on võimalik. Ma ei välista seda. Kuidas on kirikliku laulatuse unistusega? Ma ei lase ennast mitte kunagi ristida ainult sellepärast, et lauljad teda ennastki riiklikult. Muidugi see on väga ilus. Ja ma olen, ma austan seda traditsiooni, aga mitte sellepärast ma sellega mitte mitte kunagi mitte sellepärast. Ja me oleme midagi sügavamat, mingisugune teine kutse, kutsumus. Ütle, kas sa oled leeris käinud? Siiamaani seal ei ole, aga kunagi Ast oleks käia, plaan on, miks on, tavaliselt käiakse peale keskkooli lõppu, nii olen mina sellest aru saanud, kas see oleks siis traditsiooni pärast minek, et niimoodi tehakse, niimoodi käiakse siis võib-olla on inimene nagu küps juba ja oskaks nagu ise otsustada selle üle, mida ta teeb ja mida ta ei tee. Praegu, et selle pärast, kas sa praegu õpid ka veel hetkel lõpetasin üheksanda klassi ja siis lähen edasi keskkooli ja siis kui keskkool läbi saab, siis siis kaalud uuesti, et kas, kas on mõtet minna? No ma arvan, et jah, siis siis on õige aeg, aga lisaks sellele, et tegemist on sellise no ütleme traditsiooniga osadel inimestel vähemasti osades perekondades, et minnakse leeri, kas sul on ka mingisugune isiklik soov või tahe või otse Minnaleeriv saad ristitud? Ristitud ma juba olen. Aga noh, kui leeris käia, siis saad nagu täisõiguslikuks koguduse liikmeks ja see on sinu jaoks oluline? Jah, ikka kuidasmoodi on jumalaga, kui palju sa jumala peale mõtled? Noh seda ma ikka usun, et Annale, kuigi ma ei ole ta oma ihusilmaga näinud. Aga aga ma võin seda kinnitada teiste inimeste nägemuste ja muude järgi. Et see on nii, et selles mõttes sinu jaoks ei ole küsimus see, et ma lähen leeri või ma ei lähe leeri sellepärast et kas ma usun või ma ei usu jumalasse, sina oled niikuinii kindel selles, et on olemas ja ma arvan küll ja kas sa praegu koguduse töös näiteks või, või noortetundidest osa võtad, hetkel on nagu ära hääbunud, aga ennem oli küll jah, selline võimalus. Aga tulevikus ma arvan ikka, kui võimalus tekib, siis hea meelega, ega selle vastu ei ole midagi, sina oledki keeris ja käisid leeris siis kolm aastat tagasi, mis oli sinu jaoks motiiv, miks sa otsustasid leeri minna? See mõte oli mul juba tükk aega olnud et tõkema sain sellele sellest, et mu õde, see ristitud Pauluse kirikus. Ja siis ma nägin niukse peal kuulutust. Ja selle kuulutuse peale ma läksingi, aga ma sattusin sinnapoole leeri pealt. Ja kui leri ennistamine oli, siis ma mõtlesin, et ma tahaks veel kuulda. Ja läksin kevadel uuesti, siis käisin kõik 10 tundi kohal. Ja lõpuks kõlagris. Sa tahtsid siis juuda, suuremale veendumusele olid sa kahtlemas, milles. Ma lihtsalt tahtsin rohkem kuulda, et see, mida ma senini olin kuulnud, meeldis mulle ja ja ma tahtsin sügavalt kuulda, et seal käsitleti teemasid, mis on olulised tõesti usus ja ja, ja süsteemselt, et kuulda lihtsalt. Inimesed kahtlevad sageli näiteks jumala olemasolus ja, ja see on võib-olla üks olulisemaid küsimusi inimestel, mis neil tekib, kui nad mõtlevad, kas minna leeri või mitte. Kas sinu jaoks oli tase küsimuseks? Oli aga Ma ma algusest peale mõtlesin, et see on kasvamine ja ma võtsin seda aeglaselt, et ma ei kiirustanud. Ja ma mõtlesin sisemisele kasvamisele eelkõige mitte et kuidas inimesed näevad mind või, või kuidas, see tundub, et ma tahtsin seda ise läbi tunnetada. Ja just nimelt uskumisse kasvada. Kas sa läksid leeri päris omal initsiatiivil üksi või haridusele, mingid sõbrannad, sõbrad, ka ümberringi, kes sind kutsusid? Üksi läksin ja eelmisel õhtul kutsusingi ühe sõbra kaasa sellise kevadine leer, et lähed seki tulla ja siis ta tuligi taliselt, arvas, et ehk on see huvitav ja jälitas minuga. Mida leerikursus sulle andis? Palju uusi kontakte Pauluse kirikus on hästi tore noorte töö ja noortejuht. Ja sain sõbraks ja olla nendega koos. Kuidas nende kahtlustega oli ja selle kasvamisega läks edukalt? Siiamaani. Edukalt. Kirikuelu tänaseks on kirikuelu saade lõppenud, selle autoriks oli Meelis Süld ja soovin teile kaunist pühapäeva õhtu jätku.