Tere õhtust kõikidele kuulajatele, minu nimi on Meelis Süld ja tänase kirikuelu saate salvestame ehitusplatsil. See on Tallinnas aadressil Toompea kolm ja siia peaks kerkima Eesti Kristliku Nelipühi kirikukeskus ja minu kõrval seisab Eesti Kristliku Nelipühi kiriku piiskop Ago Lilleorg. Tegemist on õigupoolest küll vana hoone restaureerimisega, mis hoonega on siis tegemist, kuhu edaspidi tuleb kirik kirikukeskus. Tegu on siis Harju oru võimlaga, ma usun, rahvas üsna hästi teab seda hoonet. Nii et selles plaanis ta algselt valminud spordisaalina ja siin sees on siis ka selle ligi sajaaastase ajaloo jooksul toimunud erinevaid ettevõtmisi. Olen kuulnud isegi ilusalongist ja muudest sarnastest asjadest. Millal see hoone viimati kasutusel üldse oli? Seda on isegi raskel hetkel öelda, sest kui meie selle hoone möödunud aastal sügisel ostsime, siis ta tühi, ta oli renoveerimise järgus ja kui me selle hoone olime omandanud, siis küll meie renoveerimise plaanid võrreldes eelmise omanikuga oluliselt ka laienesid. Ma pean siin silmas just nimelt seda, et seesama võimla endine võimla põrand sai siis üles võetud, sai lahti kaevatud ja võimla alla ka veel lisakontoripinda, garderoobi ja nii mõndagi muud veel siis tehtud. Teame väga hästi, et vene ajal muutusid mitmed kirikud just nimelt võimlateks. Kas nüüd on siis aeg sealmaal, et võimlad muutuvadki rikutaks? Ma usun, et nii mitmes mõttes, seda võib ka niimoodi täitsa võrrelda, mulle väga meeldis kunagi, kui ma alustasin kaplanina kaitseväes teenistus, siis tuli kompaniisse küll, aga peakaplan ja nii mitmedki ohvitserid küsisid, et aga kuidas nüüd on, et meil on siin üks tegelane, kes jumalast räägib, et et kuidas selle kaitseväe elu ja asjaga siin kokku läheb. Ja siis peakaplan, kolonel Mihkel viise väga erudeeritud mehena vastas, et 50 aastat ei ole räägitud üldse jumalast, et räägime nüüd 50 aastat jumalast ja siis vaatame, mis edasi saab. Nii et samamoodi võiks ka siis võrrelda seda siin. Et kui nõukogude ajal just nimelt kirikut tihtilugu said võimlateks ja leidsid mitmed muudki kasutust, siis selle hoone puhul küll on nüüd jah, võimlas saamas kiriku keskus. Ja ma usun, et siin saab palju muidki veel väga põnevaid ettevõtmisi ette võetud. Mismoodi see võimlahoone nüüd arhitektuuriliselt üldse sobib kiriku jaoks? Tegu on nüüd siis juugendstiilis valminud hoonega ja selles plaanis kirikuhooneks ta sobib ikka imehästi, arvestades eriti ka eesti sellist kirikuarhitektuuri, nii üldises plaanis siis ikkagi eeldatakse, et kirik näib välja ka kirikuna ja see hoonega selle ootuse täidab. Vaatamata sellele, et doneetrid võimlaks näeb välja Täitsa õige, mis puudutab nüüd ka valguse nii-öelda tulekut või päikesepaistet siia hoone juurde, siis tõsi ta on, et selle mäenõlva peal siin ümberringi on üsna palju puid. Mitmed puud paistavad tänase seisuga olevat ohtlikud sellele hoonele, nii et me oleme siin just valmistamas siis ka ettepanekut mõningate vähemalt suuremate okste mahasaagimiseks. Nii et selle tõttu kindlasti seda valguses tuleb siia veel juurde. Ja kui meenutada veel seda, et Haapsalus sai katlamajast adventkirik, siis miks ei peaks saama võimlasse? Tõsi, ta on, et see võimla iseenesest on piisavalt suur auditoorium, ruum, mida on väga hea kasutada ka siis koguduse kooskäimiseks ja miks mitte ka muudeks suuremateks ettevõtmisteks. Mida siia hoonesse siis on veel planeeritud, lisaks sellele koguduse saalile, ma saan aru, et plaanid on, on päris suured. No ennekõike me räägime Eesti Kristliku Nelipühi kirikukeskusest ja senimaani me ei ole omanud oma hoonet, kus me saaksime koos käia ja kus oleks ka meie kontorikantselei ruumid ühes kohas koos. Et me oleme olnud kodutud alates oma kiriku algusest 91.-st aastast ja me oleme jumalale väga tänulik, vot selle hoone siin ja just ka selle võimaluse eest, et me saame oma nii-öelda igapäevase töö plussis ka jumalateenistused tuua ühte hoonesse kokku. Lisaks sellele siis tõsiselt on ka plaanis avada selles hoones üks kohvik-restoran nimega, kus lõppes siin just esimesel juulil. Nii et täna veel ei ole tulnud meie komisjon kokku, et vaadata üle need võimalikud nimevariandid. Ma loodan, et sügiseks me saame ka selle restoran-kohviku nime välja kuulutada. Ja siia kindlasti tahaksime ütelda tere tulemast ka erinevatele muusikakollektiividele, võib-olla kammermuusika koorimuusika miks mitte ka noortepärasemat muusikat saaksin hoonest teha. Nii et kontserti konverentsikeskusena ka kindlasti see saal võiks leida laiemat. Kasutust nii et seesama kirikusaal oleks siis ka konverentsisaaliks. No tõsi ta on, et kirik ei käi iga päev koos ja nädala sees see saal võiks leida ka kasutust niimoodi laiemalt ja ka. Ma pean ennekõike silmas sellisel ühiskondliku omal pinnal, sest et tegu on ühe väga väärika hoonega, ütleme ka Tallinna vanalinna arhitektuuris, aga Tallinna arhitektuuris ka üldiselt, et me ei tahaks seda hoonet nagu ainult oma huvides ära kasutada, tahaksime, et see hoone leiaks kasutust ja ka meie linnakodanikud võiksid tulla siia erinevatele üritustele, mis võib-olla ei ole otseselt seotud meie kirikuga. Aga, aga kus saaks erinevaid asju läbi viia, nii et see asukoht iseenesest hoone oma arhitektuurse, sellise juugendstiilis, see võiks nagu olla mitte ainult väliselt rikastada Tallinna linnapilti, vaid ka anda nagu laimata. Kasutust kohvik-restoran, kas see, mõeldes vanalinnale on siis rohkem turistidele? Ma küll julgeks öelda, et kõigile inimestele, et me oleme sellega töötanud nõndaviisi, et meil on kokku pandud menüüd ja, ja siin on tõesti mõeldud ka selle peale, et inimesi mujalt maailmast aina rohkem käib ka Tallinnas, et ka nende maitsetele vastavaid nii-öelda suupisteid roogasid oleks, nii et üsna rahvusvaheline on see menüüga oma olemuselt püüame hinnad hoida mõistlikud, nii et ka meie, Eesti inimesed ja, ja tallinlased kõik võiksid ka tulla neid suupisteid siin maitsma. Eesti Kristliku Nelipühi kiriku piiskop Ago Lilleorg et ütlesite seda, et kristlik Nelipühi kirik Tallinnas on olnud kodutu algusest saadik kuskohas on koos käidud, mismoodi on siis üldse hakkama saadud tänaseni? Jaga veel tänase päevani. 91. aastal kirik hakkas koos käima Sakala keskuses, siis endises Karla katedraalis ja seal sai käidud koos kümmekond aastat isegi pisut üle. Pärast seda, kui seal omanikuvahetus toimus, ka kogudus liikus. Ja viimased aastad oleme koos käinud siis Rahvusraamatukogu konverentsisaalis ka seal just sellel suvel oli tulemas remont ja selle tõttu siis nüüd liikusime Radisson SAS hotelli konverentsikeskusesse praegult käime koos seal ja ootame pikisilmi, millal selle hoone valmimine on seal järgus, et me võiksime ka kogudusega juba oma kooskäimisi siis siin alustada. Kas sellel on ka mingisugune positiivne külg olnud, et te olete just nimelt sellistes ühiskondlikes hoonetes kokku saanud keekuna? Ma usun, et sellel on olnud mitmeid positiivseid külgi ka kõige muu kõrval, mida ma silmas pean, on see, et me oleme olnud inimeste keskel ja, ja see on andnud meile nagu hea võimalusega ka nii-öelda töötada inimestega, võib olla mitmes mõttes ka inimestel väljaspool kogudust ja kirikut on olnud lihtsam tulla. Nii et meie jumalateenistustel on tihtilugu ka olnud inimesi väljaspoolt, kes ei ole otseselt soovinud ennast nii-öelda identifitseerida meie kiriku või kogudusega, kes on külastanud meie teenistusi ja nii-öelda see kirikulävel OK, jutumärkides on olnud selle tõttu suhteliselt madal, kõik inimesed Alati teretulnud, kui pikalt on seda oma hoone oma kogudusehoone ja keskuse rajamise plaane peetud, kui kaua on sellele juba mõeldud? Julgen öelda isegi, et alates algusest, aga, aga need võimalused ei ole kõik olnud sellised, et, et see oleks teostunud. Tänasel päeval me oleme siis jõudnud sinnamaani, et meil on, meil on tõesti valmimasse hoone siin Toompea vanalinna ääres. Aga plaan oli ju alguses ka teistsuguseid, oleme vist isegi kunagi lugenud äripäevast, et mingisugune kõrghoone oli Eesti Kristliku Nelipühi kirikul kavas ehitada. No see oli küll nüüd teiste inimeste versioone asjast, nimelt oli meil siis tõesti üks väikene maa lapikene selles piirkonnas, kuhu siis keegi arvas, et võiks ka äkki ehitada kõrghoone ja äkki saaks ehitada ja kuna see oli nelipühi kiriku maa lapikene, siis, siis sellest nagu tuletati seda, et äkki Nelipühi kirik hakkab seda tegema, aga meil ei ole see olnud nagu kunagi niimoodi tõsisemalt plaanis. Nii et see pigem oli lihtsalt üks selline huvitav versioon nendest võimalustest, kus asus siis see oli kohe Stockmanni vahetus läheduses, nii et krundist praegu on saanud selle krundi me müüsime ja ka need rahad on, on siin nüüd selle trumpi maja. Juures kasutusel ja kas kerkib sellele siis nüüd kõrghoone? Võib-olla mitte nii kõrge hoone kui äripäeva versioonis välja käidi. Mismoodi saab üks siiski väiksem kogudus ehitada endale kirikuhoonet ja, ja keskust, kes on need toetajad ja aitajad? Meie kiriku eelmine piiskop annan, Laur väga igatses seda, et ka kui me ehitame oma hoone või saame oma hoone, et see võiks saada tehtud Eestis olevate rahadega ja selles mõttes ka tema järglasena, mul on nagu hea meel tõdeda, et see tõesti on ka nüüd nii juhtunud, et tänase seisuga ka see maja ja selle valmimine siis toimub just nende finantsidega, mis, mis tulevad meil siin, Eestist. Tõsi jah, meil oli siis nagu öeldud, juba üks maa lapikene, mille me müüsime ja ka kontorihoone mardi tänaval, mida me oleme kasutanud oma koguduse kantselei kirikukeskusena samamoodi ka kui nii võib öelda. Aga kus kooskäimiseks ei ole olnud suuremat auditooriumi saali, nii et selle tõttu ka siis need nagu said, müüdud ja nende vahenditega ma ka seda maja siin teeme. Millal peaks Eesti Kristliku Nelipühi kiriku keskus aadressil Toompea kolm Tallinnas valmis saama? Plaanid on enne jõule sisse kolida kogudusega, vähemalt alustada meie jumalateenistustega. Eks kontoripindade ületoomine nõuab tõsist pingutust. Kas me jõuame enne jõule või pärast siis uue aasta, 2007. aasta alguses juba, aga, aga sinnapoole praegu plaanid, plaanid nagu on suunata. Ja avamisüritusele on juba ka mõeldud. Avamisüritusele oleme mõelnud, tõsi ta on ja tahaksime seda sest 2007. aasta esimeste kuude jooksul teha. Ja tahaksin siinjuures just märkida väga põnevat asjaolu, nimelt et see hoone siis valmis aastal 1907 ja aasta 2007 me nii-öelda taasavame selle. Ja, ja ma usun, et ta on ilusam või vähemalt sama ilus kui siis, kui ta avati alguses või valmis sai. Aga ma usun sisemiselt ka maja seest, see maja on võib-olla väärikam kui kunagi varem. Nii et 2007 algus teeme ühe sellise suurema avamispeo ja kindlasti ootame siia ka palju inimesi selle majaga uuesti tutvuma. Aitäh, Eesti Kristliku Nelipühi kiriku piiskop Ago Lilleorg ja nii nagu me oleme kuulnud taustast, et ehitus käib suure hooga, ajame juttu ka nüüd nende inimestega, kes tõesti tegelikult siin objektil tööd teevad ja küsime, mis järgus on ehitus? Eesti Kristliku Nelipühi kirikukeskuse peatöövõtja Tarmo Lilleorg kui kaugel siis ehitus praegu on? Hea küsimus, et siukse hoone puhul on väga keerukas kohe määratleda seda aga kõige raskem etapp on nagu läbitud on saavutatud siis keldrikorruse konstruktsioonina osa ja praegu oleme siis nagu ka näha on, siis teeme katusesarikaid. Jaa, jaa. Vintskapp, mis ka algselt olid selle mujal nagu projekteeritud käivad kommunikatsioonide ehitused ja loodame, et septembrist saab siis viimistluse poole peale vaatama hakata tõsist tööd on tehtud siis keldriga, mis sinna keldrisse tuleb keldrisse siis plaanitud üks väiksem saal, muusikatubasid kokku oli neli kindlasti tulevad sinna tualettruumid siis üldkasutatavaks otstarbeks ja riietehoid internetikohvik, kohvik-restorani, laod ja ventilatsioonikamber, kõige lõppu veel, kas varem on olnud ka kogemusi kirikuhoone kas siis restaureerimisega või ehitamisega ei ole olnud? Selles mõttes täiesti uudne väljakutse. Et kui alguses seda pakuti, siis noh noored ja uljad, nagu me oleme, siis mõtlesin, et mis seal ikka hakkan pihta. Nüüd me läheme nii kaugele jõudnud, et oleks imelik pooleli ka jätta. Aga, aga ma usun, et saame hakkama. Meil on väga suure kogemusega insener kelle peal ka meie suurlootus on ka väga paljuski tema suured elukogemused ja betoonialal nagu k ja konstruktiivse poole pealt, mis siin kõige raskem on olnud. Keldrit sai mainitud juba ikkagi kelder, Oleski kõige, just raskem, kuna me läksime allapoole vundamenti kaevasime välja, siis terve saaliosas on 360 ruutu. Kui võtta põranda pinna järgi ja läksime sealt alla, siis kolm, 40 kui see lihtinimese jaoks võib-olla ei ütle midagi, siis ei teaks, ütleks päris palju. Me läksime taldmiku alla 70 sentimeetrit. Aga kuna see maja on rajatud väga tugevale liivakivile nagu kogu Toompea, siis me tegime proovi, surfid ja laboris neid katsetati ja öeldi, et see liivakivi on piisavalt tugev, et see maja seisab selle peal. Nii et selle harukordne vaatepilt, kui see siit välja kavate, selles saalis kaks koppa sees. Ja need kaevasid siin ja siit tuli üle 1200 kantmeetri pinnast välja. Ja ja lõbuskand kopad välja läksid, see oli tohutult suur kraater siin niisugune ja kõige naljakam oli nagu ehitaja poole pealt vaadata seda, et see me läksime nagu just sellest majast nagu allapoole, et sealt alt paistis juba liivaga vundament inimesest kõrgemal. Et selliseid omamoodi vaatamisväärsuse, need nädal-poolteist, mis ta oli avatud ja siis tulid betoneeritud kiiresti eakasid neid müüre ümberringi üles betoneerima ja ja kommunikatsioonifirmad ja, ja nii edasi. Kas ehitaja näeb siin vaimusilmas juba kirikut? Kindlasti, kuna ta välimus algselt juba on olnud niisugune sellelaadne, mõnes mõttes see saali kujundus ja kõik, et see sobib täiesti minu meelest täiesti ideaalselt. Et ta küll on tehtud jah, algselt minu meelest saksa ohvitseride spordi tegemiseks Soone rajati aga tema saali jusse pean silmas just nagu seda saali osa, et see saali osan täiesti unikaalset välja kukkunud, et teda kasutada nii jumalateenistuse pidamiseks kui sporditegemiseks, kui, kui ka väga head banketi teha või et nagu ma olen aru saanud, siin ongi plaanis teda siis ka välja rentida ja teha häid kontserte ja etendusi selles saalis. Praegu on ju tohutu ehitusbuum ja ega neid ehitusmehi pole saada. Kas siiamaani on kõik ladusalt läinud, töömehi ikka jätkub, siia me oleme tõesti oleme hakkama saanud ja ja on niuksed, tekkinud sihukeste usaldusväärsed koostööpartnerid ka väiksemad firmad, et aastatepikkune koostöö ja Juska finantside poole pealt, et on tagatud alati õigeaegne maksete teostus. See on väga oluline ka nagu jaa, jaa, kindlasti on. Kindlasti ei ole nii nii väga lihtne ja kerge, et ta neil Mei vabalt võtta, aga oleme saanud hakkama, ma usun, et ei teki probleeme. Kui kaua nüüd aega kokku läheb, et sellest vanast lagunenud võimlast saab ilus kirik? No me oleme andnud lubaduse. Meil ei ole küll nüüd see nii raudselt paigas, aga ma usun, et me jõulujumalateenistus saab siin toimuma juba uues, siis valminud hoones, et iseasi nüüd, kuidas siis büroo tööle hakkab, aga, aga ma usun, et ehituslik pool peaks saama valmis. Ja alustasite juba ütleme siis nii, et projektiga hakati tegelema detsembrikuus 2005 aastal ja ehitushakkas pihta 2006 aasta veebruarist. Alguses siis koristus ja niisugune väiksem töö ja siis tuli kaevad peale sinna saali, aitäh teile Eesti Kristliku Nelipühi kirikukeskuse peatöövõtja Tarmo Lilleorg ja loodame siis jõulujumalateenistuseks tulla juba siia. Toom peegolm Tallinnasse endisesse Harju oru võimlasse ja tulevasse kirikusaali. Tänaseks kõik kirikuelu saate, pani kokku Meelis Süld kaunist pühapäeva õhtu jätku.