Tere õhtust, head kuulajad tänases kirikuelu saates tuleb juttu kirikute renoveerimisest. Paljudel kogudustel puudub sageli võimalus pühakoda oma rahadega remontida või kui seda isegi omapäi odavate vahenditega tegema hakatakse, võivad tulemuseks olla hoopis kriminaalkaristus. Jah, miljonitrahvid Tallinna kirikud. Mõneski mõttes eelisseisus pealinnas on rahvast rohkem ja ilmselt ka võim on vaimule lähemal. Isegi juba järgmisel aastal olla tunnistajaks näiteks Tallinna Jaani kiriku põhjalikule siseremondile, mis läheb maksma miljoneid kroone. Mina olen saatejuht Meelis Süld, Tallinna kirikute renoveerimisest räägime linnapea Jüri Ratasega ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsaluga. Tallinna linnapea Jüri Ratas, teie tegite teisipäeval ringkäigu mitmesse Tallinna kirikusse, tutvuda kirikute olukorraga, kelle initsiatiiv see nüüd seekord olijat, et võtsite sellise ringkäigu just Tallinna kirikutes, see oli minupoolne initsiatiiv eeskätt seal seotud sellest, et Tallinna linn on oma põhieelarves panustanud 12,2 miljonit krooni ja lisaeelarves 5,8 miljonit krooni, nüüd kokku 18 miljonit krooni kirikutesse. Ma tahtsin näha, kuidas nad tööd käivad. Eeskätt mis, mis vahendid läksid teisest lisaeelarvest, kuidas nendega on toimetatud, kas seal on probleeme tekkinud ja loomulikult oli mu soov ka see, et kohtuda kirikuõpetajatega ja rääkida, kuidas ma saaks edasi teha koostööd. Millised kirikud siis läbi käidud sai. Sai käidud läbi Jaani kirik, Rootsi-Mihkli kirik, toomkirik, pühavaimu Oleviste ja Kaarli kirik, milline pilt avanes? No avanes see pilt, et kui me räägime sellest koostööst, mida linna kirikud või, või kogudused saaksid teha, siis ma ei pea seda õigeks, et linn hakkaks kuidagi sekkuma kiriku sisuliste tegevusse ja seda kindlasti ei ole vajaja. Ja ma väga hindan seda, et kirikute panust meie ühiskonnas ja ma arvan, et see on väga suur ja mitte ainult suur, vaid see on ka väga vajalik, mis, kuidas kirikud suudavad tasakaalustada ja suudavad pakkuda rahu. Aga mida linn saab aidata. Ma arvan, et see on rohkem tõesti seotud tänasel hetkel investeeringutega ja see on seotud sellega, kas kirikud on korda tehtud, kas nende tornid on korras, kas on valgustatud, kas on tuletõrjesituatsioonid nendele küsimustele kõikides kirikutes kahjuks 2006. aastal ei saa jah-sõnaga vastata, millest see sõltub, kui palju on võimalik ühel või teisel kogudusel loota linna abile, eks eeskätt sõltub sellest, kuidas volikogu kinnitab linnaeelarve ja missuguseid vahendite linna eelarves ette näeb. Kirikute investeeringud on olnud üsnagi erinevad. Ma toon näite, kui eelmine aasta oli seal kuskil seitse-kaheksa miljonit, siis see aasta on tõesti erakorralisel lisaeelarve tõttu on seal 18 miljonit, aga aga eks me püüame kõiki kirikuid või koguduse siin aidata, püüame teha koostööd ja minu meelest on tähtis see, et konkreetne kiriku, kus linn on panustanud, siis peaks linn nagu lõpuni viima, et ei saa nii olla, et me pool tööd ära ja pooldade tegemata. Ja kui võtta näitena siin Jaani kirik, siis meil on hea näide koostest, kuidas Jaani kiriku orel sai uus oreli ehitatud ja see oli kolmepoolne koostöö ja siin üks osapool oli ka lind, palju sõltub ka vist kogudus enda aktiivsusest, kas otsitakse ka teisi partnereid? No ma ise pean õigeks seda, et kui me räägime ikkagi kirikute suurtest remontides suurtest renoveerimisest, siis on suurusjärgus kuskil 15 miljonit krooni või isegi rohkem. Ja siin on erinevad kogudusest välja pakkunud finantsskeeme, kus võiks olla riik. Ehk siis kultuuriministeerium, kus võiks olla kogudus ise. Kas võtta laenu ja annetuste teel ja Tallinna linn, millised on praegu need suuremad objektid, suuremat kirikut, kes on saanud linnale loota ja kes võtavad suuremaid renoveerimisette? Ma ei tahaks siin hakata tegema vahet ühe või teise kiriku vaheldust, et linn on alates 2000.-st aastast toetanud kirikuid ja kindlasti pole piisav olnud selline toetus, aga neid on olnud. Need on olnud rohkem kui üks-kaks ja kui me nägime suurtemates töödes, siis eks kirikut jäävad ise ju ja väga paljud kirikud, sealhulgas siinsamas kesklinnas, mis siin on, vajaksid ikkagi suurt-suurt, remonditööd, kuivõrd kirikut tutvustasid ka oma sellist sisulist tööd sellesama ringkäigu ajal teile ilmselt oli põhiliselt juttu siiski nendest renoveerimist Est remonttöödest põhiliselt juttu renoveerimisest ja remonttöödest, ma olen mingil määral kursis Oleviste kiriku sisulise töö, kus ma olen ka ise käinud nii alfa kui beetakursusel, aga aga tõesti, jah, see, see ringkäik ei olnud seotud nii väga, just sellesisulise kirikute tööga ja ja ma arvan, et siin ei oskaks ka linn ei peaks linn midagi kaasa rääkima, see ikkagi on koguduste koguduste ülesanne. Küsimus. Kui räägitakse raha andmisest kogudusele kiriku remondiks, siis kindlasti on ka neid, kes ütlevad, et kogudus peab ikkagi ise hakkama saama. Mis on teie seisukoht? Kas kirikud, kogudused kui usuorganisatsioonid peaksid siiski ainult oma vahenditest oma annetustest pühakojad renoveerima, üles ehitama? Paljud inimesed tegelikult? Ma pigem küsiksin siin vastu, et me võime öelda, et inimesed peavad endiga iseendaga hakkama saama. Ja tihtipeale me ju näeme meie ühiskonnas, et nii see kahjuks ei ole. Ja see panus, mida kirikud annavad selleks, et inimesed saaksid hakkama endaga mida annab uske või annab, mida annavad kirikud ja pühakoda. Ma arvan, et see panus ei ole üldse rahas mõõdetav ja see on, see on niivõrd suur, et, et, et see väike abi, mida linn saab pakkuda, on, on tagasihoidlik. Ja ma kindlasti ei ole nõus sellega, et linn ei peaks kirikuid aitama. Ja ühelt poolt ja peamine on loomulikult on pühakoda ja see on koht, kus inimesed käivad oma mõtteis oma palve isaga samba, tegelikult tänasel hetkel koht, kus käivad väga paljud linna külalised. Turistid, kui ma küsisin näiteks, kui palju olevistes turiste käis siin juulikuu, sest siis oli 10000 külastust ja augustikuu keskel näitas külastajate arv üle 60000 külastaja, nii et need on ka olulised turismiobjektid. Vaatasin just Tallinna linnavoldikute fakti Tallinnast 2006 ja seal oli kultuurileheküljel kontserdisaalid muuseumidega kirikutes polnud seal küll juttugi, et kas nüüd kirikut pole iseendast piisavalt märku andnud, et nemad, ka kultuuriasutused võiksid olla. Ma arvan nii, nagu me kõik, sa vaata teha paremini ja ka saab linn teha paremini, nii et see on õige tähelepanek teil, mida järgmistes prossöörides faktidest Tallinnas peaks järgima. Aitäh, Tallinna linnapea Jüri Ratas. Kõrguse saates juba teinud juttu linnapea Jüri Ratase visiidist Tallinna kirikutesse, kus ta on tutvunud, siis olukorraga. Aga räägime siis ühest näitest, mismoodi linna abiga, aga samuti paljude teiste abiga tehakse renoveerimis ja remonttöid kirikus ja see on Tallinna Jaani kirik. Vestluskaaslaseks on koguduse õpetaja Jaan Tammsalu, mida siis võetakse ette Tallinna Jaani koguduses ja kirikus? No see, mida ette võetakse, on esmalt taustal kuulda. Ta on organist harjutamas lell ja see orel on selline esimene, nende viimaste aastate suurem projekt, tallene Jaani kirikus, kus siis on linn ühe kolmandikuga riik ühe kolmandikuga ja siis orelifond kogudes raha siis ühe kolmandiku võrra või rohkem veidikene teinud juba vara, midagi väga suurt nimel paigutanud, siis võõras on valmis ehitada ja paigutanud Jaani kirikusse altari lähedusse suure oreli, mis on keskeltläbi kuskil kahe poolemiljoniline projekt. Ja vana orel on läinud Saksamaale ja, ja selle remont, et on kuskil nelja poole viie miljoniline projekt, ütleme siis umbes seitsme poole, millel projekt, linn, riik ja, ja kogudus orelifondi läbi. Ja, ja inimesed väljaspoolt kogudust, see on nagu esimene suur asi, järgmine suur asi tuleneb sellest esimesest. Nimelt, kui me hakkasime, vaata, milline kirik välja näeb, kuivõrd kõverad on põrandat, kuivõrd pragulised on laed kuivõrd ammu on tehtud remonte, kuidas on radiaatorid kahe meetri kõrgusel pühakoja seinte peal, mis toovad tolmu seintele ja ja kirik on väga mustaks muutunud, kuigi mäe küürime teda iga päev ja iga nädal siis oli täiesti selge, et enne, kui honorar remondist tagasi tuleb ja üles pandud saab, tuleb ära teha kiriku suur remont, siseremont, sest kui hakkame seda pärast tegema, siis oleme nagu plased, kes hakkavad kes avastavad hiljem, et aknad on jäänud mujale panemata ja hakkame neid sisse saagima siis ja nii edasi. Küsimus on selles, et kui me tahame kiriku põrandaid, mis on 30 sentimeetrit kohale ja rohkemgi veel kaldus keskele, kuna tõsised vajumised tekkinud omal ajal. Kui me tahame neid pärast sirgeks ajada, siis me peame 123 kantmeetrit betooni näiteks valama põrandatesse 70 protsenti moodustab sellest vesi. See vesi läheb igale poole kirikusse ka vastremonditud või valmistatud orelitesse. Mis siis saab. Nii et seetõttu on vaja tingimusteta ära teha kiriku remont, enne kui vana orel korda saab ja tagasi jõuab ja üles pandud saab. Seega on kogudus võtnud väga huli Olga plaani, et aga ainult tänu sellele, et Tallinna linn ja linnavalitsus, linnavolikogu eelkõige aga linnapea isiku läbi eelkõige on lubanud, et tulevad meile appi ühe kolmandiku osas. Samuti on kultuuriminister lubanud ühe kolmandiku osas meile appi tulla. See tähendaks siis seda, et remont, et mille maksumus on umbes 15 miljonit Eesti krooni peaks algama teisel jaanuaril ja lõppema siis esimesel mail kõige parema stsenaariumi järgi. Ja see sisaldab endas siis väga kapitaalset kiriku, kiriku siseremonti, laed, seinad, põrandad, pingid, aknad, kõik kõik korda või ümber või midagi taolist. Ja, ja üks remontidest on just lõppenud. Kui oma Jaani kirikusse tulin, siis minu jaoks oli uskumatu, et ühes pühakojas on, on selline väljakäik, mida on vabandust eetris kasutatava sõna eestada on peldikukski imelik, nimetada teda ka, seda on liiga palju. RAMi kontserdi ajal 20 meest ristis jalgadega, võtavad selle ühe väljaga ukse taga ja lähevad sisse ja tulevad tagasi, ütlevad täna ei, et et me läheme vaatame kuskile mujale. Need olid kohutavad ruumid. Nad olid ära vajunud, praod seintes, nõnda et käe läbi pista paari koha pealt. Samas on nendest ruumidest läbi minnes pühapäevakooli ruumid, lapsed, keda me kutsume kirikusse, näevad kirikus sellist pilti. Ja imede ime lõpuks üle paarikümne aasta, siis on see asi valmis saanud, Sermad arest on, on ehitanud täiesti uued ruumid, kolm väga korraliku tualettruumi ja abiruumid sinna juurde veel ja see miljoni remont Ta on, on sisuliselt nüüd valmis saanud just värskelt, et kes tulevad Jaani kiriku juurest läbi siis Moskva kohvikupoolses küljes on uued, üles ehitatud ruumid vanade kohale kõik maani maha sai lammutatud vana vana ja lagunenud Tallinnaga suhe, võib öelda julgelt seda, nii. Nii, tõsi ta on, et, et Jüri Ratase valitsemine linnapeana on kiriku suhtes Jaani kiriku suhtes eriti olnud ääretult positiivne aeg. Ja saan ainult väga-väga tänulik olla. Inimene on väga selgelt mõistnud seda, et et Vabaduse väljakul linna keskses kohas olev kirik ei saa olla selline, nagu ta on, eriti kus on igal pühapäeval väga palju rahvast, kus on ligi 80 kontsert linnarahvale aastas või rohkemgi veel kus on piiblitunnid, palvetunnid ja paljud muud asjad veel, et et ei ole võimalik, et, et me hoiame ühte pühakoda kaunite pankade keskel sellises olukorras ja, ja linn on tulnud väga tõsiselt, väga tõsiselt. Kogu see abi algas juba algas juba siis, kui eelmine linnavalitsus oli, aga Ago selgelt väga tugevalt jõuliselt on, on Jüri Ratas asja edasi ajanud. Millises üldseisus on üldse Tallinna Jaani kirikuhoone siseremondist, oleme rääkinud nendest põhjalikest töödest, mida on vaja teha, aga seinad on ikka püsti, seinad on püstihoone, on rajatud omal ajal Vallikraavi topelt ümbritsevasse vallikraavi ja osaliselt Sis gravin kraavi serval ja osaliselt kraavis siis tammevaiadele arvatavasti 12 16 meetrit sügavad vaiad. Ja missis hoiavad seda hoonet üleval hoone seinu ja, ja kontra forss tugipostide üleval. Ja on imetlusväärne, millise oskusega ja võimetega on tehtud omal ajal tööd siis 1800 kuuekümnendatel aastatel, et kuidas suudeti 16 12 meetrised vaiusišiia maasse rammida või kaevata ja kuidas viie aastaga kõik üles ehitati ja, ja kui hästi ta tegelikult seisab, et et praegu on mikropragusid, on lagi täis, aga, aga spetsialistid on uurinud seda asja ja öelnud, et see on lihtsalt vibratsioon, mis siin ümber ümberautod tekitavad ja ja ei ole midagi niisugust kukkumis ohtlikum. Et ütleme nii, et kirik on, on nagu Tallinnat esmavalmis saaja, kui siis saame valmis, siis tuleb hakata jälle väljas tegema, sest välis välisviimistlus tahab jälle parandamist, kuna see on omal ajal tehtud tehtud sügisel enne talve ja ehiti ja lükanud kaloriithereid ööseks tagant ära. Kui hoida, see tähendab ka seda, et värv siit ja sealt tuleb maha jäänud katuse parandamisega hakkame pihta juba järgmisel nädalal. Võlvide soojustamisega ülejärgmisel nädalal. Tööd käivad ja, ja tööde vajadus on üsna pikalt veel, et arvatavasti üks, neli-viis aastat kindlasti tuleb veel muudkui tegeleda selle kirikuga. Aga ma ise õpetajana, kes ma olen lõpetanud Tallinna ehitusmehaanika, tehnikumi ehitustehnikuna ja töötanud aastaid ehituste peal. Mulle meeldib see, et et siin saab taols midagi ära teha, et sa midagi kaunimaks muuta. Nii on see olnud Viljandi Jaani kirikus, kus tulen ja, ja teisteski kirikutes, et küllap ma pean siis praegu siin olema. See on minu aeg, eks näe, kui kõik valmis saab, siis võib-olla tuleb, tuleb kellegi teise Aegel. Kuidas kogudus üle elab, seda aega, kui tehakse nii põhjalik remonte kirikus. Koguduse poole pealt võib ütelda nõnda, et et iga inimese sisse ei näe, aga neid nägusid ma näen küll, kui ma kõnelen sellest remondist. Kui ma kõnelen sellest teisest jaanuarist, tuleb meil kirikust lahkuda neljaks kuuks ja leida endale uus kodu ja arvatavasti see uus kodu on juba olemas. See on uskumatu, kuidas inimesed, kellega Ta väidetakse, et nad kindlasti ei võta sind jutule, võtavad sind jutul auravate kohvitasside ja naeratavate nägudega, ütlevad 20 minuti pärast seal nii loogilist juttu, et loomulikult me püüame neid aidata. Nii et kogudusel on arvatavasti kodu olemas selleks neljaks kuuks ja kui ma neid kõiki asju nagu välja tooniaga selle linna ja riigilinnapea ja kultuuriministri lubadus ja nii edasi, siis ma näen naeratavaid nägusid ja üllatavaid nägusid ja ma usun, et kogudus elav väga hästi selle üle. Sest mis on kiriku ajaloo kõrval üks, neli kuud? See on seal maid hetk ja ja kui see hetk on, mõõda siia tsas, saad tagasi tulla kaunisse helgesse, helgetes, värvides olevasse ja korras kirikusse. Ma usun, et igaüks kannatab seal ära ja keegi ei ütle, et oodake ära, millal ma ära suren, ärge siin enne midagi muud ka ja nii edasi, et ma ei ole kuulnud ühtegi inimest ütlemas, et mis te jamate ja las ta olla ja mis siin ikka viga on ja nii edasi inimesed alammuifa seda taibanud, et see kirik vajab väga väga remonti ja üle 40 aasta ei ole siin väga palju midagi. Välja arvatud mõni väike üksikseerum, näiteks, kus me oleme praegu Lõuna-saal on korda tehtud, aga aga suuremad remondid on kõik tegemata jäänud. Kuhu siis plaanitakse neljaks kuuks kolida Niguliste kirikus ja Rootsi-Mihkli kirikusse kahe kiriku peale kokku me peaksime saama hakkama, et proua valguga ja Niguliste kirik kontsertsaali direktoriga on olme häkkimine veetud ja, ja nende hoiakust võin ma küll öelda seda, et see on täiesti loogiline, et pühapäevased teenistused hakkavad olema Niguliste kirikus neli kuud. Me ei saa endale lubada seda, et me hakkame pidama 400 inimesega teenishi õhtul kell neli või midagi taolist, kui teistes kirikutes on omad toimetused toimetatud. Seetõttu mittekirikuna tegutsev kirik on selle jaoks kõige sobilikum ja ka läheduse suhtes, sest palju vanu inimesi, kelle jaoks Jaani kirik on eelkõige logistiliselt see koht, kuhu on ainsa kohana võimalik tulla, kuhu buss peatub ukse ette, tramm peatub ukse ette, troll peatab ukse ette või kuhu saab autoga väga hästi ligi, et me ei saa minna kuskile nõmmele või võidu peale näiteks kuhu väga paljud inimesed enam ei jaksa minna ja nii edasi. Et seetõttu on kõige loogilisem liigutus, et pühapäevased teenistused püüame pidada ära Nigulistes ja, ja, ja kõik talitused ja piiblitunnid ja ristimised ja sellised asjad, seda kõike on väga palju, mida me kirikus ja teeme iga nädal, seda kõik hakkame tegema Rootsi-Mihkli, see eile oli selle, Rootsi kirikuõpetaja ka juttu ja, ja Patrick ütles mulle väga selgelt sõnade. Tere tulemast, ja ega te ometi ei jäta kolmapäevaseid Andrus hetki ära, mida te olete 68.-st aastast pidanud, et seda hakkame siis siin pidama? Peamegi, peame ka need ära, nii et midagi ei jää, ehkki kõik toimub edasi ainult paarsada meetrit kaugemal, siit sellest kohast. Ja, ja loodetavasti siis esimesel mail tuleme tagasi ja ja meid ootab ees üks eks, Tallinna kaunimaid avaramaid, ilusamaid ja sõbralikumaid pühakodasid. Aitäh Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. Selleks korraks kõik, mina olen saatejuht Meelis Süld, kohtume taas järgmisel pühapäeval kell 19 ja viis minutit.