Rahu ja rõõmu teile, armsad kuulajad. MINA, OLEN Vello Salo Pirita kloostri vaimulik. Sel nädalal kuulete Taaveti laule uues tõlkes ja mõtteid, mida need äratavad. Laulge issandale uus laul, ütleb psalmilaulik. Ning teatavas mõttes toob iga uus tõlge midagi uut. Kuulakem siis täna 20 üheksandat Taaveti laulu ühes uues tõlkes. Tooge Jehoova ette taevatähed, tooge tema ette au ja vägi. Tooge Jehoova ette au, mis tema nimi. Heitke tema ette maha, kui te näete, püha. Ja hoova hääl on vetevastu. Auhiilguse jumal tormi tuhinowasson Jehoova meremöllu vastu. Jehoova hääl on vägevas vägevam. Jehoova hääl on toredast toredam. Jehoova hääl murrab maha, Seedrid murrad maha, suured Seedrid paneb liibanoni hüppama nagu härjavärsi. Sirjani mehed nagu lehmamullikad. Jehoova hääl, tule keeldiks. Jehoova hääl paneb väitama välja, pane päitama kaadesse välja. Iho hääl paneb hirved poegima, laasid paljaks, laanid. Taevatempel, tema toredus täis. Jehoova istub aujärjel uputuse ajas istub kuninga järjel igavesest ajast. Jehoova annab võidu oma rahvale. Jehoova õnnistab oma rahvas rahuga. Nii mõnigi huulaja ütleb. Niisugust tõlget ei ole mina küll veel lugenud. Jah, see on uus tõlge. Kuid vaadakem kõigepealt selle laulu sisu. On öeldud, et üksainus tüütu kärbes võib mulle rohkem tüli teha kui kõigeväeline jumal. Tõepoolest, tema laseb oma päikesel paista ja vihmal sadada nii õigete kui kurjade tarvis. Igapäevases elus võime kuulda küsimust. Kus teie jumal siis on. Iisraeli rahvas tundis võimsaid liibanoni ehk Sirjani mägesid tundis liibanoni vägevaid Seedreid tundis torme, mis merel möllavad. Kõigist neist laulab seal, mis, kes ülistab looja jumala väge. Mägesid, ükskõik kui võimsad nad ka ei oleks, võin ma vaadata või ka vaatamata jätta. Ent äikesemürinat ei saa mööda vaadata. Välkude sähmemine, kõue raksatused ei luba, seda äratavad koguni hirmu. Äike ei kesta küll kaua, võib tulla harva kuid ei jää tulemata. Ta tunnistab issanda vägevusest ja igaüks teab, et piksenool võib tabada tedagi. See laul räägib Jehoova vägevusest. Temale andku au, taevatähed, mis on ju tema näputöö, nagu loeme kaheksandas laulus. Tema hääl üksi laasib paljaks, terved Laaned murrab maha kõige võimsama Kibuu saab jagu tormidest ja ookeanilainetes teeb tuleleegis vägevaid. Välkusid paneb tohutud mäemürakad, peksime nagu vasikad. Issand, on igavene, valitses juba veeuputuse ajal ning valitseb igavesti. Ning see kõigeväeline taevajumal on valinud endale rahva. See on täna kuuldud laulu sõnum. Tõlkija asi on seda sõnumit tõetruult edasi anda. Kuidas seda teha? Kas pidada silmased lauluraamat, on ikkagi kõigepealt laulude raamat. Või teha niinimetatud tähttäheline tõlge, nagu oleks hoopis õpetussõnade raamat? Risti kogudus on üritanud nii ühte kui teist on laulnud Taaveti laule just sellisel kujul, nagu nad piiblis seisavad või teinud psalmide teemal koguni uhiuusi laule, nagu oh, anna 1000 keelt sa mulle. Nende kahe võimaluse vahel on aga veel hulk teisigi. Ning üks neis on täna kuuldud tõlge. Lauluraamat ise õhutab meid tegema sõnadega laulge issandale uus laul. Palvetagem, kõigeväeline issand, taevavõlv on sinu toredus täis. Aga sina vaatad oma taevaselt aujärjelt ka oma rahva peale. Me täname sind ja palume sind. Õpeta meid sinule alati uut laulu laulma. Aamen.