Ja nüüd on saata kõik puhuvad päeva intervjuuks meile külla tulnud Priit Jürjens, tere. Tere. Priit, sa oled vabakutseline filmirežissöör, filmitegija ometigi, Eesti kinoekraanidel on vist väga palju sinu filme näinud? Ei ole. Pole tehtud ka väga palju. Nimelt Bank Job on, eks ole, ühe filmi nimi, mis möödunud aastal tuli välja Ameerika Ühendriikides Eestisse, film ei ole jõutud. Eestis ei ole jõudnud Eestis saatada Amazonist IPS sihukestest kohtadest osta või üldse mingitest netipoodidest, aga jah, see on. Seal tuli välja ja kanadest tuli kohe sama sama aeg välja, nüüd on teda siis müüdud. Minu teada näiteks Venemaale ja Jaapanisse ja Küprosele mingitele imeriikidesse. Kui populaarseks film osutus Ameerika kinodes? Ta ei tulnud kinodes, ta oli sõitev tiividi. Ainult DVD on, see on selline, sa oled nii-öelda vabakutseline, eks sa saad, Independent, sa ei sõltu ühestki suurest filmikompaniisse, ongi selline Ameerika turu jaoks täiesti tavaline, et et on teatud mingid filmid, mis mitte kunagi mitte kuskil nii-öelda suurele ekraanile ei jõua, aga, aga mis ilmadki DVD-na ja publik leiab nad üles. Jah, see oli nagu hüpe lavafilm, et tal on mingisugune meistriteos, ei allunud, ega. Mina näiteks ei ole teda peale seda vaadanud, kui ma esimest korda Diewidiisajevidega-d sain endale. Aga aitas, paistab, et nüüd sai tänu sellele teine film tehtud. Kui tuntud sa Ameerikas oled, kui keegi kuskil peaks panema paika, ma ei tea, 100 200 Ameerika parimat filmi, režissööri, kes sina sellesse listi mahuks. Ma olen täpselt sellega see esimese 300 hulgas. Peale kahte sadat, millest sa seda järeldada võid, emaid, ma ei tea, ma tõin välja. Ma ei usu, et ma mingisuguse siukse listi peal olen veel. Kuidas sinust sai filmirežissöör, enne veel, kui me räägime sinu tulevasest filmist, uuriks natuke tausta, et kuidas järsku üks eesti mees on nüüd Ameerikas tegeleb filmikunstiga. Vilniuse tegelikult lapsest peale huvitav väiksest peale, et kuidas see on nagu niisugune maagiline. Põhimõtteliselt valetamine on see filmitegemine, aga olin, mängisin kitarri seal tükk aega ja siis ühel hetkel nagu viskas siibrisse see abielus olemine mingi nelja teise tüübiga. Kõigil olid mingisugused oma arvamuses ja mul ükspäev lihtsalt viskas üle ja siis ma mõtlesin, et on pilves nurka viskendaga, mõtlesin, et mis ma nüüd siis edasi teeme siis. Ja siis ostsin endale kaamera ja siis hakkas nagu tulema tegin, tegime sõpradega seal mingeid väikseid lühikesi filme ja hästi lõbus oli, siis sain Johaniga Johanorbiga tuttavaks ja siis mõtlesime, et teeme midagi koos ja siis tegime niimoodi. Chab sündiseni. See kaamera ilmselt oli väike sihuke videokaamera käe otsas või olid sa kohe ostsid endale uhke kaamera, et noh, oli see tung sellist, ma pean korraliku filmi tegema. Ta ei ole mingi niisugune, noh, ta seda käes saab hoida, aga ta on ikka noh, poolprofessionaalne ja mis ta mul seal oli. Sa ei ole ju filmitegemist absoluutselt õppinud täiesti nii-öelda käsikaudu kobamisi, hakkasid tegema asju. Nojaa, aga, aga tahtmine oli suur ja mul oli seal sõpru ka, kes, kes olid nagu filmikoolis käinud, kes teadsid nagu õpetada ja aidata. Jääkse Panchaabi tegemine oli ka üks vars õppimine tegelikult. See oli nagu filmi koolijast mulle. Kuidas sa said kokku sellise kambalisi inimesed teha, eks ole, korralik seiklusmängufilm see ilmselt Ameerikas, kus on väga palju inimesi, kes kõik tahavad sellest Hollywoodi glamuurist sellest majandusosa saada on ilmselt üsna kerged. Pane lehte kuulutuse, et otsin filmi Cloud filmimeeskonda ja kamp jookseb kokku. Ise. Nojaa, ta jooksevad kokku küll igasuguseid, aga sealt tuleb noh, mõistlikud inimesed nagu välja noppida. Ta tegelikult ei ole mingisugune raketiteadus see filmi tegemine, seal peab lihtsalt tahtmist ja hakkamist pealehakkamist olema. Ilmselt sinusuguseid tüüpe, kellel on tahtmist, pealehakkamist, mõningal määral oskusi, ideid on Ameerikas küll ja küll. Ei ole, kusjuures minu meelest seal on palju neid, kes räägivad, et nad tahavad teha. Aga tegelikult tegudeks läheb mingisugusel väga väiksel protsendil nendest inimestest, kes midagi valmis ka teevad, selles ongi see kõige suurem vahe. Ilmselt on nii-öelda tänapäeva inimese hea väikes Moldova öelda, et mul on üks filmi idee, et aeg-ajalt seltskonnas rääkida. Oi, see on iga päev peale seda, nüüd, kui meil see uus uue filmi asi läks käima, siis oli ikka, et oli ka hunnik inimesi, kes kohe hakkasid omak neid stsenaariumi mulle pakkuma ja enne pole nagu kogenud sellist asja. Inimesed tulidki, need oli kohe valmis kirjutatud stsenaarium, paberipakk käes. Ei, mitte niimoodi, ikka hakati juttu ajama ja seletama, rääkima, et on, et mul on niisugune idee. Aga noh, ma ei palju teha. No just nimelt sa oled algaja tegija, kas siin on üritatud ka näiteks stuudiote poolt või kellelgi nii-öelda suure selle Hollywoodi mainstream filmitööstuse poolt oma hõlma alla osta näiteks või keegi on tuld pakkuma? Seal käib teistpidi, et ise. Ei, ei, kusjuures ei pea, aga veel ei ole pakutud, aga, aga see nüüd oleneb sellest, kuidas selle uue filmiga läheb, et mul on see üsna ükskõik, tegelikult kas nad pakuvad või pakkusesse stuudiosüsteem mulle nagu ist võeti, aga noh vaatab. Mis seal stuudiosüsteemist siis nii sellist on, et, et see ei sobi või istu. Kui sa oled selline veel nagu mina olen Indy filmitegija, siis sa oled põhimõtteliselt iseenda ülemus, et sa teed täpselt seda, mida sa tahad. Aga stuudiod kirjutavad sulle ette, mida sa tegema pead, mulle see ei meeldi. Mulle meeldib teha seda, mis mulle öeldakse. Aeg-ajalt Eestisse ka suurtele ekraanidele jõuab sellist ameerika indie-kino ühel või teisel kujul. Oskad seal lahti defineerida eestlase jaoks missise ameerika indie-kino on, mille esindajaga sina otsapidi oled. No seal on, mis ta on, kaheksa stuudiot on seal vist suuremat nagu foksjoni kassal ja täna niuksed asjad. Ja ülejäänud on siis põhimõtteliselt kõigendi suuremal või väiksemal määral. See tähendab seda, et nad ei ei ole selles Hollywoodi suures rahakarussellis sees. Nende filmid ei maksa sadu miljoneid dollareid täpselt täpselt kui palju see tööstus pakub filmiga aasta oskad sa umbes öelda, et mis on see arv indi tööstus 2000 filmi aastas ja kui palju neist üldse Yoko Ameerikas kinoekraanile. Ma ei tea mitte kuigi palju, see kinosüsteem on seal ju täpselt samamoodi nagu siin-seal on omad omad käpad, omad poisid sinna saab ju alati mingi nipiga. Ma loodan sisse ka. Kui palju see indi film elab, lihtsalt tegijate enda nii öelda taskust rahakoti peale ja puhtalt tahtejõu peale, et ega see vist selline suur nii-öelda kassaaparaat ei ole, kus saaks raha muudkui väljavõtet, inimesed ostavad pileteid, ostavad DVD-sid edasi. Ja jälle oleneb nüüd ei saa üldistada, oleneb filmist. Et nagu see pleiovičpadjektori, ma ei tea, kas on sellest kuulnud. Olen see film tähti üldse mingi 600 dollariga ja ta lõpuks teenis mingi 80 miljonit ja siis samasse võite ajalemisse uus Jessica Simpsoni film oli lugu, kas filmid? Et ma ei tea täpselt, palju ta maksma, ma kujutan ette, et ikka mitut miljonite ja esimesel nädalalõpul, kus ta kinodesse pandi, ta teenis täpselt mingi 450 tollest ja siis oli selle filmiga köga, et sa kunagi ei tea. Et see on selline õnnemäng, et sa pead tabama nii-öelda ameeriklase seda soosingut, eks ole, mis lõpuks siis jõuab rahani välja. Täpselt, mis need sellised ameerika indie-kinotrendid on, et kui sa ise seal sees tegutsed vaatad, et milliseid filme kõige rohkem toodavad või kuhu suunas liiguvad? Siuksed filme, mida, mida keegi vaatama siukseid, sinna tehakse festivalile sihukseid artistlike filmima ja ma ei oska seletada kunstipäraselt jajajajajajah siukest oodata, et enamus teevad mingisuguse hästi, jube mõtteka filmionju ja siis keegi nagu ei viitsi seda vaadata. Et ameeriklane ikka tahab näha sellist suurt Hollywoodi sära, superstaar monstreid, mis hammustavad New Yorgi pooleks ja nii edasi. Noh, paugutamist jaa, jaa, jah. Sinu uus film? Ütle selle pealkiri on siis eesti keeles renditud relv umbes. No see on nagu sõnademäng, et see võib olla renditud relvaga saanud kann on kellelegi keegi, kelle sa palkad endale tööle on aeg on selles minu filmi kontekstis, on ta siis palgamõrtsukas? Kuidas sa selle idee peale tulid, et veel üks film teha esimesest filmist sellest pangaröövi filmist jäi sul nii-öelda kiht sisse, et nüüd see filmitegemine on, ongi sinu töö ja tulevik. Noh jah, sai kirjutama hakatud ja järjest läks lahedamaks ja lahedamaks lahedamaks ja siis nii ta läks. Kui kaua ühe sellise filmi ette valmistame, sul aega võttis, oli see idee seal peas näiteks? Juba noh, nii-öelda varem olemas. Ma ei olnud oma suht lambist, hakkasin kirjutama seda eelmisel eelmise aasta jaanuaris ja siis need ideed läksid ja läksid ja läksid ja siis konkreetseks asjaks vist läks augustis 15, oktoober hakkasime filmima. Millest see film räägib, on seal ka sinul see, seda artistlikust sügavat mõtet? Ei ole, kõige sügavam mõte, on see, et produtsent tegi nalja seal, et et ma peaks hakkama andma seda tunde stsenaristide, et minu põhilised õpetussõnad oleks need, et kui sul tegelaskuju enam vaja ei ole, siis lase ta maha. Ja kui sul näiteks konkreetset autot enam filmis vaja, siis lased õhku. Ja noh, enam-vähem nii see asi on seal, mis see story liin seal umbes on või see olla niimoodi, et, Veel parema vastu ma ei tea, kas asi ja ühtegi nagu head tegelast seal filmis tegelikult ei ole, ainult üks tegelane natukene parem kui teised ja see on siis palgamõrtsukas, kes näeb, et tema ülemused smugeldasid ühe aatomipommi Leisse ja siis tahavad teda õhku lasta seal siis sellel põhilisel mehel siis nagu midagi vilksatab peas. Seega on õige, ei ole. Siis edaspidi läheb Madistamiseks. Aga tüüpiline ikka, eks ole, paakangelane ja tema armastatud naine olemas ikka on, prostituut. Peab olema sees selline ülesehitusfilmis, et ta on, eks ole, pahad mees, kangelased, kes näitavad oma muskliosavust, jõudu või mingit muud sellist taibukas üles, siis on olemas keegi naine, kes tuleb kas päästa või kellelegi veel halvema käest kättesaadav täpselt täpselt jumala õige. Mis see on, mistõttu see alati enam-vähem sarnane skeem silus sees olema, kust see tuleb, miks see nii. Aga see on, ma kujutan ette, et see on lihtsalt aja jooksul niimoodi välja kujunenud, et see töötab, siis on nagu lihtne, ma ei tea, mas külmetada. Ja ilmselt on mingid vanad lood, õilis rüütel, eks ole, päästab neiu ja nii edasi. Kui suure eelarvega silm seal on? Natukene alla 200000 dollari. See on selles indi maailmas. Keskmise suurusega eelarve. Isegi indi kohta ta tegelikult ei ole ikka mitte midagi. Aga noh, sai tehtud. Kuidas. Näitlejate tegelastega on, on neid hõlbus saada filmidest ilmselt. Ma taas kord esinenud väitega, mis mulje on ajakirjanduses silma jäänud. Peaks olema Ameerikas väga palju neid, kes kõik tahavad Hollywoodi pääseda, eks ole, ja ta on nõus alguses osalema ka väga paljudes sellistes väikese eelarvetega indi filised, saada üldse oma nägu ekraanile ehk keegi neid paneb tähele. Jah, selles mõttes, et meil oli fantastiline see kõik need näitlejad olid jube jube head. See võttis ikka tükk aega aega, et neid leida. Ja siis muidugi meil on väike staar ka filmis ja. Kes seda ma mäletan, mis sa võid ütleme, nimetada tema filme, kus ta varem on teinud, mis tema siis nii-öelda põhiteos on, mille järgi Eesti publik võiks seda teada? Ostsin sininäiteks või kilbil, oli ta siis helis, oli ta mõlemas mängis isas on vist ka ainukene kord, kus ta, kus ta head meest mängis, ülejäänud aga igavene kaabakas kõigis filmides. Ideaalselt sobis sinu filmil sees täpselt. Kuidas sa sellel meheni üldse jõudsid? Ja meil oli niimoodi, et kui, kui see asi asjaks läks filmi tegemine, et tõesti paistis, et hakkamegi nüüd tegema sa mu sõber Jaan, kes on meie kaameramees ka filmis tema oli 90.-te lõpus väikest viisi ka filmi res. Ta tegi Mäedsiniga kaks filmi koos. Ja siis nad olid nagu sellest ajast peale sõbrad ja noh, ikka vahest nägid, mängisid ja siis ma pakkusin siukse utoopilise idee välja, et äkki ja äkki räägiks taga ja siis üks päev läksimegi talle külla ja, ja jõime natukene trikirattaga ja ja siis ütles, et põhimõtteliselt võib küll ja siis järgmine päev läksime tagasi ja viisime talle tšekiga. Ja oli, kui palju filmi eelarvest läks staari palkamiseks filmi? No ikka ikka läheks. See on juba päris suur summa ta, ega ta odav ei olnud, aga no aga jälle anni vaja kedagi sellist filmi. Et see on nagu filmi ülesehitamise loogikat, peab olema keegi staar, kes siis öelda tooka vaatajad, eks ole. Kuidas ülejäänud näitlejad leiti, toimus käestinkus, käis 1000 noort näitlejat läbi, kes tahtsid saada või kuidagi. Mõned osad olid niimoodi, et meil on ju ka seal sõpru, kes on näitlejaid ja üks üks minu arust parim näitleja seal filmis on üks vene näitlejad, Rimi Nylia voolock. Ta on olnud EFS vannis oli ja nüüd on ta selles Charlie Wilsoni sõjas ja ta noh, ta on selline vend, et Ta nime näed siis ei ütle mitte midagi. Kui sa nägu näed, siis seeven niuksed. Tema oli meil sõber, tema ütles kohe, et muidugi, ja siis käestinguteliga kõvasti teha. Sellega läks aega. Aga on seal seda trügimist ka, et tõesti inimesed nii-öelda tahavad saada oma nägu, nime linale muidugi tahavad. Eestis on praegu siin käib, et Eesti otsib superstaari on see saade ja seal on hästi palju inimestel nii-öelda, mulle tundub, osati ja kohati puudub kriitikameel oma laulmise vastu suhteliselt. Kas, kas sellistel käestingutel läätsega inimesi, kellele absoluutselt puudub näitlemisoskusega, kes ise usuvad, et nemad on järgmised superstaarid britid või, või ma ei tea, Julian Robertson. Ei, no ma ei tea, mis nad usuvad, käib üsna kähku, kui ei meeldi, siis ütled aitäh head aega ja kui meeldib, siis kutsud tagasi seal ei ole, me ei aja niimoodi pikalt juttu nendega. Aga seal on igasuguseid imeinimesi, on seal käinud küll, jah? Kas mina olen mõelnud selle peale, et kui niimoodi filmirežissöörid peavad inimesi läbi lappama vaatama järjest seal kindlasti tuleb väga huvitavaid karaktereid kohe noh, kes on, kes on oma välimuse poolest juba parajalt karakterit kui ta isiksuse poolest, et kas, kas nendest käestingutes kunagi ei teki nagu mingit sellist filmi süžeed või ideed, et sa näed mingit eriti naljakat tegelast ja siis tekib vao kuulge, sellest võiks teha nagu noh, mingi omaette süžee hakkab peas äkki jooksma nii-öelda juhufilmid või, või juhuideedest alguses on selline on ka olemas. Ja ei, tegelikult see on hea küsimus, meil oli üks, üks tüüp, ma ei tea, kus ta mind üles leiab, ta nimi on Oliver. Ja ta käib iga kord, kui meil käestingolida kuidagi teadis, et, et oli ta täielik idioot. Ta ei oska absoluutselt näidelda. Ta, tema on üks niisugune vend, kes arvab, et oskab hästi laheda, aeglaselt oskas saksa keelt ka, siis hakkas panema verd. Naljakas. Aga temaga oli niisugune asi, et hakkasime mõtlema produtsentidega, et oleks, oleks kihvt, kui teeks, teeks siukse asja, et ütleks talle, et me teeme filmi temaga, et paneme ta filmi nagu peaossa, aga siis nagu mitte seda filmi filmi, vaid seda filmi tegemist, filmime. Aga no see oleks jälle omaette ooper sellel noh seda ei saa teha. Ülejäänud kaader, filmi, tehniline pool, kuidas see kokku aetakse, annetaja professionaalid, kes igapäevaselt seal nii-öelda võtad suure filmikompanii ukse juurest või et need inimesed kinni või on need inimesed, kes alles ka nii-öelda on sinna filmimaailma sisse trügima, seetõttu nad on nõus projektides lihtsamini osalema. Ei noh, kui me ju maksame kõigile, see on TÖÖ 40, neil vahet ei ole, kas nad teevad mingit suurt filmi, väikest filmi? Palka saavad ja püüdma kuskilt ei pea, nad ikka paned kuhugile kuulutuse, kus nad mingis foorumis nad käivad, siis ikka võetakse hästi ühendust. Ja muidugi praegu on see jama tegelikult see mulle hea. Et see kirjanike streik käib seal ja siis näitlejad lubasid streikima hakata, nii et seal ei toimu tegelikult mitte midagi. Praegu teleseriaale ega filme tehaksegi, telest ei tehta üldse midagi peale tõsielu, sarjade ja, ja filme tehakse, ma kujutan ette ka palju vähem kui tavaliselt. Et selles mõttes on meil selle filmiga see ajastus hästi õige. Et soodne aeg on praegu filmi teha, sest inimesi, eks ole, on, on saadaval inimesed tahavad. Ja mitte ainult seda. Levi leidmise seisukohast on ka see ja üldse igast igatpidi. Filmi eelarve, ma küsin veel kord eelarvelise küsimus, et see tundub nii põnev, sest me oleme kuulnud üüratud eelarvetes samas jälle nii, nagu sa tõid, eks ole, Blair võisi, näite, kus tehti väga minimaalsete rahadega film ära. Kas film leiab sponsoreid ka ameeriklased on inimesed nõus maksma oma raha sisse panema? See üldse ei käi niimoodi, et nagu siin Eestis on, et vaatad, et ostad mingit plaadi või DVD, et seal on siis hunnik sponsorilt, aga see on ikka investoritega, tehakse, aga ma kujutan ette, et vahest on niisugune asi on olemas nagu Barclay's ment. Firmad nagu maksavad sulle, et oma toodangut näiteks Takas, Coca-Cola või mingi õllefirma või ükskõik, et sa jood nende toodet või sööd nende teed ükskõik mida seal. Aga noh, see on jälle niimoodi, et see on ka kahe otsaga asi, et sa pead ikka nagu suuremat asja tegema, et neil mingit huvi oleks selle vastu. Aga muidu on siis lihtsalt filmitegijad omast taskust, panevad raha kokku ja loodavad siis hiljem tagasi saada. Ei, no mis mitte omast taskust lik. Mõned panevad ka, nagu ma näiteks selle eelmise filmi tegemise tuli kõik taskust, aga, aga seekord on meil ikka nagu tegime õieti, et meil on investor, kes loodab koos meiega selle pealt teenida ja mida veel oodata, loodetavasti ka teeme. See on nii-öelda riskikapitali rahad, pannakse mängu, et ehk tuleb, ehk ei tule, eks ole. Ma usun, et suurem võimalus on, et tuleb, sellepärast et nagu ma ütlesin, on aeg väga soodne praegu ja, ja noh, meil ei ole niisama film, elanik, lastaarium, filmis ja Madistamine käib kogu aeg ja rahvale meeldikski asi. Mis staadiumisse film praegu sul on, on ta peaaegu et põhimõtteliselt valmis või on midagi veel tegemisel? No ta on, ma ütleks, 95 protsenti valmis filmitud, meil on mõned asjad veel vaja teha, aga, aga teda juba lõigatakse seal minu meelest isegi mingi esimene Edit peaks juba valmis olema. Selleks ajaks, kui ma tagasi lähen Sina sellega režissöörina otseselt kokku ei puutu, sellele kogule. Puutun küll, aga mitte alguses, ma lasen neil kõigepealt selles armi järk täpselt kõik kokku lõigata ja siis, ja siis läheme, hakkame seal paugutama. Vaatame, mis toimub. Et siin on nii-öelda üle õla kogu aeg ei vaata, eks ole, see on puhtalt tehniline töö, kõigepealt see põhilise osa kokkulõikamine, nii nagu stsenaarium ette näeb ja siis hakata alles. Lähme kaalutlema hakkame, jah, siis tulevad kõik need efektid ja, ja teised asjad mängu. Nii et režissööritöö on, on tulla lihtsalt kohale, jalaga uks maha lei öelda, nii poisid, vaatame, mis te olete valmis teinud ja siis hakkab see final Katimine pihta. See ongi, see ongi niimoodi, et et meil on kaks tükki neid poissi, kes lõikavad ja siis me produtsendiga mitte kunagi ette helistan, kui läheme sinna me kogu aeg alati saiema, siis. Aga miks see nii on, mingi töömeetod, taktika? Taktika lihtsalt naljakas on seal nagu juba kujunenud siukseks traditsiooniks meile, et me niimoodi teeme. Kas keegi veel pärast seda, kui sina oled oma režissööri Villuga filmi lõplikult kokku pannud, vaatab selle üle ja ütleb, et kuulge, et siit võiks midagi kärpida, siis mulle tundub, et see koht on jäänud kuidagi väga pikaks, jääb venima, siia tuga juurde. Aga need asjad käivad niimoodi, et me teeme, ma usun, kui sa ta vaatamiskõlblikuks saab, siis me teeme võib-olla mingid Screeningud ja kuhu me kutsume siis inimesi kohale vaatama, siis sa nagu sellised lehed antakse välja, et kus on küsimused peale, et mis, mis arvasid sellest või tollest või mis ja siis vastavalt sellele publiku, mis arvamusele siis võib-olla ka muuta. Kuidas testirühma kokkupanek käib, see on, on teil sõbrad-tuttavad või on nii-öelda tänavalt? Sõbrad-tuttavad ja nende sõbrad ja tuttavad ja noh. Võimalikult lai seltskond peab see olema, et saada õige arvamus. Ja näitlejad ja üks ükskõik kes, kelle, nagu arvamus loeb, kõigi arvamus tegelikult loeb. Kas nüüd see film on, jõuab ka kuskile kinoekraanile? Kui plaan on küll ja noh, ma ei tea veel, aga ma loodan küll Mis umbes valmimisaeg võiks olla ja kas lõpuks ka Eestisse jõuab, sest ilmselt oleks tore ju neid filme näha ka siin Eestis. Eestis tuleb ta DVD peal kohe kindlasti välja, aga kino veel ei tea. Aga seal tuleb põhimõtteliselt, meil on märtsini räägitud, et talla tal ei ole selle vastu midagi, et tulla siia näiteks mingile esilinastusele, kui me tahame teha, kui tal vahepeal mingit muud tööd ei ole või lapse sünnipäev näiteks ta lapsi ka juba palju. Oled sa Eesti filme näinud, veiste kinoga viimasel ajal tutvunud Eesti kino on? Mulle tundub, praegu elab üle oma mingit järgmist, sellist kõrgvõi kuldaega. Kui me vaatame klass sügisball, aine silm on, on teisigi, palju kaks nimetatud praegu on siis siis kõige rohkem ka välismaal on auhindu koju ära toonud. Oled sa neid filme näinud? Sügisballi olema klassi nägin, see mulle küll meeldis ja, ja Magnus Magnusel seda nägin. Klass, miks sa meeldis, on seal midagi sellist, mida mis sarnaneb natukene ameerikaliku kinoga? See oli üsna utoopiline, aga samas oli ta hästi üles ehitatud ja, ja põhimõtteliselt sellised asjad võivad juhtuda. Klass kandideeris või üritas kandideerida Oscarile? No nii õnneks ei läinud, et oleksin eelsõelast läbi saanud, mis sina arvad, oleks selles filmis olnud nii-öelda Oscari materjal, sest niikuinii see valik, mida tehakse, on üsna subjektiivne. Son seltskond inimesi, kellele meeldib, kellele mitte, eks arvata oleks selles klassis sees sellise Oskari materjale. Ma usun küll ta võib-olla oleks olnud natukene liiga vägivaldne selle Oskri valijate jaoks, kes, kes seda asja ajavad, aga, aga miks mitte? Kui sa nüüd enda karjääri peale vaata, et see film saab selle aasta sees valmis kuskil seal kevadel, suve alguses, filmist, praegu, siis võiks olla lõikamas laupäeval nii-öelda töös on, mis edasi, on sul juba järgmine süžee paigas, teed selle hullu Oliveriga filmi? Plaan on põhimõtteliselt, kui sellega nüüd hästi läheb, siis võib sedasama lehma veel edasi lüpsta, et kuna Me tapame enamuse inimestest maha selles filmis, aga nad olid kõik väga näitlejad, kellega oli rõõm koos töötada, siis võib-olla teeb hoopis eelloo sellele filmile. See on ilmselt tüüpiline selline Hollywood vabandust või ameerika filmilik mõtlemine, et teeme sarja filmi ükskõik kes ettepoole või tahapoole vastavalt sellele, kuidas me olime enne tegelastele käitunud. See oleneb muidugi filmist ka noh, atrambovilmegi või, või visa hing või mis, mis eesti keeles on visa hing, just et noh, kui, kui juba hästi läheb, miks mitte veel siis. Ja see kõik sõltub sellest, eks ole, et see esimene film peab nii-öelda ületama mingi teatud murdepunkti ehk teenima piisavalt raha, et siis öelda, et see teema läheb inimestele peale, jätkame seda Ameerikasse, jõuab ka kinno ikka suurele ekraanile või on ta Ameerikas TV televis? No me katsume ta saada, kui me teeme endast kõik, et ta saaks kinno vähemalt mingiks ajaks. Aga jah, ma kujutan ette, et põhiosa tuleb ikka DVD-de pealt. Kui suur festivaliusku inimene sa oled, läheb sinu film rändama ka festivalidele. On sul selliseid mõtteid? Peaasi on minu meelest on filmifestivalid täielik mõttetus. Esiteks, kui sa vaatad filme, mis mis tulevad festivalidel, siis enamus neist ei teeni tegelikult mitte midagi. Ma käisin Sandentsi festivalil Bagdadis kaks nädalat tagasi ja siis oli veel ka seal diskussioon produtsentidega, et et kui, kui kellelegi film peaks andentsi võitma, siis on enam-vähem kindel, et pilvideni mitte midagi. Miks see nii on, lihtsalt sellepärast, et, et san, tantsi nii-öelda zürii, publiku arvamus on totaalselt teine, kui, kui see, mis on, on kinodes inimeste arvamus. Need on ikka tartistlikud või kunstist väga kunstilised filmid, et neid nagu põhipublik ei taha vaatama minna, põhipublik on ikkagi. Ma ei tea, kas kogu maailmas, aga Ameerikas on ikka selline, kes tahab näha, noh, vägivalda ja jaa. Jaa. Kas saaks, on rock n roll võib jah. Et mida rohkem ta asju õhku lased ja rohkem inimesi tapad, seda lahedam. Ja need sonde võidufilmid harilikud, seda ei teeks. Minu teada küll mitte. Priit, kui suur sinu jaoks on Oskar ihalus, sina, kes sa oled nii-öelda Eesti esindaja ameerika indie-kinosfäärides? No kui kunagi tuleksid, on lahe, aga mingi selle mõttega küll ei tööta, et seda väga vaja oleks, nagu meil on filmis kani Sammel kaks inimest, kes on saanud Oscarid. See, kes meil neid visuaalseid efekte teeb, on tema nimi Marglazzaf. Ja tema sai ja Oscareid Titanicu efektide eest ja siis meil on teine vendal veel stiitlikes, teeb seda Soundi disaini. Tema on teinud kõik põhimõtteliselt tipptegija Hollywoodis mõttes oma vallas. Temal on kaks Oscarit, ma ei tea täpselt, millest me saime taga, ta on kõik teinud alatest, minaatoritest ja Exašistidest niukestest asjadest. Kas filmi treilerit kutsud sa ikka sisse lugema selle seal õige mehe, kes teeb seda hästi jämedat häält, mis kinos alati vist on, kõik filmid loeb tema nii-öelda sisse. Ja kusjuures ma olen selle peale mõelnud ja see ei ole tegelikult üldsegi nii väga kallis, ta teeb mingi ma olen seda asja mingisugune 40 tükki neid päevas igasugustele filmidele ja, ja ta vist seal vist ainult 2000 dollarit tahab saada. Ja see justkui on nii-öelda, eks ole kvaliteedimärk, et kui üks väga hea tuntud hääl loeb seda siis hea film olema. Jah. On küll, jah. Priit Jürjens aitäh, et raadio kahest läbi astusid, valgustasid meile seda Ameerika indie filmimaailma, millega meie harilik kinopublik ju kokku ei puutu. Me käime ikka vaatamas neid taihaarde, eks ole, ma ei tea, 30. 40. järg, Rambo on meil nüüd kinosse just jõudnud ka. Aga see on kõige vingem film, mis maailmas üldse RAM-i, mis seal siis heale ei anna, mina nimetan seda hakklihamasinaks, seal. See pinge krutitakse nii üles, et ta ja need pahad inimesed on ikka tõeliselt pahad seal, seal ei ole midagi head ja siis, kui ta seal kuidagi seal lõhub neid viimased pool tundi või mis ta neid seal õhukeses on ikka lahe. Kuidas vanameister stallon välja näeb? Näru on paksuks läinud, aga, aga ta on ikka suur ja põkkunud aega. Ja kui saaks, võtaksid oma järgmisesse sõlme kindlasti. No miks mitte? Aitäh, Priit Jürjens veel kord selle intervjuu eest, aitäh, et kutsusid.